Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi:
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse
........7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist
Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni kasutusalad: • Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad.
16 1970 25,66038 17 1937 26,90566 18 1900 28,30189 19 1923 27,43396 20 1964 25,88679 Kesk: 1925,5 27,33962 8 6. Järeldused Esimeseks korrapäraseks materjaliks, minu puhul mullbetooni, tiheduseks sain katsetuse tulemusena 657 kg/m3. Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga.
pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine.
Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske- üle 2600 kg/m3; Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 Kerge-800...2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta. Märgitakse N/mm 2 kohta. (C20/25) - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust 47
Kergbetooni survetugevus on 2,5...20 N/mm". Nende surve tugevus võib leidajärgmise valemiga: R28=A*Rt(T/V- C) Kergbetoonide mahumass on 500...1800kg/m ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/m.C Sideaine ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8 ... 1:15. Kergbetoone kasutatakse põhiliselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2
Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%
8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6
silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini. Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam. ERILIIGID: KOREBETOON puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind). MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2
kloriidisisaldus; · konsistents; · viskoossus; · läbivus; · kihistumine. Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui
kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200).
-6 formatsioon (%) deformatsioon (%) (10 / º C) Punasest kivist müüritis 0,02 + 0,02...0,07 4...8 Silikaatmüüritis 0,01...0,05 - 0,01...- 0,04 8...14 Betoonkivimüüritis 0,02...0,04 - 0,02...- 0,06 7...14 Mullbetoonid 0,02...0,03 - 0,05...- 0,09 8 Liivbetoon 0,02...0,10 - 0,03...- 0,08 10...14 Teras 12 Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 35
Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust.
annaabi.ee 
