Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Organum – esimene mitmehäälne zanr Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius. Motett – lisaks mitmehäälsusele esineb ka mitu teksti erinevas keeles Gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine – pr. keelne armastuslaul Keskmine – lad. keelne vaimulik laul Alumine e laenatud meloodia – aeglaseses tempos greg. laul Dissonants – ebakõla Konsonants – heakõla Klassikalises harmoonias peab dissonants lahenema konsonantsi.
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
teksti erinevas keeles. MOTETT: Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · ülemine hääl; prantsuskeelne ilmalik armastuslaul; · keskmine hääl; ladinakeele vaimulik laul; · alumine hääl: "laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13saj lõpul keelati motetid kirikus sest: · neid peeti liiga keerulisteks · nad ei kandnud enam liturgilist teksti Dissonants "ebakõla"; kooskõla, mis mõjub pingestatult Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat: Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast"
tal ressursse jätkub. Motivatsioon põhineb saavutamata vajadustel 7 eneseteostus oma võimete realiseerimine 6 esteetilised kord, ilu 5 kognitiivsed teada, mõista, uurida 4 hinnang saavutada, olla kompetentne 3 kuuluvus, armastus 2 turvalisus olla ohutu, kindel 1 füsioloogiline nälg, janu, uni, soojus, seks TEOORIA: instinktide teooria - Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse EI OLE KINDEL 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel! Homöostaas on keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise
ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus · Eneseohverdus-ehk alturismivajadus · Empaatiliste, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu Bioloogilised vajadused tulevad inimese seest, kultuurilised-sotsiaalsed vajadused aga
avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt
Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal Motett omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu erinevat teksti erinevates keeltes Madrigal tõsine Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Sansoon igasugune tekstikeskne prantsuse laul Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult Konsonants ,,heakõla", rahustav
Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon. Albert Mehrabian - Kolm tähendust edasiandvat elementi: sõnad, hääletoon, kehakeel.
Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos Duur - Mazoorne helilaad Partii Lauljale, häälerühmale või pillile Gavott 2-osalises taktimõõdus vana ettenähtud osa heliteoses Prantsuse tants Parituur Noot, kuhu on koondatud kõik
esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla * Akord - kolme ja enama heli kooskõla * Intervall - kahe heli kooskõla * Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas * Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mida nimetatakse helivältuseks * Rütm on helivältuste korrastatud järgnevus
Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine
• Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi • Intervall - kahe heli kooskõla • Akord - kolme ja enama heli kooskõla • Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla • Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla Rütm • Muusika on kunst, mis kulgeb ajas • Igal helil on oma kindlaksmääratud kestus ajas, mida nimetatakse helivältuseks • Rütm on helivältuste korrastatud järgnevus • Muusikas aitavad korda luua rõhulised ja rõhutud pulsilöögid • Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärast vaheldumist nimetatakse meetrumiks Faktuur
Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2
(ehk siis peaks inimene mõtlema enda surmast, mida siiski ei tule kuigi tihti ette). 7. Negatiivsete eelarvamuste vähendamiseks ühiskonnas kontakti hüpoteesi kohaselt.. - võrdne sotsiaalne staatus Eelarvamuste vähendamine Kontakti hüpoteesi (contact hypothesis) kohaselt võib erinevate gruppide kontakt teatud tingimustes viia grupikalde vähenemiseni. Selleks vajalikud tingimused: sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!). Tekib kognitiivne dissonants; inimestel soov käituda vastavalt keskkonna soovitavusele, muudavad hoiakuid kontakt peab tekkima keskkonnas, kus gruppidel on võrdne sotsiaalne staatus grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi
hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( attitude) suhteliselt püsiv õpitud eelsoodumus toimida teatud kindlal viisil objekti suhtes. Hoiak on inimese kalduvus hinnata objektide (näit. isikute, sündmuste,
Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2
Loomingu noorusajast. Suure osa elust pühendas Dissonantside kasutamine on väga üldiseloomustus eelkõige kirikumuusle. ettevaatlik: dissonantsid esinevad Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid peamiselt vaid astmelistes võtteid, mis ei vasta vanadele liikumistes, hüppeid dissoneerivale polüfooniareeglitele. Tema loomingus helile välditakse ja iga dissonants leidis oma viimase kõrgpunkti juba peab olema reeglipäraselt kaduma hakkav muus.stiil - valmistatud ja lahendatud. Mad.maade vokaalpolüfoonia. · ilmalik laul · missa · missa · motett · motett · hümn Zanrid
huvitavaks, erutarvaks, põnevaks sellisteks, mis ei jäta ükskõikseks, vaid nende vaheldumine, liikumine ühelt teisele. Kui kaks siinusheli, mille sagedus erineb mõne hertsi võtta, kõlavad nad üheaegselt, siiski tekkib tuiklemine, Kui sageduste erinevus on veidi rohkem kui 10 Hz, siis tekib eriline heli kvaliteet;helid sulavad kokku ühte sumisevasse, karedasse, dissoneerivasse tämbrisse. Tegelikult tähendab dissonants sõna-sõnalt ,,eraldi kõlavat". Kui sageduste erinevus on oluliselt suurem kui 10 Hz, kõlab intervall konsoneerivamalt, mis tegelikult tähendab ,,koos kõlav".Tundub, nagu oleksid mõlemad helid saanud tagasi oma autonoomsuse; nad ei võitle enam üksteisega. Kriitiline sagedusriba peegeldab sisekõrva ehituse omadusi. Bassipiirkonna helide ja ülespoole kuni 500 Hz on kriitiline sagedusriba veidi vähem kui 100 HZ; kõrgematel sagedustel on see väikese tertsi lähedane
· Info, mõtete vahetamise vajadus · Vajadus mõista ja olla mõistetud · Vajadus armastada ja olla armastatud · Sõprusevajadus · Koostöövajadus Bioloogilisi e põhivajadusi rahuldamata sureks inimene õige pea, kuid kultuuriliste vajaduste kohene mitterahuldamine pole nii eluohtlik. Inimesi mõjutab teiste inimeste juuresolek, kuna kultuurist on pärit reeglid ka selle kohta, kuidas neid vajadusi rahuldada. 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla inimese vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. Dissonantsi vähendatakse oma uskumuste, hoiakute, väärtuste muutmisega. · Nt inimesed on sunnitud oma vanad uskumused hülgama, et kuuluda teatud gruppi.
Fishbein-Ajzen mudel (1991) Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi · Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada · Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid 3
vaid ka üks mõrvatöö, mille sooritajaks oli Gesualdo ning mille kohta kirjutas hiljem ooperi Sciarrino. Lisaks sellele on Sciarrino responsoorium 4 sajandit hilinenud vastus Gesualdo omale. Millest need 2 heliloojat omavahel läbi oma teoste rääkisid, jääb ilmselt saladuseks, aga teatava maagia ning pimeduse varjundi annab kogu see lugu muusikale küll. Mõlemad autorid mõjuvad ka muusikaliselt tumedalt, Gesualdo teoses tekitab seda ehk kerge dissonants harmoonias ning Sciarriono puhul moodne helikeel: ebakõlad ja kõneelementide kasutamine muusikas. Kava kulminatsioon, milleks oli Helena Tulve „Lost“, kõlas kontserdil esmaettekandena ning esitamisele tuli teose I osa „Lost“ ja III osa „I carry your heart with me“. Kui mõnikord jääb Tulve ning tema muusika mulle veidi arusaamatuks ja kaugeks, siis seekord leidsin ka enda jaoks tema
- püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks? Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Võimu omamine (legitiimne võim, tasustamine, karistamine, informatsiooni omamine, eksperdiks olemine) Positiivne suhe mõjutatavaga (meeldimine, sarnasus; positiivsete kontaktide sagedus, füüsiline atraktiivsus, seostumine eduga, tasu) Atraktiivsus Huumor Sõnumi edastamine enesekindlalt
Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d ·Agressiivsuse uuringud 1960d ·Sooliste erinevuste uuringud 1970d Väärtuste varjatud mõju
kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon negatiivne. Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: (a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus; (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus) (c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu. Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil:
Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon. Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks
· Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine o Tähtis kontrollikese kas kontroll minu sees või väljaspool mind, Tunnetuslik ebakõla e. kognitiivne dissonants - Inimestel vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde · Leon Festinger'i igav katse · Saavutusvajadus tekib hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavusel või puudumisel · Henry Murray (1938) saavutusmotivatsioon on püüd ületada takistusi, rakendada võimu, pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik
Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: kui prügi on juba maas, visatakse seda sagedamini sinna juurde EKMAN 6 põhiemotsiooni- rõõm, hirm, kurbus, viha, vastikus, üllatus LEON FESTINGER ,,Sotsiaalse võrdsuse teooria" Vajadus ennast määratleda, võrreldes sarnaste teistega. Võrdluspartnerites otsitakse seda, mis on endas tugevkülg, kui võrrelda endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega
Teemad Sotsiaalpsühholoogia kui teadus Sotsiaalne taju · SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja · Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias.
kui palju saadakse võimalike teiste suhete kaudu (kas mõni teine suhe toob rohkem rahulolu) reaalne elu (teine on parem, aga tihtipeale ei vahetata hetkelist partnerit välja) investeerimine muudab pühendumise tugevamaks kui on palju investeeritud (kaua koos oldud ja palju ühist), siis võidakse rohkem pühenduda mineviku kulud kui investeering tulevikku (on palju antud, aga kui vaadata vaeva investeeringuga, see on tulevikus kasulik) paradoks halb investeering suurendab pühendumist (dissonants ja suhe); õigustamine (suhe on nõudnud palju pingutusi ja pole olnud meeldivust, siis võidakse hakata õigustama) Arvamus suhetest avatud teiste jaoks (kuulamine jne) enda avamine enda avamine kui informatsiooni jagamine enda kohta, mille põhjal formeeruvad suhted pigem tunnetest kui faktidest (ei öelda ainult fakte vaid lisatakse ka oma emotsioone) 2 dimensiooni: sügavas ja ulatus keskendumine olevikule (minevik ja tulevik tunduvad olevat ohutumad)
·nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia. Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Dissonantside kasutamine on väga ettevaatlik: dissonantsid esinevad peamiselt vaid astmelistes liikumistes, hüppeid dissoneerivale helile välditakse ja iga dissonants peab olema reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud. ·peamiselt vaimulik muusika, missatsüklid ja paroodiamissad ·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) Milline oli Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuuriline eripära ja kuidas see mõjutas kirikumuusika arengut
otseselt ei nõuta ● Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi ● Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Mõjutamine- motivatsiooniline nähtus Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik L.Festinger kognitiivne dissonants! Sõnumi muudab VEENVAKS: 1. Võimu omamine 2. Pos suhe mõjutatavaga 3. Atraktiivsus 4. Huumor 5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale 7. Poolt ja vastuargumendid 8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine 11. Järjekindlus ja pühendumine (avalik deklareerimine, isiku enda aktiivsus,
· Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid
c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: tsiviliseerumisprotsessi uurija. a. ligimesearmastust Küsimus 3 b. emaarmastust Küsimuse tekst Kognitiivne dissonants tähendab ... c. kodumaa-armastust; Vali üks: d. jumalaarmastust a. valede põhjuste omistamist teiste käitumisele Tagasiside b. empaatia puudumist Õige vastus on: ligimesearmastust. Küsimus 9 c. ebakõla või vastuolu inimese teadvuses ja käitumises
Piaget´ tunnetusprotsessi mudeli abil (skeemid, kognitiivne dissonants, teadmis- ja mõttestruktuuride ümberehitamine)
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt
Kujutlus moodustub üksikutest kõige lihtsamatest aistingulitest assotsatsioonidest. Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. Imidzikujundus kommunikatsiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt- saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut kujundus vastuvõtja tõlgendus IMIDZi kui kujutluse omadused: *mälulisus *kujundlikkus *modaalsus *subjektiivsus *Hinnangulisus *terviklikkus Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Imidz on ka ideoloogiline. Ta peaks kandma mingisuguseid väärtuseid, põhimõtteid. Samas on ta ikkagi ka suvaline imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva. Imidz on ANTROPOMORFNEehk inimkujuline. Temas väljendub teatud inimtüüp. Imidzireklaam ei räägi mitte kaubast, vaid selle võimalikust tarbijast.
3 komponendiline mudel: kognitiivne afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine - Hoiaku ja käitumise vahelist seost tugevdavad tegurid: situatsioonilised individuaalsed Elaboration Likelihood Model (Petty, Cacioppo) - - rõhutab kaasa mõtlemise määra (ei keskendu/analüüsi sõnumi sisu kõrge mentaalne aktiivsus sõnumi töötlemisel - Kõrge haaratus - Allikas
90ndad. Multimeedia 20.saj lõpp. Mitme kommunikatsioonivahendi nagu tekst,pilt, heli, animatsioon, video vm kombineerimine. Esindajad Eestist: Rauno Remme, Mirjam Tally. Crossover kultuuride ristumine.Tõsisemate taotlustega muusikavool. 21.saj alguses muutub väljenduslaad leebemaks. Mõisted. a capella saateta. avamäng sissejuhatav helitöö orkestrile. ballett lavakunstiliik,mille sisu avatakse tantsu, muusika, dramaturgia ja kujutava kunsti vahendeid kasutades. dissonants ebakõla. dodekafoonia intellektuaalne 12 tooni tehnika. dünaamika helitugevuse muutumine, vaheldumine. harmoonia kooskõla. homofoonia mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate. interpreet esitaja juhtmotiiv muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast,sündmust või ideed. kammermuusika ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika.
Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Vahetul kogemusel põhinevaid hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Näide Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla see on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge ning nõuab ebakõla leevendamise viiside otsimist. Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Otsuste tegemine/langetamine. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?
harrastus. (Paju, Raudsik 2007) MUUSIKA Vibroakustilise teraapia idee sündis norralastel O. Skillel ja J. Alvinil pärast Briti muusikaterapeutide ja Ravimuusika Ühingu sümppsioni aastal 1968, kui seal defineeriti muusika viie univeraali mõju inimese kehale. o Bassitoonid rahustavad. Kõrged toonid suurendavad pingeseisundit. o Rütmiline muusika teeb erksaks. Rütmiliselt neutraalne muusika teeb passiivseks. o Harmooniad loovad harmooniat. Dissonants tekitab segadust. o Valu uusika genereerib agressiivsust. Mahe muusika rahustab. o Monotoonsus on ajule rahustav. Varieeruv muusika kipub äratama tähelepanu ja vähendama mõttevabadust. o Vibroakustilise teraapiaga seotult on leitud see, et see: · Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga
arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid). 28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust. Sõnastage näide. Kognitiivne dissonants – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, Argumenteerimise viisi, Inimese enesehinnangut. Näiteks: Laps küsib jäätist külmkapist. Ema/isa ütleb: “Saad siis kui oma toa ära koristad.” Mille peale laps ütleb: “Aa… mul läkski tegelt isu üle.”
emotsiooni, siis järgmine kord sa tuled tema juurde sama emotsioonidega. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid inimesel harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi Argumenteerimise viisi Inimese enesehinnangut 16. Kognitiivne dissonants on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja
ollakse valmis täitma rolliga kooskõlastatud nõudeid ja ootusi ning esitatakse kõhklematult ka teistele rollist tulenevaid nõudeid ja ootusi. 17. Rollidevaheline konflikt (the conflict between the roles?) tekib sellest, et ühel isikul tuleb täita liiga palju erinevaid rolle või sääraseid eriilmelisi rolle, mida on raske ühitada. 18. Hoiak (attitude) -- on õpitud kalduvus teatud isiku või objekti suhtes, pooldav või mittepooldav. 20. Kognitiivne dissonants (cognitive dissonance) - (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud
Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo).
nauditakse teistest rohkem kui tagasisidet töösoorituse kohta antakse võrdluses teistega (ROU TULEMUSTE ANALÜÜSIL EKSIMISE VÕIMALUS). NB! Inimene on motiveeritud vabanema negatiivsetest emotsionaalsetest seisunditest nagu viha ja süütunne, selleks on kaks viisi ta kas muudab oma käitumist (vähem või rohkem töötamine, töö kvaliteedi muutmine vms) või mõtestab olukorra ümber (NB. Meenuta - kognitiivne dissonants) NB! Töötaja jaoks on vaja luua olukord, kus: · töötaja tunneb, et pingutus tagab kõrge soorituse, · soorituse tulemusel saab tasu, · tasu on selline nagu ta ootab. Atributsiooniteooria ja motivatsioon kui edu põhjuseks peab inimene sisemisi tegureid näiteks enda võimekust on inimene edaspidigi hästi motiveeritud, kui ta peab edu põhjuseks õnnelikku juhust/lihtsat ülesannet vms. välimist ja mõjutamatut tegurit
ja negatiivset (negatiivsete elementide hulk) Kahedimensioonilise lähenemise järgi suhtumine objekti x võib sisaldada korraga nii positiivseid kui negatiivseid elemente tegu hoiakulise ambivalentsiga Näit: suhtumine kiirtoitu, arvutimängudesse ... Kahedimensiooniline käsitlus: Ühe ja sama objekti suhtes võib olla korraga negatiivne ja positiivne hoiak (nt meeldib kiitoit, kui tean, et see on ebatervislik). Ambivalents sisemine dissonants Ambivalentne hoiak hoiak kõigub (vahel negatiivne, vahel positiivne) Hoiak ja käitumine Kas H ennustab käitumist? Hoiaku tähtsus: hoiaku kaudu saab ennustada käitumist. Kui teame inimese suhtumist (kuidas suhtud sellesse-sellesse erakonda), siis saab ennustada seda, kelle ta valib. Tänapäeval enam selles nii kindlad ei olda. Positiivne hoiak balleti suhtes ei tähenda, et ma sinna lähen.
rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis vastasid stereotüübile rohkem kui mujal) Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20.sajandi I pool käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest) põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus), ei tööta alati. Kui erinevad hoiakud satuvad vastuollu tekib kongitiivne dissonants ja inimene püüdleb taskaaalu poole, muutes hoiakut. Praegu peamine tunnetusprotsessid kognitiivpsühholoogia Milgrami eksperiment 1974 elektrisokid Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika
· Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Individuaalsed erinevuse mõtlemisharjumus Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed)
mälu mahtu, on kasulik see jagada osaülesanneteks); 3. kujundada automatisme (nt lugemine, käimine, autoga sõit, korrutustabel jne). On ka oluline rõhutada, et lühiajaline mälu mängib õppimisel otsustavat rolli, kuna info töötlemisel toimub vastassuuunalise protsessina. Ühelt poot saabub sensoorsest mälust info ja teiseltpoolt võrreldakse seda ingot pikaajalises mälus olemasoleva infoga. Kui ilmnevad erinevused ehk kui ilmneb kognitiivne dissonants, siis hakkab indiviid otsima, mis on erinevuste sisu ja milline variant on adekvaatsem. On võimalik kaks erinevat teed, ehk siis akommodatsioon või assimilatsioon ehk kognitiivse dissonantsi tulemusena konstrueeritakse oma teadmised ümber või siis tõlgendatakse tajutavat nii, et see vastaks meie ettekujutusele. Nii toimub muutus käitumises ehk õppimine. 15 Siinkohal on märgata ka seos gestaltpsühholoogia põhiseisukohtadega, mille järgi inimeste poolt tajutav pole koopia
Hoiakud, veenmine. Veenmine – sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine. Hoiakud – motivatsiooniline nähtus. ● Õpitud ● Kestvad ● Afektiivse komponendiga – emotsionaalne komponent ● Käitumuslik predispositsioon Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik. Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjustamine; L.Festinger,kognitiivne dissonants. Funktsioonid: ● Informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine ● Praktilisus (nt hüved, karistuste vältimine) ● Sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega (significant others)) ● Ego kaitsmine Tsentraalne ja perifeerne tee. Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine. Oluline on teate sisu. ● Individuaalsed erinevused mõtlemisharjumistes. ● Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks.
annaabi.ee 
