Reeglina on inimene läbinud haiguse faasi. Tema arusaam iseendast ja oma võimalustest on saanud kahjustada. Mõned lepivad selliste muutustega kiiremini ja leiavad endas kohe jõudu asuda parandama oma toimetulekut, teistel võtab ühest faasist teise minek palju kauem aega. Kui sellistel inimestel on võimalik kasutada professionaalse rehabilitatsioonispetsialist abi- võib ka nende inimeste jaoks muutuste protsess minna kergemini. Käesolevas töös antakse ülevaade Prochaska ja DiClemente poolt loodud transsteoreetilise mudeli kasutusvõimalustes rehabilitatsioonis. Töö on autori jaoks aktuaalne ja põnev, kuna seda mudelit on eelnevalt kasutatud edukalt sõltuvushäiretega inimestega töös ja rehabilitatsioonis on selle kasutamine uus kogemus. 3 1. Rehabilitatsioon Rehabilitatsiooni üldine eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat
omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on
Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist suhe ja tehnikad. Erinevad koolkonnad : · humanistlik teraapia (nn kliendikeskne) teatud laadi suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. · Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal- emotiivne teraapia jt) käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutavate tehnikate järel. Prochaska (1979) nõustamissuhte kolm aspekti : 1. teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu nt ratsionaal-emotiivses v käitumuslikus teraapias) 2. protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes) 3. peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates). Sõltuvalt kliendi vajadusest saab teraupet kasutada nõustamissuhet mitmel eesmärgil (Mallinckdort):
Humanistlik teraapa (nn kliendikeskne) teatud liiki suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt). Käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutatavate tehnikate järele. Ükski koolkond ei arva, et nõustamissuhe ei oleks oluline. Seda on käsitletud lihtsalt erineval moel. Prochaska (1979) nõustamissuhete kolm aspekti: Teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu nt ratsionaal-emotiivses või käitumuslikus teraapias). Protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes) Peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates) Nõustamisuhte rakendamine: see kuidas sa ise käitud, suhtled on mudel kliendile, mille pealt õppida. Nt
Üha suurem hulk uuringuid tõestab, et nõustaja edukus on võrdelises seoses tema teadlikkusega enesest. 15. Nõustamissuhte olemus. humanistlik teraapia (nn kliendikeskne, e.g. Rogers) - teatud laadi suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt) käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutavate tehnikate järel. Prochaska (1979) nõustamissuhte kolm aspekti: teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu näiteks ratsionaal-emotiivses või käitumuslikus teraapias); protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes); peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates). Gelso ja Carter (1985): nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes
kuidas ta praeguses olukorras käitub(McLeod, 2007;295). Kui nõustamisega on jõutud probleemikäitumise põhjuste sügavama analüüsimiseni, on tarvis meeles hoida, et tihtipeale viitab inimese kirjeldatud probleemi sisemistele vastuoludele(McLeod, 2007;296). Inimene kes soovib oma käitumise muutumist, peab olema täielikult oma enda muutuseks ka valmis, ei saa muutuda muudatus, kui inimene ei ole selle muudatuse jaoks valmis, see ei vii kuhugi. Prochaska ja DiClemente on välja toonud muutuste staadiumid(McLeod, 2007;303): • Kaalutlemiseelne periood – inimesel ei ole parajasti mingeid kavatsusi probleemse käitumise muutmiseks • Kaalutlemine – inimene on otsustanud oma käitumist muuta, kuid seda millagil tulevikus • Ettevalmistus – inimene on juba teinud esimesed sammud, et muuta oma käitumist • Tegutsemine – inimene on oma probleemset käitumist muutnud
initsieeritud kavatsuse poolt, siis kavatsus omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2. Kaalutlemise ja analüüsi etapp/Contemplation: Inimene on saanud teadlikuks
ronimine (seda nimetatakse paranemise mäeks). Selle mudeli arendamine sai alguse Prochaskaja DiClemente (1982) ning Prochaska, DiClementeja Norcrossi tööst (1992). 158 Aktiivne kaasamine Probleemi lahendamise ?lesanded: d?naamiline enesehindamine
annaabi.ee 
