Reeglina on inimene läbinud haiguse faasi. Tema arusaam iseendast ja oma võimalustest on saanud kahjustada. Mõned lepivad selliste muutustega kiiremini ja leiavad endas kohe jõudu asuda parandama oma toimetulekut, teistel võtab ühest faasist teise minek palju kauem aega. Kui sellistel inimestel on võimalik kasutada professionaalse rehabilitatsioonispetsialist abi- võib ka nende inimeste jaoks muutuste protsess minna kergemini. Käesolevas töös antakse ülevaade Prochaska ja DiClemente poolt loodud transsteoreetilise mudeli kasutusvõimalustes rehabilitatsioonis. Töö on autori jaoks aktuaalne ja põnev, kuna seda mudelit on eelnevalt kasutatud edukalt sõltuvushäiretega inimestega töös ja rehabilitatsioonis on selle kasutamine uus kogemus. 3 1. Rehabilitatsioon Rehabilitatsiooni üldine eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat
omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on
kuidas ta praeguses olukorras käitub(McLeod, 2007;295). Kui nõustamisega on jõutud probleemikäitumise põhjuste sügavama analüüsimiseni, on tarvis meeles hoida, et tihtipeale viitab inimese kirjeldatud probleemi sisemistele vastuoludele(McLeod, 2007;296). Inimene kes soovib oma käitumise muutumist, peab olema täielikult oma enda muutuseks ka valmis, ei saa muutuda muudatus, kui inimene ei ole selle muudatuse jaoks valmis, see ei vii kuhugi. Prochaska ja DiClemente on välja toonud muutuste staadiumid(McLeod, 2007;303): • Kaalutlemiseelne periood – inimesel ei ole parajasti mingeid kavatsusi probleemse käitumise muutmiseks • Kaalutlemine – inimene on otsustanud oma käitumist muuta, kuid seda millagil tulevikus • Ettevalmistus – inimene on juba teinud esimesed sammud, et muuta oma käitumist • Tegutsemine – inimene on oma probleemset käitumist muutnud
B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi - Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad - Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine - Probleemid – ei tuvasta baas-uskumusi ja on üsna kaootilised Muud strateegiad juhul kui kavatsus käituda on olemas Proschaska ja DiClemente transteoreetiline muutumise mudel 1) Kavatsuse puudumine ehk kaalumise eelne staadium 2) Kaalumine – probleemi tunnistamine 3) Ettevalmistus 4) tegutsemine 5) muutuse hoidmine Kasu sellest mudelist: - Käitumise muutmine pole dihhotoomne Mudeli puudused: 1. kas on jõutud mittemuutmise seisukohale pikaajalise arutluse tulemusena või pole nad üldse selle peale mõelnud? 2. kel on kavatsus – kas nad pole seda teinud sel põhjusel et puudub võimalus või mingil
initsieeritud kavatsuse poolt, siis kavatsus omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on saanud teadlikuks
Veel üks teele viitav kujund, mida on kasutatud teistsuguses kontekstis, on mäkke ronimine (seda nimetatakse paranemise mäeks). Selle mudeli arendamine sai alguse Prochaskaja DiClemente (1982) ning Prochaska, DiClementeja Norcrossi tööst (1992). 158 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: d?naamiline enesehindamine
annaabi.ee 
