MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike ...
Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale
tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid, mälestused, kompleksid, ihad ja kired, läbitud traumade ja kriiside jäljed. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra
kaduda. Mu mõtted olid head ja lõpuks olingi jõudnud jäätiseletini, oma lemmiku sokolaadi jäätiseni. Oh seda rõõmu ja oh seda kurvastust, kui nägin seda lõputut pikka kassa järjekorda.. ARUTLEV Kired- neid on erinevaid, ilmselt sama palju kui on inimesi, leidub ka kirgi, olgu need siis nii tavalised või erilised kui tahes. Saanud rahuldada kirgi toob see heaolutunde ka kõige hallimasse argipäeva. Ilmselt annavad need tungid inimeste ellu mingil määral ka sihid ja kindlasti mõjutavad meie käitumist. Olgu selleks kireks olla paadunud jäätisemugija või rallisõitja, ükskõik kui ohtlik või vähe ohtlik see ka oleks, raputab see üles, annab ehk väikese motivatsiooniannuse ja indu tegutseda edasi, ka igapäevaste asjadega. Mida suurema kirega teevad inimesed asju, seda suurem on rõõm nende rahuldamise saavutamisel, aga ka suurem on pettumus ja ängistus ebaõnnestudes või pettumus takistuse korral teel
,,Suveöö unenägu ,, Armastuse keerulisus Lugema hakates seda Shakespearei teost oli alguses kõik üsna segane ,sest tegelasi oli palju.Teos oli naljakas.Viitab ööle vastu jaanipäeva, unenäolisele ajale, mil inimesi vallutavad looduse ilu ja meelad tungid. Selles öös peitub jõudu ja poeesiat, iha ja unelmaid, hullust ja idülli, ilu ja kaost.Räägib raskest armuloost kahe mehe ja naise vahel mis lõpuks saab siiski õnnelikku lõpu.Tegevus toimus haldjametsas. Armastuse teema käib läbi siin mitmeid kordi ,nii inimeste kui haldjate vahel .Haldjad panevad armuma inimesi ja tekitavad sellega paraja kaose,kuid lõpuks siiski heastavad oma vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist.
Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: · primitiivsed tungid · (varjatud) tunded · mälestused · kompleksid · ihad ja kired · läbitud traumade ja kriiside jäljed jne. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja
Moderntants Triinu Tellis Moderntantsu ajalugu Kasvas välja klassikalisest balletist Sai alguse 19. sajandi lõpul Sünnimaa on Ameerika Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan Protestiti klassikalise balleti tavade vastu Välja on arenenud ajalooline moderntants, millel on kindlad treeningsüsteemid ning nüüdistants ehk postmoderne tants Moderntantsu olemus Lavatants, mis toob esile inimkeha seesmised tungid ja olemuse, oluline on isiklik lähtekoht. Kombinatsioon näitlemisest, tantsimisest ning proffesionaalsest kehavalitsemisest ja tunnetamisest. Sarnasus balletiga, kuid vastupidiselt sellele on moderntantsus pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Moderntantsu, nagu ballettigi, hakatakse õppima juba lasteaia/algkooli eas, kus esialgu õpitakse balletti ning alles siis minnakse üle moderntantsu peale.
mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks. Kretscheri teooria järgi: leptosoom nõrga kehaehitusega, nurgelised vormid, näovorm on teravate joontega, pikad kondid, õlad kitsad; atleetiline arenenud lihased, võimsad õlad, lõug tugev, nina nüri, luustik tugev, jämedakondiline; pükniline
Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega
Saatana muusikat e. Dzässi seostati saatana, põrgu ja teiste jumalavastaste teemadega.Jumal olevat teinud muusika, mis kujutag endast klassikalist muusikat, aga saatan solkis selle muusika ära. Thomas Edison ütles, et dzäss kõlab tagurpidi mängides ka paremini.Selle muusikastiili vastu hakkasid tegutsema rikkad valged, ka paljud kuulsused. Samuti protesteerisid dzässi vastu ka poliitikud ja õpetajad. Õpetajad näiteks kartsid oma töökoha pärast, sest kui saatana muusika tungid laste naha alla ja hüpnotiseerib nad, siis võib see mõjutada palju laste psüühikat. Kui lapsed enam klassikalisest muusikast huvitatud ei ole, siis pole vaja ka enam õpetajaid, kes seda õpetavad. Samuti võib jumala muusika siis välja surra. Dzäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda
vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna
5. suurbritannia+pr õhutasid hitlerit, ohverdati austria ja tsehhoslovakkia iseseisvus 6. saksa ja nsv liiit tahtsid alasid suurendada . MRP sõlmiti 23.08.39 . erinevate vaadete kokkupõrkamine. 3) 1. Hitler,Mussolini,Francisco franco ,stalin , roosevelt 2. hitler kurikuulsaim türann. 12 aastat saksamal. Provotseeris II MS toimumist . saatis kõik ebasobivad isikud koonduslaagritesse, hakkas endale vägisi nõudma teiste alasid, tungid mitmetesse euroopa riikidesse, Holokaust, lõpuks leidis, et saksamaa ongi väärt hävitamist ,kuna maa ei suutnud täita tema ootusi. 3. Mussolini tappis pol vaenlasi , unistas uuest rooma impeeriumist, sõlmis hitleriga teraspakti ja toetas francot, tungis abbessiiniasse. 4. Stalin purustas oppositsiooni, viisaastaku plaan. Seda rahaastati viljaekspordiga. Põllumajanduslik kollektiviseerimine=näljahäda.Salaprotokoll hitleriga, kuid
Siis paukudes tungib kui maailma äärest: See poiss pole tõesti just mitte puust. Ja naine rühib ja pühib ja küürib, Käed saastast tööd, ehk Toas väikeses nurgas kõik välja üürib, Et igas sopis on ise lehk. Kogus ,, Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) on esil inimese sisemaailma teine pool- elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Underi kogus väljendub see ennekõike ühtekuuluvustundes loodusega. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel.
Teadvustatud tasand on kõige väiksem osa (Freud mõtles sellest kui jäämäe veepealsest osast). Sinna kuuluvad taju, keel, hetke mõtted ja emotsioonid. Eelteavuse tasand on mälestused ja teadmised. Sealt saab inimene tuua neid teadvustatud tasandile, kuid mõnikord on neid ka raskem meenutada, nagu üritaks läbi udu midagi vaadata tundub nagu näeks, aga samas täpset kujutist kokku ei saa. Alateadvuse tasand huvitas Freudi kõige rohkem. Sinna kuuluvad kõik ebakõlbelised tungid (nt. viha ajel kellegi vastu tahab inimene teda lüüa), hirmud (nt. kõrguse kartus), häbistavad kogemused(nt. lapsepõlves ema saadab lapse kooli ja suudleb teda äraminekul, klassikaaslased aga reageerivad sellele toda last välja naerdes), irratsionaalsed soovid (nt. soov lennata), seksuaalsed ja vägivaldsed ihad (nt. vägistamine). Need moodustavad n.ö. jäämäe veealuse osa, mis mõjutabki meie käitumist kõige
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu
Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine
reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoida), Itaalia ei otsustanud, kuna peeti reeturiks Loodi RAHVASTELIIT Saksa tuntumad kommunistid Tõstsid mässu Berliinis, üritades võimu haarata KARL LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30.01.1933. Prantsusmaa tungid aga Saksamaale, et oma reparatsioone saada Dawesi plaan - ammerika pankur, riigitegelane 1924a. võttis vastu reparatsioonimaksude kava. Fikseeris rep. Üldsummat. Briand'i-Kellogi Pakt 1928a. rahukindlustamiseks, 15 riigi esindajat kirjutasid Pariisis alla. Hiljem oli juba lisandunud 50 riiki. Suur Majanduskriis e. Suur Depressioon 1929-1933 Ameerikas - Hinnad kukkusid, aktsiate väärtused langesid, inimesed olid ennast lõhki laenanud Franklin D
ja sotsiaalsed ümberkorraldused näitasid, et ühiskond on muutlik ja juhuslik. Paberraha kasutuselevõtt kulla asemel andis mõista, et kõike on võimalik millegi muu vastu välja vahetada. Keskseim probleem teostes Keskseim probleem on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea, kes nad on. Seosed Freudi teooria ja seksuaalsusega Inimese teadvuse ja teadliku käitumise taga varjul on tema alateadvus, kus peituvad kõige ürgsemad ja tõelisemad tungid, mis on ehk allasurutud, kuid inimest tegelikult juhivad. Tõe selgitamine Tõde maailma kohta võis avastada teose vahendusel. Modernistlik tõde on tekstis. Nad ütlevad, et üldist tõde polegi olemas. Võõrandusmisefekt Modernistlik kirjandus on nihestatud ehk kui inimene ei suuda ennast terviklikult tajuda ja teoks teha, kuigi tahab. Inimese ja maailma suhted Inimest ja maailma ei saa ära seletada. Modernism purustas arusaamad inimese mina,
ID- alateadvus, mis sisaldab allasurutud EGO- teadvuse keskmeks ihasid, sündsusetuid unistusi ning püüdlusi PERSONA- isiksus sellisena nagu ta end naudingutele. teistele paista laseb.(Mask) EGO- teadvuse keskmeks, püüab rahuldada VARI- sisaldab loomainstinkte, on Id meeletuid ihasid. inimloomuse animaalne osa. Siin on peidus SUPEREGO-ülimoraalne ja seepärast väga meie hämarad ja ähmased tungid. karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. ANIMA, ANIMUS- Anima on mehe Mina üritab olla moraalne ja Ülimina on isiksuse naiselik osa ja animus on naise ülimoraalne, siis Miski on lihtsalt mehelik osa. Kõige loovam ja terviklikum amoraaalne. on inimene siis, kui tal on ka mõningaid vastassoo loomujooni.
Inglismaa kuningaks ja see sai alguse nn `` Norman conquest of England ´´ Tehti tikitud friis mõõtmatega 70m ja 50cm Bayeuxsi latetraalile Põhja - Prantsusmaal, mis jutustab lugu `` Norman Conquestof England´´ . See tehti Canterbury Inglise kuntsnikude poolt kümme aastat pärast Williamsi võitu Hastsangsis. Kogu Inglismaale ehitasid Normannid suured lossid, kloostrid ja katetraalid. Kolme järgmise saja aasta jooksul Inglise mõjul levis Iirimaal ja Walesis Williamsi järeltulitajate tungid. Wales oli kombineeritud Kuningriik Inglisamaal1303kui Edward 1. tegi oma pojast Walesi printsi. Sellest ajast alates on see muutunud traditsiooniks kui vanim poeg Briti monarh on saanud Walesi printsiks. Tänapäeva Walesi prints on prints Charles. Wales on vürtsiriik, sellepärast ei ole ta eraldi kuningriik. Prints on poeg kuningas või kuninganna ,nii et see osa nendest on kuningriik- kuningriik Inglismaal ja Walsis. Iirimaale jäid Briti reeglid kuni
Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5. HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvsele ja tunnetele, rõhutades inimese vaba tahet, tema võimet langetada otsuseid oma elu kohta
märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu. Kuulus psühhoanalüüsi väljatöötaja ja neuroloog Sigmund Freud on rõhutanud järgmist aspekti: ,,Mitte mõistus, vaid mitmesugused tungid, on inimese elus kõige määravamad jõud." Väikselapsena valitseb inimest tegelikult ,,lõbuprintsiip". Kuid ajapikku õpetatakse last ja ta ise õpib oma tunge reguleerima, nõnda ehitab ta üles reguleeriva fuktsiooniga ego ehk "mina". Peale selle puutub ta kokku ka ümbritseva maailma moraalinõuetega, mille tulemusena moodustub tal niinimetatud Super-Ego, ehk ,,ülimina". Järeldub see, et lapsi tuleb kasvatada, muidu neil jääbki
Osa un-des esinevaid sümb pärineb tasandilt, mida Jung nimetab kollektiivseks alateadvuseks. Paul Radin avaldas 1948 pealkirja all ,,Winnebago kangelaste tsüklid" kus kirjeldatakse kangelaste arengu tsüklit. Vembumehe e Triksteri, Jänese, Punasarve ja Kaksikute tsükkel. Triksteri käitumise määravad kehalised ihad ja kellel on lapse vaimulaad. Selle müüdi algeid sisaldavad Veli Jänes ja Reinuvader Rebase lood. Ka Charli Chaplin oli trikster. Omased on luumusunnilised ja lapselikud tungid. Punasarv on kahetise tähendusega persoon. Vastab arhetüüpse kangelase rollile (lahingus enese tõestamine).tema üleinimlikud võimed avalduvad hiiglaste võitmises, kus mängib jõud ja kavalus. Kaksikute tsükkel tõstatab elulise küsimuse, kui kaua võib inimene olla edukas langemata omaenda uhkuse ehk jumalate kadeduse ohvriks. Kaksikud on Päikese pojad. Dionysos ja tema järeltulija Orpheuse kultus muistses Kreekas ja Roomas. Dionüüsoslik religioon sisaldas ohjeldamatuid riitusi
Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Enamasti armastus puruneb ja õnn kaob. Armastus on nii jõud kui nõrkus: see vallandab liiga suured nõudmised või muudab inimese teisest liiga sõltuvaks. Niisugust vastuolu kajastavad ballaadid Rändav Järv ja Merilehmad. Armastus on ka seotud ema ja lapse suhtega
eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid, panustatakse sõprusele, populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil ,,It's easy to miss something you're not looking for" ( awareness test) TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS Objekti esiletõstmine/eristuvus foonist nt agressiivsuse määr A. Agressiivne reklaam kui objekt mitteagressiivsete reklaamide kui kui fooni taustal B
Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on: Eros- seksuaaltung Thanatos- surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku.
Näide 3: Ameerika vallutamine Peaküsimus: Kas indiaanlased on inimesed nagu me ise?? Vastusest sõltusid käitumisnormid: kas me peaksime nad endale allutama v suhtlema kui võrdne võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on ,,inimene"? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel? 2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John
Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid danae kambrisse kullavihmaga ning selle tagajärjel sündis ilmale Perseus.Danae isa ,nähes,et tema tütrel laps sündis,käskis tütre ja tema lapse kasti panna ja merre heita.Naise ja lapse elu päästis üks kalur.Hiljem armus Perseuse emasse ühe saare kuningas,kuid Danael polnud tundeid tema vastu.Kuningas tahtis Danae jõuga endale võtta,kuid Perseus sekkus vahele ning ei lasknud oma emale liiga teha.Selleks,et tülikast pojast lahti saada otsustas kuningas,et annab talle sellise
juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt
2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal see juures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene on oma olemuselt hea, aga ühiskond on teda rikkunud. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga
2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS
sõnavara, grammatika, isegi elavad zestid, siiski jäävad nad autistideks. · Pervasiivsetele häiretele on ühine: sotsiaalse suhtluse ja ettekujutusvõime kahjustus. Lapsel psühholoogilise arengu käigus (vajadus orienteeruda, uurida objekte) tekib huvi märkide/helide vastu see süvendab vajadust suhelda kõikvõimalikel viisidel ja vastata teiste suhtlemispüüdlustele. Need tungid on aluseks ettekujutusvõime arengule. Ettekujutusvõime areneb mängu kaudu. Mängu tase omakorda sõltub teadmiste hulgast. Lapsel võtab palju aega, enne kui tekib arusaamine, et teistel inimestel on ka mõtted ja tunded. Rollimängud aitavad mõista teiste inimeste käitumist, nende rõõmude või kurbuse põhjuseid. (allikas: dots. Jüri Liivamägi) Probleemid autismi korral Vanemate probleemid: - Mida saame me teha oma lapse heaks?
Eesti kodakondusega ja 95% panid teo toime üksi. 7 KOKKUVÕTE Enamik pedofiile on ennekõike räiged, hoolimatud ja asotsiaalsed kurjategijad nad on inimesed, kes alluvad oma ihadele ning jäävad lõpuks vahele. Samas on ka selliseid, kes ihadele järele ei anna. Väga oluline on selliseid inimesi mõista ja ära tunda, sest pedofiilse sisuga fantaasiad ja tungid avalduvad kaua enne pedofiilset käitumist. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Pedofiilia laste "armastamine" väljakannatamatul moel http://www.epl.ee/artikkel/386862 (välja otsitud 26.09.2010) Vikipeedia vene keeles http://ru.wikipedia.org/wiki/#.D0.9B.D0.B5.D1.87.D0.B5.D0.BD.D0.B8.D0.B5 (välja otsitud 27.09.2010)
meditsiinitegelane Edson Guimares mõned aastat tagasi nelja kuuga 153 patsienti. Märkimisväärseid juhtumeid on veel palju kõik erinevad motiivide ja viisi poolest, samas omavad sarnaseid jooni viidates sarimõrvari mõttemaailmale. Paljud teadlased on uskumusel, et juba keskajal levinud jutud libahuntidest ja vampiiridest võivad tegelikult olla otseselt seotud tol ajal rünnanud ohtlike kurjategijate ning sarimõrvaritega. Sarimõrvareid motiveerivad mitmesugused psühholoogilised tungid, peamiselt võim ja seksuaalne sundus. Neil on tihti tunne, et nad on tähtsusetud või kõrvalejäetud, tihti tulenevalt kiusamisest, alandamisest ja ärakasutamisest lapsepõlvest ning pinged tingitud madalast sotsiaalsest positsioonist täiskasvanuna ja vaesusest. Mitmel juhul on sarimõrvar sooritanud kuritöö, et kompenseerida neid faktoreid ja tekitada endale tähtsustunne või on motiiviks kättemaks. Selliseid tunded tulevad esile nii tapmise ajal, kui ka peale mõrva sooritamist
tõeluses on. Tervus saab teoks vaid tingimusel, et ollakse avatud, tundlik ja tühi (zeni mõistes). Tervus näib lausa eeldavat loovust oma võimete ja võimaluste saavutamist nõnda, et ühiskonna hüved suureneksid. Eskapism Kuna iseseisvust on väga raske hoida ja vabaduse koormat raske kanda, pageb inimene söaka iseolemise väljakutse eest erinevatesse irratsionaalset laadi uutesse sõltuvustesse. Nii tekib mitu eksapismiliiki. Masohhistlikud tungid avalduvad oma tühisuse tunde, alistuvuse, alaväärsuse, jõuetuse, enesepõlgamise, enesehaletsuse kujul. Kõiki eelnimetatud tundeid põhjustab sõltuvus välistest jõududest. Masohhist piirab taotluslikult iseenda vabadust kellegi teise juhi, valitseja, despoodi, ekspluateerija, tagakiusaja, ahistaja kasuks. Selle hoiaku ilmekateks näideteks on oma õigustest loobumine, orjameelsus ja lömitav lojaalsus. Samuti ka jumaldav, alandlik või teeniv armastus.
Termini "keemiline kastratsioon" tõi kasutusele Arizona kohus 1982.a, kui arutas seksuaalkurjategijate ravi võimalusi. Ravimit - tsüproterooni (Androcur) kasutatakse Austrias, Kanadas, Rootsis ja Iisraelis. Just Iisraelist on tulnud viimased keemilise kastratsiooni uudised- seal saavad pedofiilia eest vangi mõistetud Iisraeli tervishoiuministeeriumi pilootprojekti raames tasuta preparaati dekapeptiili, mis surub maha seksuaalsed tungid-nii normaalsed kui ebanormaalsed. Tänapäeva "inimõiguslaste"-rikkal ajajärgul ei tulda välja lõpliku, sunniviisilise kirurgilise kastratsiooni ideega. Keemiline kastratsioon mõjub vaid niikaua, kuniks vabatahtlik, muidu liiga kõrge testosteroonitasemega kurjategija vajalikku ravimit saab. Abi saavad pedofiilid ka lihtsalt rääkimise teel. Võimalus kõnelda oma kiindumusest lastesse on pedofiili jaoks juba iseenesest suureks kergenduseks, arvatakse "Charité's"
julgustada madalast seisusest inimesi häbematule käitumisele neist kõrgemalseisvate isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide – iha, hirm, lootus jne, – sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad, mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja
Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. + Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga.Oidipuse kompleksi tähtsust on hilisemad teoreetikud vaidlustanud, ehkki Freud ise pidas seda üheks oma teooria nurgakiviks.
- isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus) *flegmaatik – lima (kannatlik, aeglane, reserveeritud) 2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk),
Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“
ja oma maksevõimest. (väärtusmugavus) Omandiõiguslõhe: Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. Turundus peab tagama vahetuse ja arvelduste häireteta kulgemise (omandiõiguse vahetamise mugavus) 2 Turunõudlus ja turunduse põhiprintsiibid Vajadused: inimese sisemised tungid millegi järele. (Maslow vajaduste hierarhia) Põhivajadusi ei saa turundus otseselt mõjutada, vaid seda, kuidas need vajadused rahuldatakse. Soovid: vajaduste kohandatud väljendused. Tihti kohandajaks kultuurikeskkond. Tihti on aga soovide kujundamise taga turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Nõudlus: sisaldab soovi ja maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole.
ruumala ulatuses. · Tahkete ainete sublimeerumisel on entroopiline tegur ainumäärav, kuid tahkete ainete lahustumisel lisandub entroopilisele tegurile solvatatsiooni mõju. · Kui soojusefekt on negatiivne siis on protsess endotermiline ka siin on entroopiline tegur juhtiv. Vee dielektriline konstant Tavalistest lahustitest on kõige suurem dielektriline konstant veel - 81 see tähendab, et vesilahuses on vastastikused tungid laetud ioonide vahel 81 korda väiksemad kui kristallides. Lahustites mille dielektriline konstant on väike, dissotsiatsooni ei toimu, või toimub vaid vähesel määral. Dielektriline konstant on suurus, mis näitab, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas väiksemad kui vaakumis. Dielektrilisi konstante: Vesi 81; Sipelghape 58; Etanool 27; Kloroform 5,1; Bensool 2,3;
(1856-1939). Eritu ulatuslik huvi selle õpetuse vastu oli peale Esimest maailmasõda. Algselt oli see meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu). Hiljem arenes kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid ehk instinktid: 1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks
avastustega: a)Pandi alus geneetikale- organismi pärilikke omadusi uurivale teadusele (1900 bioloog Hugo de Vriesi) b)Kvantteooria sünd (1900 füüsik Max Blanck), mis on seletuseks valgusele c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs): · Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid · Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat · Püüdis ravida inimesi, kes kannataasid neurooside ja hüsteeria all 3.Kirjandus ja kunst a)Läänemaailma kultuuripealinnaks oli Pariis, kus tekkisid moodasd kunstivoolud b)Juugend- kirjanduses ja arhitektuuris rõhutati ilu ja väänlevate ornamentidega (Gustav Glint) c)Ekspressionism- autori tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamine- närvilisus, dramantism
eelteadvus see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; (3) alateadvus selline info mida inimene pole võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: - ID (miski, tema) kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. - EGO (mina) see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde
nimelt koorekihti kuulumine, hea maine saavutamine ja mõjuvõimu võitmine. Rastignaci võib pidada suhteliselt tüüpiliseks noormeheks, kelles möllavad mitmed tungid ja tormid ja kes on kistud mitme maailma vahele. Ühest küljest saab ta aru, kui kõlvatu on Pariisi koorekihi elu, Honoré de Balzac "Isa Goriot" samas tajub ta, et edu saavutamiseks ja rikastumiseks peab ta paratamatult endale nende inimeste hulgas koha leidma. Nii võitlebki ta
Varajane teismeiga on tavaliselt vansuses 12-14 aastat (Jaanisk 2013/2014). Tungides toimuvad iseloomulikud muudatused. Üks neist on muutus kvantitatiivselt tungi suurenemiselt uuele tungikvaliteedile. Pregenitaalsus pakub nüüd, kui terenduvad genitaalsed tungirahuldamised, vähem rahuldust ja omandab seetõttu järjest alluvama rolli. Pregenitaalsed osatungid muutuvad järjest selgemaks seoses sellega, et sadomasohhistlikud, homoseksuaalsed, ekshibitsionistlikud ja vuaristlikud tungid hakkavad alluma genitaalsetele tungidele - hakkab kujunema genitaalne tungiorganisatsioon. Pregenitaalsed osatungid muutuvad aga hiljem seksuaalakti eelmänguks või selle ettevalmistuseks (Mangs ja Martell 2000). Varajases teismeeas lastel tekib sisemaailma muutus, nad muutuvad agressiivseks ja provotseerivaks. Tihtipeale ütlevad nad kontrollimatuid väljendeid. Luuakse suhteid nii omaealistega kui ka täiskasvanutega. Ülekaalus on ühesooline sõprus, otsitakse inimest, kes
Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" - libiido ja agressiivsustung juhivad, üks paneb looma teine hävitama. Inimese elueesmärk on alateadlikult surra ja inimene püüdleb algoleku poole tagasi. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria ,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni
annaabi.ee 
