Kotleri turundus Kristel Taal Philip Kotler Loetud raamat annab korraliku ülevaate turunduse maailmast ja turundajate muredest, samuti turunduse oskaonna tähtsusest ja rollist ettevõttes. P. Kotleri õpetussõnad on tõlgitud eesti keelde 2002 aastal. Vahepeal on tehnika palju arenenud, on tekkinud palju uusi võimalusi ja ka turundajate tööpõld on oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas
Juhtkond võib tihtipeale olla erineval seisukohal oma ettevõtte maine suhtes, kui muu maailm. Näiteks mõni konkreetne firma, võib näiliselt inimestele siiski tunduda turuliidrina ja sellisena oma tegevust jätkatagi, kuigi tema kvaliteet võib olla ammu langenud. Samas mõnel teisel ettevõtel võib olla tükk aega veel kehvem maine, kuigi ta on oma tegevuses tõusnud ilmselgelt esmaklassiliseks asutuseks. Maine võib tegelikkusest maha jääda viie kuni kümne aasta jooksul. Philip Kotler võrdleb imagot taevatähtedega, mida me näeme nende tegelikust olekust hiljem, kuna valguse liikumine võtab aega. Inimesed näevad tihtipeale asju, nii nagu nad neid näha tahavad, mitte nii, nagu need tegelikult on. See omakorda tähendab, et ettevõtetel on väga raske oma mainet lühiajaliselt parandada, isegi siis kui ollakse muudatusteks nõus kulutama suuri rahasummasid. Positiivne maine kujuneb heade tegude, sõnade ja sõbraliku suhtumise pikaajalisel koosmõjul
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TOOTE JA TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTEMUDELI ALUSEL JA KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS..............................................
aastate lõpus, on selle tähendus nüüdisajal tunduvalt rikkam. Selle tõttu vajavad firmajuhid palju rohkem turualast teavet. Järelikult suureneb senisest veelgi enam infosüsteemide ja turundusuuringute tähtsus. 2.Suund ostjate vajaduselt ostjate soovidele.Muutused tarbijakäitumises. Sissetulekute suurenemisel muutub tarbija kaupade valimisel üha nõudlikumaks. Philip Kotleri meelest ei piisa 90ndatel aastatel sellest, et tarbija on rahul, ta peab olema ka võlutud. Kotler ütleb väga ilmekalt, et klient on kuningas, keda tuleb võrgutada, kukrust kõnelemata. Kui 80ndatel oli põhiliseks turunishide otsimine, siis tänapäeva heaoluühiskonnas püütakse täita kaubaostjate kõikvõimalikke soove. See tähendab aga turundajate üha väiksemaid ja individuaalsemaid sihtturge. Seega on massturu ajad möödas. Kuna tarbijad on toote suhtes üha nõudlikumad, on tootjatel ja müüjatel raskem
SISUKORD Positsioneerimise alused MIS ON ´´POSITSIONEERIMINE´´? Positsioneerimisest1 on saanud moesõna reklaami-, müügi- ja turundusinimeste seas. Mitte ainult Ameerikas, vaid kogu maailmas. Enamik inimesi arvab, et positsioneerimine sai alguse aastal 1972, kui erialaväljaandes Advertising Age ilmus meie sulest artikliteseeria ,,The Positioning Era." Positsioneerimine muutis reklaamimängu reegleid. Mis on saanud vanadest headest reklaamisõnadest nagu ,,esimene" ja ,,parim" ja ,,maitsvaim"? Tänapäeval kuuleb võrdlusi, mitte ülivõrdeid. Positsioneerimine algab tootest. Kaubaartiklist, teenusest, firmast, asutusest või isegi inimesest. Kuid positsioneerimine pole midagi sellist, mida saab teha tootega. Positsioneerimine on see, mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas...
protsendimuutusi ei toimunud. Soome on aastate jooksul olnud suurim turg Eesti ettevõtetele. Peale Soome on veel suure turuosatähtsusega Rootsi, Läti ja Venemaa. J oonis 2 Allikas: Statistikaamet Kokkuvõte: Üks tark majandusteadlane Philip Kotler on kord öelnud: ,,Tänapäeva riigisisene majandus ilma välisturguteta oleks sama hea kui pood ilma kaubata" (Kotler , 2003). Kõik riigid sõltuvad majanduslikult üksteisest ning tänu riigi ekspordivõimele ongi 21. Sajandil võimalik mõelda majanduskasvust. Hiljutine ülemaailmne majanduslangus ei jätnud ka Eestit puudutamata, mille tagajärel kasvas riigis registreeritud töötuta arv kosmiliselt, kärbiti palku ja tõsteti hindu
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim 2. Bachmann, T. (1994). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Kontuur Disain 3. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (04.02.2009). Reklaamiseadus. [http://wlex.lc.ee/log/REKLAAMISEADUS] 4. Eesti õigusaktide sisukorrastatud terviktekstid. (06.02.2009). Äriseadustik. [http://wlex.lc.ee/test/?act=https://www.riigiteataja.ee%2Fert%2Fact.jsp%3Fid %3D13113704&now=06.2.2009#p7] 5. Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus OÜ 6. NrG Advertising. (11.02.2009). E sight. [http://www.nrgadvertising.com.au/email_insight_article_5.html] 7. Ries, A. & Trout, J. (2003). Positsioneerimine: võitlus mõistuse pärast. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 8. Roose, N. (1996). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 9. Vihalemm, A. (2008) Turunduse alused. Tallinn: Külim
VÄIKEETTEVÕTTE TURUNDUS Tallinna Majanduskool MILLISED ON VÄIKEETTEVÕTTE ERIPÄRAD? VÄIKEETTEVÕTTE SUURUS Äriorganisatsiooni nimetatakse väikeettevõtteks, kui Töötajate arv on piiratud (näiteks 5-10) Tegutsemisala on piiratud kohaliku turuga Tegevusala on piiratud (näiteks kohalik apteek, riidekauplus, teenindusjaam, juveelipood jne). VÄIKEETTEVÕTETE ORGANISATSIOONILISED TUGEVUSED Väikeste ettevõtete organisatsioonilisteks eelisteks suurte ees on: suhtlemise (informeerimise, kommunikatsiooni, koordineerimise ja kontrollimise) lihtsus; kiirem otsustamine; töötajate suurem sidusus ja pühendumus ning parem vastuvõtlikkus uuendustele. MIS TAGAB ETTEVÕTTELE ÄRIEDU? TURUNDUSE OLEMUS Milleks on vaja turundust ja kellele on vaja turundusjuhti? TURUNDUSE MÕISTE Turundus on ... juhtimisfilosoofia, mille k...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet PS-3-S-E-TAL TURU SEGMENTEERIMINE Individuaalne kodutöö Tallinn 2010 Turu segmenteerimine Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstii...
Turunduse olemus Turunduse põhimõisted Turundus on sotsiaalne tegevus ja juhtimisprotsess, mille abil üksikisikud ja grupid rahuldavad oma eesmärke teiste jaoks väärtust omavate ja nende vajadusi ning soove rahuldavate toodete loomise, pakkumise ja vahetusega. (P. Kotler, 1997). Turundus on tegevus, mis on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler, 2002). Turundus on ideede, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinnakujunduse, edustamise (s.h. reklaami) ja jaotuse planeerimise ning elluviimise protsess, et luua soodsaid vahetusi üksikisikute ja organisatsioonide eesmärkide rahuldamiseks (Vihalem, 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnastatud definitsiooni järgi)).
muutumine suhtumise või käitumise osas. Sageli ei tunneta just sihtrühm probleemi ning sellest tulenevalt ei jõua ka turundatav toode (muutunud käitumine või hoiak) nende teadvusesse. Sageli on see sotsiaalkampaaniate läbikukkumise põhjuseks. Toode võib olla ka reaalne (tangible) nt. kondoom, vaktsiin,suitsuandur, kuid ka sellisel juhul on peamiseks eesmärgiks ikka käitumise muutmine nimetatud toote kasutamise näol. Kotler ja Roberto (1989) on kaupa sotsiaalturunduse kontekstis kirjeldanud järgmiselt: Sotsiaalne „toode” võib olla • Idee Uskumus Suhtumine Väärtus • Käitumine Ühekordne käitumisakt Kestev käitumisviis • Käegakatsutav toode Hind/Price Hind, mida inimene peab nii iseenese kui ka ühiskondliku hüve saamise
digital-life/comment-page-1/#comment-913 [18.10.2011] 2. Blog at WordPress.com [Online] Turundus: Praktikas ja Teoorias http://estmarketing.wordpress.com/2010/12/21/innovatsioon-turunduses-qr-kood/ [19.10.2011] 3. CScout Japan, a division of Hanegi Works Inc[Online] http://www.japantrends.com [07.10.2011] 4. Innovatsiooniaasta 2009, Summit OÜ Innovatsiooniaasta [Online] http://www.in.ee/content.php?nid=8&pid=6 [23.09.2011] 5. Kotler, P., 2003 Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 6. Mashable Inc [Online] (http://mashable.com/2010/07/13/calvin-klein-qr-code-billboard/) [08.10.2011] 7. SonyPictures [Online] 1.10.2010 http://www.youtube.com/watch?v=lB95KLmpLR4 [06.10.2011] Innovatsioon turunduses 8. Tele2 [Online] http://oliver.tele2.ee/calvin-klein-jeans-uncensored-qr-code-mobiilireklaam/ [10.10.2011] 9
täpse hinnasoovi (priceline.com). Müüjad surfivad internetis ja kaaluvad, kas nad on nõus sellele hinnale pakkumist esitama. Enamasti on väärtusahelas kasumivõtmise punkt sama, kuid paljudel juhtudel ta muutub. Kuigi see kõlab utoopiliselt, pole kaugel aeg, kui autotootja saab teha äri tarbijale auto tasuta andes. Autos on ekraan, kust saab vastuseid lähima bensiinijaama ja kiirtoidupaiga kohta. John Sculley sõnul peab iga tootja muutma oma äri teeninduseks. Turundusprofessor Philip Kotler soovitab unustada ära oma äri definitsioon, missioon ja strateegia. Need tuleb luua uuesti. Tegelikult on kõik ju tuttav. Ainult et võrguajastu märk on see, et veel kord on kindlatel turgudel protsessi järjekord, elemendid ja kasumi võtmise punkt muutunud. Samal ajal on muutunud ka protsessi meedium elektronkeskkonnaks. 6 Sajandi tippjuht John Sculley väidab, et kasumile eelneb kapitali investeeringute asemel klientide olemasolu.
Turundus (ing.k. marketing) ei ole käsitletav ühtse tervikuna, kuna see koosneb erinevatest nn. ülesannetest. Sellest tulenevalt on turundusel ka mitemeid definitsioone, mille sisu ja eesmärk jäävad tegelikkuses ikkagi muutumatuks. Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed panevad rõhu turundusele kui juhtimisfunktsioonile või filosoofiale, teised, aga orientatsioonile.
Igal ajahetkel võib olemasolev imago olla suure tõenäosusega halvem panga tõelisest olukorrast. Näiteks mõni konkreetne pank võib näiliselt inimestele siiski tunduda turuliidrina ja sellisena oma tegevust jätkatagi, kuigi tema kvaliteet võib olla ammu langenud. Samas mõnel teisel pangal võib olla tükk aega veel teisejärguline, halb imago, kuigi ta on oma tegevuses tõusnud esmaklassiliseks asutuseks. Imago võib tegelikkusest maha jääda viie kuni kümne aasta jooksul. Philip Kotler võrdleb imagot taevatähtedega, mida me näeme nende tegelikust olekust hiljem, kuna valguse liikumine võtab aega. 4 Imago püsivust saab selgitada asjaoluga, et inimesed tihtipeale näevad asju nii nagu nad neid tahavad näha, mitte nii nagu nad tegelikult on. See omakorda tähendab, et pankadel on väga raske oma imagot lühiajaliselt parandada, isegi siis kui ollakse
d. mõõdik ettevõtte maine hindamiseks. Küsimus 17 Milline järgnevatest elementidest ei kuulu Bostoni maatriksisse: a. „rahalehm“ b. „monument“ Õige c. „koerad“ d. „täht“ Küsimus 18 Väärtuspakkumine on a. brändi väärtustamine b. lisaväärtusega toode või teenus c. vajadus- ja soovipõhine segmentimine d. reklaamikampaania sotsiaalmeedias Küsimus 19 21. sajandi alguse turunduse iseloomustamiseks on P. Kotler ja K. L. Keller välja pakkunud holistilise ehk tervikliku turunduse. Millist osa iseloomustavad järgmised märksõnad: ühiskond, keskkond, eetika, seadus? a. Suhtlusturundus b. Sisemine turundus c. Sotsiaalselt vastutustundlik turundus d. Integreeritud turundus Küsimus 20 Turu-uuringuga uuritakse ... a. ... tootja võimekust luua uudistooteid. b. ... ettevõtte personali rahulolu. c. ... nõudlust või olukorda konkreetsetel turgudel. d. ..
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abi...
Triin Mets TU12 Tarbijate hinnatundlikkus Tuntud Ameerika turundusspetsialist Philip Kotler defineerib turundust järgmisena: turundus on kõik see, mida firma võtab ette leidmaks ja säilitamaks tarbijaid. Tarbijate püsivateks klientideks muutmiseks, kasutatakse erinevaid osategevusi, mis moodustavadki turunduse. Põhifunktsioonide hulga kuuluvad keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, toote ja brändi arendamine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. Lisaks kõigile
vahetusprotsessis kõigi osalejate soovid ja vajadused Mikroturundus – on tegevus, mis taotleb organisatsiooniliste eesmärkide saavutamist tarbijate või klientide vajaduste etteaimamisega ja vajadusi- rahuldavate toodete ja teenuste suunamisega tootjalt tarbijani või kliendini. Makroturundus – on sotsiaalne protsess, mis suunab toodete ja teenuste majandusliku voo tootjatelt tarbijateni viisil, mis efektiivselt võrdsustab pakkumise ja nõudluse ning saavutab ühiskonna eesmärgid P. Kotler defineerib viis tunnust, mis iseloomustavad turul vabatahtlikku vahetust: Eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvituvat osapoolt; Igal osapoolel on midagi, millel on teiste jaoks väärtus; Kõikidel on vabadus oma teateid, reklaami edastada ja kaupa üle anda; Igaühel on õigus pakkumisest keelduda või see vastu võtta; Igaüks usub, et tema pakkumine on teiste poolt soovitud või vastuvõetav Samas on turundus majandusteaduse osa, mis käsitleb toodangu (nii kaupade
1. TEENINDUSE OLEMUS JA MÕISTE NING SELLEGA SEOTUD TEGURID Kirill Kornilov 1.1 Teeninduse olemus ja mõiste defineerimine Igapäevaselt puutub inimkond kokku teenindusega kas ühel või teisel viisil. Ajal, mil toodete kasulikkus ja kvaliteet on kasvamas ja ühtlustumas, pakub just teeninduse kvaliteet kõige suuremaid võimalusi silma paista ja teistest erineda. Kliendile orienteeritus seisnebki sisuliselt heas teeninduses (Kotler, 2003:167). Teenindusprotsessi jälgides hindab iga inimene tahes- tahtmata talle pakutavat teenindust ning lõpuks teeb enda järeldused antud kogemuse põhjal. Teenindusprotsessi kokkuvõtmine aitab tarbijal aru saada, milline käitumine oleks ettevõttes pakutava teeninduse suhtes õige. Igal inimesel on oma arusaam teeninduse ja teeninduskvaliteedi olemusest, kuid on olemas konkreetne mõiste, mis iseloomustab ja annab hea ülevaate selle protsessist. T...
· Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus vaatleja saab uuritava rühma liikmeks ja suhtleb nendega ning kõrvaltvaatlus, kus vaatleja
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall,...
toode, kui müüb. Muidu on lihtsalt muuseumi eksponaat" (Theodore Levitt) 11 Toode KASUTATUD ABIMATERJALID 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Product_marketing 2. http://eope.eek.ee/oo/2011/turundusmeetmestik/1_tootepoliitika.html 3. http://www.docstoc.com/docs/132031813/EBS-Turunduskonspekt-pohi 4. http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/tootearendus.html 5. Kotler, P., 2002. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Kirjastus Pegasus 6. materjalid.tmk.edu.ee/helle_liblik/Toode.ppt lk5 7. Roose, N., 2004. Toode turunduses. Tartu: TÜ Kirjastus 8. Vihalem, A., 2003. Turunduse alused. Tallinn: Kirjastus Külim 9. Äripäev 19.11.2002 Toote elutsükkel muutub lühemaks Anu-Mall Naarits 10. www.piritamg.tln.edu.ee/doc/.../Mainor_Turunduskonspekt_2.doc 12
Kordamisküsimused 1) Mis on turundus? Defineeri mõiste. Selgita turunduse rolli organisatsioonis, milliseid eesmärke täidab turunduse funktsioon (ülesanne)? Turundus on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turunduse roll on orienteerida kõik organisatsiooni tegevusvaldkonnad tarbija vajaduste rahuldamisele. Turunduse funktsioon organisatsioonis on uurida konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuda välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. 2) Mis on turundusjuhi ja turundusspetsialisti roll organisatsioonis? Kuidas need erinevad, kuidas need täiendavad teineteist? Turundusjuhi roll on turundusstrateegiate väljatöötamine ja nende täitmise kontrollimine. Turundusspetsialisti roll on turundusmeetmestiku väljatöötamine – taktikaline, operatiivne tasand. Lisa, kuidas nad üksteist täiendavad. 3) Mis on strateegiline turundus? De...
Magistritöö koosneb kahest peatükist: 1) kuurordikontseptsiooni disainimise teoree- tilised alused; 2) Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine. Käesoleva töö teoreetilised alused lähtuvad: 1) kuurortide ja spaade ajaloo akadeemilistest käsitlustest, liigitamisest ning arengutrendidest (põhiautorid: Kask, Saarinen, Raagmaa, Worthington, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puszkó ja Ellis); 2) turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhi- mõtetest (põhiautorid: Howie, Pike, Kotler, Scheyvens, Gunn ja Gummesson); ja 3) teenuste disainimise alustest ja trendidest (põhiautorid: Martin, Mok, Jones ja Sama- lionis). Antud kolme teoreetilise baasi analüüsimisel ja sünteesimisel on võimalik leida kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus. Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse-
`` Üle poolte vastanutest (52% naisi) sooritab oma ostud rõivakauplustest, 24% leiab sobivad tooted kasutatud rõivaste kauplustest, 13% peab parimaks lahenduseks interneti vahenduselt ostlemist, 7% eelistab super- ja hüpermarketeid ning kõigest 4% vastajaid valisid avatud küsimuse, kus sai oma arvamuse kirjutada. Viimased märkisid üksmeelselt, et sooritavad kõik rõivaste ostud vaid välisriikidest. Järelikult on rõivakauplused vastanute jaoks olulised. Kotler tõi 2002. aastal oma raamatus välja väite, et igal aastal vähemalt 10% kasvab internetikaubanduses püsiklientide arv. Antud küsitluse põhjal võib järeldada, et siiski on esikohal traditsiooniliste kanalite vahendusel välja reklaamitud müük. Eesti klient eelistab enne toodet kasutada ja selga proovida, kui hakkab oma rahakotti selle peale tühjendama. ``Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste hindasid?``, see oli küsitluslehe seitsmendaks küsimuseks
Joonis 1: Positsioneerimine kui turundusstrateegia osa BRÄND Nime, sõna, sümboli, pildi, disaini ühendus, mis identifitseerib kauba ning eristab selle teistest konkurentskaupadest. (Ph.Kotler) Tähistab ka nn. MARGITOODET Toode Teenus Isik Organisatsioon Sündmus Geograafiline paik ... Aga see pole tänapäeva mõistes enam kõik ... Philip Kotler: Brände iseloomustab nimi, spetsiifiline kujundus ning märgiline tunnus, asi ise vastab mingitele määratud kriteeriumidele (mis on ja mida teeb). Suuremal või vähemal määral liigitame me sellised tooted nn. margitoodeteks. Bränd on tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse, objektiivse poole, kui ka selle, mis asub vaid meie teadvuses (subjektiivne pool)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP 2 TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE Referaat Juhendaja: Lektor Heldur Heinsoo Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna. Turundus...
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitl...
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk t...
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub: ...
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007.........................................................................................................................1 Sis...
Põhjendage. 2. Kas Mari praegune strateegia võib kahjustada McDonald'i mainet? 3. Mida te soovitate Maril edaspidi teha? 68 SOOVITATAV KIRJANDUS 1. Davies, E., Davies, B.J. Edukas turundus nädalaga. Kirjastus Ilo1997 2. Jõgi, M., Sepp, K. Turunduse algkursus. Eesti Ärikoolitusprogramm, Tallinna Kommertskool 1996 3. N. Klein, N. No logo - sihikule on võetud brändihiiglased. Tänapäev 2003 4. Kotler, P. Turunduse vaatenurgad A-Z. Eesti Ekspressi kirjastus 2003 5. Kotler, P. Kotleri turundus. Pegasus 2002 6. Kuusik, A. jt. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Mark, M., Pearson, C.S. Kangelane ja lindprii. Fontes 2002 8. Mandino, O.G. Maailma parim kaupmees. Väikevanker 2002 9. Miljan, M. Turunduse juhtimine. Tartu TÜ kirjastus 1998 10. Miljan, M. Hinnakujundus turunduses. Tartu Ülikooli kirjastus 1996 11. Mänd, K. Marketing . Võimalus ja vahend tulemuste saavutamiseks.
välisriigi turu vajadust rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. 2) Kaasajal käsitletakse turundust eelkõige kui turukeskset õpetust, mõtteviisi ja filosoofiat, samuti ettevõtte turule suunatud tegevust. Turunduse põhiidee võtab kokku lause: „Igale kliendile õige toode õigel ajal ja õiges kohas piisaval hulgal.“ Turundusõpetus on alguse saanud USA-st 1950. aastatel. Marketingi klassik Philip Kotler on marketingi mõiste sisu ja tähendust avanud järgmiselt: turundusidee on kliendi vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus „kui ettevõtte eesmärkide teostamise võtmetegur.“ *Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu- uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka
BRÄND Miks luuakse nii palju brände? eristumiseks, tuntust eelistatakse tundmatusele, luuakse mingisugune suhe mingi persooniga, kes loob brändile oma isiksuse võlu(reklaamnäod), kõnetab enda sihtrühmi paremini. Brändi eesmärk on seda toodet kõvasti rohkem müüa kui ta seda muidu suudaks. Bränd annab võimaluse hästi kiiresti seda kauba müüa. tooted on need, mida etteõte valmistab, bränd on see, mida mina ostan. Philip Kotler: Brände iseloomustab nimi, spetsiifiline kujundus ning märgiline tunnus, asi ise vastab mingitele määratud kriteeriumidele (mis on ja mida teeb). Suuremal või vähemal määral liigitame me sellised tooted nn.margitoodeteks. tema roll on eristada mingit kaupa teisest ning.... toodet müüa! Selline arusaam brändist on siiski triviaalne. Bränd on tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse,
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändi...
- Kalda, K. (2009). Õppematerjal: kuidas turundada Facebookis, URL (kasutatud mai 2010) http://www.okia.ee/blog/2009/12/oppematerjal- kuidas-turundada-facebookis/. - Kalda, K. (2010). 15 nõuannet Facebookis turundamisel, URL (kasutatud mai 2010) http://www.okia.ee/blog/2010/04/15-nouannet-facebookis- turundamisel/. - Kirst, K. (2007). Ettevõtteblogid Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. - Kotler, P. & G. Armstrong & R. Brennan ja M. Harker. (2009). Marketing: An Introduction. Harlow: Pearson Education Limited. - Laja, P. (2010). Internetitaktikad. - Luik, E. (2008). E-turunduse alused. Tallinn: Erti Luik. - Maidra, B. (2010). Toidukaupluste kodulehekülgede kasutamine ja võimalused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. - Nyberg, K. (2010). Muutused kommunikatsiooni juhtimise trendides. Ettekanne
o Tarbija jutustused (storytelling) o Sõnaline assotseering ja poolikute lausete lõpetamine o Teadliku taju test mingis teemas o Piltide ja cartoonpiltide joonistamine o Fookusgrupp o Süvaintervjuu x Kvantitatiivsed x Küsitlused 7 3. TARBIJA RAHULOLU JA TEENUSE KVALITEET 3.1. Tarbija rahulolu olemus Tarbija rahulolu on seotud tarbija ootuste, vajaduste ja soovide täitmise tasemega. Kotler ütleb, et tarbija rahulolu on määr, mille ulatuses tootekasutus vastab tarbija ootustele. Rahulolu all mõistetakse inimese rõõmu või pettumuse tundeid toodete või teenuste tajutud kvaliteedi suhtes vastavalt tarbija poolt püstitatud ootustele. Tarbija rahulolu on alati tähtis olgu selleks buumi või kriisi aeg. Tavaliselt on rahulolev tarbija kauem meile lojaalsem. Millal muutus aktuaalseks tarbija rahulolu mõõtmine? Tarbija rahulolu väljendumine:
toodetele. Konkurentsivõime tõstmine seisneb konkurentide ja nende kavandatud tegevuste tundmises ning ettevõtte jaoks konkurentsieeliste loomises. Tegevuste kooskõlastamine on ettevõtte kõikide osakondade ja struktuuriüksuste tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi - tarbija rahulolu - saavutamise nimel. Sageli arvatakse, et tarbijale keskendumine on üksnes turundajate pärusmaa. Sellise seisukoha ekslikkust on tabavalt kritiseerinud P. Kotler, öeldes: "See oleks sama hea, kui panna perekonnas keegi vastutama armastuse eest. Turundus on liiga tähtis, et jätta see ühe osakonna õlgadele." Tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviisid hakkaksid lähtuma nii olemasolevast kui potentsiaalsest ostjaskonnast. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat
elustiilile ka individualismi kasvuga seonduvatele tarbijaerinevustele.1980. hinnakonkurentsilt mindi üle hinnavälisele konkurentsile. Tegeleti rohkem toodete kvaliteedi ja selle parandamisega. Suhteturunduse algus. 1990. mõjutasid turundust infotehnoloogia areng, rahvusvahelistumine ja globaliseerumine, konkurentsi teisenemine, muutused tarbijate käitumises, demograafilised muutused ning elukeskkonna, tervise väärtustamine. Kliendisuhete juhtimise algus. Tänapäevase turunduse eesmärk. Kotler on hakanud rääkima turunduse terviklikust käsitlusest. Terviklik turundus = sisemine turundus + integreeritud turundus + sotsiaalselt vastutustundlik turundus + suhteturundus. Sisemise turunduse põhimõte on, et müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad aitavad seda siis kliendile maha müüa . Integreeritud turunduse turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua,
TURUNDUSE EKSAM 1. Ansoffi maatrix ja milles seisneb selle tähtsus. Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. l. Ekspansioon turule ehk turu hõlvamine -- käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suurendamine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). 2. Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. 3. Turu arendamin...
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine .....................................................................................
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ...........................
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olu...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
