Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Reklaamipsühholoogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON REKLAAM ?
  • Mis mul on või see kes ma olen?
  • Kui kommunikatsioon Reklaamitegevus - millega seotud?
  • Kellele Milleks Mida?
  • Kuidas Millal So What?
  • Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista?
  • Mis juhtub esmaste vajadustega siis kui toitu on piisavalt ja rohkemgi veel?
  • Kuidas kujuneb nali?
  • Miks mõned sündmused ja objektid nägemata jäävad?
  • Kuidas pilk liigub?
Vasakule Paremale
Reklaamipsühholoogia konspekt #1 Reklaamipsühholoogia konspekt #2 Reklaamipsühholoogia konspekt #3 Reklaamipsühholoogia konspekt #4 Reklaamipsühholoogia konspekt #5 Reklaamipsühholoogia konspekt #6 Reklaamipsühholoogia konspekt #7 Reklaamipsühholoogia konspekt #8 Reklaamipsühholoogia konspekt #9 Reklaamipsühholoogia konspekt #10 Reklaamipsühholoogia konspekt #11 Reklaamipsühholoogia konspekt #12 Reklaamipsühholoogia konspekt #13 Reklaamipsühholoogia konspekt #14 Reklaamipsühholoogia konspekt #15 Reklaamipsühholoogia konspekt #16 Reklaamipsühholoogia konspekt #17 Reklaamipsühholoogia konspekt #18 Reklaamipsühholoogia konspekt #19 Reklaamipsühholoogia konspekt #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiKe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
64
docx

Positsioneerimine

inimese poolt kujutletud tulevikulisele või ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt kellegi jäljendamisega. (tahan olla sarnane või kuuluda sarnasesse maailma) Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. 20 sajandi esimeses pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotuslikku protsessi: - Kognitiive (mõtlemist esilekutsuv) - Afektiivne (emotsioone esilekutsuv) - Konatiivne (reaktsioone esilekutsuv) Mis on reklaam?  Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaam on mitteisiklik. See võib näida isiklik. Tegelikult ei ole, kuna reklaam on massikommunikatsiooni osa. Reklaam on kellegi huvides, ta ei ole vaba looming. Reklaamis töötab sõna! Bränd ei pruugigi olla nii oluline.

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
26
doc

Psühholoogia alused konspekt

1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):  dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega.  teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.)  teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele  aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. 

Psühholoogia alused
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s

Psühholoogia
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) ­ hing, vaim Logos (kreeka k) ­ õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt

Psühholoogia
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus

Psüholoogia
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................

Sotsiaalpsühholoogia



Lisainfo

Brändi sisulise „evolutsiooni“ põhimõtteline mudel: Mitte-brändid (non-branded), mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida näiteks Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn Nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus (Brand as Personality) – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda konkurentsiga

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun