informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1.positiivselt, meelekinnitusena (õppejõu arvates jumalateenistused. Ta ei tea veel, et inimene saab oma meelele/hingele ja vaimule tõelise kindluse ja kinnituse alles siis, kui tunda isiklikult Jumalat läbi Jeesuse Kristuse- see tähendab - olla vastu võtnud armu Jumalalt. Eristama peab man-made religiooni ja tegelikku- tõelist isiklikku suhet ja osadust oma Loojaga
Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni Wikipedia.org Google.ee Aitäh vastutulelikkuse eest!
2. Maapäeva valimine- Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus. Seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus sellest hetkest täidesaatev võim. Selle otsusega katkes faktiliselt senine riiklik ühendus Venemaaga. 3. Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele- Oluline samm iseseisvumise suhtes, näitas ühtsust – asjaajamiseks ikka oma riigikeel. 4. Loodi rahvusväeosi- 1. Eesti Polk, millel oli rahvuslik meelsus ja tugev distsipliinitunne, kujunes eesti poliitikute ettevõtmistest tõsiseks toeks. 5. Senised Vene ametnikud asendati eestlastega- Eestlastest ametnikud said kõrgemale positsioonile, näitas ühtsust – eestlaseid hoiti. 6. Sakslaste sõjaline edu- Kardeti Saksa okupatsiooniohtu ning teati, et venelastelt ei ole abi loota. See tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse, mis tuli viia maailmapoliitika areenile. 7
on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud" ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Luulekogu "Umbsed päevad" vastandas kirjanik sõjakale fasismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaaarmastusest.
Lugupeetud direktor, kallid õpetajad, head koolikaaslased ja saalis viibijad. Minu nimi on *..* ja ma sooviksin teile rääkida teemast:" Euro plussid ja miinused". Euro kasutusele võtuga tekivad mitmed küsimused. Kas eesti rahvas tahab ikka eurot? Kas hinnad tõusevad? Mis on euros head? Mida teha, et euro tulekuks paremini valmis olla? Eesti krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets tellis oma raha eest uuringu, et selgitada rahva meelsus euro suhtes. Üleriigilise avaliku arvamuse käigus küsitleti üle 1500 inimese. Küsimusele «Kas teie pooldate Eesti kroonilt eurole üleminekut?» vastas 53 protsenti küsitletutest eitavalt. Kuid minu arvates pole sellistel küsitlustel mõtet, kuna euro tulek on möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga liitunud riikide kogemuste põhjal võib öelda, et euro
saaks viia samasse seosesse kolmainsusega. Oculus carni kui füüsiline silma ja nägemine vastandataks isaga, ehk jumala tingimusteta uskumine ja tunnistamine puuduvad intellektuaalsed väärtused inimese vaatepildis peaaegu puuduvad ning inimese maailmavaade on väga sügavalt kallutatud kristluse fundamentalismist. Oculus rationis oleks intellektuaalsem maailma vaade, kus oleks teaduse avastustes tingituna isikustatud jumala vastane meelsus mõistes, et mingit ürgset isikut pika habemega ei ole pilve piiril jalgu kõlgutamas ja maailmas olevate inimeste üle kohut mõistmas. Oculus rationis rõhub just kõlbelisele olemisele. Oculus Fidei on intuitiivse olemise näitaja, mille järgi neda sisehääle tajumine ja tundmine oleks väga oluline. Kosmovisioon võiks olla teadusliku ja intuitiivse tajuimse koosmõjul inimese avarduv maailmavaade, mida oleks juba inimkonnal ammu vaja, kuna
1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann
ISLAM Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee.
1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni. 1980. aastate teisel poolel alanud perestroika tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus Laulev revolutsioon, mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991 aasta 20. augustil uus põhiseadus hakkas kehtima aasta hiljem. 2004. aastal liitus Eesti NATO ja Euroopa Liiduga,
riigikord. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941– 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni. 1980. aastate teisel poolel alanud perestroika tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus Laulev revolutsioon, mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aasta 20. augustil, uus põhiseadus hakkas kehtima aasta hiljem. 2004
19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen dati Belgia ja Holland Madalmaade Kuningriigiks - Tugev ...
12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta jaanuari pealetungil selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur algatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus Eduka lahingutegevuse aluseks Vabadussõjas oli Eesti sõjaväe kõigi väeliikide jalaväe, suurtükiväe, soomusrongide ja soomukite, mereväe, ratsaväe ja inseneriväe tihe ning täpne koostöö. Abi Eestit aitasid Vabadussõjas paljud riigid: Inglismaa saatis Eestile appi oma sõjaväelaevad ja laskemoona. Soome andis Eestile relvi, laskemoona ja rahalist laenu.
Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnased saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning püüdsid end vägisi sakslastena näidati ning seetõttu nimetati neid kadakasalskasteks. Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonnad määratlesid baltisakslust oma pöördumises Saksa keisri poole 5. veebruarist 1918 järgmiselt: Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonnad on seitsesada aastat oma sakslust säilitanud ja osanud seda nii pika aja jooksul igasuguse tagakiusamise ning rõhumise vastu kaitsta
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 2 (loengud 58) 1. Leia üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide sõnavõtud sellel teemal. TEEMA: Sotesiaalne heaolu Konservatiivne Riik peaks toetama neid, kellel puudub perekond. Liberaalne Riik peaks toetaa vaid vaeseid ja puuetega inimesi. Sotsialistlik Kõik inimesed on võrdsed ja riik peaks toetama kõiki võrdselt. Kas saaks välja tuua ka mingeid konkreetsemaid ideoloogiavoole, mis antud teemaga haakuvad? 2. Missugus(t)esse erakonnaperekonda(desse) ja/või ideoloogiapärimus(tes)se liigitada Eesti suuremad erakonnad ja kuidas seda põhjendada? Reform IRL Kesk Rahvaliit SDE Roheli...
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 19. Sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel olukord muutus. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid. XIX sajandi esimesest poolest on teada vaid üksikuid Tartu Ülikoolis õppinud eestlasi, kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool.
puidutöötlemisele nii bakalaureuseõppes, magistrantuuris kui ka doktorantuuris. Metsasektori identiteet ja maine Hoolimata metsasektori olulisusest riigi majanduse ja sotsiaalvaldkonna jaoks jääb tema roll sageli teadvustamata. Senised avalike suhete alased jõupingutused ei ole suutnud metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada, ehkki ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus, mille kohaselt puitu kui materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat sektoriülest meedia- ja koolitustegevust. Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes loob koos kriteeriumite ja indikaatorite süsteemiga raamistiku jätkusuutliku metsanduse kontseptsioonile.
kogu Pärnu noorsoo elus. Veel 1904. a. kurdab Vilms illegaalses õpilasajakirjas ''Taim'' nr. 1, et Pärnu gümnaasiumis õppivat umbes 200 eesti poissi, kuid vaevalt pooled neist tunnistavad end eestlaseks. Varem oli selline ümberrahvustamisprotsess toimunud pidevalt, takistamatult, kuid nüüd oragniseerusid õpilased ja astusid ise selle vastu võitlema. 1904. aasta sügisel rajati Vilmsi ja tema klassikaaslaste algatusel ning juhtimise illegaalne õpilasring ''Taim''. Algul oli noorsoo meelsus opositsiooniline ja rahvuslik, kuid 1905. aasta lähenedes muutus õpilaste meelsus sotsialistlik-radikaalseks. Samal ajal tekkis selliseid illegaalseid õpilasringe ka muja: Tartus, Tallinnas, Kuressaares, Paides ja mujal, ning algas uue ajajärgu kuulutamine eesti kultuuri arengus ja ajaloos. Vana Lorenzsonn kirjutas ikka veel ''Perno Postimehes'', et Vene keiser valitsevat jumala asemikuna maapeal. A. Grenzein seletas, et Vene keiser olevat eestlastele ''jäädav kuldvara''
Lunastuslugu- ilmutusele toetuv kristlik ajalootõlgendus, mille põhietappideks on loomine, pattudelangemine, Kristuse lunastustöö ja kohtumõistmine aegade lõpul Maagia-rituaalitehnika, mille abil püütakse mõjutada ja valitseda üleloomulike jõude Messias- heebrea termin maailma lõpuaegadel ilmuva päästja, vabastaja, lunastaja kohta Materialism- mõtteviis, mille järgi kõik olev on aine omadustest tulenev Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv Militarism-sõjaks meelsus, sõjaväevõim Minaret-mosee torn, kust kutsutakse 5x päevas palvusel Monism- usk sellesse, et on olemas üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud Monoteism- usk ainujumalasse Moraal- üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise reeglid Moslem- islamiusuline Mosee- moslemite pühakoda Müstika- religiooni vorm, tähtsad ei ole dogmad ja rituaalid, püütakse saavutad otsekontakti Jumalaga Müüt-religioosne jutustus, jumalamuistend
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist a...
Tema õpiaeg, kui välja arvata Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused aastail 1912-1913, möödus A.Laikmaa ateljeestuudios Tallinnas, maestro vaimses mõjuväljas. Laikmaa kuulus vanus ja loomesuunagi poolest Noor-Eesti eeslsesse, Kallise suhtes õle-eelmisesse põlvkonda. Kuigi tema impressionistlikult vaba ja värvikas, ühtaegu juugendstiililiselt dekorativne laad nooreestlaste kunstilistele ideaalidele lähenes, jäi see põhiolemuselt realistlikuks. Laikmaa rahvuslik meelsus leidis väljenduse portreede tüpaazis rahvariides neidude ja talutaatide kujudes ning külamaastikes. Tema "Lääne neiut" (1903) võib pidada sajandi alguse rahvusromantismi avateoseks. On imetlusväärne kui palju Oskar Kallis neil aastail jõuab. Tuli ta ju kogu aeg olla põhitööl joonetaja insener E.Boustedti juures ja aasast 1914 kuni novembrini 1917 Tallinna Merekindluse ehitusel. Ja samal ajal on ta väga viljakas nii oma maaliloomingus kui ka kujundustöödes
Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti
põhimõtteliselt igal pool. Klassikaline, eraldi eksisteerinud foto ja kunst, kus olid omad reeglid, millest järgiti, taandub oma võidukalt kohalt uue ja modernse vastu. Kõik sulandub üheks suureks värvigammapotiks. Inimene tahab ju koguaegset muutust ning uudsust, värsket verd. Võib öelda, et kunst tapab kunsti. Kui postmodernismi perioodil räägiti piltide tähendusest, rõhutati konteksti olulisust ning fotograafia ja mälu siduvaid aspekte, siis praegune meelsus näib kohati 90. keskpaiga omale vastanduvat. "Tähenduste" eest otsekui põgenetakse; pildiloomingu lähtekohaks saavad pigem erinevate tähenduste ja osunduste kokkupõrkest kui kontekstist tulenevad tõlgendused. Minevik näib aga taas muutuvat üheks tabuteemadest. On neid, kes väidavad, et valitseb neokonservatism ja foto on sellega seoses naasnud 1980. aastate modernsete väärtuste juurde; on arvamusi, et praeguses fotos puudub
………………………………………………………………………..13 3.2 Tüdrukute tuju enne kehalise tundi ……………………………………………………….….14 3.3 Tüdrukute enesetunne enne kehalise tundi ………………………………………….…..15 3.4 Tüdrukute meelsus enne kehalise tundi …………………………………….. ……..…....16 3.5 Tüdrukute kooliväline liigutamine ……………………………………………………….…..17 3.6 Tüdrukute tuju enne ja pärast tundi …………………………………………………….……18
*Kaitsta Eesti iseseisvust *Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad arvestama Eesti põhiseadusega. ALTERNATIIVSED VALITSUSVORMID. Diktatuur. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid valitsusvorme: *monarhia *anarhia *diktatuur * türannia *Tähendab ettekirjutust ja piirangut *jaguneb kaheks: -autoritaarne -totalitaarne *ei räägita kunagi eraldi, pigem võrreldes. AUTORITAARNE DIKTATUUR : *autoritaarsus rõhutab rohkem meelsust kui ideoloogiat. Meelsus rohkem intellektuaalne hoiak kui sisu. * puuduvad täpsed ettekirjutused ja põhimõtted. *sotsiaalpoliitika- väga lai. * Väline konformism- autoritaarsus rahuldab elaniku välise rahuloluga- teeb seda, mida nõutakse. Ei pea reaalselt uskuma, mida räägitakse, peaasi et ei muutu diktatuurile ohtlikuks. * autoritaarsuse on rahul, kui hulk on apaatne ja ei huvita, seda vähem inimesi, kes valitsevad. * eksisteeriv ainupartei ei ole nii monoliitne.
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (18901976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (19111939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (19181934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraadiga.Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka...
Proovieksam Harjutus 1.3. 1.lugemine 1. Aureli meeleolu sünnimaalt lahkudes oli kõhklev, kuid lootusrikas. Ta pidi kõigiga hüvasti jätma, ema, Karlomekesega ja teistega. Aurel teadis, et see hüvastijätt on kõigiga igaveseks. Aurelit hoidis ema viimast korda käte vahel. Karlomeke andis Aurelile kaasa värskeid köömnekukleid, mida polnud Saksamaal saada. Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, ...
Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal võimul olevatele natsidele tundus ohtlik romaani sõjavastane meelsus. Nas alustasid Remarque vastu laimukampaaniat. 1933 põletati natside raamatu tuleriidal teiste hulgas ka "LRM". Ta põgenes Sveitsi, sai ka kodakondsuse ja elas seal elulõpuni. II MS alguses läks ta sõja eest pakku USA-sse, viibis valdavalt Hollywoodis ning New Yorkis. Oli ka tuntud külaline meelelahutusringkondades. '48 aastal põõrdus tagasi Sveitsi, kus elast üsna paikselt kuni surmani. Loomingu iseloomustus Remarque tekstistiil on sageli napp ja konkreetne, mis on tingitud tema
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algu...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht loovtegevuse õpetaja Ranele Raudsoo PEETER PÕLD Referaat 2 Viljandi 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LAPSEPÕLV .......................................................................................................................... 4 KOOLIAEG.......................................................................................................
süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. 2.5 Sõjavägi Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril 1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks Salzburgi. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna. 3.1 Sõda
hoida. 1925.a lõpul toimus Locarno konverents, millest võitsid osa UK, Prts, ITL, BLG,POL, TsSL, SM(kes osales esimest korda võrdõigusliku partnerina). Konverensil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 2. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike instititsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemel tuli riiklik meelsus järelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati jutima 4.a plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Algas aktiivne juutide tagasikiusamine. 1935.a. Kehtestatud seadusega piirati juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. See pani juudid Saksamaalt põgenema. Hitleri võimu tugisambaks oli SS(''kaitsemalev'') mida juhtis H
Sisukord sissejuhatus Päritolu ja lapsepõlv Päritolu Noorus Kodused olud Üleminek iseseisvale elule Tegelemine kunstiga Iseloomu kujunemine Hitleri välja vaated Elu Münchenisse Esimeses maailmasõjas Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Järgnev tekst räägib Adolf Hitleri lapsepõlvest ja Noorusest. Põhiline allikas tema elust on tema enda kirjutatud raamat ,,Mein Kampf". See, mida ta raamatus "Mein Kampf" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt omamüüdi kujundamiseks ega ole seetõttu Küllaltki usaldusväärne. Hitleril oli aga algusaastatel suur huvi kunsti vastu enne kui tast poliitik sai. Ma valisin selle teema kuna olen ise ka noor ja tahtsin teada kuidas hitler jõudis poliitilisele teele. 1 Päritolu ja lapsepõlv Päritolu Adolf hitler sündis Ülem-Austria väikelinnas 20. aprillil aa...
poole. Peamiseks eesmärgiks on tal arendada oma kunstioskusi õpingute kaudu. Ilma töö ja rahata satub ta eestlasest maalermeistri juurde. August Jansen pääseb Kunstide Edendamise Seltsi Kooli. August Jansen on ka väga tihedalt kontaktis teiste eesti kunstnikega nagu N.Triik ja J. Koort, kellega ta elab isegi mõnda aega koos. 1904. aastal lõpetab Jansen kooli hõbemedaliga. Jansenis oli revolutsiooniline meelsus teatavasti hakanud juurduma juba tema töötamisel Narva vabrikuis. Aastate jooksul muutus ta tolleaegsel Venemaal valitsevais klassivastuoludes ja sotsiaalses ülekohtus üha teadlikumaks. Ja kui siis 1905. aastal puhkeb revolutsioon, võtab Jansen sellest aktiivselt osa. Samal ajal aga jätkab Jansen oma kunstiõpinguid. 1905. aastal astub ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Janseni tööd joonistamises ja maalimises on hinnatud rahuldava ja heaga. Teoreetilistes ainetes esineb ka
linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning püüdsid end vägisi sakslastena näidata, neid nimetati kadakasakslasteks. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18.saj. kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslastest eestihuvilised-estofiilid- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja
Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013) Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat. Poliitiline režiim: valitsemisviis Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur (autoritarism ja totalitalism). Aurotitaarse režiimi tunnused: Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda)
kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada
Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde. · Neli teaduskonda: Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks). · Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal
Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria- Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril 1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks Salzburgi. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal
Vabal ajal kuulas ta oopereid, eriti Richard Wagneri skandinaavia mütoloogia ainelisi oopereid, mis nähtavasti huvitasid teda rohkem kui poliitika. Samuti luges ta palju. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus Austria-Ungari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. 1914. aastal Austria sõjavägi arreteeris ta ning talle tehti arstlik läbivaatus. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna. Mussolini ja Hitler Hitler hindas isa juures seda, et taluteenija Anna
Rootsis Eesti eksiilvalitsus- Otto Tiefi valitsuse järglane, selle toetajate org. Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus Kultuuritegevus: Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all Rahva üldine meelsus · 50-tel aastatel nõukogude võimu taluti(ja kardeti) · 60-tel aastatel nõukogude võimuga harjuti(ja lepiti) · 70-tel aastatel nõukogude võimuga kohaneti(ja mängiti pisut kaasa) · 80-te alguseks jõutud tülpimuseni Äärmusi- nii padukommuniste kui leppimatuid dissidente väga vähe, inimesed enamasti ikka vahepealsed alates karjeristidest kuni eirajateni.
Kindlasti teab iga inimene, kes on Kivirähe tegemistega vähegi kursis, ka tema ideoloogilisi vaateid. Oma poliitiliste vaadete kohta on ta öelnud: ,,Isamaaliidust ja Mart Laarist pean ma isiklikult väga lugu, ehkki hääletanud olen viimastel valimistel ikka Mõõdukate, nüüd siis sotside poolt. Tõsi, usumeestel on Isamaaliidus minu meelest liiga palju sõnaõigust. Aga kahjuks polegi Eestis ühtki erakonda, mis 100% minu veendumustele vastaks." Tema meelsus, eriti Keskerakonna vastumeelusu, tuleb väga hästi välja ka ta artiklites. Ühes tema hiljuti ilmunud arvamusloos ,,Krokodill ja ninja" naeruvääristas ta Katrin Siska tööle võtmist Keskerankondlikku linnavalitsusse ning loos ,,Kuus tähte eurotaevas" ironiseeris ta valimisreklaame. Ka niivõrd õrna teema juures, nagu seda on poliitka, oskab Kivirähk oma mõteid avaldada ilma, et ta kasutaks labast sõimu või otseselt kedagi süüdistaks. Ta kirjutab
Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat. Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid triumfikaared, mida püstitati sõjaliste võitude korral(monumendid). Keiser Trajanuse sammas. Rooma Panteon kõikide jumalate tempel. Eramajadesse planeeriti aatriume. Skulptuure ei idealiseeritud. Keisrite portreed olid loomutruud. Skulptuur oli realistlik. 8. Varakristlik kunst(3. saj pKr). Messianistlik meelsus usk Lunastaja(Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik
Kõikjal, kust ta läbi sõitis, oli linn valges ehtes, pidurüüs võimukandjad pidasid kõnesid ja trompetite sõjakas hääl vastas oboede kõrgetele helidele. Rahvamurd saatis teda juubeldades ja hõisates kuni rahamees Amet' majani kus, ta veetis oma esimese öö Pariisis. Eelmise sajandi jooksul ei tundnud rahvas ennast ära üheski valitsejas. Caterina de' Medici ja Henri III poliitiline geniaalsus, ühe dünastiat alalhoidev vaim ja teise vaieldamatult rahvuslik meelsus ei suutnud kustutada rahva viha itaalialiku valitsuse ega põlgust ajajärgule omase peenutsemise vastu. Henri IV," oma tõu Mooses", nagu ütles Saint-Simon muutis selle ära ja taastas kahesajaks aastaks puudunud ühtsuse Oma alamatele antud laps pühitses tema võitu. See imik liitis üheks pereks nii paljud erinevad maakonnad, mis ikka veel sõltumatust ihkasid, nii paljud erineva päritolu, seisuse, tõekspidamiste ja huvidega inimesed, kes üksteist ei sallinud!
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
Näidendite eest tuli küll natuke honorare, aga rahakursi langus tegi selle hoopis tühiseks. Aasta algul korraldasid kirjaniku austajad Tallinnas peo Vilde toetamiseks. Sissetulek saadeti Kopenhaagenisse, sellest sai Vilde koos abikaasaga reisiraha kodumaale. Nad saabusid 6. mail. Neid tuldi vastu võtma lippude ja lilledega. Korraldati austamisõhtuid ja vastuvõtte. Kodumaal ühines Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühendusega. Ent tema sotsiaaldemokraatlik meelsus ei pärinenud sugugi Vene põrandaalusest liikumisest, vaid Saksa töölisliikumiselt, mida ta eestlastele eeskujuks tõi. Vilde marksism ja selle juurde kuuluv ateism oli samuti Lääne-Euroopa päritolu. Oktoobrirevolutsiooni järel kehtestatud proletariaadi diktatuuri Venemaal ei mõistnud ta hoopiski mitte. Ta pidas end vägivalla vastaseks, kuid pidas end siiski revolutsionääriks. 8
I Eesti Vabariigi lõpp • 50% põllumajandus, 50% tööstus • Põllumajandus: o Väga vähe mehhaniseeritud võrreldes Läänega (va rehepeks) o Tootmine ei ole intensiivne o Püsib riigitoetustel o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda.
Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aastal muudeti tema perekonnanimi Kits, Kitzbergiks. Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale vajaliku hariduse, tema ametlik haridustee piirdus vallakooliga venna juures. 1871. aastal hakkas August abistama oma venda tema vallakirjutaja- ja kooliametis. Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse ametisse nooruk jäigi, esialgu õpilasena, siis asenotarina ja lõpuks notarina
oopereid, eriti Richard Wagneri skandinaavia mütoloogia ainelisi oopereid, mis nähtavasti huvitasid teda rohkem kui poliitika. Samuti luges ta palju. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus AustriaUngari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. 1914. aastal Austria sõjavägi arreteeris ta ning talle tehti arstlik läbivaatus. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna. 6 Esimeses maailmasõjas
päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
