tumedama osa läbimõõt (joonis 12). · NB! Lehtpuu palgil mõõdetakse oksa läbimõõtu risti palgi pikiteljega. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE Palgi oksa tüübid · Terve oks oks, mis on palgi pinnal ühenduses ümbritseva tüvepuiduga. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Kuiv oks oks, mis ei ole palgi pinnal ühenduses ümbritseva tüvepuiduga. Tumedaid kuivi oksi, mis on okaspuudel tihti suure vaigusisaldusega, nimetatakse mustadeks oksteks. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Mädaoks oks, mis on palgi pinnal täielikult mädanikust kahjustatud. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Sissekasvanud koorega oks kuivanud kuuse okstel areneb mädanik võrreldes männiga aeglaselt. Sageli ei murdu kuuseoksad tüvelt kaua aega peale kuivamist. Elutegevuse lõppemisel oksapuidus kasvavad tüvepuidu kihid
rasekem. Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu kuivamisel jäävad männi poorid (avaused rakuseintes) avatuks, kuusel need sulguvad. Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma mädanenud oksteta, tiheda ja kuiva süüga lülipuu. Tähtis on ka aastarõngaste laius. Mida kitsamad on aastarõngad, seda kestvam hoone saab. Kõlbmatud on noored lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed, vett täis, kuivavad siniseks ja lähevad kergesti mädanema.Ehituseks parima männi leiab kuivast nõmmest, kuuskedest on parimad aeglaselt kasvanudsookuused. Palkmajade erinevus oleneb palgi tüübist, enamkasutatavad on: - käsitsi töödeldud ümarpalk;
Tselluloos (43-56%), ligniin (19-30%), vähemal määral sisaldab ka rasvu, vaike jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis?
Tegur/Kütuse liik Suvine kütus Talvine kütus Hägustumine -5ºC -25...- 35ºC Hangumine -10ºC - 35...- 45ºC - 55ºC.- arktiline kütus Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale: talviste kütuste kasutamine suvel põhjustab toiteaparatuuri (pump ja pihustid) kiiret kulumist. Kütused: diiselküte Diislikütuse stabiilsus Diislikütuse keemilist stabiilsust iseloomustatakse: · vaigusisaldusega, · joodarvuga · koksistuvusega. Mida vähem on kütuses vaike, väiksem joodarv ja koksistuvus ning mida kauem on ta stabiilne, seda vähem tekib mootoris nõge ja tagi, seda parem on see kütus mootori "tervisele" ! Kütused: diiselküte Diislikütus ei tohi sisaldada: · mehhaanilisi lisandeid; · vett; · vees lahustuvaid happeid; · aluseid. Normitud on üldine väävlisisaldus, mis võib olla 0,2 ... 0,5 %. Kütused: gaas.
kollakas- ja tumepruun. sisalduses, pinnatulekahjustusi teiselpool ekvaatorit lambertiana); Seeder- ja põhklimännid!; Sirgekiuline, tihedus võrde kannatavad hästi, 2' lõunalaiuseni; Euroopa seederämnd (Pinus cembra); Siberi vaigusisaldusega- 450-750 hiliskülmakindlad. Põhja-Ameerikas. seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica); Korea kg/m3. seedermänd (Pinus koraiensis); Puidu trahheiidides on Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens); koobaspoorid
millega lihvida ümaramaks kõik liigteravad servad ja nurgad. Seejärel pühkige puidu pind kergelt niiske švammiga üle. Selliselt peened kiud paisuvad ja tõusevad pinnast kõrgemale ning sama teralisusega lihvpaberiga veel kord üle lihvides on võimalk saada eriti sile pind. 20 Mõistete selgitused Polüuretaan – vedel plastik?! Polituur – poleerainena kasutatav vaigu piirituslahus, vähese vaigusisaldusega piirituslakk Tärpentin – ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Karnauubavaha – saadakse Brasiilias kasvava palmi lehtedelt. Õhuke vahakiht tekitab lehtedele vetthülgava kihi ja kaitseb palava päikese korral lehti kuivamise eest. Ekstreemsete tingimuste tõttu on see teadaolevalt kõige kõvem vaha, mis looduses leidub. Põrandal kasutatakse karnauubavaha õlitatud
vahet teha lülipuidu osal ja maltspuiduosal) ( tamm, lehis, seeder, mänd) • Küpsepuidulised puud on need, mille sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse vaid veesisalduse poolest on kuusk ja nulg nt. Puu koostis: korp(puu väline kaitsekiht)-niin(korbaalune kiht, kus jooksevad toitemahlad)-mähk(siin moodustuvad uued rakud)-tüvi-säsi Tähtamad puuliigid: 1.Mänd- eestis levinuim liik, lülipuiduline, suure vaigusisaldusega, küllaltki sirge tüvi. Saematerjalina on oksa kohad ümmarguselt näha. 2. Kuusk- küpsepuiduline, sisaldab vähema viaku kui mänd. Kergem kui mänd ja ei ole ka nii tugev. Saematerjali pinnal oksa kujud ringjad. 3.Kask- levinuim lehtpuu eestis, maltspuiduline. Kasutatakse enamjaolt vineeri tootmiseks ja ka teatud hulgal laudade tootmiseks. Küttepuuna on üsna palju soojaandev. Hästi kõdunev. Imab endasse palju vett. 4.Tamm- eesti puudest raskeim ja tuevaim puu
*Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina. *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks. *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel. Mänd. Värvus kollakast roosakani. Mänd on lülipuiduline puuliik. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel. Vastupanu mädaniku tekkele hea, kui kergeti tekib puidusin. Kergesti töödeldav , kuivatatav, immutatav . Tihedus 480..530 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu 104 Mpa Survetugevus pikikiudu 47 Mpa Kõvadus radiaal pinnal 250 Janka Männipuidu kasutamine. *Väga heade omadustega konstruktsiooni ja tisleripuit. *Ehituses konstruktsioonimaterjalina, uste ja akende valmistamisel.
(selle tulemusel saadakse nt väärispuidu immitatsioon, naturaalse puidu immitatsioon, geomeetriline ja põimitud tekstuur või fantaasia rikas disain). 3.Mänd: lülipuiduline okaspuu e paljasseemnetaim, igihaljas. Kasvab parasvöötmes, meil on teda kõige enam ja ka kasutatakse kõige enam. Tema kasv võrreldes teiste puudega on samuti kõige kiirem, seega võitleb väga hästi valguse eest ega vaja väga viljakat mulda. Meie puudest kõige suurema vaigusisaldusega. Kerge lõhestada, töödelda, kuivatada. Niiskuse mõju kiirem kui kuusele ja iseloomulik maltspuidu sinavus- seenhaigus, mis tänu niiskusele väga kiiresti arenema hakkab, kahjustab vaid välimust. Erinevalt kasvutingimustest võib männi kasv olla väga erinev- metsana kasvab korralik sirge palgipuit, üksikpuuna heal pinnasel kasvab jäme ja oksarohke männimürakas ja soos kasvab kidur, ülitiheda puiduga, vastupidav, mädaniku kindel puit...peab vastu aastasadu.
2. Nimeta puidu negatiivseid omadusi. 3. Millist puidu osa nimetatakse lülipuiduks? 4. Millist puidu osa nimetatakse maltspuiduks? 5. Kirjelda puutüve ristlõiget. 3.3. Tähtsamad puiduliigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust. Harvem kasutatakse lehtpuitu. Mänd. Mänd on Eestis levinuim puuliik. Ta on lülipuiduline. Lülipuit on männil pruunikas, aga maltspuit kollakas. Männipuit on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigusisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjali pinnal on männi oksakohad ovaalsed. Kuusk. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi. Kuusk on küpsepuiduline. Kuusepuit on värvilt veidi heledam kui männipuit. Kuusk sisaldab männist vähem vaiku, seetõttu on see ka kõdunemisele vähem vastupidav. Kuusk on männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksakohad ringikujulised. Kask. Kask on Eestis kõige levinum lehtpuu
annaabi.ee 
