Riigi valitsejad kardavad rahvast ning suruvad neile seadusi peale. Vabalt mõtlev indiviid on ohtlik. Autori arvates peaks õpetlased publikut harima. Revolutsiooni läbi võib küll ehk teoks saada vabanemine üksikisiku kasu- ja võimuahnest rõhumisest, kuid mitte ealeski mõtteviisi tõeline reform, vaid uued eelarvamused saavad arutule inimkarjale niisamasugusteks juhtohjadeks, nagu oli seda vanad. Sellise valgustuse tarvis on nõutav üksnes vabadus, oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus. Avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha, samas aga võib mõistuse eratarvitus sageli olla vägagi rangelt piiratud, seejuures valgustuse edenemist olulisest takistamata. Aga omaenese mõistuse avaliku tarvituse all mõistab Kant seda, mida keegi selle abil teeb õpetlasena kogu publiku kui lugejaskonna ees. Eratarvituseks nimetab seda, mida üksikisik võib oma mõistusega teatud temale usaldatud tsiviilametis või -teenistuskohas teha
sammud on väga rasked, kuid edasi on juba veidi kergem end ise harida ja jõudsalt edasi astuda. Valgustuse eelduseks on üksnes vabadus, seega võib valgustuse vaid tasapisi saavutada. Revolutsiooniga vabanetakse vaid ühest eestkostjast, kuid peagi asub tema asemele keegi teine. Selleks, et valgustust teoks teha, peab mõistuse avalik kasutus olema vaba igal ajal, samas kui eratarvitus võib olla tihti piiratud, kuid ei takista valgustuse edenemist. Oma mõistuse avalik tarvitus on see, kui keegi jagab oma mõtteid ja teadmisi publiku ees. Eratarvitus on aga see, mida isik teeb oma mõistusega enda ametis või teenistuskohas. Avalikul kasutamisel pole piiranguid ning isik avaldab enese kindlaid mõtteid. Eratarvitusel on aga kindlad reeglid, mis sõltuvad ametipositsioonist. Valgustust ei tohi mitte mingil moel piirata või takistada, sest see oleks kuritegu inimkonna vastu. Piirates valgustust, piirataks samaaegselt ka inimeste võimalust paremale elule ja
Kuid oluline on lastele (kuid mitte ainult lastele) õpetada kuidas saada võitu omaenese laiskusest ja argusest. Just need kaks omadust toob välja Kant kui eluaegse alaealisuse põhjused. Vabadus on eelduseks rahva valgustumisele. Meie vabadust piiratakse meie igapäeva elus. Nagu toob Kant näite finantsnõunikust, kes ütleb: ,,Ärge arutlege, vaid makske!" või vaimulik, kes lausub : ,,Ärge arutlege, vaid uskuge!". Mõistuse kasutuse jaotab Kant kaheks avalik tarvitus ja eratarvitus. Valgustuse jaoks on oluline, et avalik tarvitus oleks igal ajal vaba. Avalikuks tarvituseks peab autor inimese enese mõtete ja arvamuse väljaütlemist. Seevastu mõistuse erataritus võib olla piiratud, see ei mõjuta rahva valgustumist. Eratarvitus kujutab endas teatud kohustuste täitmist, mis on eelduseks üldvalitsevale korrale. Kui Kant tõi näite finantsnõunikust, kes keelas arutada ning üksnes maksta siis on see juhtum, kus
tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Määrused ja valemid, need tema loomupäraste annete mõistliku tarvitamise või õigemini kuritarvitamise mehaanilised tööriistad, on üha kestva alaealisuse jalaraudadeks. 4) Mis on valgustuse tingimuseks ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni vaid mõtlemisviisi reformimise teel? Valgustuse tingimuseks on vabadus (vabadus tähendab oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus). Seda tõesti ei saa saavutada revolustsiooni teel, kuna revolustsioon ei muuda inimeste mõtteviisi vaid see muudab ühiskondlikku korraldust. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Oma mõistuse avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha; samas aga võib mõistuse eratarvitus sageli olla vägagi rangelt piiratud, seejuures valgustuse edenemist olulisest takistamata.
Kursustel ........omandatakse........traktori juhtimise oskused. Toolid .......asetsesid.............saalis poolringikujuliselt. Keegi oli vahetunni ajal õpetaja pliiatsi........omastanud. Vahest..........sa ei tahtnudki täna minuga kinno tulla. Enne magamajäämist soovitatakse.....loendada... lambaid. Kool.......asub........ looduskaunis kohas. Minu elus ...........omab...........suurt osa minu vanaisa. Mille .....järgi.......sa küll selle ülesande lahendasid? Lillede vee.........tarvitus........ oli sel suvel väga suur. Mille põhjal te............eeldate.............. , et ta on hea inimene? käsitama, käsitlema, käsitsema, asendama, asetama, asetsema, asuma, omama, omandama, omastama, omistama, edendama, etendama, esitlema, esitama, eeldama, loendama, loetlema, lugema, tundma, tunnetama, tunnistama, tunnustama, tarve, tarvidus, tarvitus, arutus, arutlus, arutelu, arutamine, vast, vahest, vahel, vist, järgi, järele, järel
· Inimene ei suuda kontrollida oma emotsioone ning samuti abstraktset mõtlemist. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Põhiidee: Inimesed on n.ö. omasüülises alaealisuses, mis tähendab, et neil puudub iseseisev otustamis-ja mõtlemisoskus. Seetõttu lasevad nad ennast võimul ja religioonil masinlikult juhtida. Iseseisva arengu tarbeks on vaja inimestel täielikku vabadust: oma mõituse igas suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku ostustusvõimet omamata ning lastes ennast juhtida. Argus on aga see, mis ei luba mingisugust isetegevust rõhujate-juhtide-valitsejate ees.
kus tegelased-loomad kujutavad inimesi Ood-poeemi,ballaadi pidulik ülistus laul Pastoraal-õnnerikas karjaselaul Epigramm-pilkelaul Puänt-üllatav kuid loogiline lõpplahendus Sonetipärg-koosneb 15 sonetist,kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärss 2)proosaVromaan,draama,novell,muinasjutt ,reisikiri,jutustus LuuleVsonett,poeem,ballaad,haiku,eepos,v ärssromaan/draama 3)lisareeglid:rütmiline kõne/keeleline heakõla/parallelism/kaudse või kaunistava ütluse tarvitus/suurenenud tähendusühtsus/koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte,idee ümber/kontrast/uudsus,üllatus,hatjumatus 5)värsijalad:trohheus U /jamb U- /daktül -UU /amfibrahh U-U /andpest UU- 6)regimõõdunõuded: värsid üldjuhul 8 silpi/pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu/pearõhuline lühike silp täidab värsilangust/järgsilbid ja ühesilbi sõnad paiknevad vabalt/1.värsi jalg täidetakse vabalt/värsi lõpus ei ole ühesilbi
saavutada. Valgustuse tingimuseks on vabadus ning revolutsiooniga seda saavutada pole võimalik. Revolutsioon võib meid küll vabastada ühe kindla isiku orjusest, aga tema asemel on veel mõni, kes heameelega tema rolli endale võtab ning rõhumist jätkab. 4) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus? Iseloomustage mõlemat tarvitust lähemalt ja tooge näiteid mis avavad kummagi tarvituse sisu ja nendevahelise erinevuse. Mõistuse avalik tarvitus on see kui keegi avaldab õpetlasena oma hea soovlikud ideed ja mõtted kogu ilmale. Avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha. Eratarvitus seisneb aga selles kui mingi isik avaldab mõtted oma kindla erialaga seotud piiratud kuulajaskonnale. Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel. 5) Milles seisneb kuritegu inimloomuse vastu, kui teatud inimeste rühm (vaimulike
Ürituste üldnimetused olümpiamängud, Tartu maraton, vanalinnapäevad, hansapäevad, Euroopa meistrivõistlused Loomatõud, taimeliigid tori hobune, inglise setter, pekingi part, siberi nulg, amuuri korgipuu Ilukirjanduses on tavalisemate nahistas suisleppi süüa, istus aeda sortide puhul võimalik väikese kuldreneti alla algustähega ja ilma jutumärkideta tarvitus Keelenimed, rahvanimetused hispaania keel, läti rahvas, paapua hõimud Rahvuslikkuse märkimine Eesti kirjandus, jaapani kunst, vene ballett, eesti rahvakalender SIDEKRIIPSUGA, LÄBIV SUURTÄHT, JUTUMÄRGID REEGEL NÄIDE ERAND Maad, paigad ilmakaare järgi Ida-Euroopa, Kirde-Aafrika
surnud allmaailma. Jumala roll kui kahe maailma vahendajana. Algselt tunti teha egiptuses iibisepeaga jumala Thothi nime all. Kepile madude juurde ilmusid ka tiivad ja sellest sai Mercuriuse tiibadega valitsuskepp. · Konarlikud ja viimistlemata kivid usuti muistsetes kultuurides et need on vaimude või jumalate elupaigaks; primitiivsetes kultuurides said neist hauasambad, piirikivid või religioosse austuse objektid. Nn skulptuuri eelkäija kui tarvitus. Paljudes algelistes kivi-pühamutes ei kujuta Jumalat mitte üksik kivi, vaid terve hulk tahumata kive, mis moodustavad erinevaid kujundeid. Näit. Bretagne geomeetrilised kivid, Stonehenge · Loomapildid nende ajalugu ulatub kuni jääajani so 60 000 10 000 ekr. avastati 19 sai lõpul Prantsusmaalt ja Hispaaniast koobaste seintelt. Paljud müüdid on seotud tähtsa loomaga kes tuleb ohverdada et tagada viljakust või isegi loomisakti
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine
Küll on aga valgustatus saavutatav mõtlemisviiside reformimise teel, kuna valgustatus seisnebki iga indiviidi oskuses iseseisvalt mõelda ning seda tuleb ühiskonnas juurutada. 5) Inimese eratarvitus seisneb temale pandud kohustuste täitmises. Oma eratarvituses pole inimesel vabadust oma mõtteid avaldada, kuna vastasel juhul ei täidaks ta oma ühiskondlikke ülesandeid. Inimese avalik tarvitus avaldub mõtete ja oma subjektiivsete teadmiste ning arvamuste avaldamises teoste kaudu(ehk siis minu mõistes filosoofiliste artiklite või raamatute abil) laiale lugejaskonnale, aidates kaasa valgustatusele. 6) Autor toob näiteks vaimulikku seltskonda, rahvast ennast ning monarhi, kuid põhimõtteliselt pole kellelgi lubatud seada valgustamisele piiranguid, isegi kui selline otsus tundub kõigile õige olevat. Miks? Inimesele on
inimesi teisitimõtlemise eest. Valgustamise jaoks ongi kõige tähtsam vabadus, vabadus lasta inimestel mõelda iseenda eest, seda aga takistatakse erinevate määruste ja valemitaga. Kuna alaealisus muutub inimestele mugavaks ja harjumuspäraseks, siis ongi sellest järjest raskem välja saada. 4. Valgustuse tingimuseks on vabadus. Ei tohi keelata arutlemist inimeste seas, vaid seda tuleb julgustada. Inimese omaenese mõistuse avalik tarvitus peab olema vaba, aga samas võib tema mõistuse eratarvitust piirata. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, sest see võib muuta ühiskondlikku korraldust, aga mitte mõtteviisi, milles saavutatakse muudatusi vaid tasapisi. 5. Kant mõistab omaenese mõistuse avaliku tarvituse all seda, mida inimene selle abil teeb õpetlasena kogu publiku kui lugejaskonna ees (inimesed käivad välja heasoovlikke ideid erinevate situatsioonide parandamiseks). Eratarvituseks nimetab
Valgustuse tingimuseks on vabadus, mis tähendab, et inimesel on vabadus kasutada oma õistust nii, kuidas ta seda ise tahab ning keegi ei saa sundida teda mõtlema ühe kindla malli järgi. Valgustus ei ole saavutatav revolutsiooni teel, kuna pealesurutud mõtted on ühe isiku või gruppi vaated, kuid inimese mõtteviisi ei ole võimalik sunniviisiliselt muuta. 5)Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? avalik tarvitus: 1. õpetlaselt lugejaskonnale 2. vaba igal ajal 3. ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha 4. piiramatu eratarvitus: 1. valitsuselt ühiskonnaliikmetele 2. peab sõna kuulama - ,,arutlege niipalju kui tahate ja mille üle tahate, aga kuulake sõna!" 3. ei takista oluliselt valgustuse edenemist 4. võib sageli olla vägagi rangelt piiratud 6)Kellel ja millistel kaalutustel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid?
süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Turundus: kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. Kommunikatsioon (lihtne määratlus): protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid..... Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 Semiootika – teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk – on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav – reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Turundus: kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. Kommunikatsioon (lihtne määratlus): protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid..... Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 Semiootika teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. Märk on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja. Tähistaja/tähistatav reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
4) Valgustus eeldab, et rahvas on suhteliselt vaba puudub piiramatu võim (türannia, absolutism) ja ideoloogiline surve. Kuigi revolutsioon muudab valitsemise vormi järsult, saab võimule sageli uus isevalitseja ja selle tulemuseks ühe survestamise viisi asendamine teisega. Seega, valgustuseni saab jõuda ainult järk-järguliste muudatustega, olgu selleks siis usuvabaduse kehtestamine, kodanikuõiguste laiendamine ja/või hariduse kättesaadavamaks muutmine. 5) Mõistuse avalik tarvitus on Kanti definitsiooni järgi valgustuse levitamine, st oma vaadete avalik väljaütlemine mingisuguste piiranguteta. Eratarvitus tähendab aga oma vaadete jagamist mingi piiritletud grupiga ning see võib olla suuremal või vähemal määral seotud ,,õpetlase" positsiooniga ühiskonnas. Seega võib tekkida konflikt, kus alluval on õigustatud tähelepanek mingi puuduse suhtes, ent hierarhia tõttu on sunnitud järgima kõrgemalt saabuvaid korraldusi.
esisuurtähega: kartul , Jõgeva piklik ", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett" · Erialakokkuleppe kohaselt käsutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid. · Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty' · Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla. Kaubad: · Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai. Ammapäts (sai), Veskimees (teraleib), Lossivein 27, Kolme Koka kook. · Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud. · Kõigil kaupadel ei ole nimesid. Koostisainet, valmistusviisi, kuju, otstarvet vms näitavad sõnad ei ole
damise koht kastrul - keedupott võetakse kataloog - raamatute vm esemete korrastatud kümblema vanni või dussi võtma; suplema nimekiri küüniline - häbematu, kõige üle irvitav katoliiklik - katoliku usku kaugas - (om kauka) tasku; rahakott L keelekonarus - kohmakas, sobimatu keele- larakas - plekk tarvitus leigar - pillimees, moosekant ketser - väärusuline; teisitimõtleja liivlane - läänemeresoome rahvas Lätis kirgas - särav, hele limusiin - luksusauto kiri - sõnade, häälduse, tähenduse liliput - kääbus märkimine; muster linnamelu - linnakära kitsarinnaline - väiklane, piiratud linnamägi - küngas, kus kunagi oli linnus
3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 1) ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal seda õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello) 2) visuaalselt eristamatud paarid Danto ütleb, et on arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda
a kirja pandud nimed Marten Muddenkull, Peter Kys, Oloff Kyrvemes tho Kaysever, Toweln Ixkenkull tho Uppel (Eisen 1921: 12). Eiseni poolt kasutatud väljendus sugunimi on soome laen ja seda kasutati 1920ndatel aastatel perekonnanime tähenduses (Saareste II: 7). Selleks ajaks oli perekonnanimi omandanud kindla mõistesisu, milline tal oli XIX sajandi üldisest nimedepanekust peale: isalt pojale pärandatav perekonnale omane püsiv ametlik lisanimi, isikunime osa. Lisanimede tarvitus muutus XVI sajandiks üldiseks tavaks. Näiteks on välja toodud Laur Philip, Jacob Peter, Oloff Michel, Hans Oloff (Tiik 1976: 415). Raske oli aru saada, kumb on lisanimi, nt Hannus Tulie~Tulie Hannus, Peter Kulle~Kulle Peter, Michel Leule~Leule Michel (Palli 1959: 607). 1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel
Lasswelli 5 küsimuse mudel 3 Kõneakti teooria Ameerika poliitikateadlane ja Kõneteo teooria lähtub sellest, et: propaganda uurija. Väitis, et kõige (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka kindlam viis kirjeldada sõna on kommunikatsiooniakti (-tegu) on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. vastata järgmistele küsimustele: (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). Kes (Who) (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka ütleb mida (Says What) tegelikkuse mis kanali kaudu (In Which kujundaja.
suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon informatsioon) · Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks; kommertseesmärke toetav teabevahetus; Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... · Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 · Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 · Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. · Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja · Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
Mitte- esteetilised mõisted on seotud objektide füüsikaliste omadustega nagu värvus, vanus, suurus, arv, asend jne. Esteetilised mõisted on seevastu hinnangulised ja võivad subjektiti erineda, kirjeldatakse seda, mis emotsioone üks või teine asi vaatlejas tekitab. Seejuures on sõnal mõnikord korraga nii esteetiline kui mitte- esteetiline tähendus, nt kerge (kaal) või kerge (lihtne mõista), nii et soovituslik on kasutada väljendit "sõna tarvitus esteetilise mõistena". 3. Sibley sõltuvustees sedastab, et esteetilised mõisted sõltuvad mitte- esteetilisest mõistetest, mille ära tundmiseks pole vaja maitset. Näiteks päikselist ja sooja suvepäeva peetakse ilusaks päevaks. Samas sõltuvad esteetilised mõisted täiel määral vaatlejate hinnangutest. Sibley toob näite sõnadest "ruut" ja "intelligentne" - ruut koosneb alati neljast võrdsest küljest ning intelligentsus on seotud kindlate vaimsete omadustega
On võimalik leida asjade seast kunstiteosed ilma definitsiooni teadmast. See on võimalik hoolimata rahuldavast kunsti definitsioonist, mida pole leitud. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi. Visuaalselt eristamatud paarid sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
ehk kirjeldavad. 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslikku keelekasutust iseloomustab: 1. kujundlikkus 2. rütmiline kõne ( e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine ) 3. Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism 4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7. Kontrast ( e ühtsuse nägemine erinevad ja erineuse leidmine ühtsuses ) 8. Uudsus, üllatus, harjumatus vana, tuntu ja tavalise taustal Metafoorid, riimid, värsimõõt, epiteedid jne. Tähendusühtsuse suurenemine, väljendusühtsuse suurenemine, uudsus, harjumatus ( kordused ja
roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tsudo' ja 'Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare. 11. Kaubad Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Fantaasia küpsised, Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Saare sai, Kolme Koka kook, Estonia klaver, kakao Meie Mark, sokolaadikarp Punased Roosid, klaasikomplekt Trips-Traps-Trull, liköör Vana Tallinn ~ Vana Tallinna liköör, köögimööbel Kadri, joogivesi Saku Läte.
Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda miski selle tegemist ei takista. õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb Positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat. Paradoks seisneb selles, et uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. näiteks riik, vanemad, võivad olla sinust targemad ja teada paremini, mis on sulle hea. Kui sa Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua
mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks ja tahaks eesti õigekirjutusreeglitega arvestada. Siis oleks meil nimed nagu Balsnack, Talbest, Rasirex, Aleksiil, Jambolaya, Hõbekass, Floradent. Läbiva suurtähega kirjutatakse sõnaühendilised nimed: käisime Kolme Tuvi kohvikus, Hella Hundi kõrtsis (mitte kantseleikeeli kohvikus Kolm Tuvi, kõrtsis Hell Hunt). Laialt on levimas võõrapärane nimetavalise täiendi tarvitus, mille puhul jäetakse ettevõtte nimi, nimetus või selle osa käänamata (nagu võib kohata teistes keeltes, nt Ford Motor Company): Herbert Auto, Kuuper Kaubad, Tarvis pood, Vikman Vara, Prior kinnisvarabüroo, Amring Kelder, Seesam kindlustusselts, AS Hermann Reisid, Eesti Sepik AS. Õiged oleksid Herberti Auto, Kuuperi Kaubad, Tarvise pood, Vikmani Vara, Priori kinnisvarabüroo, Amringi Kelder, Seesami kindlustusselts, AS Hermanni Reisid, Eesti Sepiku AS.
sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. J. Wainright: keele nn. viipeline mõõde - keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt
Maailmasõda oli üleminek teraviljakasvatuselt karjakasvatusele, sest viimane tasus end majanduslikult paremini. Tagajärg oli see, et Eesti ei jätkunud ka harilikes rahuaja tingimusis oma tarbeks teravilja, vaid seda toodi sisse. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996) Tabel 1. 1918.a põllusaak Saagi nimetus 1918.a põllusaak Teravilja ja kartuli Üle- või puudujäägid tonnides (seeme tarvitus tonnides tonnides maha arvatud) Rukis ja nisu 110 000 165 000 -55 000 Sega- ja muu vili 35 000 40 000 -5 000 Oder 53 000 90 000 -36 000 Kaer 83 000 100 000 -16 000 Kartul 340 000 320 000 +20 000
toob. On olemas selliseid kunsti valdkondi, kus puudub koopia ja orginaal näitkes fotograafias ei ole olemas orginaali. Idee on selles, et tehnoloogilised .. on muutnud kultuuri. Tehniline reproduktsioon.. orginaal ei jõua kunagi sinna kuhu jõuab koopia, koopial on võime rännata. 25.02.2015 Benjamin- teda huvitavad massikommunikatsiooni vormid. Aura- on benjamini põhimõiste. Tarvitus väärtus ja vahetusväärtus- igal objektil on kahte sorti väärtust. Näiteks on labida tarvitusväärtus see et me saame teha labidatööd ja vahetusväärtus on nö. See et me saame seda turul maha müüa ehk hind. Audentsus ja uikaalsus- need on omavahel seotud. Unikaalsus kas on või ei ole , audentsusel on teatud määr. Audentsus on mõiste milles sisaldub unikaalsus aga audentsus ei ole ei ega ja. Aura- mõõdabki selle audentsuse määra suurust
5. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? · Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: ,,kunst" tavakasutuses ja kunstiteoste klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus. Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. 6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst
erijooni. Näiteks selleks, et väljendada emotsioone, kasutatakse lisaks emotikonidele sõnades läbivaid suurtähti. Sellega näidatakse tihtipeale välja kas oma pahameelt või tõmmatakse tähelepanu mingile olulisele mõttele. Tähtsaid mõtteid tuuakse esile ka mitme järjestikuse hüüumärgiga. Kui aga millestki ei saada aru, siis kasutatakse mitut küsimärki ning mõnikord lisatakse nende vahele ka hüüumärke (!?!?!?!?). Erinev on ka kirjavahemärkide tarvitus – teksti lihtsustamiseks jäetakse sellest välja kõik see, mis on lause mõistmiseks tarbetu. Kõige rohkem jäetakse ära kirjavahemärke ning suurtähti. (Hennoste, Pajusalu 2013: 84) Netikeele grammatilises osas leiab iseloomujooni nii kirja- kui ka kõnekeelest. Selle morfoloogia on tihedalt seotud kirjakeele morfoloogiaga, kuid süntaksi osa on pigem kõnekeelne. See tähendab, et laused on üldiselt lühikesed ja sarnanevad suulise kõne lausetele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 85)
kuidas tõmmata külade omavahelised piirid. Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus), nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o. õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja pädevus, kehtestada reeglid nimede tarvitamiseks ametlikus asjaajamises jne. Ent nimekorraldust huvitavad siin ka nt nimevaliku kriteeriumid, mida ei saa alati õigusaktidega reguleerida.
. (kuna reklaam on loominguline) Reklaami eesmärk on müüa meile midagi rohkem maha! Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. (Hennessy, 1965) Kommunikatsioonis kasutatakse märkide tähendusi. Miks? Märkidel on palju erinevaid tähendusi. Loeb kontekst. Raske on öelda midagi nii, et sellest ühtemoodi aru saadakse Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 • Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja
olukorda, kuhu originaal iial ei suuda jõuda, sest koopial on võime saavutada maailmas midagi ainult talle omast. Romantilised arusaamad loomise jõust on baas, millest fassistid ammutavad oma kunsti ideaali. Benjamini huvitavad filmi ja fotograafia vormid. Kunsti oli võimalik reprodutseerida ka varem, aga mitte massiliselt. See tuli alles 20. Saj. Kunst muutub mobiilsemaks, ta on võimeline liikuma ajas ja ruumis. Aura mõiste - aura kadumine. B alustab Marxilt tulnud jaotusega. Tarvitus väärtus - nt labida puhul saab teda kasutada maa kaevamiseks. Kuidas me seda kasutada saame. Vahetus väärrus - nt saab labida vahetada raha vastu v mõne muu toote vastu. Hind turul. Kunstiteosel on tarvitusväärtus unikaalsus (Einmaligkeit). Kunstiteos on ainukordne, soetud rituaali v kultusega. Vahetusväärtus: Autentsus on seotud unikaalsusega ja viitab päritolule, ajaloole, allikale, originaali olemasolule - ehtsus. Unikaalsus on absoluutne kvaliteet (on või ei ole)
jaapani meelelaadist. ÕPETUS JA PRAKTIKA KAMID Sintoismi praktika seisneb kamide (jumaluste, jumalate, loodusvaimude, vaimude) kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamisid kokku nimetatakse yaoyorozu no kami ( 'kaheksa miljonit kamit'). See ei ole täpne arv, vaid väljendab lõputut arvu ajast, mil lõpmatuse mõistet polnud olemas. Kuigi selline tarvitus on tavakasutusest kadunud, nimetati veel hiljuti äärelinnades asuvaid väikesi poode, kus pakuti kõike alates toidust kuni ajalehtedeni, mõnikord koguni jalgrattaid ja autosid, yorozu-ya ( 'kümne tuhande pood'), viidates pakutavate kaupade suurele arvule. Mõned kamid on kohavaimud, teised esindavad suuri loodusnähtusi ja nendest on tähtsaim päikesejumalanna Amaterasu. Sõna kami võib märkida ka aabrahamlike religioonide Jumalat. Sintoismi kamide seas on ka suguharude
vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. (Hennessy, 1965) • Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. (Wittgenstein, 2005) • Semiootika - teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. • Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui sotsiaalselt tunnustatud tähenduse omaja • Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord.
Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg. Enamikul neist on tugev , lai lehestik ja seetõttu on ka suur aurumispind ning vee vajadus selletõttu suurem kui kultuurtaimedel. Nt tarvitab põldsinep vett kaks korda rohkem kui oder. Umbrohtude suur vee tarbimine langeb sellele perioodile kus on sademeid vähe. Vee puudusel ei saa kulutuurtaimed mullast vajalikke toitaineid ja see põhjustab saagi langust
järgi suhkrut. Juua tuleb kolm või neli korda päevas pool klaasi korraga. Kui teed teha vaid kibuvitsamarjadest, siis soovitatakse neid esmalt veerand tundi keeta, seejärel aga lasta veel ööpäev seista. Sel juhul tuleb kibuvitsa viljadest rohkem toimeaineid välja. Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam
uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, "Poeetika", lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus -- vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright ("Poetry. The Basics," lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel
Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde
• Tehtud töötunnid, terviklik tööaeg, lisa- ja ületunnid • Töövõime, tervis ja puudumised • Koolitus, pädevus ja töökogemus • Töökeskkond ja mikrokliima tööl • Personali vahetumine, pensionile jäämine • Palk- ja personalikulud • Personalikirjeldus ja – aruandlus • Mõeldus ettevõtte siseseks juhtimiseks, sarnane operatiivsele juhtimisele, käivitus/ tarvitus • Avaldub ka organisatsiooni mikrokliima ja rahulolu-uurimuste tulemustes. + elektrooniline sõnastik (terminite tähendused) Moodle keskkoknnas Lingid teemakohastele veebilehtedele: • Juhtimine - http://www.juhtimine.ee/?op=bymaster&id=2 • Juhi omadused - http://www.juhtimine.ee/millised-omadused-on-heal-juhil • Mõõdistamine - http://www.jkhk.ee/tunniplaanid/LiaPadu/mdistamine.html + enesekontrollitest Moodle keskkonnas 1
23 porgand, paprika `California Wonder', kartul `Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort `Samõi severnõi', söögipeedid `Ranneje tsudo' ja `Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare. Kaubad Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai, Ämmapäts (sai), Veskimees (teraleib), Lossivein 27, Kolme Koka kook, kakao Meie Mark, sokolaadikarp Punased Roosid, joogivesi Saku Läte, õlu Seitse Munka ~ Seitsme Munga õlu, klaasid Trips-Traps-Trull.
,,Autoportree" luuletus on sedasorti luuletus,mis hakkab sattuma esindusantoloogiatesse, kui Laabanilt on vaja mingit näidet tuua, siis on selleks just ,,Autoportree". Luuletus tõlgendatakse arusaadavaks läbi pealkirja ta ütleb, et ta kirjeldab ennast ja nii seda ka käsitletakse. Silma võiks veel torgata globaalne enesedünaamika kõike haarav ruumilahendus. Kujundid on tihti ka epateerivad. Torkab silma, et eesti keele tarvitus on selline stiliseeritud haritlaskeel. On selge, et ta on oma kirjutamiskeelt teadlikult lihvinud. Laaban on esimesest hetkest peale radikaalsem ja selle pärast on teda ka raskem vasti võtta. Laabanile heideti paguluses ette koguaeg seda, et ta kirjutas Nõukogude võimu saabudes Stalinile pühendatud luuletust. Ta kinnitab ise, et talle tollel hetkel pakkus rõõmu seda Stalini paneküürikat ära kasutada omal eesmärkidel luuletus, milles keerab kõik asjad üle vindi ja
Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet "kunst" (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument: "Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe" (Danto 2000) "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost: kunstimaailma" (Danto 1964)
· Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks infovahetuseks; kommertseesmärke toetav teabevahetus; Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... · Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine,et luua sotsiaalseid suhteid. Hennessy, 1965 · Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. Wittgenstein, 2005 · Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega. 10 · Märk - on iseloomustatav kui füüsiliselt eksisteeriv vorm, kui miski, mis osundab millegi/kellegi teise olemasolule ja kui
piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). Maastike muutusi uuritakse mitme meetodiga, enim levinud on maastikumeetrika ehk maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise mitmekesisusega, aga ka valglate aineringega, epidemioloogiaga, maastiku esteetikaga jms.
annaabi.ee 
