seda ära tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega. Paljudel juhtudel õnnestub reklaami abil inimeste tähelepanu võita üksnes piisavalt arenenud margiteadvuse korral. Tuntud margid/brändid ja firmad on saanud turumajanduses elavate inimeste igapäevaelu loomulikuks osaks ning nende sõnavara harmooniliseks täienduseks. Alles arenenud margiteadvuse tekkimisel võib mõelda tõeliselt efektiivsele reklaamitegevusele. Kuna margiteadvus tähendab ühtlasi margi tuntust ja inimene kogemusi/vilumusi seoses margi tarbimisega ja tema omaduste tundmaõppimisega, siis järeldub siit, et margi kohta käiv üksikasjalik vaagiv teabeesitus ei pruugi kohustuslik olla. Madala osalusmääraga olukordades on vähearenenud tarbijapoolest margiteadvust omavate markide perspektiivid reklaamiedule väikesed enne tuleb tagada olukord, kus ka napp teave, mida inimene haarab
Maslow motivatiooniteoria peamine sõnum reklaamipraktikale on (võib nimetada ka mitut) Teooria motivatsiooni (püramiid) Maslow on idee, et inimese käitumise määrab kõrval põhivajadused, mida saab ehitatud hierarhia. Seoses Maslow need vajadused on universaalsed, st ühendab kõiki inimesi, olenemata värvi, etnilise päritolu, elustiili, harjumusi, maneere ja muud välised ilmingud. Maslow vajaduste hierarhia on ehitatud põhjal kiireloomulisusest nende rahulolu on inimestele. 4. Mis on margiteadvus? Margiteadvus on reklaamipsühholoogia teoreetiline konstrukt, mis väljendab seda, kuivõrd tarbija tunneb reklaamitavat objekti, suudab seda ära tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega Margiteadvus on see mis mõju on margil inimesele 5. Mis on bränd? Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote (teisisõnu annab talle identiteedi) ja eristab selle konkureerivatest toodetest. 6
Edu langes osaks massturu kaupadele ning välismaised pakendid oma atraktiivsusega ning meediatoetusega lõid kõrvale samaväärsete tarbimisomadustega Eesti oma põhitoiduained. Moraalselt vananenud kaubad tõrjuti välja: searasv asendus taimeõliga, või margariiniga. Turunduslik võtmesõna oli jaotus ehk esindatus müügivõrgus. Initsiatiiv oli hulgimüügifirmade käes. Turundusvõtetest kasutati peamiselt meediareklaami. Tarbijad polnud veel kaupadest küllastunud ning nende margiteadvus ja lojaalsus oli välja kujunemata. Turundusotsusteks kasutatav uuringuteave kaardistas turu üldist seisukorda ja tarbijakäitumist. Piisas lihtsustatud uuringutehnikast ja eksperthinnangutest. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.3. Esmane stabiliseerumine: 1995-1996 Turg hakkas näitama esimesi küllastumise märke. Tarbijate ostujõud oli suurenenud. Tarbekaupades algas tooterühmasisene konkurentsi aeg. Hakati otsima sihtrühmasid ning segmenditi turgu
SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, teenustel ja ideedel Mõjumehhanismide liigitamine: Sõltuvalt psühholoogilisest protsessist, mis on kandev reklaamteates sisalduva info töötlemisel inimese poolt. Sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest lähtudes ning lähtues sellest, millisele reklaamteate küljele on selline töötlus suunatud. Reklaamnipid ja müügimehe kavaldused.
Kuidas reklaam mõjutab klienti. Reklaam on kuulutused, plakatid, raadio, televisioon ja interneti teel teatamised jm vahendid, mille eesmärgiks on midagi laiemalt tuttavaks teha, tarbijaid meelitada või informatsiooni levitamine mingi toote, kauba, brändi populaarsuse eesmärgil. Tänapäeva tarbimisühiskonnas tuleb toodet või teenust pakkuval ettevõttel end reklaamida, kuna konkurents on tugev. Reklaami eesmärgiks on mõjutada inimeste suhtumist, arusaamu, hoiakuid ja käitumist. Kui toote või teenuse pakkuja arvestab seda ja määrab kindlaks oma tarbijagrupi siis ta ei saa oma reklaamis eksida. Reklaam võib ka manipuleerida inimestega, pannes neid ostma toodet või teenust, millel on väga hea ja tugev reklaam, kuid kaup üksi ei pane inimesi seda ostma. Reklaami saab liigitada teabemeediumi alusel. Siinkohal on tähtis kindlaks määrata toote või teenuse sihtrühm nt noorematele inimestele suunatud reklaam võib saad...
- paigutamine on toote imago ja margiteadvuse asetamine tooteruumi ja/või tururuumi - üldine reegel: tootesuunas valitsevas markide hierarhias ("margiredelil") eelistatakse kaubana esimestel positsioonidel olevaid marke ja eelistatavus väheneb sedamööda, kuidas me hierarhia astmeid pidi ("redelipulki pidi") allapoole liigume; eriti raske on redelil ülespoole liikuda uutel markidel, kuna nende jaoks ei ole tunnetussüsteemis veel kohta või mälupesa -- puudub margiteadvus - positsioneerimise kui reklaamitegevuse üheks põhivõtteks uue seostamine vanaga, juba tuntuga, ning selle kaudu enese väljendamine Number ühe strateegia Number kahe strateegia - positsioneerimisel on väga oluline toote või firma nimi - paigutamine nõuab reklaamijalt lõpuni aus olemist - esimeseks sammuks on tajuhinnangute, hoiakute ja suhtumiste mõõtmine, mis
NVSL ajast. Referents brändid brändi tunnused nende peamine funktsioon on tagada eristumine, äratundmine. Tagada kvaliteedi. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugevusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus. tarbija poolt vaadatuna võib bränd toetuda tarbija eneseväljendust, olla meediumiks. Brändile omistatakse ,,mina", is toetab selle eristumist konkureeritavat brändidest. Bränd kui ikoon. Väga kõrge margiteadvus. Tugev kuvand. Kujutlus sellest brändist on paljudel inimestel sanane. Palju assotsiatsioone. Mida enam suudab bränd genereerida assotsatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab äratundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. (hello kitty, nike, limpa, diesel) Bränd kui ettevõte. Kui räägitakse ettevõttest, siis peab rääkima ka brändi eest. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Majandusõiguse eriala REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA KASUTAMINE TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2. Reklaami psühholoogiline olemus...............................................................................4 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM..................................................................7 2.1. Turu segmenteerimine.....................................................................................
..................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus...........................................................................18 3.2 Reklaami tajumine..............................................................................................19 3.3 Reklaami testimine.............................................
margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksusomadusi. Brändile omistatakse/ konstrueeritakse „mina“, Kujundatakse olukord, mille puhul sihttarbijal on võimalik tunda teatavat ühisosa selle brändiga. Bränd kui ikoon/Brand as Icon: brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Bränd kui ettevõte/Brand as Company: M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja –põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega.
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
kutsunud reklaamteated või nende momendid, mitte aga neutraalsed. Reklaamitavasse soodsa suhtumise kujundamisel on reeglina efektiivsem positiivne emotsioon. Emotsioonide põhiliigid: Aktivatsioon, pingulolek, skeptilisus, enesekindlus, viha, allasurutus / alluvus, rahulikkus, väsimus, uimasus, iha, ülevus (õnnelik), aatelisus (moraalne), sotsiaalne lähedus, tänulikkus, kurbus, põlglikkus (halvakspanev), ärritavus, malbus (rahunenud, vaimne), lõbu. - Margiteadvus - reklaamipsühholoogia teoreetiline konstrukt, mis väljendab seda, kuivõrd tarbija tunneb reklaamitavat objekti, suudab seda ära tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega. Margi tuntuse mõju on suurem madala osalusmääraga olukordades, võrreldes kõrge osalusmääraga olukordadega. Tuttav bränd aktiveerib aju otsmikusagara ülemisi käärusid, hipokampust ja tagumist tsingulaarkorteksit. 10
Tarbija poolt vaadatuna võib bränd mh. toetada tarbija eneseväljendust, olla meediumiks. Tarbijaid on võimalik nende poolt tarbitavate brändide alusel klassifitseerida konstrueerides uusi turunduslikke mikromaailmu. Räägitakse subjektiivsetest, tunnetuslikest omadustest. Brändi taga tajume justkui teist ,,mina" ning see peaks kanda samu väärtuseid. Võiks olla nagu minu sõber. · Bränd kui ikoon/Brand as Icon: brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Mida enam suudab bränd genereerida assotsiatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. Lotte, Hello kitty · Bränd kui ettevõte/Brand as Company: M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi
Bränd kui isiksus – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga kaubakategooriasse, kommunikeerib mitte niivõrd tooteomadusi, kui pigem subjektiivselt tunnetatavaid isiksuseomadusi. Brändile omistatakse “mina”, mis toetab selle eristumist konkureerivatest brändidest. Kujundatakse olukord, mille puhul sihttarbijal on võimalik tunda teatavat ühisosa selle brändiga Bränd kui ikoon- brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Mida enam suudab bränd genereerida assotsiatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. Bränd kui ettevõte M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd
konkureerivatest brändidest. Kujundatakse olukord, mille puhul sihttarbijal on võimalik tunda teatavat ühisosa selle brändiga. Tarbija poolt vaadatuna võib bränd mh. toetada tarbija eneseväljendust, olla meediumiks. Tarbijaid on võimalik nende poolt tarbitavate brändide alusel klassifitseerida konstrueerides uusi turunduslikke mikromaailmu. Bränd kui ikoon (Brand as Icon) - brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Mida enam suudab bränd genereerida assotsiatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. Bränd kui ettevõte (Brand as Company) - M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi
Brändile omistatakse/ konstrueeritakse ,,mina", mis toetab selle eristumist konkureerivatest brändidest. Kujundatakse olukord, mille puhul sihttarbijal on võimalik tunda teatavat ühisosa selle brändiga. Tarbija poolt vaadatuna võib bränd mh. toetada tarbija eneseväljendust, olla meediumiks. Tarbijaid on võimalik nende poolt tarbitavate brändide alusel klassifitseerida konstrueerides uusi turunduslikke mikromaailmu. · Bränd kui ikoon: brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Mida enam suudab bränd genereerida assotsiatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab ära tundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. · Bränd kui ettevõte M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
