A 2015 Sisukord Mis on nägemine? Kuidas me näeme? Värvuste nägemine. LISA Kasutatud kirjandus. Tänuslaid. Mis on nägemine? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi...
6 Riigi iseärasused ...................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.)...
Seejärel järgneb õppeprotsess, mille käigus õpitakse tundma uue kultuurikeskkonna eripärasid ning omandatakse oskused selles keskkonnas toime tulekuks (sotsiaal-kultuuriline kohanemine). Ning lõpuks, kui uues kultuuriruumis viibimine pikeneb, tekivad enesemääratlemise mõtted kas nähakse ennast selle kultuuriruumi osana või võõrana (akulturatsioon). Käesolevas peatükis vaatleme lähemalt lühema viibimisega kaasnevaid nähtusi. Kontaktide liigid Neid, kes elavad uues kultuuriruumis ajutiselt/lühiajaliselt ning planeerivad naasta oma kultuuriruumi, nimetatakse viibijateks (ingl k. sojourner) selleks, et eristada neid sisse- ja väljarändajatest, kellel koju pöördumise plaanid puuduvad. Käesolevas peatükis analüüsime põhjalikumalt kolme peamist ajutise viibija liiki: turiste, välisüliõpilasi ja võõrtööjõudu. Turistid...
Elektriväli Elektriväli Kaasaegne ettekujutus väljast: Vastasdikmõju toimib läbi ruumis levivavälja. Elektrostaatikas vaatleme statsionarset välja.Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule.Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut.Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. Elektrivälja tähis E Valem. Elektrivälja tugevus Elektriväli, elekdrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus, võrdne valguse kiirusega vaakumis...
Kui alles hiljaaeguni lükkasin ümber ütlust, et ‘’jalgratast enam ei leiuta’’, siis praeguseks hetkeks olen jõudnud sinna punkti, et ega ei leiuta tõesti. Ükskõik, mis vallas või millise entusiasmiga me ka mõnda loomingut ei looks, tuleb siiski tõdeda, et suuremal või vähemal määral astume varasema loomingu otsa. Pigem tuletame enda tekitatud probleemidele uusi lahendusi, lisame legendidele särtsu, vaatleme saavutatud teise nurga pealt või lisame hoopiski värve. Selle arvamuseni jõudsin alles hiljuti, kus tegelesin enda arvates uue loominguga ning hilisemal vaatlemisel selgus, et kolmest loomingust kõik olid peaaegu, et täpselt üks-ühele juba varasemast ajast täiesti eksisteerivad. Miks see nii on, on hea küsimus - kas mingisugused mälupildid on salvestunud sügavale meie meeltesse või tõesti leidub maailmas niivõrd palju ühtse mõtlemisega inimesi...
mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr...
Tulemuse võime sõnastada nii: statsionaarselt voolavas ideaalses vedelikus kehtib piki suvaliselt valitud voolujoont tingimus: v2/2+gh+p=const. seda nim. Bernoul-li võrrandiks. Ehkki võrrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta küllalt hästi ka reaalsete vedelike puhul, kui sisehõõrdumi-ne nendes on väike. (joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru...
Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb sirglõikudest, mis ühendatakse omavahel sujuvalt kõveratega, tavaliselt kasutatakse ringi...
Lepingute, arvete CRU CRU R register Töökäskude CRU RU register C funktsionaalse allsüsteemi abil lisatakse registrisse andmeid R funktsionaalse allsüsteemi abil loetakse registrist andmeid U f.-naalse allsüsteemi abil uuendatakse registris andmeid D f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid Järgnevas töös vaatleme täpsemalt töötajate funktsionaalset allsüsteemi ning selle poolt kasutatavaid registreid. 1.2 Töötajate funktsionaalne allsüsteem 1.2.1 Eesmärgid - anda ülevaade töötajaskonnast - võimaldada lisada töötajaid - võimaldada modifitseerida töötajate kohta käivaid olulisi parameetreid - eristada töötajate pädevusalasid läbi ametikohtade 1.2.2 Allsüsteemi kasutavad pädevusalad - teenindaja pädevusala - paigaldaja pädevusala...
± n 10
tavaliselt pingete suhte muut 3dB.
Peale selle on olemas veel FSK, mis tuleneb LASKist. See on süsteemi
väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest.
Kui LASK tõus on +20dB/dek siis max =+90°
Kui LASK tõus on +40dB/dek siis max =+180°
Kui Lask langus on -20dB/dek siis piirväärtus on-90°
Jne.
1.22. Passiivne (RC) diferentseeriv ahel
u2 = ir u1 ja u2 ja i on siinuselised, väljund voolu ei võta.
Vaatleme sagedustel (u1 muutumiskiirustel), kus U2<
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon:...
Ent selle täpne loomus annab emotsioonile järgnevalt mitmesuguseid varjundeid, olenevalt isiku antud olukorra tõlgendusest. Kuna olukordade hulk, millesse isik võib sattuda on piiramatu, on ka kogetavate emotsioonide hulk, mida see isik tunnetab, piiramatu iga indiviidi puhul oleneb see tema sisetunde keerukusest ja peenusest. Komplekssed emotsioonid Mida laiaulatuslikumalt me emotsioone vaatleme , seda enam jagame neid meie primaatidest eellastega ning võib olla, et isegi enam primitiivemate olenditega meie varasemate esivanemate liinis. Pajud emotsioonid võivad olla mõningateks versioonideks sellest, mida me nimetame raevuks, hirmuks, vastikustundeks ja rõõmuks. Meie eellased võitlesid vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm)...
3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9...
kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios...
Nt. |-5| = 5 ; |5| = 5
Arvteljel tähendab arvu absoluutväärtus sellele arvule vastava punkti kaugust arvtelje
nullpunktist.
6
Reaalarvude piirkonnad
Olgu antud kaks reaalarvu a ja b, kus a < b.
Arvtelg tükeldub piirkondadeks. Vaatleme järgmisi võimalusi:
axb [a; b] - lõik
a
Ruumala arvutamine kahekordse integraali abil = f ( pi , y ) dy + D läbib piirkonna D sisepunkti ja on paralleelne y-teljega, lõikab piirkonna Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z=f 2(x,y) ja alt pinnaga 3. Kahekordse integraali omadusi i j j i D rajajoont maksimaalselt kahes punktis. z=f1(x,y), kusjuures Q projektsioon xy-tasandile on hulk D. Juhul kui ( f ( P) + g ( P))dS = f ( P)dS + g ( P)dS...
Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga. Soola hüdrolüüs on neutralistasioonireaktsiooni pöördprotsess. Hüdrolüüsi tüüpilised juhtumid: 1. Tugeva aluse ja nõrga happe sool on aluseline A - + H 2 O HA + OH - A- - soola anioon 2. Tugev happe ja nõrk aluse sool on happeline...
Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist....
Tema kurvastuseks ei haaku ta täiskasvanute maailmaga sugugi. Ta käib baarides joomas ja suitsetab nagu korsten. Holden mõtleb isegi seksuaalvahekorda astuda, kuid ta ei suuda seda ellu viia. . Selgub, et inimesed vajavad rohkem vaimset armastust ja hoolt kui pelgalt füüsilist rahuldust. Ta ei taha prostituudiga armatseda, vaid hoopis juttu rääkida, mida viimane ei taha hästi aktsepteerida. ,,Protsessis" kohtame sarnast probleemi, kui vaatleme lähedamalt K. mõtteid. Ta ei suuda olla õnnelik ja rahulik, kuna mõtleb pidevalt kuidas protsessist vabaneda. Samuti ei suuda ta lasta end armastada ja hellitada. Ta ei suuda leida sisemist rahu ja õnne. Ükskõik, mis hoiab inimesi tagasi tegemast seda, mida nad soovivad, on neile suureks koormaks. Tegema peab seda, mis meeldib ja mis on hingele hea. Vastutahtmist ei suju ükski asi hästi ning tuleb teha kõik võimalik selleks, et sellistest probleemidest vabaneda....
Võib-olla tuleb see sellest, et selliste meeste ees tunti mingit aukartust ja seetõttu neid sellistena kujutatigi. Hilisemad kunstnikud lihtsalt jätkasid alustatud traditsiooni. Kreeklaste Zeus ja Skandinaavia Odis on ju Jumalaga küllalt sarnased. Järelikult, kui ta näeb välja nagu inimene, siis on tal vajadused nagu inimesel ja ta elab Paradiisis. Selline järeldus oleks vast kõige lihtsam. Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa inimkonnale ega ole ürgne ilmutus, ta on ,,ajendatud muljest, mille maailm kui tervik alguses järelmõtlevale inimesele tekitas, nii pea kui too hakkas aru andma temast väljaspool olevaist asjust"" (U.Masing Üldine usundilugu Ilmamaa 2000 lk 252) Olen...