Reklaaamipsühholoogia konspekt (0)

• 1980 Zajonc - “ Feelings are precognitive!”
  
• 1994, 2000 Damasio– limbilises ajus leiavad aset imetajate instinktiivseid, ellujäämisega seotud protsessid ( sestap ka prekognitiivsed!), emotsioonidega seotud protsessid
  

• 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model,
  

• Süsteem –
  

• identifitseeritud firma, organisatsioon , isik, tellija;
  
• kaubad , teenused, ideed;
  
• tasuline, kinni makstud;
  
• informeerida, tutvustada, esile tõsta, veenda, mõjutada;
  
• mitteisiklik kommunikatsioon, massimeedia;
  
• mingi, väljavalitud auditoorium .
  

• äriobjektid, kõik see, mida pakutakse turul müügiks;
  
• äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid , kes pakuvad midagi müügiks;
  
• isikud ja nende ühendused (ka erakonnad ), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke;
  
• tegevused ja väärtused, mida riigikord tahab kas halvustada, hukka mõista või vastupidi, esile tõsta ja propageerida.
  

• teavet majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta
  

• majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures;
  
  • OMA MAJAL TEE MIS TAHAD
    
  • isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga
    
  • KASIINO KM autol ok
    
• märgistust kauba müügipakendil pakendiseaduse tähenduses;
  
  • PAKEND kui nt ühisreklaami kandja?
    
  • sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta.
    
  • KAUBAMÄRKI VÕIB NÄIDATA, KM osa võib olla ka lause …
    

• (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise , et tegemist on reklaamiga .
  
• (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.
  
• (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates.
  
• (4) Reklaam ei tohi:
  

• 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist;
  
• 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;
  
• 4) kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele;
  
• 5) eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist või põhjustada ohtlikku käitumist;
  
• 6) kutsuda üles avalikku korda ega riigi julgeolekut ohustavale tegevusele, samuti toetada ega soodustada nimetatud tegevust;
  
• 7) kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele;
  
• 8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;
  
• 9) otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala , kaupa, teenust ega üritust;
  
• 10) sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise , sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu;
  
• 11) esitada valeteavet;
  
• 12) otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud;
  
• 13) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna;
  
• 14) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid;
  
• 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti.
  

• Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida
  
• Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge
  
• Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks.
  
• Et ei ole loomulik nähtus,
  
• Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu,
  
• Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab , moonutab
  
• On väheinformatiivne,
  
• On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale,
  
• Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitundele
  

• “Hea kaup” (ilma reklaamita) kaotab konkurentsis reklaamitavate kaupadega .
  
• Kui firma katkestab reklaamitegevuse , siis võivad tarbijad seda tõlgendada kui ettevõtte v kauba kadumist või selle usaldusväärsuse kadumist
  
• Reklaam on pika peiteajaga suhtlus. Väiksem katkestus reklaamitegevuses ei too kaasa suuri muudatusi, kuid pikem paus asetab ettevõtte samale positsioonile turule sisenejatega
  
• Reklaami kadumine/reklaamile kulutuste mitte tegemine seab kauba väärtuse kahtluse alla, sest hea kaup = kallis kaup
  

• Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.
  
• Mõjutab/peegeldab? väärtushinnanguid, hoiakuid.
  
• Seob v vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel;
  
• On mh sotsiaalse suhtlemise üks tõukajaid, sotsiaalse meediakunsti võimalikke käivitajaid.
  
• Reklaam on üks nn “konsumerismi” toitja (Komsumerism – eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Kalmus 2005)
  

• Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa, kultuur ise. „Advertising is the folklore of  a commodity culture“ (James Twitchell 2003, p187)
  

• On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus . Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning –viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume.
  
• On müüdiloome (müüt – lugu v. jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mõistab tegelikkuse mingeid külgi. R. Barthes )
  

• On popkultuuri osa ning väljund
  
• On üks suhtlemiskunsti vorme
  

• Reklaami seos kauba hinnaga
  

• Reklaami seos kauba tarbimisväärusega
  

• Reklaami seos tarbija valikuvõimalustega turul
  

• Reklaami seos ettevõtluse kontsentreeritusega
  

• Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga
  

• % eelmise perioodi käibest
  
• % prognoositavast käibest
  
• Muudest kuludest üle jäävad rahalised vahendid
  

• Turundus : Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega.
  

• Kommunikatsioon (lihtne määratlus ): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon – informatsioon)
  

• Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks; kommertseesmärke toetav teabevahetus ;
  

• Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine,et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965
  
• Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein , 2005
  
• Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega.
  
• Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja
  
• Tähistaja/tähistatav ( signifier /signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord .
  
• Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav.
  
• Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele , ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele , auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen , ...)
  
• Teisisõnu , märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda. Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab.
  
• Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur , heli – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi.
  
• Denotatsioon – märgi otsene tähendus
  
• Konnotatsioon – kaastähendus
  

• Märk ise nt sõna “ lemon ”
  
• Objekt/nähtus, millele see vastab
  
• Märgi kasutajad inimesed
  

• sõnumi vorm, keel, kujund, heli ...,
  
• reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
  
• Kood kui märkide vaheliste ühildusmisreeglite sätestaja
  

• saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda
  
• saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda
  
• teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt
  
• saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda
  
• peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid
  
• saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida .
  

• tähelepanu /taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika )
  
• valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika)
  
• valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika)
  

• Vajadus – sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas.
  
• On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi või mis väljendub püüdluses või otsingus millegi järele. J.Sõerd
  

• Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.)
  

• Bioloogiline motivatsioon
  

• Kultuuriline motivatsioon
  

• Holistlik lähenemine : motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult tema mõni osa e ei ole genitaalset vajadust v kõhu vajadust (toit rahuldab John Smithi nälga, mitte tema kõhu nälga). Kui on nälg v kui inimene keskendunud näljatundele, siis muutuvad nt aistingud , mälu, tähelepanukorraldus, mõtlemise sisu jne.
  
• Vahend ja eesmärk: meie ihad on pigem vaid vahendid millegi saavutamiseks; kui hoolikalt vaadata, siis näeme, et keskendume just neile andmata aru sügavamatest püüdlustest. Teadlikud ihad võivad olla vaid sümptomid viidates alateadlikele vajadustele/ihadele.
  
• Inimihasid saab jagada üldistavatesse kategooriatesse, vahendeid mingi kategooria rahuldamiseks võib olla mitmeid ja erinevaid ... ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena.
  
• Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme (füsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) võivad olla sootuks kõrgemate vajaduste sümptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol v teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni.
  
• Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada , et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse.
  
• Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist ( teat . liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “ isud ” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil , kui rotil).
  

• Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise – teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!)
  
• Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka – me võime teha mitut asja ühel ja samal ajal, kusjuures üks tegevus võib teist ka pärssida (mis omakorda ei pruugi halb olla).
  
• Saavutamise võimalikkus : üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. Saavutamise võimalikkuse faktor on oluline aspekt vajaduste/ihade hierarhiasse liigitamise puhul, samuti mõistmaks motivatsioonide erinevusi eri klassides antud populatsiooni sees ning eri maade ja kultuuride vahel.
  

• Füsioloogilised vajadused on kahtlemata kõige mõjuvõimsamad. Kõigest eluks vajalikust äärmuslikult puudust tundva inimese peamine motivatsioon on just need ja ei midagi muud e inimene, kel on puudus toidust, turvalisusest, armastusest ja austusest tunneb tõenäoliselt eelkõige nälga ja tema tegevused on sellest motiveeritud.
  
• Erakorralised tingimused (nt äärmuslik nälg, väsimus , ) on normaalselt toimivas ühiskonna harvaesinevad. Pigem võib eeldada, et inimene, kes ütleb, et tal on nälg, tunneb pigem „isu“.
  
• Kõik füsioloogilised vajadused ja nendega kaasnev täideviiv käitumine toimivad ka kanalina igasuguste teiste vajaduste jaoks. Nt enda arvates näljane inimene võib rohkem taga ajada lohutust või sõltuvust kui valke, süsivesikuid v vitamiine ... Ja vastupidi – vajadust toidu järele on võimalik osaliselt rahuldada nt suitsetamise, haarava tegevuse v vee abil.
  
• Võib küsida- mis juhtub esmaste vajadustega siis, kui toitu on piisavalt ja rohkemgi veel? (A.M.)
  

• Samuti võivad domineerida terve organismi üle: selle äärmuslik puudumine suunab nii kognitiivseid kui intellektuaalseid protsesse, tegevusi, maailmavaadet jmt.
  
• Turvalisuse vajadus võib ilmneda kaudselt nt püüdlustes süüa, olla seksuaalvahekorras, taotluses lakkamatult teenida raha (vaatamata sellele, et seda on piisavalt),
  
• aga ka otseselt nt. kindlustuste sõlmimine, pikaajalise lepinguga töökoha eelistamine, püsisuhte loomine, mingi selge maailmapildi väljakujundamine jne
  
• Normaalses ühiskonnas on need vajadused suures osas rahuldatud
  
• Vajadus avaldub nt tuntu eelistamises tundmatule, hulkade sarnaste otsuste usaldamist (nö usalduskrediit nt tuntud ja paljude poolt v usaldusväärse inimese poolt eelistatud kaubamärgile).
  

• Ka heaoluühiskondades on nende vajaduste pärssimist või mitterahuldamist häirivalt sageli (võib põhjustada tõsiseid patoloogiaid).
  
• Kuulumine „karja“ – tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus – avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt.
  
• Armastus ei ole seksi sünonüüm !
  
• Armastuse vajadused hõlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist.
  

• Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus.
  
• Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.)
  

• Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus.
  
• Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport , ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine , maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine ....
  

• Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad.
  

• Teadmise ja mõistmisega seotud ihad nt uudishimu (omane ka inimahvidele; tegevused, millel puudub instinktidest või ratsionaalsusest, eelnevast õppimisest tulenev põhjendus)
  

• Intellektuaalne nälg – kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt)
  
• Lastele pole vaja õpetada uudishimulik olemist, küll aga on võimalik neid õpetada mitte olema uudishimulik (nt hoolekandeasutuses) (A.M.)
  

• Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus tõeliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu (A.M. 1967)
  
• Mingeid tõendeid sellest impulsist võib leida igas kultuuris ja igas vanuses koopaelanikeni välja (A.M.)
  
• Suur kattumine ajeliste ja kognitiivsete vajadustega teeb nende terava eristamise võimatuks. Korra, sümmeetria, lõpetatuse, süsteemi ja struktuuri vajadused võib omistada nii kognitiivsetele, ajelistele, esteetilistele vajadustele, ka võib olla tegemist sootuks neuoroosiga (psühhogeenne haigus).
  
• Madalamad vajadused on selgemad, määratletavamad, nähtavamad.
  
• Maslow teooria järgi kalduvad inimesed rahuldama kõigepealt madalama astme vajadusi ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste rahuldamise suunas: kui madalamad vajadused pole rahuldatud, siis kõrgemad ei motiveeri.
  
• Samas: kui alama astme vajadused on (mõõdukalt) rahuldatud, siis nad enam ei motiveeri ning inimene oma püsimatuses otsib uusi väljakutseid/motivatsiooni kõrgema astme ihadele pühendudes.
  
• Kõrgematel püramiidiastmetel asuvate vajaduste rahuldamiseks on palju rohkem viise ja võtteid kui madalamate jaoks.
  
• Kõrgemad vajadused on subjektiivselt vähempakilised.
  
• Mida kõrgemale me rühmades liigume, seda raskem on inimesel aru saada, mida ta tegelikult vajab, see on märkimisväärne psühholoogiline saavutus! (A.M.)
  
• Kõrgemate vajaduste rahuldamist väärtustatakse enam.
  
• Madalamad tasandid sisalduvad kõrgemates. Inimene ei saa ignoreerida madalamaid vajadusi, need pole vaid aktuaalsed .
  

• Tarbimisväärtus - Toote tasandil peab pakkuma tarbijaile tema praktiliste vajaduste rahuldamist vähemalt konkurentidega võrdsel tasandil. Toode peab olema korras.
  
• Lisandväärtus - tooteväline väärtus; lisatud erisus peab moodustama toote funktsioonidega olemusliku terviku; võib olla nii ratsionaalne /praktiline kui ka emotsionaalne/ebapraktiline.
  
• Kauba lisandväärtuse omadused on need, millele reklaamis tuleks keskenduda.
  

• Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole.
  
• Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel.
  
• Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral.
  
• Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud
  

• Affective factor /Afektiivne/hedooniline komponent (tunnetel põhinev, eksponeerimisefektist sõltuvad)
  
• Behavioral factor/Käitumuslik (teatud käitumise tagajärjest tulenev, kogemuslik)
  
• Cognitive factor/Kognitiivne (uskumustel ja teadmistel põhinev)
  
• Eelmiste kombinatsioonid
  

• üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes
  
• hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes
  
• hoiak isiku suhtes, kes figureerib reklaamis
  
• hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes
  
• hoiak reklaamitava kauba või teenuse suhtes
  
• hoiak reklaami apellatsiooni kandva nähtuste ringi v. sotsiaalse grupi suhtes
  
• hoiak reklaamitava firma suhtes
  

• Huvi toote liigi vastu
  
• Eelnev reklaamitava margi eelistamine
  
• Reklaami ilmumine trükireklaamina
  
• Isikuga/sihtrühmaga sobiva apellatsiooni kasutamine
  
• Isikule/sihtrühmale meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine
  

• Reklaam tuleb “läbi kaaluda” erinevaist hoiakutasandeist lähtudes ja ...
  

• Kulumise vältimine
  

• Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
  
• Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses
  

• Viha
  
• Rõõm ( õnnelikkus )
  
• Vastikus
  
• Üllatus
  
• Kurbus
  
• Hirm
  

• ... reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaidks, oodatuiks, on hea.
  
• ... reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, siis on hea.
  
• ... reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea.
  

• Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus
  
• Korduvesituste vaheline aeg
  
• Ajavahemike täidetus muude sündmustega
  
• Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...)
  

• Esitatud reklaamiargumentide veenvus
  
• Esteetilisus
  

• Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
  
• Kui esialgselt signaalne (tingimatu) ärritaja (nt Fazeri šokolaad ) esineb korduvalt koos mittesignaalse (tingitud) ärritajaga (tumesinine ümbrispaber), siis ajapikku hakkab ka mittesignaalne ärritaja muutuma signaalseks, kutsudes esile tingitud refleksi (isu šokolaadi järele).
  

• Huumor on parim meelelahutus . Meelelahutust auditoorium „ostab”.
  
• Huumor on tugev atraktor.
  
• Huumor levib – seda räägitakse edasi.
  
• Huumor hõlbustab kontakti loomist
  
• Huumor omab eeldust kaupa meeldivamaks manada
  
• Huumor tõmbab ning hoiab tähelepanu
  
• Huumor omab eeldust kaupa meeldivamaks manada - tekitab pingevaba , positiivse meeleolu, mis tõstab reklaamitava toote meeldivust
  
• Huumor süvendab kuuluvustunnet, eraldab „omad võõrastest”
  
• Huumor takistab liigselt juurdlemast nõrkade argumentide üle, kuna huumor juhib tähelepanu kõrvale ja unustatakse vastuargument ning sellest tuleneb suurem veenvus
  
• Kuna huumor muudab teate meeldejäävamaks, tegutsetakse selle järgi pikema perioodi jooksul
  
• Huumor aitab leevendada võimalikke pingeid, mis võivad mõne kauba tarbimisega või kommunikatsiooniga kaasneda
  
• Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala oslusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet
  

• Iga nali kulub, kui seda liiga palju korrata .
  
• On oht olla labane
  
• Mendelsohn (1962): kui reklaamis on naerualuseks v auditooriumi lõbusust esilekutsuvaks subjektiks reklaami peategelane, saab esile kutsutud pigem negatiivse alatooniga emotsionaalne vastus.
  

• Huumor ei sobi iga teemaga
  
• Oluline on vahet teha “naljakal” ja “naeruväärsel”.
  
• Halvustamine, olgugi naljakas, on negatiivse laenguga
  

• Huumor – lahe heatahtlik nali; ka “distantseeritult toetav (L. Priimägi 2010. Mõistevara: reklaam ja imagoloogia)
  
• Sarkasm/ satiir – intellektuaalne pahatahtlik v kriitiline ( tige ) “torge”, eitav suhtumine naerualusesse; ka “distantseeritult rünav” (L. Priimägi 2010. Mõistevara: reklaam ja imagoloogia).
  
• Iroonia – kahetasandilisus: öeldakse üht, mõeldakse vastupidist; ka “distantseeritult taluv” (L. Priimägi 2010. Mõistevara: reklaam ja imagoloogia)
  

• Hirmuapellatsiooni kasutatakse andmaks mõista, et toote mittetarbimine võib tuua halbu tagajärgi (negatiivne lähenemine) WEKMAN
  
• Andmaks mõista, et hirmutav olukord saab lahenduse tarbides teatud toodet (positiivne lähenemine)
  
• Hirmuapellatsioon on tõhus siis, kui reklaam pakub selgeid ja üheseltmõistetavaid juhiseid.
  
• Hirm on tugev negatiivne emotsioon ning selle liigne rakendamine (sage esitamine, kõrge intensiivsus) võib tekitada bumerangiefekti.
  
• 
  

• Reklaam kutsub esile emotsionaalseid seisundeid ( vahuveini reklaam loob kõrgendatud meeleolu) ja olemasolev emotsionaalne seisund mõjustab ka reklaami vastuvõttu (leinaseisund moonutab vahuveini reklaami ebameeldivaks).
  
• Emotsionaalne apellatsioon – taotletakse reklaami poolt esile kutsutud positiivse emotsiooni ülekandumist reklaamitavale kaubale (samuti seotud tingitud reflekside kujundamisega).
  

• Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist , mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson , 2007)
  
• Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla ( Mayer , Robinson, 2004)
  
• Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale. (TH – kui on igavam, siis liigub pilk edasi .... kiirustab üle info)
  

• Uurijad John Antonakis ja Olaf Dalgas tegid katse, milles andsid lastele ja täiskasvanutele vaadata 2002. aasta Prantsusmaa parlamendivalimiste kandidaatide fotosid, kirjutab ajakiri Science . 648 katses osalenud üliõpilasel paluti välja valida kõige tõenäolisemate võitjate fotod.  681 last vanuses 5 – 13-aastat pidid omakorda välja valima isikud, keda nad sooviksid «oma laevale kapteniks».
  
• Nii lapsed kui ka täiskasvanud langetasid  otsuse ainult välimuse põhjalt ning jõudsid samade tulemusteni. Katsealuste poolt välja valitustest enamik sai ka parlamendisaadikuks.
  
• Üliõpilaste täpsus oli 60 protsenti, lastel aga isegi 64 protsenti.
  
• Teadlaste sõnul näitas uuring, et valijad valivad kandidaate välimuse põhjalt, mitte muude kriteeriumide nagu parteilisus või meelsus põhjalt.
  
• «Lisaks näitas katse, et lapsed on paremad inimesetundjad, kui täiskasvanud,» nentisid teadlased
  
• Faculty of Business and Economics , University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. Faculty of Business and Economics, University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/323/5918/1183 E-mail: [email protected]
  

• on seotud seksuaalsfääriga,
  
• suhtlemisrõõmuga,
  
• kujuteldavate puuteaistingutega,
  
• maitse- või haistmiselamustega.
  

• Hedoonilisele komponendile baseeruvad hoiakud/emotsioonid margi/brändi suhtes (ja/või reklaami suhtes) osutuvad mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks madala osalusmääraga* olukorras.
  
• Utilitaarsele/praktilisele baseeruvad hoiakud/emotsioonid margi/brändi suhtes (ja/või reklaami suhtes) osutuvad mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks kõrge osalusmääraga*olukorras.
  

• Imago v. imidž - KUVAND
  
• Maine - REPUTATSIOON
  
• Avalik arvamus – kellegi avalikult arvatud ARVAMUS v kogum selliseid
  
• Üldine arvamus
  
• Maine mõõt: KÕRGE-MADAL v. HEA-HALB; maine muutus on pikalisem kui avaliku/üldise arvamuse muutus.
  
• Imidži mõõt: TUGEV-NÕRK oma mitmekesisuses.
  
• Imidž on eelkõige emotsionaalne ostuargument
  
• Maine on pigem ratsionaalne ostuargument
  
• Maineuuring – arvamusuuring
  
• Imidžiuuring - assotsiatsiooniuuring
  

• Reputatsioon - klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon (hea või halb, tugev või nõrk) ettevõtte nime kuuldes (Fombrun 1996:37).
  
• Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja hetkel (Kitchen). Mida peetakse täna eetiliseks?
  
• Maine on kultuurist sõltuv ilming, mis muutub ajas ning jälgib sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikkus sfääris toimivaid nähtusi ( Aula ). Maine tähendab usaldust, atraktiivsust ja esimest valikut.
  

• Reputatsioon/maine (nagu ka imago, nagu ka värv, ... st objektide subjektiivsed omadused) ei ole toote küljes, ei ole „ built into organization“, on „built into ones mind“. Maine ehitatakse üles auditooriumi poolt, mainehinnang konstrueerub inimeste teadvuses.
  
• Reputatsiooni/mainet ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida (reputation management , ametikot: CRO – Chief Reputation Officer).
  
• Konkreetse ettevõtte v toote puhul on oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu v tootekategooria maine üldiselt.
  

• 18,6% products and services (toodete ja teenuste kvaliteet)
  
• 15,6% governance (hinnangud “valitsemistavadele”, organisatsioonikultuurile)
  
• 13,9 citizenship (hinnangud ettevõttele kui kodanikule sh. hinnag sotsiaalsele vastutusele)
  

• Tarbijate soodne suhtumine firmasse toetab toote maine tõstmist, uute toodete turule toomist (multibranding)
  
• Äri- ja rahandusringkondade toetus loob firma jaoks soodsa tegutsemiskeskkonna
  
• Hea maine kujundamine ja hoidmine sunnib firma töötajaid pidevalt analüüsima oma äriideed ning ettevõtte eeliseid .
  
• Kõrge maine selekteerib tööturul firmasse tööle pürgijad.
  
• Firma maine kujundamine õpetab nägema firma arendamist kui terviklikku protsessi, mille tulemuslikkus sõltub üksikosade kooskõlastatusest.
  

• Riskivõtja, mainest ei hooli
  
• Vigade parandaja st reaktiivne juhtimine
  
• Peamine tähelepanu brändile, korporatiivne maine tagaplaanil
  
• Maine juhtimine korporatiivsel tasandil, maine kui konkurentsieelis ja kohustus ühiskonna ning kogu tööstusharu ees.
  

• Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides , uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav
  

• Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga.
  
• Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks.
  
• Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut
  

• Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast
  
• Informatsiooni mina- skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast
  
• Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi
  
• Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina- skeeme
  

• Mälulisus
  
• Kujundlikkus
  
• Modaalsus
  
• Subjektiivsus
  
• Hinnangulisus
  
• Terviklikkus
  

• ideoloogilisus – ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus , ta vastandub mingile teisele imidžile.
  
• suvalisus – imidž on konstruktsioon , mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. (L.Priimägi, 1998. Reklaamikunst)
  

• KAUBAREKLAAM – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne.
  
• IMIDŽIREKLAAM – ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne.
  

• Kaubal on tööväärtus ( Marx ) – kauba tootmiseks vaja minevad ressursid , nende väärtus.
  
• Kaubal on tarbimisväärtus – VAJADUS loob tarbimisväärtuse
  

• Põhihüve(d) - millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama
  

• Asjastatud kaup - kaup koos vastava kvaliteedi, iseärasuste, disaini, pakendi ja marginimetusega.
  
• Loodetud kaup - ostja poolt normaalseks peetavate ja omaks võetavate omaduste ja tunnustega kaup.
  
• Laiendatud kaup e. "lisaargumentidega" varustatud kaup - ostjate meelitamiseks, turujõu tõstmiseks ja konkurentkaupade hulgast esiletõstmiseks täiendavate teenuste ja hüvedega varustatud kaup.
  
• Arenguvõimeline kaup - kaup koos võimalustega ka tulevikus lisada talle uusi teenuseid või täiendavaid hüvesid.
  

• Äratuntavus, eristuvus
  
• Funktsionaalsus (et sisu oleks värske, ei voolaks välja, ei pudiseks laiali, ei määrduks…)
  
• Käepärasus, sobivus ( avamine , kandmine, ladustamine, hävitamine, multikasutusvõimalused…)
  
• Ilu (kuju, värv, materjal, lõhn, puuteomadused, …)
  
• Ökonoomsus (et tootmiskulud oleksid ratsionaalsed)
  
• Ökoloogilisus/loodussäästlikkus
  
• Pakend kui väärtus
  

• LÄHTUDES TURUST
  

• LÄHTUDES FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST
  

• LÄHTUDES TARBIMISE MÄÄRAST JA KÄEGAKATSUTAVUSEST
  

• LÄHTUDES OSTUKÄITUMISEST
  

• kauba enda väärtus, konkreetne tarbimisväärtus
  
• ostuakti väärtus
  
• kaasnevate hüvede väärtus
  
• Imidživäärtus ja maine väärtus
  

• raha kulu
  
• energia kulu
  
• aja kulu
  
• vaimu kulu
  

• Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada ...
  
• Eristamine on valiku langetamise eeldus.
  
• Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent-pakkumisest erinevalt ja sihtturu poolt kõrgemalt hinnatavamaks – võimalus kaubal eristuda
  
• Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada üht kaupa teisest.
  

• THE PRODUCT ERA – nn kauba kiitmise ajajärk
  
• THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long- term investment in the image of brand ." David Ogilvy
  
• POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest.
  

• THE “ME” decade – ajajärk, mil USAs oli põhitarbijaks nn “Me” generation .... (1980) (“Because I’m worth it ...”)
  
• THE INFORMATION AGE – ITK
  

• Kaitsetaktika:
  

• Ründetaktika:
  

• Kommunikatsioon:
  

• Liidri suur viga: FWMTS - forget what made them
  

• materiaalsed (füüsikalised, keemilised, bioloogilised) iseärasused, mis on seotud reklaamiobjekti lähteainete, osiste, tehniliste lahenduste, tootmiskvaliteedi, kaalu, gabariitide, disaini jmt-ga.
  
• funktsionaalsed iseärasused, mis on seotud reklaamiobjekti põhiliste tarbimisomadustega, töövõime- ja töökindlusega
  
• tundmuslikud iseärasused - on seotud tarbijas tekkivate psühholoogiliste järeldustega ning mis iseloomustavad objekti ja tarbija vahelist suhet, seda, kellena või millena tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes.
  

• tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) – pakend, värv, koostis,suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ...
  

• peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus,suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ...
  

• esile kutsutud, kunstlik (induced) –
  

VÄLJAVÕTE ÄRIPÄEVA TURUNDUSE KÄSIRAAMAUTUST

täiendav õppematerjal loengukonspektile.

Positsioneerimine

Brändide languse põhjused

• Brändireklaami taandumine promotsiooniprogrammide ees

• Informatiivse bändireklaami taandumine meelelahutusliku ees

• Positsioneeriva kommunikatsiooni taandumine imidžikujundusliku kommunikatsiooni ees

Trout & Partners

Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks ERISTUMINE.

“Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt.” J.Trout

Kui see põhjus on olemas, siis tuleb see ka tarbijale “ära õpetada” e. jäädvustada see tema teadvusesse.

• kliendid, kes moodustavad teie sihtgrupi, ning klien­did, kes sellesse gruppi ei kuulu
  
• tooted ja teenused, mida te pakute, ja need, mida te ei paku
  
• see, mida teete valitud toodete müümiseks va­li­tud klientidele, ja see, mida te ei tee.
  

• puudulik positsioneerimine
  
• toode sarnaneb konkurentide tootega, ei eristu
  
• konkurentide ootamatud reaktsioonid
  
• kliendile antud tootelubatust ei täideta.
  

. Positsioneerimise osad

• mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad
  
• juurdepääs: kliendigrupile peab juurde pääsema ja neid peab saama teenindada
  
• tulutoovus: kliendigrupp peab olema piisavalt suur ja/või tulutoov
  
• tegevus: kliendigrupile on võimalik rakendada efektiivset turundus- ja müügitegevust.
  

• turusegmendi suurus ja võimalik kasv – info müügikäibe, tulumarginaalide ja projekteeritava kasvu kohta
  
• turusegmendi atraktiivsus – info praeguste ja võimalike konkurentide kohta, asendustoodete ja teenuste olemasolu, ostujõu suurus ja tingimused tarnijatega
  
• ettevõtte eesmärgid ja ressursid – info, kas turusegment aitab täita ettevõtte eesmärke.
  

Positsioneerimise võimalused

• Toode
  
• Teenus
  
• Isik
  
• Organisatsioon
  
• Sündmus
  
• Geograafiline paik
  
• ...
  

• Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3).
  
• Kaubamärgiks olekut tähistab Registred, TM, R.
  
• Registreeritud kaubamärgi omanik võib pöörduda kohtusse, kui kaubamärki hakkab kasutama keegi teine.
  

• sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas , loosung jms)
  
• kujutised (nt sümbolid , ornamendid, geomeetrilised kujundid , esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms)
  
• sõna või sõnade ja kujutise kombinatsioon
  
• etikett
  
• ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju)
  
• tähtede kombinatsioon
  
• numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon
  
• ärinimi jms
  

• Bränd kui toode
  
• Bränd kui organisatsioon (toodet on kergem kopeerida kui ettevõtet v organisatsiooni)
  
• Bränd kui sümbol (visuaalne identiteet + slogan + sümboliline tähendus)
  
• Bränd kui isik (brändi personaalsus sh demograafilised tunnused, elustiili omadused, isikuomadused )
  

• Mitte-brändid (non-branded) mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast.
  
• Referents -brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest.
  
• Bränd kui isiksus – sellest saab rääkida siis, kui margitoode , kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi.
  

• Bränd kui ikoon: brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Mida enam suudab bränd genereerida assotsiatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust.
  
• Bränd kui ettevõte M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja –põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad.
  
• Bränd kui põhimõte v poliitika: nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste, sotsiaalsete ja/või poliitiliste põhimõtetega. Ettevõtet, brändi ja tarbijat ühendab pühendumus neile põhimõtteile. Ettevõtte riskiks on kaotada tarbijad, kes nende põhimõtetega ei seostu. ettevõte ja bränd suhestuvad sotsiaalse v poliitilise teemaga/suundumusega; tarbija “hääletab” , räägib ühiskonnas kaasa tarbimisotsusega. Tarbija “omab” nii brändi, ettevõtet kui ühist põhimõtet.
  
• Bränd kui religioon (TH): Tarbija USUB brändi misiganes bränd ka ei pakuks. Ta on nõus tasuma küsitud hinda ilma selle detailse põhjenduseta. Ta levitab usku, on kauba pühendunud misjonär. Kaubamärk/bränditunnus on sekti loov.
  

• Igas kaubakategoorias võib esineda erinevatel tasemetel olevaid brände
  

• “Bränding” ei pruugi läbida kõiki tasemeid/jõuda viimase tasemeni arvestades kaubakategooriat – mõnes kategoorias on reaalne saavutada 2. tase, mõne puhul on reaalne saavutada kõrgem tase.
  

• Brändid võivad taset muuta muutes strateegiat
  
• Uus bränd võib taotleda arenguprotsessi mis iganes taset sõltuvalt kontseptsioonist/strateegiast
  

• Individuaalne kaubamärk - Iga toote jaoks, mida ettevõte toodab, kujundatakse unikaalne kaubamärk.
  

• Kaubaperekond, katusbränd (family brand) - üks nn. “vihmavarju”-kaubamärk toodetavale kaubagrupile.
  

• Protsess on pikk – tulemused 5–10 aastaga.
  
• Branding on strateegiline tegevus.
  
• Kaubamärgi loomisele/kujundamisele tehtavad kulutused on investeeringud , mitte kulutused!
  
• Kaubamärgi teadlikkus olgu vähemalt 40%. Spontaanne tuntus vähemalt 80%.
  
• Kaubamärki eksponeerida võimalikult palju – 2/3 kulutatud rahast olgu nähtav!
  
• Kaubamärki eksponeerida ühtemoodi!
  
• Reklaamivahendid on peamised kaubamärki ehitavad vahendid.
  
• Branding on katkematu protsess.
  

• püsivus
  
• unikaalsus
  
• universaalsus
  

• Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti
  
• Tugevad brändid eristuvad
  
• Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi
  
• Tugevad brändid on järjepidevad
  
• Tugevad brändid ei laiene lõputult
  
• Tugevad brändid on emotsionaalsed
  

• Inimestel on nimed – samuti brändidel
  
• Inimesed kuuluvad perekonda – nii ka brändid
  
• Inimestel on isiksus (välimus, stiil, käitumine, imidž, veidrused, hirmud , unistused ...), mis eristavad teda teistest – sama ka brändidel
  
• Inimest iseloomustavad tema sõbrad – sama ka brändide puhul
  
• Inimestel on eluring, ka brändidel
  
• Inimese taju sõltub tema suhtest tajutavaga – sama ka brändi taju puhul
  
• Inimese suhe teise omataolisega põhineb usaldusel, siirusel, etteennustatavusel – sama ka brändisuhte puhul.
  
• Inimese allkiri tšekil või dokumendil on lubadus kokkuleppest, sama kehtib ka logo puhul.
  

• Suhelda INIMESTE, mitte tarbijatega
  
• Pakkuda KOGEMUST, mitte kaupa
  
• Pakkuda USALDUST, mitte ausust
  
• Pakkuda EELISTUST, mitte kvaliteeti
  
• Taotleda ARMASTUST, mitte üldtuntust
  
• Luua PERSONAALSUST, mitte eristuvust
  
• Pakkuda TUNNET (nt. kasutamisrõõmu), mitte funktsionaalsust
  
• Pakkuda DIALOOGI, mitte kommunikatsiooni
  
• Olla PARTNER , mitte teenindaja
  
• Rakendada brändiloome ja –kommunikatsiooni teenistusse erinevad meeled: kasuta muusikat ( helisid ), värve, lõhnu, puutetunnet, maitset ...
  
• Nastja Mulej, BMA Nr10 2004
  

• Värbamiskulu vähendamine
  
• Parima võimaliku tööjõu selekteerimine
  
• Töötajate hoidmine ja motiveerimine
  
• Töötajate positiivsete emotsioonide ja hoiakute toetamine
  
• Ettevõtte maine tõstmine, võimalusel ka kuvandi toetamine
  

• Ettevõtte hindamine
  

• Nime tuntus
  
• Teadlikku ettevõttest
  
• Väline kuvand, maine
  
• Sisemine kuvand, maine
  
• Tunnetatud väärtused
  
• Loodetud väärtused
  
• Iseloomuliku ja olulise faktori leidmine
  

• Määratleda sihtrühm e keda oodatakse
  
• Uuring 1: selgitada, mis on neile oluline lähtudes 12 võtmefaktorist:
  
• Töökeskkond
  
• Tasustamis- ja tunnustamissüsteem
  
• Koolitus- ja arendustegevused
  
• Tulemusvestluste kvaliteet ja regulaarsus
  
• Meeskonnajuhtimise kvaliteet
  
• Värbamis- ja sisseelamisprotsesside korraldus
  
• Ettevõtte korporatiivne maine
  
• Sisekommunikatsiooni efektiivsus
  
• Tippjuhtkonna osalus tööandjabrändi juurutamisel
  
• Ettevõtte väärtused ja sotsiaalne vastutus
  
• Sisehindamissüsteemid ja nende kasutamine
  
• Ettevõtte tugiteenuste kvaliteet K. Hellermaa
  

• Kommunikatsioon (nii sise- kui väliskomm.)
  
  • Hea on siduda nn brändikommunikatsioon muu hetkel olulise kommunikatsiooniga (seda sisulise sobivuse korral)
    
  • Sõnumid toetuvad eelkõige olulistele faktoritele (12)
    

• brändi assotsiatsioonid – märksõnad, millega tarbija nimetatud brändi seostab
  
• brändi tuntus – mõõdab seda, kui palju inimesi brändi teavad (eristatakse spontaanset ja aidatud tuntust)
  
• brändi lojaalsus – väljendub tavaliselt selles, et tarbija on veendunud ühe kauba eelistes ning tarbib ainult seda
  
• brändi tajutud kvaliteet – see ei pruugi sugugi ühtida tegeliku kvaliteediga (endise kvaliteedi tase, osa rõhutatud kvaliteediomadusi on vähem olulised, tarbijal puudub piisav kompetentsus kvaliteedi objektiivseks hindamiseks, tarbijal on kauba suhtes eelarvamused).
  

• Looge brändile “isiksus”
  
• Tehke margitoode, kogu bränd tuntuks
  
• Leidke võimalus panna tarbijad uut toodet proovima, looge kordusostu eeldused
  
• Tooge kommunikatsioonis esile oma toote ratsionaalsed ning tarbija usalduse võites ka emotsionaalsed eelised, subjektiivsed omadused
  
• Kujundage brändile lubadus (objektiivne/reaalne, subjektiivne/emotsionaalne), mis oleks potentsiaalsele tarbijaskonnale oluline
  
• Pidage lubadusest kinni
  

• Juriidiline filter – praagitakse välja juba kaitstud nimed (kaubamärgiseadus)
  
• Turunduslik filter – praagitakse välja nimed, mis ei sobi algülesandega või lähevad vastuollu heade tavadega.
  
• Semantiline ja imagoloogiline filter – eraldatakse nimed, milledest tekivad mittevajalikud, halvustavad või eksitavad assotsiatsioonid.
  
• Kõlaline filter – kas nime kõla vastab algülesandele ning brändi karakterile.
  
• Visuaalne filter – kuivõrd on nimi visualiseeritav graafilise disaini vahenditega
  

• Reklaam selle kõigis vormides
  
• Tootepaigutus ,
  
• Sponsorlus
  
• “word of mouth”,“kõikjal olev sõna”, selle juhtimine (PR)
  

• Keeleliselt korrektne
  
• Slogan ei peaks üldjuhul olema pikem kui üks lause, soovitavalt lihtlause
  
• Võimaluse korral adressaati määratlev
  
• Slogan võiks olla kujundlik , metafoorne
  
• Võib kasutada alliteratsiooni, assonantsi, rütmikaari jne.
  

• peaks olema loogiliseks jätkuks pealkirjale
  
• peaks rõhutama peamist ideed
  
• peaks sorteerima lugejad
  
• olgu nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik
  
• peaks olema seotud visuaaliga, kasvõi vihjamisi
  

• rõhutage peamist ideed - USP!;
  
• tooge selgelt välja toote asukoht nö. omaduste ruumis,
  
• rõhutage olulisemat hüve või eelist, mis ootab tarbijat;
  
• hoidke margi nimi esiplaanil ja rõhutage seda;
  
• hoidke tekst tihe ja risuvaba, jutustage oma story ja ei midagi enamat.
  
• toetage kuuldavat/loetavat nähtavaga.
  

• peab köitma tähelepanu, eelkõige sihtgrupi tähelepanu
  
• peaks olema seotud pealkirjaga
  
• peab äratama huvi põhiteksti vastu
  
• peab looma soodsa mulje tootest/teenusest
  
• peab selgitama näiteid, mis on põhitekstis ja veenma lugejat /vaatajat nende õigsuses
  
• peab tagama järjepidevuse kampaaniate vahel
  

• Tähelepandavus: märgatavus, signaalväärtus, eristuvus foonist
  
• Infosisaldus: sisuväljendus, loetavus , funktsioon sümbolina, assotsiatsioonid, aktuaalsus, lakoonilisus
  
• Afektiivne kvaliteet: meeldivad motiivid, esteetika, emotsioonid
  
• Iseseisvus : ajatus, äravahetamatus
  
• Kasutamisväärtus: rakendamise ulatus, rakendamise võimalused, reprodutseeritavus, kujutise muutumatus kompositsiooni varieerimisel
  
• Registreeritavus
  
• Kultuuriline ja regiooniline “loetavus”
  

• Kastid ja paneelid
  
• Kvaliteetmärgid
  
• Loosunglaused
  
• Kupongid
  

• bioloogilistele vajadustele (toiduained, puhkus, tervis, seks jm.)
  
• praktilistele vajadustele (elektroonika, kodutehnika, riietus jm.)
  
• sotsiaalsetele vajadustele (autod, ajakirjad jm.)
  
• hedonismile e. mugavus- ja mõnutunde vajadusele (mööbel, reisid , riietus jm.)
  
• Ülilevinud ja ka üleekspluateeritud võte:
  

• Inimene on bioloogiline olend , sotsiaalne loom eriomase teadvusega ning reeglipäraste psüühhiliste protsessidega sh psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid.
  
• Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme:
  
  • Tähelepanu
    
  • Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine
    

• Mäletamine
  

• Disainer ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid inimeste teadvust.
  

• Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses.
  
  • Mis sunnib meid valikuid tegema?
    
• Ilma teadliku tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine , eesmärgi püstitamine ja saavutamine.
  
  • Küll aga on võimalik ilma teadliku tähelepanuta suunata alateadlikku tegutsemist.
    
• Mälu määrab tähelepanu suunatuse.
  
  • Kuidas määrata mälu, et saavutada vajalik tähelepanu?
    
• Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes
  
  • Kuidas saada infot tähelepanu keskmesse?
    

• Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007)
  

• Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004)
  

• Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale.
  

• Aktiivne ja passiivne (William James)
  
• Ka vastavalt
  
  • Ülalt-alla e top-down ja
    
  • alt-üles e bottom -up
    

• Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal-driven attention)
  
• Tahtmatu /vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus-driven attention) ( automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu )
  

• Implitsiitne tähelepanu haaramisest– alateadvustatud, varjatud tp haaramine
  
• Eksplitsiitne tähelepanu haaramisest – teadlik, otsene tp haaramine
  

• Peaaegu alati funktsioneerivad korraga nii tahtlik kui ka tahtmatu tähelepanu
  
• Me tajume reklaame teadlikult ja alateadlikult/alaläviselt.
  

• Visuaalse tähelepanu korral: ootamatult ilmuvad stiimulid ja uued objektid äratavad tahtmatult tähelepanu (Yantis & Jonides, 1984; Yantis & Hillstom, 1994)
  
• Tähelepanu tahtmatu tõmbamine sõltub lisaks stiimuli omadustele ka tähelepanu kontrollseadistusest, mille määravad nt ülesande nõuded (teaser-reklaamid jmt)
  
• Ootamatu objekt võib tähelepanu haarata ka teadvustamatult ning meie käitumist mõjutada, kuid ta jõuab teadvusesse paradoksaalsel kombel alles siis , kui ta sobib tähelepanu kontrollseadistusega ja on seega mingil määral oodatud. (alalävine mõjustamine, km näitamine, jmt)
  

• Modelli pilgu suunas ...
  
• Tumedalt heledale
  
• Värviliselt värvitule
  
• Liikuvalt liikumatule
  
• Vasakult paremale
  

• jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes nt liikuva objekti puhul silmamuna asendit
  

• tähelepanu tõmbamine
  
• toote või teenuse idee toetamine
  
• jõuetu reklaami või toote elustamine
  
• tähelepanu tõmbamine märgile
  

• realismi tagamine
  

• inimese seisundi muutmine (soe-külm, elav-rahulik)
  
• esteetiline funktsioon (ilusam reklaam on mõjuvam).
  

• Võimaldab tagada järjepidevust kampaaniate vahel
  
• Soodustab kiiret äratundmist ja mäletamist
  
• Võimaldab kiirendada sõnumi töötlemist
  
• Võimaldab juhtida assotsiatsioone ja emotsioone
  

• Märgatavus sõltub värvi ja kompositsiooni puudutavatest otsustest:
  
  • kontrastsus sh
    

• Fooni ja objekti suhte lahendus
  

• Märgatavus sõltub vaatlustingimustest:
  
  • Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid , sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad.
    
  • Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav.
    

• Märgatavus sõltub vaatajast:
  
  • Märgatakse pigem eelistatud värve
    
  • Üldine “lemmik” on sinine
    
  • Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone
    
  • Põhjamaades armastatakse külmi toone, lõunas pigem sooje
    
  • Lastele sobivad puhtad ja küllastunud toonid
    
  • Eakatele meeldivad nüansirikkad pigem jahedad värvid
    

• Reklaam on MITTEISIKLIK
  
• Reklaam - story telling technique
  
• Oversimplification ja kujundikeel
  
• Reklaamis on kandev pigem emotsionaalne faktor
  

• DM sh müügikiri on ISIKLIK
  
• Müügikiri - selling technique
  
• Lihtne kuid asjakohane tarbekeel
  
• Müügikirjas on kandev pigem ratsionaalne faktor
  

• Moraal
  
• Õigus
  
• Religioon
  
• Mängud
  
• Kombed, etikett
  

• Normi mõistest:
  Norm tähendab grupi poolt oma liikmetele kehtestatud reeglistikku. Selleks, et kooslus toimiks, peavad kehtima ühiselt tunnustatud normid. Kui norme pole, kooslus laguneb. See puudutab nii perekonda, töökollektiivi kui ka ühiskonda tervikuna.
  Norm väljendab väärtusi – seda, mida peame tähtsaks, oluliseks ja vajalikuks.
  
• Formaalsed normid – seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja).
  
• Implitsiitsed normid – kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Piiride sügavuse aste on erinev. Sügavaimad piirid on seotud meie identiteediga.
  

• Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest).
  
• Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism , konsekventsialism)
  

• meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika,
  
• bioeetika ,
  
• spordieetika,
  
• keskkonnaeetika ,
  
• ajakirjanduseetika,
  
• internetieetika,
  
• ärieetika,
  
• röövlieetika,
  
• külaeetika,
  
• REKLAAMIEETIKA
  

• Eetiline subjektivism :
  

• Eetiline relativism :
  

• Eetiline absolutism :
  

• Eetiline objektivism :
  

• Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
  

• Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse.
  
• Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta.
  
• Sa pead Issanda päeva pühitsema.
  
• Sa pead austama oma isa ja ema.
  
• Sa ei tohi tappa.
  
• Sa ei tohi abielu rikkuda.
  
• Sa ei tohi varastada.
  
• Sa ei tohi anda valetunnistust.
  
• Sa ei tohi himustada oma ligimese naist. Sa ei tohi himustada midagi oma ligimesele kuuluvat.
  

• Ametlik seaduste, määruste, juhendite näol
  
• Mitteametlik ühiskonna tavade ja eetiliste standardite näol
  

• Kui inimesed peavad otsuseid langetama (käituda, valida, eelistada, ...)
  
  • piiratud v moonutatud info tingimustes
    
  • tingimustes, kus info v situatsiooni tõlgendamine on väär/tendentslik
    

• Lapsed ja reklaam (vt. reklaamiseadus)
  
• Tõde ja vale reklaamis (vt. reklaamiseadus)
  
• Võrdlev reklaam (vt. reklaamiseadus)
  
• Otsepostitus ja isikupuutumatus, privaatsus (vt. isikuandmete kaitse seadus
  
• ja reklaamiseadus)
  
• Alkoholi reklaam (vt. reklaamiseadus)
  
• Ravimite reklaam (vt. reklaamiseadus)
  
• Hasartmängude reklaam (vt. reklaamiseadus)
  

• Brändi identiteeti ja mainet
  
• Ettevõtte identiteeti ja mainet
  
• Ettevõtte sidusrühmade mainet
  
• Tarbija enesehinnangut/positsiooni
  
• Tegevusvaldkonna v tootekategooria mainet
  
• Meediakanali v –keskkonna mainet
  
• Destabiliseerida ühiskonda
  
• Kahjustada reklaamiga seotud üksikisikuid ( modellid , kõneisikud, ...)
  
• Loomulikult ei tohi reklaamitegevus olla vastuolus kehtivate seadustega.
  
• Kokkuvõtvalt võivad eelnimetatud kahjud ohustada kogu reklaamitööstuse mainet!
  

• Lapsed esindavad peamiselt kolme erinevat turgu:
  
• 1 Enda raha/ taskuraha kulutamine
  
• 2 Vanemate raha kulutamise määramine
  
• 3 TULEVIKU TURG
  

• Last ei tohi kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta
  
• Last ei tohi kasutada kauba v teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine v teenuse osutamine lastele on keelatud
  
• Last ei tohi reklaamis kasutada viisil, mis paljastab tema suguorganeid
  
• Reklaamis ei tohi põhjendamatult näidata last ohtlikes olukordades
  
• Reklaam, milles kasutatakse last, peab arvestama lapse east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga.
  

• Sotsiaalturunduse mõistest
  
• Sotsiaalseosega turunduse mõistest
  
• Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused
  
• 4 P mudel sotsiaalturunduses
  
• Efektiivsuse mõõtmine
  
• Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast
  
• Kaasus „ Kumm on seks“.
  

• Brändi/ettevõtte tarbijale/avalikkusele suunatud kommunikatsiooni sidumine heategevusega.
  
• Pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamine ja täitmine tõestamaks pühendumist ning saavutamaks ka reaalseid tagajärgi.
  

• Ülevaade sihtauditooriumist. On oluline saada ülevaade ja kaardistada sihtauditooriumi võimalikult laiapõhjalised tunnusjooned sh hoiakud, hirmud, ootused, unistused, tavad ja kombed, arusaamine tase käsitletavast teemast, võimalused ootuspäraseks käitumiseks ja suhtumiseks jmt. Tuleks vältida liiga kitsast käsitlust sihtauditooriumi ja käsitletava „toote“ st sotsiaalturunduse objekti seoste osas. Pigem peaks taotlema laiapõhjalist, igakülgset arusaamist teemaga seotud inimestesteesmärgiga saada teada, millised tegurid on nende puhul peamisteks motivaatoriteks taotletud muudatuse saavutamiseks.
  
• Lahendatava probleemi käitumuslike eesmärkide hindamine. Käsitleda tuleb nii „pobleemset käitumist“ kui „soovitud käitumist“ selgitades välja nende spetsiifika: mis põhjustab probleemset käitumist ja millised asjaolud takistavad inimesi seda hülgamast (s.h. kultuuripõhised sh tavad ja kombed, emotsionaalsed; materiaalsed nt. kulutused, geograafiline asukoht, soovitud käitumise rakendamise võimalus puudub või on see liiga keeruline; kaaslaste ja sõprade toetuse mõjud jmt.). Turunduseesmärkide formuleerimisel peab võimalikult täpselt määratlema soovitud käitumislikud tulemused ning võtmeindikaatorid tulemuste hindamiseks. Arvestama peab nelja käitumusliku etapiga, mida on asjakohane eraldi eesmärgistada: soovitud käitumise tunnustamine ja valmisolek probleemsest käitumisest loobuma või seda toetama , esmase soovitud käitumise saavutamine (nt. annetus , suitsetamisest loobumine, ülekäiguraja eelistamine), soovitud käitumise jätkamine ning püsiva soovitud käitumisviisi saavutamine.
  
• Väärtuste vahetuse hindamine. Probleemse käitumise asendamine soovitud käitumisega, soovitud hoiakumuutus või ühekordne käitumisakt (sõltuvalt sellest, mis on konkreetsel juhul sotsiaalturunduse „tooteks“), – igasugune muudatus on inimese puhul seotud kulu v hinna mõistega . Harjumuste või tõekspidamiste minetamine on alati seotud kas materiaalsete või vaimsete/mittemateriaalsete kulutustega. On oluline hinnata saadava tulu (kasu isiklikust või ühiskondlikust heaolust) ja kulu (vahekorda ning vastavalt sellele disainida turunduskontseptsioon nii, et saadav tulu tunduks suurem, kui tajutud kulu. ( Vt. „4 P mudel sotsiaalturunduses“)
  
• Konkurents . Oluline on kaardistada konkurentsisituatsioon. Konkurents sotsiaalturunduses välejndub n.ö. sisemise ja välise konkurentsina. Sisemine konkurents seisneb inimeste probleemseteks hinnatud harjumuste, tõekspidamiste ja uskumuste konkurentsis uute, soovitud harjumuste, tõekspidamiste ja uskumustega . Välise konkurentsi puhul võib konkurent olla vastanduva sõnumiga kommertsturundus , samuti vastanduvad sõnumid sõpradelt, perelt, arvamusliidritelt. Konkureerivad mittesoovitavad käegakatsutavad kaubad hinna ja kättesaadavuse või kasutuslihtsuse poolest (nt. sigaretid igas putkas, odav ja lihtsalt kasutatav rinnapiimaasendaja ...), kommertsreklaamid meedias konkureerivad tähelepanu pärast sotsiaalreklaamiga. Strateegiline eesmärk on minimeerida konkureerivate faktorite mõju ning tõsta sotsiaalturunduse konkurentsivõimet igast aspektist ( Vt. „4 P mudel sotsiaalturunduses“).
  
• Segmenteerimine. Nagu ka kommertsturunduses on sotsiaalturunduse üks võtmetegureid asjakohane segmenteerimine ja võimalusel tervele avalikkusele suunatud tegevuste vältimine. See eeldab põhjalikku demograafilist, geograafilist ja psühhograafilist analüüsi ning põhjendatud otsuseid selle kohta, keda ja kuidas käsitletava probleemi puhul on otstarbekas kõnetada (nt. kõnetada suitsetaja lähedasi eesmärgiga pakkuda talle suitsetamisest loobumiseks vajalikku toetust või avaldada selleks survet ).
  

• keskkond – võib osutuda otstarbekaks muuta keskkonda, et saavutada oodatud tulemust
  
• informeerimine – faktide kommunikeerimine
  
• kontrollimine - reguleerida ja jõustada
  
• harimine – võimaldada ning kasvatada teadlikkust
  
• teenuse osutamine – pakkuda toetavaid teenuseid, abi.
  

• Võimalikud partnerid nii era- kui mittetulunduslikust sektorist. Tänapäeval ei ole alati mõistlik lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme üksi – riik vajab erasektori tuge, erasektor vajab riigi ja ka kodanikeühenduste tuge ja koostöös võib kujuneda uus sünergia , mis viib jõulisemalt oodatud lahendusteni. Tuleb kaardistada võimalikud toetajad ning huvitatud sidusrühmad, selgitada välja ühised huvid ning asjaolude sobival kokkulangemisel alustada strateegilist koostööd.
  
• Teooriapõhisus. Teoreetilised alusteadmised ning mudelid toetavad sotsiaalturunduse kontseptsiooni ning aitavad vältida võimalikke hetkeolukordadest tulenevaid juhuotsuseid selles pikas strateegilises protsessis ning luues võimaluse seda protsessi pidevalt monitoorida ja võrrelda teaduspõhiste arenguprognoosidega. Tähelepanu peab pöörama eriti 4-le valdkonnale: bioloogilised ja füüsikalised faktorid, psühholoogilised faktorid, sotsiaalsed faktorid ja keskkondlikud faktorid.
  

• kui soovitud moel käitumine on lihtne, siis võib sellest saada harjumus ilma, et inimese kavatsused oleksid juhitud tugevast tahtest; kui aga soovitud käitumine osutub keeruliseks või harjumuspäratuks, siis eeldab see inimeselt jõulisemalt juhitud kavatsusi. Arvestama peab ka seda, et isegi kui inimesel on nii tahe/ kavatsus tegutseda ja tegevus on seotud tema seniste harjumustega, võivad välised tegurid soovitud tulemusi takistada ja soovitud tegevus ei realiseeru.
  
• Inimeste kavatsused käituda mingil kindlal moel on m.h. juhitud sellest, millised tunded teda sellega seotult haaravad, kuidas ta prognoosib selle käitumise tagajärgi, kuidas on teise käitumisviisiga seotud tema enese ja tema grupi väärused ja omaksvõetud normid (French, Blair-Stevens, McVey, Merrit. 2010).
  

• Toode/Product
  

• Hind/Price
  

• Koht/Place
  

• Edustus/Promotion ja kommunikatsioon
  

• kui hästi programm/kampaania töötas
  
• mis õnnestus ja mis ei õnnestunud ning miks
  
• kas õnnestus saavutada seatud eesmärke
  
• kas programmil oli planeerimata (negatiivseid) kõrvalmõjusid
  
• mida teha järgmisel korral teisiti – sisend edasise tegevuse planeerimiseks
  

• Otsesed näitajad
  

• Esinemissagedus – turvavöö kinnitajate osakaal/suitsetajate osakaal
  
• Enesehinnanguline käitumise muutus – teen sagedamini sporti/tarvitan vähem alkoholi
  
• Teenuse kasutajate arv – näiteks vähiskriiningul osalejad
  

• Vahenäitajad
  

• Muutused teadmistes, hoiakutes, uskumustes
  
• Meediaanalüüs – kajastuste arv, tüüp, kvaliteet, kampaania mainimiste arv jt
  
• Infoliini kõned – helistajate arv, kõnede kvaliteet
  
• Sidusrühmade analüüs – muutused sihtrühmaga vahetus kontaktis olevate inimeste teadmistes ja hoiakutes
  

• Kaudsed näitajad
  

• Müüginäitajad: näiteks ka kondoomi kasutamise kampaania tulemusena tõusis kondoomide müük?
  
• Materjalide ja teenuste kvaliteet
  
• Mõju poliitilistele otsustele ja seadusandluse muudatustele
  
• Mõju arvamusliidritele
  
• Mõju avalikule arvamusele
  
• Meeskonna oskuste ja motivatsiooni paranemine
  

• Meediamonitooring ja -analüüs
  
• Sündmuse monitooring
  
• Kasutajate rahulolu uuringud
  
• Teenuse kasutaja teekonna kaardistamine
  
• Info (abi) telefoni kõnede analüüs
  
• Veebilehe kasutatavuse analüüs
  
• Kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringud
  
• Test- ja kontrollgruppide kasutamine
  
• Sidusrühmade uuringud