Sisukord: Mullbetoon.................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Mullbetooni jagunevused,vahtbetoon,gaasbetoon..................5,6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud materjal.....................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoonid. Materjal on otsitud internetist. Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi:
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. ...
.........7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist
Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni kasutusalad: • Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad.
16 1970 25,66038 17 1937 26,90566 18 1900 28,30189 19 1923 27,43396 20 1964 25,88679 Kesk: 1925,5 27,33962 8 6. Järeldused Esimeseks korrapäraseks materjaliks, minu puhul mullbetooni, tiheduseks sain katsetuse tulemusena 657 kg/m3. Loengu konspektist uurides sain teada, et mullbetooni soojust isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused kolme suurde rühma: - tihedus alla 500 kg/m3 soojusisolatsioonbetoon - tihedus 500...900 kg/m3 konstruktsioon-soojusisolatsioonbetoon - tihedus 900...1000 kg/m3 konstruktsioon-mull(gaas-)betoonid Seega minu tulemus arvestatav ja jaotuse järgi on uuritud mullbetoon konstruktsioon ning soojusisolatsioonbetoon. Mullbetoonid on üks mullilise struktuuriga kergbetooni alaliik, mis saadakse peeneksjahvatatud liiva ja sideaine segamisel veega ja vahu- (või gaasi-) tekitajaga.
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...
Tsementi lisatakse nii palju, et täitematerjali terad oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, läbimõõduga 0,3...2,0mm. Mullbetoonide survetugevus on 18 2,5...20N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Harjutamiseks link (Quizlet) (Üld-Metallmaterjalid) Harjutamiseks link (Quizlet) (Ehituskeraamika-Betoon) 19
Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6
silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul. Kivistumine toimub esimestel päevadel kiiremini. Esimese nädalaga saavutab 2/3 oma tugevusest. Kahe aasta möödudest 2 korda tugevam. ERILIIGID: KOREBETOON puudub peentäitematerjal, on jämeda struktuuriga (valupind). MULLBETOONID kerged, ülikerge struktuuriga, puudub jämetäitematerjal. 1. Vahtbetoon 2. Gaasbetoon(alumiiniumpulber). RAUDBETOON liitmaterjal (betoon + teras), R/B tähis. Töötab survele. Neg: suurekaaluline. 1. Monteeritav 2. Monoliitne (valamine toimub ehitusplatsil kohapeal) pannakse sisse terasarmatuur. 1. Tavaline 2
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
-6 formatsioon (%) deformatsioon (%) (10 / º C) Punasest kivist müüritis 0,02 + 0,02...0,07 4...8 Silikaatmüüritis 0,01...0,05 - 0,01...- 0,04 8...14 Betoonkivimüüritis 0,02...0,04 - 0,02...- 0,06 7...14 Mullbetoonid 0,02...0,03 - 0,05...- 0,09 8 Liivbetoon 0,02...0,10 - 0,03...- 0,08 10...14 Teras 12 Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 35
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
