Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekula...
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril (1 punkt). Ärge kasut...
Ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Polümeerideks loetakse ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ja mille molaarmass on üle tuhande. Polümeeri nimetus moodustatakse polümeeri lähteaine (monomeeri) nimest lisades eesliite polü. Polümerisatsiooni e. polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere, kusjuures igale monomeer molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Polümeeride saamine 1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n ...
Polümeerid meie ümber Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest. Näiteks polüeteenist võivad olla tehtud kõikvõimalikud plast- ja kilekotid ning ämbrid. Polüpropeenist, mis on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja kõrgema pehmenemistemperatuuriga, tehaks...
Ramjee Merlin-Hans Hiiekivi Lühidalt • Ramjee ehk lumivalge bömeeria on Hiina nõgese niinest saadav kiud, mis sarnaneb linasele, aga on valgem ja siidisema välimusega. • Ramjee on haruldane, väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal. • Ramjeest saadakse tugevaimat looduslikku kiudu (ramjeekiudu), sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja nööri. • Sel on suured südamekujulised, lehed, kaetud alumiselt küljelt valgete karvadega. Leviala • Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas.. • Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina, Taiwan, Korea, the Filipiinid ja Brasiilia. Ajalugu • Ramjee on üks vanimaid tamseid kiude , seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. . • Egiptuses tehti sellest muumiate mähiseid perioodil 5000 - 3000 BC, samuti on se sajandeid kasvanud Hiinas. • Ammu enne puuvilla kasutusele...
polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende ainete vähesuse tõttu purunevad. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 2 1.POLÜMEERID ......................................................................................................................... 3 1.1Polümeeride omadused...................................................................................................... 3 2.LIIMID....................................................................................................................................... 4 2.1Spetsiaalliimid..................................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE...............................................................................................
kaetakse veel lakiga. Tapeete turustatakse 500-1000 mm laiuse rulli keritud ribana. Fototapeeti turustatakse ristklikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid hukesi kattematerjale, niteks: klaaskiudriie, vrvitakse peale seina liimimist le, Seineks on reljeefse pinnaga snteeskiudriie, kaetud hukese kilega ja seinal vrvitakse le, Klassikalised tekstiilmaterjalid ( vib seinal le vrvida), Dekra on mittekootud huke vilditaoline materjal, Linkrust on paber, mis on kaetud hukese linoleumi sarnase kihiga, dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi snteetilise kihiga. Vedeltapeet oma phimttelt erineb tapeetidest nende klassikalises mistes. Ainus, mis hendab vedeltapeete ja tavalisi see on asjaolu, et nii htesid, kui teisi kasutatakse seinte viimistlemiseks. Vedeltapeet on huvitav seinakattematerjal sisetdeks
Kondensatsioonipolümerisatsioonis eraldub kõrvalproduktina mingi madalmolekulaarne ühend (näiteks vesi või alkohol). Samuti need mõlemad ei lahustu vees. :) 3. -MVC - vinüülkloriidmonomeer. -Slurry PVC - läga polüvinüülkloriid. -Slurry vessel - läga reservuaar. 4. Täiteainete ülesanded plastmassides: täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. Stabilisaatorite ülesanded plastmassides: Stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus-ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorite ülesanded plastmassides: plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabelust, muutes kile painduvamaks ja volditavaks. 5. Eteen madaltihe polüeteen (LDPE): LPDE on hea läbipaistvuse ja pakendamisomadustega. LPDE-materjal on läikega ja sobib hästi fototrükiga kottide ja kilede jaoks
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende ainete vähesuse tõttu purunevad. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse. Selle tõttu võibki vahel tunda plastmassnõus pikalt olnud vedelikes, näiteks veepudelis, ebameeldivat maitset. Tihtipeale
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused.............................
polümeere. Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks ka puhtal kujul, kuid sagedamini plastmassidena, mis peale põhiosise polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteaineid on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust, muutes kile painduvaks ja volditavaks. Polüalkeenid Radikaalse või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene ehk polüalküleene ehk polüefiine. Tehnikas kasutatakse paljusid polüalkeene, kõige enam aga asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid.
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
Kuna väga paljud sisustustekstiilid on tulekindlamaks viimistletud (seoses ühiskondlike hoonete sisustusele esitatud tuleohutusnõuetele), siis ei ole ka soovitav neid kangaid kasutada rõivatekstiilidena. Kiudude käitumist külmas on vähem uuritud kui termilist püsivust. Tavaliselt kiuomadused külmas oluliselt ei muutu. Omaduste muutumist põhjustavad eelkõige tuule, niiskuse ja külma koosmõju, samuti niiskuse võimalik jäätumine tekstiilmaterjalis. Mõned viimistlused ja tekstiilmaterjalid võivad külma toimel murduda. Looduslikud ja tehiskiud taluvad hästi madalat temperatuuri. Sünteetilised kiud on madalama temperatuuri puhul vähem vastupidavamad (nt kloorkiud ja polüpropeen muutuvad hapraks juba -20ºC juures). 3. Kiu keemiline püsivus /resistance to chemicals/ Aine keemilise ehituse säilumine mitmesuguste ainetega kokkupuutumisel, tekstiilkiudude puhul eelkõige hapete, leeliste ja orgaaniliste lahustitega. Tekstiilkiudude üldiste omaduste hulka kuulub, et
reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68 t - aeg minutites. Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on temperatuuri tõus palju kiirem ning seda iseloomustab valem 72: T = 1080 [1 0,325 exp (-0,167t) 0,675 exp (-2,5t)] + 20 (72) milles t on aeg minutites. Aeglasemat temperatuuri tõusu iseloomustab hõõgpõlemise kõver, mis järgib seost (valem 73): T = 154 t0,25 + 20 (73)
reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68 t - aeg minutites. Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on temperatuuri tõus palju kiirem ning seda iseloomustab valem 72: T = 1080 [1 0,325 exp (-0,167t) 0,675 exp (-2,5t)] + 20 (72) milles t on aeg minutites. Aeglasemat temperatuuri tõusu iseloomustab hõõgpõlemise kõver, mis järgib seost (valem 73): T = 154 t0,25 + 20 (73) Üldjuhul peetakse standardtulekahju reziimi raskemaks võrreldes tavalise tulekahjuga
Armatuuri sisalduse alumine piir tuleneb sellest, et koormamisel vähese armatuuri korral katkeb eelkõige armatuur. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri minimaalne ja kriitiline (komposiidi tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega) maht oleksid võimalikult väikesed. Selle saavutamiseks kasutatakse armeerimisel tugevaid kiude. Minimaalne armatuuri maht ei sõltu maatriksi ja armatuuri materjali tihedusest. 11. Õhusõidukitel kasutatavad tekstiilmaterjalid. a) Kord- ja lihvimisriie. Kasutatakse rehvide valmistamisel, peamine kiud on kapronist, ristkude puuvillast või sünteetiline. b) Tseferriie. Jäik puuvillane kangas, tiiva katteks, tihendid ja kummeeritud riidest torud. c) Lakkriie. Rriie immutatud dielektrilise lakiga, elektrimasinate isoleerimiseks, transformaatorites, mõõteriistades. 12. Keemilise korrosiooni tekke põhjused.
veel lakiga. Tapeete turustatakse 500-1000 mm laiuse rulli keritud ribana. Fototapeeti turustatakse ristkülikukujuliste poognate komplektidena. Muud kleepmaterjalid. Peale tapeedi kasutatakse seinte katteks veel muid õhukesi kattematerjale, näiteks: · klaaskiudriie, värvitakse peale seina liimimist üle, · Seinteks on reljeefse pinnaga sünteeskiudriie, kaetud õhukese kilega ja seinal värvitakse üle, · Klassikalised tekstiilmaterjalid ( võib seinal üle värvida), · Dekra on mittekootud õhuke vilditaoline materjal, · Linkrust on paber, mis on kaetud õhukese linoleumi sarnase kihiga, · dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi sünteetilise kihiga. 61. Klaasi valmistamine Klaas on läbipaistev isotroopse struktuuriga 'aine, mis saadakse mittemetallilise sulami jahutamisel. Peamisteks klaasi tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ja lubjakivi (14%)
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
