Relvastatud konfliktid (sotsiaalreklaam) Relvakonflikt (Rootsi teadlaste sõnul) - konflikt, mille käigus on surma saanud vähemalt 25 inimest. Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990. aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigi hukkunute hulgas umbes 80%, samas kui 20. sajandi alguses oli see näitaja vaid 15–20%. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osalised. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikuks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. 2014. aastal oli kogu maailmas üle 40 relvastatud kon...
REKLAAMIDE ANALÜÜS Sotsiaalreklaam helkurireklaam http://www.youtube.com/watch?v=VG0JwZKkhqk&NR=1 Reklaami näidatakse telekas, kust paljudpaljud inimesed seda näevad. See on ka kuuldav raadiost, kust paljud seda kuulevad. Reklaam on küll sokeeriv, kuid heamõtteline reklaam peabki inimesi mõtlema panama. Reklaam on tehtud võimalikult ilusaks. Reklaamis pole verd, mis võiks panna mõne inimese end halvasti tunda. See on õpetlik, mis peaks panema inimesi helkurit kandma. Samuti paneb see mõtlema sellele, mida teised tunnevad, kui Sind enam pole. Vabalt valitud reklaam Elioni digiTV reklaam http://www.youtube.com/watch?v=MTT3Zdv_M7Y See võib panna mõne inimese reklaamis tehtut järgi tegema, kuid vee all olemine võib olla ohtlik. Küünlad on maas, mis võib olla tuleohtlik. Küünaldel pole ka aluseid, mis teeb asja v...
Sotsiaalreklaamide mõju minule Igapäevaselt näeme me enda ümber reklaame. On need, kas seintel, maja külgedel, bussipeatustes, rekalaamlehena, neid on igal poole. Aga kas see mõjutab meid, sellele oskab vaid igaüks ise vastata. Sotsiaalreklaam on üks kõige silmatorkavam ja Eestis üks enim kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalset muutust taotlevates programmides. Seda kasutatakse igas valdkonnas igasugused erinevad inimesed, et juhtida inimeste tähelepanu mingile kindlale asjale. Sageli on sotsiaalsel reklaamil midagi ebameeldivat, ja just see tekitabki minule mingusugune psüühilise mõju, mis paneb mind sellele alateadvuses mõtlema. See võib olla kas väike reklaam või ülisuur
Pead viitama teksti all, kes on teksti autor. 5. Kuidas toimub Eestis teabesuhtlus riigiga? Mida kujutab endast riigiportaal eesti.ee? Kuna Eesti on e-riik siis toimub kogu suhtlus läbi interneti. Igal riigiasutusel ning linna- ja vallavalitsusel on veebilehekülg. Riigiportaal eesti.ee on riigiportaal, kus on kõigi Eesti riigiasutuste ja üldse riigiga seonduv info koondatatud. 6. Seleta mõisted: plagiaat, avalik-õiguslik meedia, kommertsreklaam, poliitreklaam, sotsiaalreklaam, e-teenused. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta. Avalik-õiguslik meedia on meedia, mis peab hoolt kandma selle eest, et rahvani jõuaks ka niisugune info, millest muud kommertskanalid pole huvitatud. Kommertsreklaam Poliitreklaam on reklaami alaliik, mis käsitleb poliitilisi organisatsioone (eelkõige
Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes Õigus kuuluda erakonda Õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel Õigus osaleda rahvahääletusel Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Reklaamiliigid: Valimisreklaam: tutvustab erakonda, inimesi, ideid, valimislubadusi; inimeste mõjutamiseks Sotsiaalreklaam: inimeste teavitamine; väärtuste ja hoiakute kujundamine; tervisekäitumise mõjutamine Kommertsreklaam: toote või teenuse müük; tarbiakõitumise mõjutamine
Kanalid: TV, raadio, internet, ajakirjandus, välireklaam jms Reklaam kindla isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine Valimisreklaam Tutvustada: -kandidaate/erakondi -ideid -valimislubadusi Mõjutada valijat Näide: http://www.youtube.com/watch?v=XsN7hf8pHJU http://www.youtube.com/watch?v=W4pnjZ4R0ZU http://www.youtube.com/watch?v=OuQtnkxloHA 20.10.2013 KOV valimised Sotsiaalreklaam Inimeste teavitamine Väärtuste ja hoiakute kujundamine Tervisekäitumise mõjutamine Näide: http://www.youtube.com/watch?v=9-hsfJ9sQ2A http://www.youtube.com/watch?v=4Ocq1Abfs_Q Kommertsreklaam Toote või teenuse müük Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited: http://www.youtube.com/watch?v=SyRvzeNuqa4 http://www.youtube.com/watch?v=lqT_dPApj9U Tootepaigutus toote filmi, telesarja, raamatusse, videomängu jne süžeesse sisse kirjutamine
mehed ei pane tähele selliseid asju. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. 3. Kolmas reklaam on sotsiaalreklaam. Kasutatud on visuaalset kui auditiivset võtet toomaks tähelepanu reklaamile, muusika, sõnad näitleja ratastoolis. Sõna ratastool ja alati. Reklaam on suunatud ilmselt kõigile kes autoga sõidavad, kuid eeskätt täiskasvanutele. Mõtlema panev, mis võib juhtuda päris elus iseendaga samas situatsioonis. Selle reklaami hoiak on tõsine ja mõtlemisainet pakkuv.
Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. Vigade parandus: Jah, õun võib tõesti lastele mulje jätta, nagu see oleks kommi sees ja justkui oleks komm tervislik. Reklaam on ilmselt lastele tõesti eksitav. 3. Kolmas reklaam on sotsiaalreklaam. Kasutatud on visuaalset ja auditiivset võtet toomaks tähelepanu reklaamile; muusika, sõnad, näitleja ratastoolis. Sõna 'ratastool' ja 'alati'. Reklaam on suunatud ilmselt kõigile kes autoga sõidavad, kuid eeskätt täiskasvanutele. Mõtlema panev, mis võib juhtuda päris elus iseendaga samas situatsioonis. Selle reklaami hoiak on tõsine ja mõtlemisainet pakkuv. Komade puhul ma tavaliselt kasutan neid seal ku sntundub loogiline, kindlat reeglit ma vist tõesti
võrdlemine 11. Reklaam 1 reklaam, kom- Õ lk 56–59, reklaame Teksti vastuvõtt Õpilane mertsreklaam, sisaldavad ajalehed reklaami ja ajakirjandusliku teksti eris- analüüsib trükireklaami ülesehitust LÕIMING sotsiaalreklaam, rühmatööks, teleseriaali tamine teab reklaami eesmärke Teabekeskkond: infokeskkonna poliitiline rek- osa, ajalehtede veebi- rühmatöö: eri sihtgruppidele mõeldud oskab liigitada reklaame nende sisu kriitiline analüüs laam, reklaami- versioonid trükireklaamide analüüs järgi
(T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: - Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus
(T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: - Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus
Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3
vanem naine kergelt ülekaaluline koduperenaine). Seda võib pidada diskrimineerimiseks ning kujutatud grupi liikmed võivad seepeale solvuda. (Eetikaveeb 2011). Eraldi saab rääkida ka sotsiaalreklaamist ning sellega seonduvatest eetilistest probleemidest. Kuna ühiskond on sotsiaalselt tundlik, on ka reklaamide puhul populaarne sotsiaalse närvi näitamine ja püüded maailma paremaks muuta. Sotsiaalreklaam kutsub loobuma isiklikest madalama taseme väärtustest (kohene materiaalne või psüühiline kasu) mõne kõrgema väärtuse (solidaarsus, tunnustus, 15 eneseteostus, inimõigused, ausam ja turvalisem ühiskond) heaks. Kasu, mida inimene saab sotsreklaami järgides, avaldub sotsiaalse hüvena, mitte käegakatsutava väärtusena. (Eetikaveeb 2011) Sotsiaalreklaami puhul võib esile kerkida mitmeid eetilisi probleeme. Näiteks võivad
mõtetute reklaamide infolehed. Isegi auto klaasipuhastajate vahele on hakatud juba igasuiguseid reklaamilipikuid toppima, rääkimata muudest asjadest. Eriti õõvastavaks saab juba see, et isegi õllereklaam trügib lastefilmide vahele. Laste- ja noortefilmide ning koguperesaadete reklaamipauside ajal näitavad telekanalid õllede ja siidrite reklaame, samas, kui uuringute järgi tarvitavad teismelised neid jooke üha enam (Postimees Extra 08.03.2008). Ning veelgi õõvastavam on lugeda, et sotsiaalreklaam hirmutab väikelapsi. SEB heategevusfondi reklaamiklipp kutsub üles annetama laste varjupaikadele reklaamiga, kus joobes isa vandudes ajab taga väikelast ning ähvardab teda roppude sõnadega. (Eesti Päevaleht 15.12.2007) Siin on, millele mõelda.... 4 I REKLAAMI JA REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA MÕISTE. Reklaam ( lad reclamare `välja hüüdma`), toodete, teenuste ja ürituste pilku- ja
3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Näiteks: • Tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. • Tugev erutus “väsitab” rohkem reklaami kordumistel. • Madal erutus põhjustab huvipuudust. • Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. • Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida, nt annetab raha või müüdab käitumist). Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perpektiivituse tunnetamisel
Ühiskond on süüdi, et lõhe on nii suur ning ühiskond kirjutab meile eesmärgid ette: Kas me mitte ise ei vali oma eesmärke? Kas saab lõhet mõjutada? Meediaga saab natukene mõjutada ühiskonda. Kas on olemas kedagi, kes tegelevad sellega, et meie eesmärke mõjutada? Poliitikud natukene mõjutavad. Hästi tugev on kodust saadud väärtushinnangud. Kindlasti mõjutavad ka kooliõpetajad, treenerid. Sotsiaaltöötajad. Kus on see, mis lõhet suurendab? Kommerts- ja sotsiaalreklaam tahame rohkem saada kallemaid asju. Ritualism näed välja parem, kui tegelikud oled.
2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu T.Bachmann, 2005 Emotsionaalsetes seisundites eristatakse 1. Intensiivsuskomponenti 2. Kestvust 3. Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus "väsitab" rohkem reklaami kordumistel Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha v muudab käitumist). Emotsioonide liigid 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; 4
annaabi.ee 
