,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
keskkonnasõbralikule käitumisele. - Ka info külluses teevad inimesed keskkonnavaenulikke otsuseid. - Vaja oleks pigem riiklikku sekkumist keskkonnataristuparandamisel, keskkonnakasutuse õiglasemat maksustamist jne. - Teavituskampaaniate fookuse küsimus: pole mõtet keskenduda vähemefektiivsete käitumisvalikute propageerimisele. Olulised on teadmised erinevate käitumiste/ tarbimisliikide keskkonnamõjudest. 14. Konsumerism ja selle levik Eestis. - Konsumerism - mitte esmastel vajadustel põhinev, vaid elustiilile ja identiteedile orienteeritud tarbimine. - Tarbimine eneseväljenduse vahendina:enesekäsituse ja avaliku identiteedi kujundamine tarbides konkreetseid kaupu või teenuseid. - Säästjad 41%, pillajad 14%, rohelised konsumeristid 17%, ükskõiksed 28%. - Nõukogude Liidu lagunemine Eestis tõi kaasa uute kaupade parema kättesaadavuse siin. 15
Inimese võimekus probleemi kontrolli all hoida. Mõju katastroofilisus. Probleem on oluline siis, kui mängus on inimelud, kaitsetud olevused, lapsed, lähedased 7.M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism, ökoloogiline mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest. Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse
) - Inimkeskne lähenemine: fookuses inimeste heaolu parandamine ja ressursside võrdsem jaotus, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 6. Fordism - Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. – FordismonH.Forditehasteskasutuselevõetudtootmisekorraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Konsumerism - Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): – kaasagneelamisviis; – sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine. Demonstratiivne tarbimine (Veblen) – – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
Avaliku ruumi privatiseerimine - ruum on finantseeritud erakapitali poolt ning ei ole avaliku võimu kontrolli all, kasutus on piiratud ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 6: Linn, elustiilid ja tarbimine Fordism masstootmine; Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks Konsumerism - sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine; vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast Demonstratiivne tarbimine (Veblen): - Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine - Tarbimine tähendab rikkust ja loeb see, mida inimesed parasjagu näevad
(Hariduslik) meritokraatia? o erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; o tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. Tarbimisühiskond. Elustiil ja identiteedid. Sümboliline majandus Tarbimisühiskonna areng. Tarbimine ja tootmine. Konsumerism 17. saj. koloniseerimine. Tööstusrevolutsioon. 20. saj. kui Ameerika sajand. Ameeriklased kui “poodlejate rahvas”. Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. o Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks.
see eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt,kõige olulisem osapool on saaja: raadiouudised,töömäärused, ajalehereklaam jm Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1. sõnumite siirdamine a'lt b'le. 2. tähenduste loomine ja tähendus. 3. sümboline protsess(kasutatakse märke, a la keel, mis loob, peab üleval ja muudab ühist.. a la uskumusi, väärtuseid 4. kommunikatsioon on sotsiaalne protsess. KONSUMERISM eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine. Reklaam on üks nn konsumerismi toitja. brändidega saab end vormistada kellekski kes ta tegelikult ei ole. kui me vaatame vanu reklaame siis saame teada mida tollal ühiskonnas väärtustati,mida õigeks peeti. realism seisukoht, et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast sõltumatut reaalsust. konstruktivism seisukoht et meil tgeelt puudub neutraalne juurde pääs meist
maili või muul teel? 52. kultuuri materiaalne komponent? Tarbimine? Materiaalne kultuur on kõik füüsiliselt katsutavad asjad, mis on inimeste poolt loodud ja neile omane: - Toit - Riided - Majad, kodu, linn, küla - Transport Tarbimine see kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid näitab kultuuri olemust. Tarbimine on `vajaduste' rahuldamine. 53. konsumerism? ...on isikliku õnne sidumine või võrdsustamine tarbimise ja materiaalse omandiga. Majanduses viitab konsumerism eelkõige tarbimist ja sellega seonduvaid tegutsemisviise. Abstraktses mõttes tähendab konsumerism uskumust, et tarbijate vaba valik peaks kujundama ühiskonna majandust. 54. Mis on tarbimiskultuur? Tarbimiskultuur on alati ja kõikjal kultuuriga seotud protsess. Samas on tarbimiskultuur omaette nähtus ning seotud uue ühiskonna mudeliga. Eelkõige on tarbimiskultuur seotud
sihtauditoorium sõnumi edastamiseks) Kiirus Võime pikaajaliselt imagot luua ja säilitada Võime katta suurt auditooriumi Võimalus reklaami täpselt suunata ühiste huvidega segmentidele Madal kontaktihind Reklaami puudused madal usutavus suhteliselt kõrged kulud aeglane tagasiside ja kaudsed mõõtmise meetodid impersonaalne Reklaami kriitika Konsumerism ja selle tagajärjed keskkonnale Manipuleerimine Sotsiaalsed tagajärjed (osade toodete reklaam piiratud või keelatud) Šokireklaamid (tõstavad üles ebameeldivad teemad, millest ei taheta niiväga kuulda) Suuremad ootused organisatsoonide sotsiaalsele vastutustundele Reklaamide tüüpe Reklaamikuulutused Kommertsteade (reklaami ja PR vahepeale, ei saa kas ta on reklaam või tootetutvustus)
.. Maailm meie ümber muutub kiiremini, kui ta seda seni teinud on. Veel mõni dekaad praegusega sarnanevat seisatust-mõttepausi ja eurooplane võib leida end eeslina eesminejate tolmupilves. Tuleb valida vaade ning mis tähtsam, seda tuleb teha hoolikalt, aga ruttu. Ja kui korraks juurdlema jääda, polegi see väga keeruline. Tugev religioon on «võetud», vaadakem ainult itta (tõesti, mis jääb üle sotsiaalsel süsteemil, kus puudub isegi sõna, tähistamaks ilmalikkust); konsumerism on valdav, kui pöörata pilk üle ookeani. Vaevalt, et tööjõu ja muude ressursside poolmuidu äraandmine oleks ühele väärikale eurooplasele sobiv väljavaade, pealegi ka selliseid piirkondi on juba enam kui üks. Autor näeb Euroopat teistsugusena (isegi kui see on pelgalt kummaline poolidealistlik ettekujutus). Euroopa võiks näidata muule maailmale eeskuju efektiivsusesse, «rohelisse» mõtteviisi puutuvas ja pakkuda alternatiivi tarbimisele orienteeritusele. Veelgi enam, paljud
CONSIDERABLE - large or of noticeable importance - märgatav, suur hulk, märkimisväärne, oluline, kaalukas (Cambridge Dictionary) 27. CONSISTENT - acting or done in the same way over time, especially so as to be fair or accurate - terviklik, järjekindel, kooskõlas (Oxford Dictionary) 28. CONSUME - buy (goods or services) tarbima (Oxford Dictionary) 29. CONSUMERISM - the state of an advanced industrial society in which a lot of goods are bought and sold - tarbijaõiguslus, konsumerism (Cambridge Dictionary) 30. CONTEXTUAL - related to the context of something - kontekstiline, kontekstuaalne (Cambridge Dictionary) 31. CONVERGENCE - the merging of distinct technologies, industries, or devices into a unified whole - lähenemine, sarnastumine, koondumine, kokkuvoolamine (Merriam- Webster) 32. CONVERSELY - from a different and opposite way of looking at this - vastuoksa, vastupidi, ümberpöördult - (Cambridge Dictionary) 33
Enamus teoreetikute jaoks on hedonistlik kultuur on inimese jaoks düsfunktsionaalne (ebakindlus) kuid süsteemi jaoks fukntsionaalne 8 (rahuldamatu tarbija). Belli jaoks on see düsfunktsionaalne süsteemi jaoks ka - kultuur ja tarbimiskultuur õõnestavad majandust ja poliitikat: 50ndatel ja 60ndatel Orgasmikultus asendas Mammonakulutuse. Kriitika okei, teooria halb: funktsionaalsus on üsna mahajäänud ja vähepopulaarne teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul.
Kollektiivne tarbimine • Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine • Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine • Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. • Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. • Konsumerism tähendab sümboliliste kaupade tootmist, levitamist, ihaldamist, omandamist ja kasutamist. • Konsumerism tähendab sümboliliste kaupade tootmist, levitamist, ihaldamist, omandamist ja kasutamist. Erinevad lähenemised: Erinevad lähenemised: Tarbija identiteet, elustiil ja staatus
saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. • IMIDŽIREKLAAM – ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne. Teadlikult kujundatud imidžiga brändi eelised: Konkurentsieelis eristumise abil Emotsionaalne suhe kauba/kaubamärgi ja inimese vahel Eneseillustreerimise võimalus tarbijale: Konsumerism – eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade- teenuste tarbimine Positsioneerimine Brändide languse põhjused • Brändireklaami taandumine promotsiooniprogrammide ees (brändid kannatavad selle all, kui ei räägita brändi tuumast, vaid sellest, et on kampaaniapakkumised) • Informatiivse bändireklaami taandumine meelelahutusliku ees (hästi palju on lõbustavaid reklaame, kus on liiga vähe brände puudutavat infot)
Üheks väljendiks on see, et naiste jaoks ilus olemine ei ole tõsiseltvõetav ülesanne isiksuse seisukohalt, vaid et kõik on üks suur maskeraad. Välimust saab peale panna ja ära võtta ning selle abil maailmaga mänguliselt suhestuda. Tooted ei väljenda tekstiväliseid (vrd Baudrillard) erinevusi päris maailmas, vaid võimaldavad simuleerida erinevusi. Toodete abil luuaks mulje ja identiteet. Kas moekas kleit on naise allutamine või vabastamine?Kas see on tühi konsumerism või sümboolne võitlus? Kas isiksust luuakse või surutakse alla? Mehi peetakse naise seksuaalsuse loojaks ja sellisena seksuaalsus, mis avaldub kleidis, ei saa kunagi olla ,,tegelik" või ,,vaba" ,,isiksuse" oma. Teiselt poolt jällegi - naine teeb mis tahab ja on tunkesid kandev lesbi või pitsi kandev Mai Loog. Kas pornograafia on naiste piiramine? Aga kui naisele meeldib pornograafia?
Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest.
pingeid · Oli tekkinud kommunistlik ideoloogia · 1920. aastate algul Nõukogude Venemaal NEP (novaja ekonomitseskaja politika). Nõukogude Liit sai 1934 Rahvasteliidu liikmeks. · 1920.-1930. aastate keskseks hoiakuks kommunismivastasus. · Kultuuriline murrang · Muutused mentaliteedis (individualism), moraalis (liberalism), kunstis (modernism), meelelahutuses, moes, muusikas (jazz), majanduslikus käitumises (majanduslik liberalism, konsumerism), meedias (raadio, kino), massikultuur, tehnikas · Hakkas selgelt välja kujunema nn. massiühiskond · Suurim kultuuriline muutus 20. sajandil. Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes · Üritati taanduda jõudude tasakaalu põhimõttest. Leida mingid uued, "moraalsed" printsiibid. · Rahvasteliidu loomisega seoses olid tekkinud lootused kollektiivse julgeoleku süsteemi sisseseadmisele ja üldise desarmeerimise läbiviimisele.
Italy”, müüdi kulla hinnaga Prantsusmaa: Nouveau Realisme Nouveau Realisme (= prantsuse popkunst) - 1960 Pierre Restany Pariisis asutas grupi Yves Klein, Tinguely, Arman, Spoerri, Cesar, Niki de Saint Phalle - Teemad: linn, tehas, massimeedia, konsumerism… Christo (s. 1935) Bulgaariast ja Jean-Claude (s. 1935) Yves Klein oli kunstnikuna müstik, kes otsis “puhast vaimu” Yves Klein (1928-1963) Hüpe tühjusesse 23. okt 1960 Saksamaa: kapitalistlik realism Kapitalistlik realism on saksa kunstiliikumine 1960ndate
Sellest tulenevalt peame kauba imidziväärtuse loomisel arvestama, et pakkuda tuleb Maslow vajaduste püramiidil aste kõrgemat, inimene ootab alateadlikult edasiminekut. Teadlikult kujundatud imidziga brändi eelised: · Konkurentsieelis eristumise abil · Emotsionaalne suhe kauba/kaubamärgi ja inimese vahel · Emotsionaalne suhe ettevõtte ja töötajate vahel · Eneseillustreerimise võimalus tarbijale - Konsumerism eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine (Kalmus 2005) KAUP Kaup on toode, mida pakutakse ja omandatakse vahetusprotsessis s.t. turul. Turunduse objektiks on ainult need tooted, mida kasutatakse turul, vahetusprotsessis. Selline toode on kaup. Kauba vahetamine - väärtuste vahetamine · Kaubal on tööväärtus (Marx) kauba tootmiseks vaja minevad ressursid, nende väärtus.
annaabi.ee 
