Kotleri turundus Kristel Taal Philip Kotler Loetud raamat annab korraliku ülevaate turunduse maailmast ja turundajate muredest, samuti turunduse oskaonna tähtsusest ja rollist ettevõttes. P. Kotleri õpetussõnad on tõlgitud eesti keelde 2002 aastal. Vahepeal on tehnika palju arenenud, on tekkinud palju uusi võimalusi ja ka turundajate tööpõld on oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas
konkureerida peale hinna, ka teiste vahenditega. ,,Turundus on ärifunktsioon, mis sõelub välja täitmata soovid ja vajadused, piiritleb ja mõõdab nende suuruse ja võimaliku kasumlikuse. Teeb kindlaks milliseid sihtturge saab ettevõte kõige paremini teenindada, valib välja sobivad tooted ja programmid, millega valitud turgusid teenindada ning ärgitab organisatsioonist igaühte mõtlema kliendile ja teda teenindama" (Kotler, 2003, 7-8). Viimane osa Philip Kotleri turunduse definitsioonist viitab just siseturundusele, mis võib öelda, et on kogu ettevõtte süda, mis hästi toimides paneb kogu organisatsiooni endaga ühes rütmis hingama. Sten Argos, Soov Kirjastuse juht on öelnud: ,, Hea siseturundus aitab luua firmas positiivse sisekliima, mis annab firmale konkurentsieelise üksköik millises ärivaldkonnas.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TOOTE JA TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTEMUDELI ALUSEL JA KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS.............................................
aastate lõpus, on selle tähendus nüüdisajal tunduvalt rikkam. Selle tõttu vajavad firmajuhid palju rohkem turualast teavet. Järelikult suureneb senisest veelgi enam infosüsteemide ja turundusuuringute tähtsus. 2.Suund ostjate vajaduselt ostjate soovidele.Muutused tarbijakäitumises. Sissetulekute suurenemisel muutub tarbija kaupade valimisel üha nõudlikumaks. Philip Kotleri meelest ei piisa 90ndatel aastatel sellest, et tarbija on rahul, ta peab olema ka võlutud. Kotler ütleb väga ilmekalt, et klient on kuningas, keda tuleb võrgutada, kukrust kõnelemata. Kui 80ndatel oli põhiliseks turunishide otsimine, siis tänapäeva heaoluühiskonnas püütakse täita kaubaostjate kõikvõimalikke soove. See tähendab aga turundajate üha väiksemaid ja individuaalsemaid sihtturge. Seega on massturu ajad möödas. Kuna tarbijad on toote suhtes üha nõudlikumad, on tootjatel ja müüjatel raskem
väärtuspõhimõttest. 2. Firma peaks püüdma olla suhteliselt heal tasemel ka ülejäänud kahe väärtuspõhimõtte järgimises. 3. Firma peaks oma positsiooni vastavalt valitud väärtuspõhimõttele pidevalt kindlustama, et konkurendid temast ei mööduks. 4. Firma peaks pidevalt parandama oma positsiooni ka ülejäänud kahele väärtuspõhimõttele vastavalt, kuna konkurendid suurendavad tarbija ootusi selle suhtes, mis on suhteliselt hea. 2 Philip Kotler- Kotleri turundus.Kuidas luua,võita ja valitseda turgusid. Positsioneerimise alused STRATEEGILISE POSITSIONEERIMISE KUUS PRINTSIIPI KONKURENTSI EELISE LOOMISEL (M. PORTER) 1. Alustada õigest eesmärgist3 Turuosa suurus, juhtpositsioon, investorite soovid kehvad strateegiad. 2. Strateegia peab aitama luua väärtuste allika Strateegia defineerib konkureerimise sellise viisi, mis loob väärtust.
protsendimuutusi ei toimunud. Soome on aastate jooksul olnud suurim turg Eesti ettevõtetele. Peale Soome on veel suure turuosatähtsusega Rootsi, Läti ja Venemaa. J oonis 2 Allikas: Statistikaamet Kokkuvõte: Üks tark majandusteadlane Philip Kotler on kord öelnud: ,,Tänapäeva riigisisene majandus ilma välisturguteta oleks sama hea kui pood ilma kaubata" (Kotler , 2003). Kõik riigid sõltuvad majanduslikult üksteisest ning tänu riigi ekspordivõimele ongi 21. Sajandil võimalik mõelda majanduskasvust. Hiljutine ülemaailmne majanduslangus ei jätnud ka Eestit puudutamata, mille tagajärel kasvas riigis registreeritud töötuta arv kosmiliselt, kärbiti palku ja tõsteti hindu
turunduse tõhusaim vahend informeerimaks ostjat mõnest firmast, tootest, teenindusest või ideest. Reklaamiseadus käsitleb reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituste või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastutaval kaalutlusel levitab (Reklaamiseadus, 04.02.2009, §2, lg1). Tuhandete mõjutamiseks pole reklaamist paremat (Kotler 2002:108). Anne Anastasi on lihtsustatult väitnud, et reklaamipsühholoogia on põhiliselt suhtlemis- ja mõjutamispsühholoogia rakendamine turundusprobleemide valdkonnas (Anne Anastasi, Bachmann 1994 kaudu). Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide
.. juhtimisfilosoofia, mille kaudu firma saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja juhtimisfunktsioon (protsess), kus sobitatakse firma ressursid ja tarbijate vajadused tarbijate vajaduste ja soovide kindlaksmääramine, prognoosimine ja loomine ning ettevõtte kõikide ressursside organiseerimine nende rahuldamiseks maksimaalse kasumlikkusega; tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler) ideede, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna kujundamise, müügitoetuse ja füüsilise jaotuse planeerimise ning ellu rakendamise protsess. KUIDAS TURUNDUST KÄSITLEDA ? Turundust saab käsitleda kui mõtlemisviisi, meetodit, juhtimisfunktsiooni, protsessi. KUIDAS ON TURUNDUS KASULIK TARBIJALE ? Turundus informeerib tarbijat (reklaam ja personaalne müük), annab tarbijale rohkem valikuid (turu segmentimine ja sortimendi laiendamine),
mitmetesse sotsiaalsetesse gruppidesse ning on seega ka mitmete turusegmentide liige, mistõttu on keeruline segmenti piiritleda. Küll on aga võimalik aimata massikäitumise üldisi trende. 2 Turu segmenteerimine Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus Rekkor, S. (2006). Turundus. Majutus ja toitlustamine. Tallinn: Ilo Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu Ülikooli Kirjastus Tonndorf, H.G. (2004). Turunduse tulevikutegurid. Kuidas luua tugevaid toote ja kaubamarke. Tallinn: Külim Vihalemm, A. (2008) Turunduse alused. Tallinn: Külim 3
Turunduse olemus Turunduse põhimõisted Turundus on sotsiaalne tegevus ja juhtimisprotsess, mille abil üksikisikud ja grupid rahuldavad oma eesmärke teiste jaoks väärtust omavate ja nende vajadusi ning soove rahuldavate toodete loomise, pakkumise ja vahetusega. (P. Kotler, 1997). Turundus on tegevus, mis on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler, 2002). Turundus on ideede, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinnakujunduse, edustamise (s.h. reklaami) ja jaotuse planeerimise ning elluviimise protsess, et luua soodsaid vahetusi üksikisikute ja organisatsioonide eesmärkide rahuldamiseks (Vihalem, 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnastatud definitsiooni järgi)). Turundus on juhtimisprotsess, mis uurib, prognoosib ja rahuldab tarbijate nõudlust kasumi saamise eesmärgil (Mercer,
rakendamine sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks juba tavapärane. Küll aga on sotsiaalsele turundusele kohasemaks defineeritud mõned kommertsturundusalased terminid. SOTSIAALTURUNDUSE MÕISTEST (T. Hiob) Sotsiaalturundus on süstemaatiline turundusprintsiipide ja meetodite rakendamine mõjustamaks sihtauditooriumit vabatahtlikult aktsepteerima, muutma või hülgama teatud hoiakuid ning käitumist üksikisiku, grupi või kogu ühiskonna hüvanguks (Kotler; Roberto, Ned & Lee, Nancy. 2002; French, Blair- Stevens, McVey, Merritt. 2010). Oluline on aru saada, et sotsiaalse turunduse roll ei ole öelda inimestele, mida nad peavad tegema või kuidas arvama, vaid kujundada terviklike arusaamine kõnealusest probleemist ning selle eelistatud lahendusvõimalustest ja toetada üksikisiku valiku tegemist, mis viiks teda ning ühiskonda tervikuna parema elu poole. Sotsiaalse turunduse kontseptsiooni lähteks on seega ühiskond, fookuseks
(http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-inimene-mis-loom-see-innovatsioon-on.d? id=21276689) Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. (Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor) Mis on turundus? Turundus ei ole kauba kaelamäärimine, vaid kunst teha kliendid enda jaoks paremaks. Turunduse juhtimine on kunst ja teadus valida sihtturge, otsida ja hoida kliente. See on klientide kavatamine läbi loovuse ja suhtluse. (Kotler 2003:8-9) Turundus on paljude osategevuste kogum. Turunduse põhifunktsioonideks on keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, tarbijate määratlemine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. (Vihalem 2003: 9-10) 21.sajandil tuleb osata luua ja hoida pidevaid kliendisuhteid, turundus ei eksisteeri selleks, et
täpse hinnasoovi (priceline.com). Müüjad surfivad internetis ja kaaluvad, kas nad on nõus sellele hinnale pakkumist esitama. Enamasti on väärtusahelas kasumivõtmise punkt sama, kuid paljudel juhtudel ta muutub. Kuigi see kõlab utoopiliselt, pole kaugel aeg, kui autotootja saab teha äri tarbijale auto tasuta andes. Autos on ekraan, kust saab vastuseid lähima bensiinijaama ja kiirtoidupaiga kohta. John Sculley sõnul peab iga tootja muutma oma äri teeninduseks. Turundusprofessor Philip Kotler soovitab unustada ära oma äri definitsioon, missioon ja strateegia. Need tuleb luua uuesti. Tegelikult on kõik ju tuttav. Ainult et võrguajastu märk on see, et veel kord on kindlatel turgudel protsessi järjekord, elemendid ja kasumi võtmise punkt muutunud. Samal ajal on muutunud ka protsessi meedium elektronkeskkonnaks. 6 Sajandi tippjuht John Sculley väidab, et kasumile eelneb kapitali investeeringute asemel klientide olemasolu.
Turundus (ing.k. marketing) ei ole käsitletav ühtse tervikuna, kuna see koosneb erinevatest nn. ülesannetest. Sellest tulenevalt on turundusel ka mitemeid definitsioone, mille sisu ja eesmärk jäävad tegelikkuses ikkagi muutumatuks. Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed panevad rõhu turundusele kui juhtimisfunktsioonile või filosoofiale, teised, aga orientatsioonile.
Igal ajahetkel võib olemasolev imago olla suure tõenäosusega halvem panga tõelisest olukorrast. Näiteks mõni konkreetne pank võib näiliselt inimestele siiski tunduda turuliidrina ja sellisena oma tegevust jätkatagi, kuigi tema kvaliteet võib olla ammu langenud. Samas mõnel teisel pangal võib olla tükk aega veel teisejärguline, halb imago, kuigi ta on oma tegevuses tõusnud esmaklassiliseks asutuseks. Imago võib tegelikkusest maha jääda viie kuni kümne aasta jooksul. Philip Kotler võrdleb imagot taevatähtedega, mida me näeme nende tegelikust olekust hiljem, kuna valguse liikumine võtab aega. 4 Imago püsivust saab selgitada asjaoluga, et inimesed tihtipeale näevad asju nii nagu nad neid tahavad näha, mitte nii nagu nad tegelikult on. See omakorda tähendab, et pankadel on väga raske oma imagot lühiajaliselt parandada, isegi siis kui ollakse
d. mõõdik ettevõtte maine hindamiseks. Küsimus 17 Milline järgnevatest elementidest ei kuulu Bostoni maatriksisse: a. „rahalehm“ b. „monument“ Õige c. „koerad“ d. „täht“ Küsimus 18 Väärtuspakkumine on a. brändi väärtustamine b. lisaväärtusega toode või teenus c. vajadus- ja soovipõhine segmentimine d. reklaamikampaania sotsiaalmeedias Küsimus 19 21. sajandi alguse turunduse iseloomustamiseks on P. Kotler ja K. L. Keller välja pakkunud holistilise ehk tervikliku turunduse. Millist osa iseloomustavad järgmised märksõnad: ühiskond, keskkond, eetika, seadus? a. Suhtlusturundus b. Sisemine turundus c. Sotsiaalselt vastutustundlik turundus d. Integreeritud turundus Küsimus 20 Turu-uuringuga uuritakse ... a. ... tootja võimekust luua uudistooteid. b. ... ettevõtte personali rahulolu. c. ... nõudlust või olukorda konkreetsetel turgudel. d. ..
inimese käitumist olulisel määral. · Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav "mina". See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega. · Superego on teadvustatud, ideaalse "mina" tasand. Siin omandatakse ettekujutus idealiseeritud (kindlate normide järgi) käitumisest, mis tekib elu jooksul (suuremalt osalt lapsepõlves) saadud karistuste ja tasude ("piitsa ja prääniku") tulemusena. (Kotler, 1997: 184). Herzbergi motivatsiooniteooria Frederic Herzberg arendas välja teooria, milles inimese käitumise motiive seostatakse kahesuguste faktorite rahulolu ja mitterahulolu koosmõjuga. Mitterahulolu faktorite puudumine ei ole piisavaks tingimuseks rahulolu saavutamisel, lisaks on vaja ka rahulolu tagavaid faktoreid. (The motivation of work 1956) Põhivajaduse rahuldamine Ükskõik millise põhivajaduse tagajärjel tekib uus vajadus, nt kui füsioloogilised vajadused on
Triin Mets TU12 Tarbijate hinnatundlikkus Tuntud Ameerika turundusspetsialist Philip Kotler defineerib turundust järgmisena: turundus on kõik see, mida firma võtab ette leidmaks ja säilitamaks tarbijaid. Tarbijate püsivateks klientideks muutmiseks, kasutatakse erinevaid osategevusi, mis moodustavadki turunduse. Põhifunktsioonide hulga kuuluvad keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, toote ja brändi arendamine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. Lisaks kõigile
vahetusprotsessis kõigi osalejate soovid ja vajadused Mikroturundus – on tegevus, mis taotleb organisatsiooniliste eesmärkide saavutamist tarbijate või klientide vajaduste etteaimamisega ja vajadusi- rahuldavate toodete ja teenuste suunamisega tootjalt tarbijani või kliendini. Makroturundus – on sotsiaalne protsess, mis suunab toodete ja teenuste majandusliku voo tootjatelt tarbijateni viisil, mis efektiivselt võrdsustab pakkumise ja nõudluse ning saavutab ühiskonna eesmärgid P. Kotler defineerib viis tunnust, mis iseloomustavad turul vabatahtlikku vahetust: Eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvituvat osapoolt; Igal osapoolel on midagi, millel on teiste jaoks väärtus; Kõikidel on vabadus oma teateid, reklaami edastada ja kaupa üle anda; Igaühel on õigus pakkumisest keelduda või see vastu võtta; Igaüks usub, et tema pakkumine on teiste poolt soovitud või vastuvõetav Samas on turundus majandusteaduse osa, mis käsitleb toodangu (nii kaupade
1. TEENINDUSE OLEMUS JA MÕISTE NING SELLEGA SEOTUD TEGURID Kirill Kornilov 1.1 Teeninduse olemus ja mõiste defineerimine Igapäevaselt puutub inimkond kokku teenindusega kas ühel või teisel viisil. Ajal, mil toodete kasulikkus ja kvaliteet on kasvamas ja ühtlustumas, pakub just teeninduse kvaliteet kõige suuremaid võimalusi silma paista ja teistest erineda. Kliendile orienteeritus seisnebki sisuliselt heas teeninduses (Kotler, 2003:167). Teenindusprotsessi jälgides hindab iga inimene tahes- tahtmata talle pakutavat teenindust ning lõpuks teeb enda järeldused antud kogemuse põhjal. Teenindusprotsessi kokkuvõtmine aitab tarbijal aru saada, milline käitumine oleks ettevõttes pakutava teeninduse suhtes õige. Igal inimesel on oma arusaam teeninduse ja teeninduskvaliteedi olemusest, kuid on olemas konkreetne mõiste, mis iseloomustab ja annab hea ülevaate selle protsessist.
· Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus vaatleja saab uuritava rühma liikmeks ja suhtleb nendega ning kõrvaltvaatlus, kus vaatleja
Käesolevas peatükis analüüsitaksegi, mille abil on võimalik ostuotsustusi suunata. 5.1. Ostukäitumise mõjurid Kaasajal pakuvad tootjad üha rohkem valikuvõimalusi nii kaupade kvaliteedi, kujunduse, modifikatsiooni, hinna, järelmaksevõimaluse, teeninduse jms. osas. Et tugevas konkurentsis edukalt läbi lüüa, on vaja põhjalikult tunda turgu. Turu tundmine väljendub teadmistes paljude valdkondade kohta. Eelkõige on see oskus vastata järgmistele küsimustele (Kotler, 1997: 171): Kes moodustavad turu? Ostjate demograafilised parameetrid, kultuuriline taust, sotsiaal-majanduslik jaotumine jne. Mida turg ostab? Toote margid, funktsionaalsed omadused, kvaliteet, hind, ettevõtte positiivne maine jne
Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info. Antud referaadi esimeses punktis peatume pikemalt tootel, mis on asendamatu lüli turunduses. Teies punktis on kirjas tootearendusest, mis on iga toote juures oluline, sest tootel peab toimuma pidev areng, et olla konkurentsivõimeline. Kolmandas osas on kirjas toodete liigitamisest. 3 Toode 1. TOODE Turundusklassik P.Kotler defineerib, et ,,tooteks võib nimetada kõike, mis suudab rahuldada tarbija vajadusi ja mille eesmärgiks on kas tähelepanu äratamine, tarbimine või kasutamine". Tihtipeale kasutakse turunduses sõna ,,toode" üldmõistena, mis hõlmab ka teenuseid, inimesi, sündmusi, ideid, organisatsioone jne. Tootepoliitika sisaldab endas olemasoleva toote pidevat edasiarendamisest, samuti uute toodete väljamõtlemist, arendamisest, konstrueerimisest, erinevaid katsetusi ja testimisi.
väljatöötamine 7) Mis on turundusmeetmestik (marketing mix)? Defineeri mõiste. Selgita lühidalt, mis on turundusmeetmestiku komponendid? Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida rakendatakse sihtturu mõjutamiseks. 4P – toode (product) mida müüa, hind (price), turustus (place) müügikanalid ja teenindus, edustus (promotion) kuidas tarbijaid ostma mõjutada. 8) Ole valmis joonistama turundusmeetmestiku skeem (Kotler, Keller 2006), vt lk 18 joonis 1.3. Sortiment Baashind Jaotuskanalid Müügiedendus Kvaliteet Allahindlus Kindlustus Reklaam Disain Makseperiood Sortiment Müügimees- Lisad Krediidi Asukoht konna suurus
Magistritöö koosneb kahest peatükist: 1) kuurordikontseptsiooni disainimise teoree- tilised alused; 2) Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine. Käesoleva töö teoreetilised alused lähtuvad: 1) kuurortide ja spaade ajaloo akadeemilistest käsitlustest, liigitamisest ning arengutrendidest (põhiautorid: Kask, Saarinen, Raagmaa, Worthington, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puszkó ja Ellis); 2) turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhi- mõtetest (põhiautorid: Howie, Pike, Kotler, Scheyvens, Gunn ja Gummesson); ja 3) teenuste disainimise alustest ja trendidest (põhiautorid: Martin, Mok, Jones ja Sama- lionis). Antud kolme teoreetilise baasi analüüsimisel ja sünteesimisel on võimalik leida kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus. Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse-
Majority of women has an income over 650€, which leads to a conclusion that compared to 2010th year’s statistical data, there has been a wage increase among working class. About clothing and consuming, women think it is necessary to go shopping every month. They spend on it from 1,5 to 20%, depending on their income. All the respondents like to perform their necessary purchases mainly from clothing stores, but Second Hand stores are becoming more and more popular also. Can be inferred: Kotler’s written statement in year 2002, that the number of customers in online trading increases annually, is not true. Range of clothing and their price is variable and within ten years, more feminine clothing style is being preferred, as it was also in the 90s. In the field of makeup, women spend from 1,5 to 4% of their income on beauty products. The services of specialized stores are mainly preferred, from what can be concluded, there is the best service among competitors
· Kaubal on tööväärtus (Marx) kauba tootmiseks vaja minevad ressursid, nende väärtus. · Kaubal on tarbimisväärtus VAJADUS loob tarbimisväärtuse NB! Lisaväärtus majadusteooria mõistes (Marx) kapitalistile jääv kasum, mis tekib kauba müügihinna ja töölisele makstava palga vahest KAUBA VÄÄRTUS - TÖÖVÄÄRTUS -TARBIMISVÄÄRTUS . Suutlikkus rahuldada konkreetset vajadust. lisa e. LISANDväärtus Kauba 5 taset (Ph. Kotler): · Põhihüve(d) - millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama · Asjastatud kaup - kaup koos vastava kvaliteedi, iseärasuste, disaini, pakendi ja marginimetusega. · Loodetud kaup - ostja poolt normaalseks peetavate ja omaks võetavate omaduste ja tunnustega kaup. · Laiendatud kaup e. "lisaargumentidega" varustatud kaup - ostjate meelitamiseks, turujõu tõstmiseks ja
otsuseid ja tegevusi, mis aitavad ettevõttel täita turunduseesmärke ning rahuldada klientide väärtusnõudeid. 2. TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE 2.1. Turundusstrateegia olemus ja tähtsus Turundusstrateegia on turundusloogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turunduskulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kuhu arvatakse arenevat keskkonda ja konkurentsi." (P. Kotler). ,,Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine, turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajastatus." (M. Greenley) Varasematel aegadel mõtles arendus välja, tootmine tegi valmis, turnudus turundas ja müük müüs. Oli selge tööjaotus ja firma juhtfiguur juhtis kogu protsessi. Turundajale anti eelarve ja ta ostis selle eest reklaami. Turnunduse nimi oli pigem ,,reklaam". Turunduse töö oli tutvustada toote väärtusi, pärast
aluste väljatöötamine 4. Teostusfaas- Brändi graafika audit ja graafiliste elementide loomine. Fookusgrupi uuring. Kaup on toode, mida pakutakse ja omandatakse vahetusprotsessis s.t. turul. Kaubal on tööväärtus (Marx) – kauba tootmiseks vaja minevad ressursid, nende väärtus. Kaubal on tarbimisväärtus – VAJADUS loob tarbimisväärtuse Kaubal võib olla ka lisaväärtus. Põhiküsimuseks on inimese suunamine kaubale tarbimisväärtust omistama Kauba 5 taset (Ph. Kotler): Põhihüve(d) - millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama. Asjastatud kaup - kaup koos vastava kvaliteedi, iseärasuste, disaini, pakendi ja marginimetusega. Loodetud kaup - ostja poolt normaalseks peetavate ja omaks võetavate omaduste ja tunnustega Laiendatud kaup e. "lisaargumentidega" varustatud kaup - täiendavate teenuste ja hüvedega varustatud kaup. Arenguvõimeline kaup - kaup koos võimalustega ka tulevikus lisada talle uusi
Turundussüsteem on ettevõtte olulisim allsüsteem, mille toimimine peab tagama: · tarbijatele õiged kaubad õige hinnaga, õigel ajal ja õiges kohas, samuti õige reklaami, müügitoetusmeetmed jm; · plaanitud (soovitud) müügikäibe ja kasumi saavutamise Turunduskontseptsioonide (-teooriate) areng on jaotatav 3 etappi: 1) klassikaline (toote- või transaktsioonidekeskne) turundus ehk 4 P toode (product) koht (place) hind (price) edendamine / toetus (promotion) (Philip Kotler) 2) teenusteturundus ehk 4 P (klassikaline) + 5 P (spetsiifiline) = 9 P inimesed (people) positsioonimine (postitioning) programmimine (programming) pakettimine (packaging) partnerlus (partnership)(Christian Grönroos, Evert Gummesson jt) 3) suhteturundus (relationship marketing), mille (põhi)komponendid on: suhted (relationships) võrgustikud (networks) vastasmõju (interaction) (Christian Grönroos, Evert Gummesson jt)
ning mitmekesistub kiiremini kui nõudlus turu tasakaaluseisund on toode (product) mõõdukas ülepakkumine. koht (place) TURUNDUS on ettevõtte tegevusvaldkond, mis lisaks müügile hõlmab hind (price) turu-uuringud, tootearenduse, reklaami, suhtekorralduse, müügi- edendamine / toetus (promotion) (Philip Kotler) toetuse, hinnakujunduse jm tegevused, mille peaeesmärk on: 2) teenusteturundus ehk 4 P (klassikaline) + 5 P (spetsiifiline) = 9 P · kogu ettevõtte tegevuse orienteerimine tarbijaile vajaliku toodangu inimesed (people) (teenuste) väljatöötamisele ning valmistamisele (osutamisele) positsioonimine (postitioning)
teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus. Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse (Kotler & Hamlin & Rein & Haider 2002: 183). (Tallinna linna asukohaturunduse strateegia aluste loomise kava). Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändimine on kindlast allikast pärit pakkumise ülesehitus. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis sisalduvad kõik
o o Turunduse olemus o Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab 1) turu-uuringuid,2) toote kujundamist,3) turustuskanalite valikut, 4) hinnapoliitikat,5) müügi toetamist ja o 6) müüki ennast. o Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. o Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). o o Vahetus o Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti vajadus ja vahetus. Turul toimuvaks vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: · vähemalt kaks osapoolt; · kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; · pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda;
6 Kaupluste ketid on kahest või enamast kauplusest koosnevad ketid kes kuuluvad ühele omanikule ja juhitakse samast süsteemist. Tänapäeval on kaupluseketid üheks levinumaks jaekaubanduse vormiks. Enamasti on tootevaliku kujundamine ja ostmine tsentraliseeritud ning kaubavalik on kõikides müügimajades ühtne. Kõige rohkem esineb kauplustekette supermarketite, riidekaupluste, apteekide ja jalanõude kaupluste puhul. (Kotler jt 2004, 437, 440) Käesoleva uurimustöö keskmes on kauplusteketid. 1.2. Jaekaubanduskeskkond Iga jaekaubandusettevõte peab olema teadlik tõsiasjast, et tema olelustingimused ja eduvõimalused määratakse ära väljaspool tema kontrolli. Jaekaubandust tervikuna, selle iga haru ja üksikut ettevõtet mõjutavad tegutsemiskeskkond ja selle muutused (Tonndorf 1995, 11-12). Muutuseid omakorda on nimetatud jaekaubanduse ainukeseks püsivaks
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
välisriigi turu vajadust rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. 2) Kaasajal käsitletakse turundust eelkõige kui turukeskset õpetust, mõtteviisi ja filosoofiat, samuti ettevõtte turule suunatud tegevust. Turunduse põhiidee võtab kokku lause: „Igale kliendile õige toode õigel ajal ja õiges kohas piisaval hulgal.“ Turundusõpetus on alguse saanud USA-st 1950. aastatel. Marketingi klassik Philip Kotler on marketingi mõiste sisu ja tähendust avanud järgmiselt: turundusidee on kliendi vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus „kui ettevõtte eesmärkide teostamise võtmetegur.“ *Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu- uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka
BRÄND Miks luuakse nii palju brände? eristumiseks, tuntust eelistatakse tundmatusele, luuakse mingisugune suhe mingi persooniga, kes loob brändile oma isiksuse võlu(reklaamnäod), kõnetab enda sihtrühmi paremini. Brändi eesmärk on seda toodet kõvasti rohkem müüa kui ta seda muidu suudaks. Bränd annab võimaluse hästi kiiresti seda kauba müüa. tooted on need, mida etteõte valmistab, bränd on see, mida mina ostan. Philip Kotler: Brände iseloomustab nimi, spetsiifiline kujundus ning märgiline tunnus, asi ise vastab mingitele määratud kriteeriumidele (mis on ja mida teeb). Suuremal või vähemal määral liigitame me sellised tooted nn.margitoodeteks. tema roll on eristada mingit kaupa teisest ning.... toodet müüa! Selline arusaam brändist on siiski triviaalne. Bränd on tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse,
Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. 11) Turundusstrateegia – „...on turundusloogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turundus-kulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kuhu arvatakse arenevat keskkonda ja konkurentsi.“ (P. Kotler). „Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine, turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajastatus.“ (M. Greenley) Strateegia - pikemalt vaatav Taktika - lühiajalisemalt vaatav Strateegia võib ka koosneda lühemaajalistest sammudest, ei saa defineerida seda kui pikaajalisemat plaani. Strateegiat seostatakse sellega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise. Strateegia võib olla nt mingi
Brändi väärtuse hindamismudelid (enam kui 500): x Brand Navigator, jäämäemudel x Brand Equity Evaluator x Brändi geneetiline kood x Brand Signal x Interbrand'i mudel x Brand Profiler x Brand Performancer x Brand Assessment System x WISA x Brand Wheel Brändi väärtuse hindamine (Kotler): (diferentseeritus ja olulisus) Nisibränd / realiseerimata Liiderbränd | Allakäiv Brändi tugevus potentsiaaliga bränd bränd Uus / forkuseerimata bränd Erodeeruv bränd
Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu, Lilian Viirma. Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 7 1. E-turundus 1.1. Turundus ja e-turundus ―Turundus on tulusate kliendisuhete haldamine. Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele ja saada sellest kasu.‖ (Kotler et al 2009) Turundusprotsessi olulised sammud on kliendi vajaduste mõistmine, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomine, kliendisuhte ehitamine ja ettevõttele kasu toomine.Tootekeskse “valmista ja müü” filosoofia asemel on oluline pigem kliendikeskne “mõista ja vasta” filosoofia – turundus pole “jahtimine”, vaid pigem”aiapidamine”. Ülesanne ei ole leida õiged kliendid oma toodetele, vaid luua õiged tooted oma klientidele (Kotler et al 2009).
o Tarbija jutustused (storytelling) o Sõnaline assotseering ja poolikute lausete lõpetamine o Teadliku taju test mingis teemas o Piltide ja cartoonpiltide joonistamine o Fookusgrupp o Süvaintervjuu x Kvantitatiivsed x Küsitlused 7 3. TARBIJA RAHULOLU JA TEENUSE KVALITEET 3.1. Tarbija rahulolu olemus Tarbija rahulolu on seotud tarbija ootuste, vajaduste ja soovide täitmise tasemega. Kotler ütleb, et tarbija rahulolu on määr, mille ulatuses tootekasutus vastab tarbija ootustele. Rahulolu all mõistetakse inimese rõõmu või pettumuse tundeid toodete või teenuste tajutud kvaliteedi suhtes vastavalt tarbija poolt püstitatud ootustele. Tarbija rahulolu on alati tähtis olgu selleks buumi või kriisi aeg. Tavaliselt on rahulolev tarbija kauem meile lojaalsem. Millal muutus aktuaalseks tarbija rahulolu mõõtmine? Tarbija rahulolu väljendumine:
toodetele. Konkurentsivõime tõstmine seisneb konkurentide ja nende kavandatud tegevuste tundmises ning ettevõtte jaoks konkurentsieeliste loomises. Tegevuste kooskõlastamine on ettevõtte kõikide osakondade ja struktuuriüksuste tegevuste integreerimine ühtse eesmärgi - tarbija rahulolu - saavutamise nimel. Sageli arvatakse, et tarbijale keskendumine on üksnes turundajate pärusmaa. Sellise seisukoha ekslikkust on tabavalt kritiseerinud P. Kotler, öeldes: "See oleks sama hea, kui panna perekonnas keegi vastutama armastuse eest. Turundus on liiga tähtis, et jätta see ühe osakonna õlgadele." Tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviisid hakkaksid lähtuma nii olemasolevast kui potentsiaalsest ostjaskonnast. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat
elustiilile ka individualismi kasvuga seonduvatele tarbijaerinevustele.1980. hinnakonkurentsilt mindi üle hinnavälisele konkurentsile. Tegeleti rohkem toodete kvaliteedi ja selle parandamisega. Suhteturunduse algus. 1990. mõjutasid turundust infotehnoloogia areng, rahvusvahelistumine ja globaliseerumine, konkurentsi teisenemine, muutused tarbijate käitumises, demograafilised muutused ning elukeskkonna, tervise väärtustamine. Kliendisuhete juhtimise algus. Tänapäevase turunduse eesmärk. Kotler on hakanud rääkima turunduse terviklikust käsitlusest. Terviklik turundus = sisemine turundus + integreeritud turundus + sotsiaalselt vastutustundlik turundus + suhteturundus. Sisemise turunduse põhimõte on, et müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad aitavad seda siis kliendile maha müüa . Integreeritud turunduse turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua,
4.Laiendatud toode - sisaldab tootega pakutavat lisateenust (nt garantii, hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 5.Turundus - ,,Turundus on juhtimisfilosoofia firma saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks. Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbijate vajadused" (J.R. Evans, B. Berman); ,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu" (P. Kotler). 6. Esmane(primaarne) informatsioon - konkreetselt mingil eesmärgil hangitud informatsioon, mida kogutakse küsitluse, vaatluse või eksperimendi läbi. Need võivad olla näiteks ettevõtete aruanded, konverentsiettekanded, ajakirjaartiklid, uurimisaruanded, bakalaureuse-, magistri-, doktoritööd, tootetutvustused, patendid, avaldamata käsikirjad jne. 7. SWOT Iseenda, konkurentide ja väliskeskkonna tundmaõppimiseks kasutatakse SWOT- analüüsi
- Teave klientide ja turgude kohta ei tohiks baseeruda vaid oletustel. Mida põhjalikum on turundustegevuste ettevalmistus (turgude analüüs, täpsemad tegevusplaanid jms), seda lihtsam on plaani ellu viia (ja seda lihtsam on hilisem aruandlus toetuse kasutamise ja tulemuste osas). 42 Kasutatud kirjandus Karjus, P. 2003. Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris. Estonian Business School. Kotler, P. 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. 80 mõistet, mida iga juht peaks teadma. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Leimann, J., Skärvad, P.-H., Teder, J. 2003. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. The Chartered Institute of Marketing. Marketing Glossary. http://www.cim.co.uk/cim/ser/html/infQuiGlo.cfm. 31.10.05 Vihalem, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn. Külim. Viited lisamaterjalidele Alas, R. 2005. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. Kaplan, R. S., Norton, D. P
uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); asendiplaanid, skeemid; võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; hinnapakkumised (vt lisa 1). Kindlasti ei tohi jääda lisadesse oluline, kuid tekstis kajastamata informatsioon. KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Juhtimine ja personal. Aktiva. [URL] http:// www.aktiva.ee Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L., Reinhold, V., Simson, A-L., Uustalu, A.M., Venesaar, U. 2003. Ärikorralduse põhiteadmised. Külim. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus. Tallinn. Pegasus OÜ. Kullerkupp, A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn. Äripäeva kirjastus. Laidre, A., Reiljan, A., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused tarkvaraga iPlanner. Võru. AS Võru Täht. Pramann Salu, M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn. Ilo. Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I. Ettevõtlusest Ettevõtjast Ettevõtluspoliitikast. Tallinn. Külim. Mets, T. 2006
legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman) · "Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu" (P. Kotler) · "Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise"(P. Drucker) 8 · Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad. · TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum.
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis
legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman) · "Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu" (P. Kotler) · "Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise"(P. Drucker) 8 · Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad. · TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum.
legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) “Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused” (J.R. Evans, B. Rerman) “Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu” (P. Kotler) “Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise”(P. Drucker) 8 Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad. TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum.
annaabi.ee 
