1. Kus kasutatakse keraamilisi plaate ja põrandakive? esikud, hallid jt. ruumid, kus on tihe käidavus niiskete ruumide põrandapinnad nagu WC- d ja dušširuumid, saunad, köögid ning ujulad. kaminaruumide põrandad 2. Selgita lühidalt, kuidas valmistatakse keraamilisi plaate? Osa plaate valmistatakse kuivpressmeetodil ja põletatakse kõrgel temperatuuril. Klinkerplaadid saadakse märgpressimisel ja neid põletatakse väiksemal temperatuuril ning nad on kuivpressplaatidest poorsemad. Plaadid võivad olla glasuurita või glasuuritud (läikivad/matid). 3. Kuidas erinevad klinker ja kuivpressimisel valmistatud plaadid teineteisest? a. Klinkerplaadid saadakse märgpressimisel ja neid põletatakse väiksemal temperatuuril ning nad on kuivpressplaatidest
Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid Silikooni kasutatakse liikuvates osades. Silikoon on kiht mis ei lase niiskusel läbi pääseda 48. Võrdle: hüdroisolatsiooni ja niiskustõket Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad 50. Võrdle: välis- ja sisetöödevärve Välistöövärvid on suurema vee- ja kriimustuste kindlamad. 51. Võrdle: silikaat- ja lubivärvi · Moodsad silikaatvärvid on valmistatud mineraalse sideaine vesiklaas baasil, mis vastab kõvastunud seisundis kvartsi struktuurile
Segu läheb vaja 11 kotti. Selle peale läheb 15 m2 ehituspappi. Lõpetuseks läheb laminaat parkett (mõõtudes 1,4m*0,2m). Kokku 54 lauda. Seinad: 1 kott Fiiberbetooni. Selle peale läheb tapeet (rull: 10,05m * 0,55m) Kokku 6 rulli tapeeti. Lagi: Laele kannan laevärvi Avant Plus. Piisab kahest 0,9 liitrisest potsikust. Vannituba: Põrand: Põrandale läheb plaatimissegu mira 3000 standardfix. 3 mm-ne kiht. Piisab 2st 25 kg-sest kotist. Peale lähevad 33cm*33cm klinkerplaadid. Kokku läheb 81 plaati ehk 9 pakki plaate. Mira mastic 1,5 kg. Seinad: Seina läheb plaatimissegu mira 3000 standardfix. 2,5 mm-ne kiht. Vaja läheb 5 kotti segu. Seina lähevad 15*15cm keraamilised plaadid. Kokku läheb 1201 plaati. Kokku 25 pakki. Mira mastic 3 kg. Lagi: Laele kannan laevärvi Interior. Poolmatt vesialuseline akrülaatvärv seinte ja laegede värvimiseks niisketes ja suure kulumiskoormusega ruumides (köögid, trepikojad, vannitoad). Kaks korda 0,9 liitrit.
mosaiikplaatide, looduskiviplaatide (näit marmor) kinnitamiseks keskmise paksusega kihina. Veekindel, külmakindel, horisontaalpindadele, kasutamiseks sise- ja välistingimustes, suure koormusega põrandatele. 28. Võrdle hüdroisolatsiooni ja niiskustõket? Niiskustõke on vedelik mis hoiab ära niiskust, aga hüdroisolatsioon on kummimõgin mis kaitseb aluspinda vee eest, täielikult veekindel 29. Võrdle: kive e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid? Klinkerplaadid on vähem poorsed 30. Millistele nõuetele peavad vastama plaaditud pinnad? Põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 31. Plaadikavandi teostamine.
Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette.
pruun ja must) *tihedus vahemikus 800-2250 kg/m3 Omadused: *tugevus *poorsus *õhuläbilaskvus *niiskusomadused *talub hästi keem. ja füüs. koormust *suur külmakindlus *akustilised omadused Keraamilised plaadid *märjalt v kuivalt pressitud plaadid *glasuuriga kaetud v mitte *tiheduse järgi jaotamine (I-IV) *mida tihedam plaat, seda vastupidavam *Plaatide tüübid: 1)kahhelplaadid - kuivalt pressitud ja madalal temp põletatud 2)klinkerplaadid - märjalt pressitud ja kõrgel temp. põletatud Kergkruus *kasutatakse: kallete andmisel, vundamedi soojustamisel, fibo plokkide valm., pinnase isoleerimiseks, libeduse tõrjeks
kahhelplaadid. Suhteliselt poorsed, kuna madalal massiks temperatuuril ei toimu savi paakumist. Tavaliselt Mass kuivatatakse ja glasuuritud. Sobivad seinte plaatimiseks kuivades ja töödeldakse pöördahjus märgades ruumides Savi paisub temperatuuri Märjalt pressitud ja kõrgel temperatuuril põletatud tõustes põletustsoonis klinkerplaadid. Pind ebatasasem kui kahhelplaadil, 1150ºC-ni mõõtmed kõiguvad rohkem. Murtud klinkerplaat Tekivad poorse murtakse kaheks pooleks põletuse järgselt. Kasutatakse struktuuri ja tugeva põrandate ja seinte plaatimiseks nii sise- kui koorikuga graanulid välistingimustes EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUS
Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada
250x120x65mm (lõhatud), 250x100x65mm (klombitud), 250x60x88mm(moodul). 7. Kus ei tohi kasutada silikaattellist? Silikaattellist ei tohi kasutada AHJUDE, LÕÕRIDE, KAMINATE VALMISTAMISEL, sest neil on madal kuumakindlus ja pehmenevad ning SOKLITES JA VUNDAMENDIS, sest on madala külma- ja niiskusekindlusega. 8. Millega armeeritakse tsementsideainega? Mineriittooteid armeeritakse tsementsideainega. 9. Betoonist valmistatud tehiskivid. Raketerm, klinkerplaadid fassaadikatteks, on kerged ja tugevad, toimivad nii viimistlusmaterjali, tuuletõkke kui soojusisolatsioonina. 10. Tehiskivist fassaadikate. 11. Betoonist katusekivid. Tsemendist, liivast, värvipigmendist ja vormitakse survepressis ja näited olid Monier, Lafagre teckel. 12. Kipsist ehitusmaterjalid. Kipsplaadid, MINERAALSED SIDEAINED 1. Kuidas jagunevad ehitussideained? Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad
kulumiskindlad, kergelt puhastatavad ega vaja lisaviimitlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus( ei summuta müra). Plaatide värvus sõltub savist ja kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda aga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad(100-300 mm), paksus 5- 10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud, nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel. Libeduse vältimiseks on nad reljeefse pinnaga. Siseseinaplaadid Tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Tagakülg on alati reljeefne(kleepuvuse tagamiseks) Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja lisaviimistlust. Fassaadiplaadid
pind soovitav üle kruntida, nii saab aluspinnale ühtlase tooni (õhukese tapeedi puhul) Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks. Tapeediga kaetud pinnad: Tapeete ei tohi kleepida üksteise peale üle kolme kihi. Allajääv tapeet peab sile olema, vana tapeet peab tugevasti seina küljes kinni olema. 2.Võrdle: klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC. Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad. Eksamipilet Nr.16 1. Värvitavate seinakattematerjalide paigaldamine ja värvimine Värvitavaid tapeete on kolme tüüpi: klaaskiudtapeet, fliistapeet ja paberi baasil valmistatud kattematerjal. Selle tootegrupi tuntuim esindaja on klaaskiudtapeet, mida on kerge puhastada
väärispuidu kiht. Lauad on 1,2 ja 2,1 m pikkused, mida on väga kerge paigaldada. Materjal mõjub isegi liiga steriilsena, sest kadunud on puidule iseloomulikud väikesed iluvead. KIVIPÕRAND Ruumidesse, kus põrandale satub vesi esik, köök, saun ja vannituba sinna oleks praktiline maha panna keraamiline plaat. Plaatide valik on väga suur nii kvaliteedilt, hinnalt, mõõtmetelt kui ka värvilt. Kõige tugevamad on ilma glasuurita klinkerplaadid, neid sobib panna ka õue trepile ja terrassile. Keraamilistest plaatidest saab väga kena põranda. Tuleb leida sobiva suuruse ja kujuga plaadid. Põrand võib olla kas üsna värviline ja moodustada erinevaid mustreid või mahe ja tagasihoidlik. Sellist põrandat on kerge hooldada ja tema eluiga on kestev. Kivipõranda ainuke puudus on see, et ta pole iseenesest soe. Selle vastu aitab põranda alla paigutatud elektriline põrandaküte. Soe põrand on eriti mõnus saunas ja vannitoas. Küte
veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad, lõplikult viimistletud. Keraamiliste põrandaplaatide puuduseks on nende suur soojajuhtivus. Selline põrand on tavaliselt külm. Ka ei summuta ta müra. Plaatide värvus sõltub savist. Kõige sagedamini on plaadid kollased, punased, pruunid või valged. Glasuuriga võib plaadile anda väga erinevaid värvitoone. Plaadid võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid. Need on väga ilmastikukindlad. Seetõttu sobivad kasutamiseks välistreppide katteks. Libeduse vältimiseks on klinkerplaadid enamasti reljeefse pinnaga. Siseseinaplaadid on fajanssplaadid. Need tehakse enamasti valgest savist. 82 Esikülg on neil plaatidel enamasti sile ja see kaetakse glasuuriga. Glasuur annab plaatidele erinevaid värvusi.
või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Plaatide kõvadus 6...7 (Mohsi skaala järgi), külmakindlus _35 tsüklit, veeimavus 3...6%, paindetugevus _25 N/mm2. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud. Nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel (välistreppide katteks). Libeduse vältimiseks on nad enamasti reljeefse pinnaga. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist
Kesktalaga trepp 60 Keerdtrepid Kesktalaga trepp, astmed paigaldatakse eraldi Umb-keerdtrepp (üks tükk) Keskpostiga keerdtrepp. Trepikäsipuu kinnitatakse trepimarsi küljel olevatesse sisekeermega hülssidesse või ehitusobjektil kiilankrutega. Trepi käigupinna viimistlus võib olla: Sile vormipind Pesubetoon Liivapritsiga töödeldud pind Mosaiikbetoonist plaadid või klinkerplaadid Trepi alumise pinna viimistlus võib olla Harjatud, silutud jne, Monoliitbetoonist trepid võib valmistada kas kandva plaadina, kahe või ühe talaga trepina. Trepp võib toetuda külgseintele või mademele See määrab ära trepi armeerimisskeemi. Raketis määrab ära trepi alumise pinna viimistluse. Puittrepp Puittrepp tehakse 50x200 mm prussidest, põskpuudest ja 30 ...40 mm paksustest astmeplaatidest. Puittreppi ei ole mõistlik teha väga laia. Tekib suur läbipaine.
annaabi.ee 
