loost puhas.Kohuse eetika järgi oleksid pidanud mõlemad naised vastutama ja loomulikult ka see noormees, kes õpetajaga vahekorda astus. Noormees polnud rumal ja teadis täpselt, millesse end mässinud oli.Lugu lõppes aga õiglaselt ning olen rahul loo lõpuga, kuna kohuse eetika järgi, omakasupüüdlik õpetaja sai karistuse ning Sheba mõistis, kes tegelikult oli Barbara. Sheba ja Barbara vahel polnud tegelikult sõprust. See oli lihtsalt mäng,et kasu saada. Utilitarism jäi selles loos peale ning enamus ajast tehti asju nii, et kõigil oleks kasu, mitte selle järgi kuidas kohuse eetika välja nägi.
Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem toovat kasu. Me ei suuda kõikide tegude tagajärgi ette ennustada. Tuleks eristada naudingute kvaliteeti. Naudingut ei ole võimalik õpetada, need on omandatud
Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata
HOIAK- "Eelistan töötada finantsvahenduse valdkonnas seal on statistiliselt kõige kõrgemad palgad" KÄITUMINE- "Asun õppima pangandust/ kandideerin tööle panka/ töötan pangas" IV Tagajärjeeetika Jaguneb: Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu,
Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima Oxfordi ja sai seal 1763. aastal bakalaureusee ning 1766.aastal magistrikraadi õigusteaduses. Jeremy Benthamit peetakse utilitarismi rajajaks. Utilitarism on positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid. Selle arusaama lühim väljendus on loosung Suurim õnn suurimale hulgale! Bentham väitis, et maailmas tuleb inimestel tunda valu ja mõnu, valu on nende jaoks paha ja mõnu hea. Kõik inimesed, Benthami järgi, püüavad rahuldada isiklikke soove
Egle Pääslane JEREMY BENTHAM Elulugu Jeremy Bentham sündis Londonis 15. veebruaril 1748. aastal. Ta sündis advokaatide jõukas perekonnas. Vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut, ladina keele õpinguid alustas ta juba kolme aastaselt. Bentham elas suurte sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste ajal. Õpinguid alustas ta Wesminsteri koolis. Pärast seda, 1760. aastal, kõigest 12-aastasena saatis isa ta õppima Queeni kolledzisse Oxfordis ja seal sai ta 1763. aastal bakalaureuse ning 1766 magistrikraadi õigusteaduses. Kuigi ta oli pädev praktiseerima õigusteaduse alal, ei teinud ta seda kunagi. Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas ...
Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked. Rawlsi teooria utilitarismist erineb mõningal määral selle klassikalisest käsitlusest. Kui Rawlsi nägemus utilitarismist on pigem individualistlik, järgib teooriat ausameelsuse põhjal siis klassikaline utilitarism eeldab, et üldine õnn on ühiskondliku kasulikkuse funktsioon, mis omakorda koosneb võrdse kaaluga üksikutest kasulikkuse funktsioonidest. Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum viimane.
nägemiseks ja jalad on kõndimiseks. Kui inimesele on antud mõistus, siis peab ta seda oskama ka kasutada. Poiss kes tuli koos tüdrukuga salaja praamile jänesena, oskas bootsmani ümber sõrme keerata, ja valetas bootsmanile, et tema on salajasest organisatsioonist. Samuti kui 1 noormees päästis põlevat meest auost.Sest inmesed peavad olema abistavad üksteise suhtes. Lõpetuseks neljas teooria ehk Utilitarism, on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Praami peal oli liiga palju raskust, ning selleks, et praam põhja ei läheks tuli merre visata midagi, selleks olid autod. Vene ajal polnud mittemingit kindlustust, ning auto kaotamine oli väga suur tragöödia. Kuid selleks et inimesed ellu jääksid tuli midagi ohverdada, need olid autod, kuid olukord nõudis seda.
4.Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stihhiliselt või teadlikult? Miks te nii arvate? Stihhiliselt, sest (ideaalis) kasumit saab maksimeerida ainult kulusid minimeerides. Iga tootja tahab kasumit ning sellepärast on sunnitud toota kõige efektiivsemalt. 5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, sest keskendub kasumi saamisele. Utilitarism hindab teo õigsust, kui tagajärg on positiivne. Kasum kogu ühiskonnalt on positiivne tegu. 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (põhi- ja alaprintsiip) Teleoloogiline, sest eesmärgiks on laenatud raha suurendamine. Utilitarism, sest mida rohkem raha sa saad juurde, Seda õnnelikum sa oled. 7,Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhili...
valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria? V: mistahes valitsemisvormi puhul valitseb eliit ehk paremik. 113.milleks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? V: oligarhiliseks. 114.Mida tähendab karismaatiline? V: jumaliku andega ehk geniaalne 115.mida väidab eetline absolutsim? V: väidab, et on olemas sellised absoluutselt kõlbelised tõed, mis kehtiksid ka siis kui neid ei järgiks. 116.Mida väidab utilitarism? V: kõige mõistlikum on käitumine, mille puhul naudingu kogu hulk on maksimaalne ja neg. Kõrvale mõjud minimaalsed. 117.millal on karistada otstarbekas, millal mitte, kui rangelt karistada? V: kui karistusega saab ära hoida veelgi suurema pahe. 118.Mida väidab eetiline relativism? V: peame täitma ainult neid kõlbelisi norme, mis antud hetkel ja kohas on kehtivad.
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias
intressimäära ja raha üldteooria". Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e rahasüsteemide ümberkorraldus; ei tohi karta eelarve puudujääki; tarbimist tuleb stimuleerida kasutades nt hädaabi töid. 10. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
TELEOLOOGILISED EETIKATEOORIAD ,,Teleos" siht, eesmärk. Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. ,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas,
Liiduga sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ühiskond Kodanikuõigused ja inimõigused. Kodanikuõigused võib kandideerida Riigikokku alates 21. a, saab valida alates 18. a, ei tohi takistada Eestisse asumast ega saata riigist välja. Inimõigused on iga inimese õigused, olenemata tema soost, rassist, usulisest taustast. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Filosoofia Teema: Utilitarism Näidisküsimused: Millised probleemid võivad Sinu hinnangul tekkida, kui seadusandlus lähtuks utilitaristlikest põhimõtetest? Utilitaristlikust vaatevinklist tuleks kurjategija karistamisest loobuda juhul, kui see ei vii loodetava tagajärjeni. Kas oled selle väitega nõus? Põhjenda oma arvamust! Materjal: õpik lk 312-318 Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus
Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise
(valib ise) Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Friedrich Nietzsche (1844-1900) õpetas: Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. (Hitler) o Utilitarism "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" 3 põhijoont (tagajärgede alus, kasu hulk, kõigi kasu) Jeremy Bentham (maksimeeri naudingut, min. valu, õige tegu on see, millel on soodsam hüvebilanss) John Stuart Mill (erinevat järku naudingud) Hedonistlik utilitarism (nauding ainult hea) õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham)
Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. · Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust.
a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel.
kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus toimib. EETIKATEOORIAD lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast · Ettevõte käitus vastupidiselt KOHUSE EETIKA´le. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTULITARISM´le, hinnates välismaist kaupa kvaliteetsemaks. Naudingut tuleks võrrelda lisaks kvantiteedile ka kvaliteedi alusel. · Ettevõte eiras UTILITARISM´i põhimõttet. Benthami arvates määravad teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi (ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale. · Ettevõte käitus vastupidiselt UTILITARISM´le. Tegevus on kooskõlas utilitarismi printsiibiga, kui selle tendents suurendada
jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb.
olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: · Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. · Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb
Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. · Keskaja religioosne seisukoht seitse surma pattu ja seitse voorust. · Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt... a) Jumala/ saatuse tahtele b) Sotsiaalsele hüvele · Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. · Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv. · Utilitarism/ konsekventsionalism (tagajärje-eetika) kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg · Eksistentsialism/ voluntarism Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal? Kõik põhineb inidiviidil ning tema
Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum viimane. Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et orjus on alati ebaõiglane mistahes situatsioonis Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest
Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes. Näiteks: eetiline egoism, utilitarism Hüve: nauding, mõnu/kannatus, valu; ilu; õnn; tõde; õiglus; vooruslikkus; vabadus Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism: tegu peab maksimeerima tegija hüvet. Inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, so. Vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. · Eetiline universalism e. utilitarism: tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu Hüve-mittehüve bilanss Kõigi heaolu on võrselt tähtis.
Üldjuhul peetakse ebaausaks seda, kui keegi on nõus vastu võtma praktikast saadud hüved, kuid samas keeldub sellele oma panust andmast. Filsoof väidab, et utilitaristlik õigluse printsiipide käsitlus on ekslik. Õigluse kaalutlusel on eriline kaal, millega arvestab vaid õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon ning mis on oluline osa õigluse mõistest. Näiteks on toodud orja ja orjapidaja vaheline suhe. Orjust ei ole kunagi võimalik õigustada nii nagu klassikaline utilitarism seda teha võiks - orjus on orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises positsioonis olevatele isikutele praktika põhjenduseks pakkuda asjaolu, et see rahuldab huve paremini andes järele nõuetele, mida tuleks eitada. Samuti oleks ekslik arvata, et praktika olemasolu aluseks võib olla see, et tema toodud kasu kaalub üle kahju. Need põhjused on õigluse printsiipide puhul olulisemad kui klassikalise utilitarismi puhul võib täheldada.
..............................................................................................5 Printsiibid................................................................................................................................5 Sotsiaalne ja majandulik ebavõrdsus......................................................................................6 Omanike demokraatia.............................................................................................................6 Utilitarism...................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus
24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika
Tagajärje-eetika (konsekventsialism, teleoloogiline eetika) Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte- moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu). Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu. See, et nad hoolivad sellest, mis
Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad: Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb.
poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Inimene primaarne, riik aga teisejärguline. liberalismi on võimalik jagada kaheks -- klassikaline liberalism ja sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1
on indiviididele määratud hüved ja koormised (mida mõõdetakse nende olemasoleva kapitaliseeritud väärtuse kasulikkuse põhjal kogu praktika eksisteerimise ajal), mis tulenevad praktika poolt kehtestatud õiguste ja kohustuste jaotusese. Printsiibid on tõesti eriliselt vajalikud, sest inimloomusega arvestades sõltub neist väga palju; see seletab ka õiglusega seonduvate moraalsete tunnete eripära. Õigluse printsiipide aluse tõlgendamises on klassikaline utilitarism ekslik. Näiteks võimaldab ta väita, et orjus on ebaõiglane sellepärast, et orjapidaja saadavad eelised ei kaalu üles orjapidamise puudusi orja ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt ebaefektiivne töökorraldus koormab. Võib eeldada, et hüved ja koormised on jaotatud erapooletult - või on jaotamise küsimus üldse kohatu, nagu näiteks avaliku korra ja julgeoleku tagamise või riigikaitse puhul. Seal, kus kehtib õigluse kui
lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta! Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria. 26. Mis on prima facie printsiibid? Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub. 27. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. ·Teleoloogiline eetika defineerib "õige" läbi "hea"- maksimeerib head (hüvet). ·Deontoloogiline teooria usub, et õiget ei saa defineerida läbi hea, eitavad, et "hea"
Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles,
kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7. Moraalne tunne, mis lähtub veendumusest, et vääritakse teiste tunnustust tegude või omaduste tõttu on A. uhkus B. häbi C. rõõm 8. Utilitarism on A. tagajärje eetika teooria B. tahtevabaduse probleem C. keha ja vaimu probleem II osa 1. Eristatakse kolme liiki intuitsiooni. Nimeta need. 1................................................................................................... ...................................................................................................... ..................................................................................................... 2....
peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: ,,Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!" 1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed (Konsekventsialistlik printsiip) 2)Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip) 3)Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu.
Vaatepunktid Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Filosoofiline eetika ● Eetikateooria utilitarism: naudinguid tuleks lisaks kvantiteedile võrrelda ka kvaliteedi alusel ● “Parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad“ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
55.Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? (eliidiks, rahvamassiks) diktatuuriks. 56.Mida tähendab karismaatiline? Jumala poolt antud andega. (Lenin ; Savisaar) 57.Mida väidab eetiline absolutism? Eetiline absolutism- on olemas teatud alus. Kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks.(kristlik eetika) Tee oma ligimesele seda mida sa tahad, et sulle tehakse. 58.Mida väidab utilitarism? Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 59.Millal on karistada otstarbekas ja millal mitte; kui rangelt karistada? Karistada on otstarbekas siis, kui see hoiaks ära suurema kuriteo. Karistuse rangust tuleks vaadata kuriteo ulatuses. 60.Mida väidab eetiline relativism? Eetiline relativism-peame täitma vaid neid kõlbelisi norme, mis antud ajal ja kohas kehtivad.
moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata? Mis on nende normide sisu? Monism vs pluralism · Kas fundamentaalseid moraalinorme on üks või mitu? · Teooria on monistlik , kui see väidab: kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele ainsale üldisele normile. Nt utilitarism. · Teooria on pluralistlik , kui see väidab: fundamentaalseid moraalinorme on rohkem kui üks. Absolutism · Kas fundamentaalseid moraalinorme tohib mõnikord eirata? · Teooria on absolutistlik , kui see väidab: on olemas moraalipõhimõtteid, mida ei tohi mitte kunagi rikkuda. Need on üleskaalumatud ning kehtivad eranditeta. Näide: A: Oma lubadustest tuleb kinni pidada.
Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Egoism – avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt), psüholoogiline egoism (inimloomuses), Eetilise ettevõtte juhtimismudelit- liimete domokraatiline osalemine jne. Põhiväärtused
Õige tegu on lubatav. See võib olla kas vabatahtlik (selle tegemine ei ole ei kohustuslik ega väär) või kohustuslik (selle tegemisest pole lubatav hoiduda). Väär on tegu, mida pole lubatav teha, ei asu, vastandina N-eetikule, kellegi poolele. “...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda” millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust. Eluliselt tähtis on, et iseloomul oleks jõudu head teha
Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist. · Selle osa lisas utilitarism · USA majandusliku õitsengu põhjuseks on olnud kahe vastandliku idee utilitarismi ja puritaanluse omapärane kombinatsioon rahva teadvuses. · Kapitalistliku süsteemi edukaks toimimiseks on vaja kolme tingimust. eraomandit eraomandi austamise põhimõte tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital · Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks
a. Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b. Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19
(kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline?
35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 38. Nihilism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 39. Kategooriline imperatiiv määratleb tahet absoluutselt. 40. Valgustus Inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Inimene on olemuselt arukas ja hea.
* Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
(kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline?
annaabi.ee 
