Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja IKT osakond Minu Nimi IT-106 Ülesande nimi Juhendaja Nimi Tartu 2009
Kooli nimi PEALKIRI Töö nimetus (referaat, essee vms) Nimi: Aasta Töö osad (kõik algavad eri lehtedelt): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad (kui on) Kõigepealt kogu tekst kirja, alles siis vormistus, nii on kergem. Teha ära tiitelleht, jätta üks tühi leht, selleks klikkida teise lehe kõige esimesele reale ja Insert -> Break -> Page Break Edasi tekst, kui see on valmis, vormistus. Ja kõige lõpus sisukord. Teksti suurus 12 (v.a pealkiri) Times New Roman Reavahe 1,5 (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Line Spacing 1,5) Kahepoolne joondus (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Alignment -> Justified)
1,2 cm 3 cm 1,5 cm LOGO asutuse nimi * * * adressaat asutus aadress meie; kuupäev; kausta nr/koopiad teie ................................................ * * pealkiri * (*) sisu (algatuskiri) - sooviavaldus - arvamuse küsimine - vastuse ootamine * * allkiri nimi amet * * koostaja nimi telefon * * Lisad: ........................ * * (*) aadress meiliaadress reg.kood asutuse nimi telefon (otsene) indeks, linn telefon (üld) (koduleht)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
docstxt/13943058532525.txt
kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .................................................................................................................................................
Ruudi Viis Männi Keskkool Õppejuhataja 18.veebruar 2009 SELETUS Mina, Kirsi Helk, 11.c klassi õpilane, võtsin seintelt plakatid maha. Peale sõbrapäeva õhtust üritust võtsin seintelt plakatid ära, sest arvasin, et neid pole enam rohkem vaja ja viskasin need minema. Palun tekitatud segaduse pärast vabandust ja luban, et järgmine korda pean enne kooli huvialajuhiga nõu. Kirsi Helk Puu 8 80073 Tõrva Tel. 5722340
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku. Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid: etteantud ja hargnev strateegia, kohanev strateegia ning...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed..................
Kooli nimi siia... Platon Referaat Koostas: ... Juhendaja: ... Kohanimi siia ..., aasta siia ... Sisukord Elulugu.........................................................................................3 Ideeõpetus.....................................................................................4 Õpetus hingest................................................................................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poli...
Võrumaa kutsehariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson TSELLULOOS Referaat Juhendaja :Tiina Asi Väimela 2012 Tselluloos on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust...
Hr Kaarel Säre Teie AS Kuusik Aia 77 Meie 05.02.2009 nr 3-7/19 002575 TARTU Koostööpakkumine Austatud Kaarel Säre Tutvusime Teie poolt pakutavate toodete ja teenustega messil ,, Mets 2008". Oleme huvitatud pakutavate teenuste tarnetähtaegadest ja masketingimustest ning sooviksime lähemalt tutvuda toodetavate kaubaartiklitega. Lugupidamisega Ants Puus Müügijuht Kalju Lapsik 555 6565 Asu 9 Tel. 605 5066 a/a 125224541 151525 TALLINN Faks 605 5065 Swedbank Reg. Kood 8795832 E-post: [email protected] www.puit.ee
2 GEORG OTSA ELU Georg ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm, 04.04.1898 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti- ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander A...
Tehnomaterjalid. Praktikum 1. “Mehaanilised omadused: tugevus, plastsus, sitkus.” Valisin 1. tõmbegraafiku. Rm=19040N / (2,9mm * 20,0mm) = 328,3 MPa Rp= R0,2 = 14572N / (2,9mm*20,0mm) = 251,3 MPa A= [(117,57- 80,0) / 80,0 ] *100 = 46,96 % Löögisitkuse väärtus: 8J; purunemine oli habras. Tehnomaterjalid. Praktikum 2.” Kõvadus” Meetod Materjal Kõvadus Brinell Teras K110 223 HBS Messing 144 HBS Vikers Keevisõmblus 197,4 HV Rockwell Teras 22 Mn B5 43 HRC Kõvasulam 82 HRA Dualumiinium 59 HRB Messing 67 HRB Barco DMM...
Mõtteid täisea künnisel Enamik eesti noortest ootavad aega, mil saavad 18. Saavad osta nii palju alkoholi ja tubakat kui hing ihaldab ja keegi ei või neid keelata. Nad saavad enamikesse klubidesse sisse ka ilma valetamiseta ja tädide dokumentide kasutamiseta. Igal noorel on võimalus teha juhilube ilma, et mõni täiskasvanu peaks kõrval istuma. Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme". Meenutades om...
VORMISTAMISE ÜLESANNE 1 TUNNITÖÖ Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlu...
VORMISTAMISE ÜLESANNE 2 TUNNITÖÖ Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 ABSTRACT Pilling is an undesired defect of textile fabrics, consisting of a surface characterized by a number of roughly spherical masses made of entangled fibers. Mainly caused by the abrasion of fabric surface occurring during washing and wearing of fabrics, this defect needs to be accurately controlled and measured by companies working in the textile industry. Pilling measurement is traditionally performed using manual procedures involving visual control of fabric surface by human experts. Since the early nineties, great efforts in developing automatic and non-intrusive methods for pilling measurement have been made all around the world with the final aim of overcoming traditional, visual-based a...
Edith D. de Leeuw, Joop J. Hox, Don A. Dillman INTERNATIONAL HANDBOOK OF SURVEY METHODOLOGY ÜLESANNE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 TABLE OF CONTENTS 2 1 THE CORNERSTONES OF SURVEY RESEARCH 1.1 Introduction The idea of conducting a survey is deceptively simple. It involves identifying a specific group or category of people and collecting information from some of them in order to gain insight into what the entire group does or thinks; however, undertaking a survey inevitably raises questions that may be difficult to answer. How many people need to be surveyed in order to be able to describe fairly accurately the entire group? How should the people be selected? What questions should be asked and how should they be posed to...
AS MAASTIK Hr Kaido Kask AS PLIIATS Tallinna mnt 35 12346 Rakvere 15.11.2009 nr K-15/32 ÜÜRISOOV Lugupeetud härra Kask Soovime Teilt üürida ruume seoses õppepäeva läbiviimisega 12.- 13.12.2009. Ootame infot tingimuste ja hinna kohta. Lugupidamisega Mari Murakas Direktor Koostaja: __________________________________________________________________________________ Kesa 3b Tel +372 246 8423 ak 753298007334 12345 Rakvere Faks +372 246 8403 Swedbank rg-kood 5338411 E-post [email protected] KMKR 66542065
Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakk...
2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Kromatograafilised meetodid KROMATOGRAAFIA - meetod, millega saab ainete segu lahutada komponentideks ning mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. MOBIILNE FAAS STATSIONAARNE FAAS Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada: - Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: ...
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning...
RUNNING HEAD: RUSSIA Russia Throughout the History U.S Government Table of Contents 1. Introduction 2. History of Russia 3. Russia nowadays 4. Important people in Russia throughout the history 5. Conclusion 6. References Introduction- Russia Throughout the History Russia is a one of the biggest countries is the world. The first clues about Russian history are from as early as the 9th century. Russia has suffered through rough times in war, mad leaders and tough life amongst the locals. Over times the country has had several different names and political systems. They have been an empire ruled by a czar, a communist nation, and a democratic federation. Nowadays the country's official name is the Russian Federation ("Basic facts about,"). The head of the executive branch i...
KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suu...
AS KUUSIK __________________________________________________________________________________ Kuuse 22a Tel +372 246 8423 ak 753298007334 76336 TARTU Faks +372 246 8403 Swedbank rg-kood 5338411 E-post [email protected] KMKR 66542065
Johann Sebastian Bach Üldinfo 31.03.1685 28.07.1750 Saksa helilooja ja organist Barokk Lapsepõlv Musikaalne pere Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu Onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas orelimängu Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukan...
Valga Põhikool TANEL LAANMÄE Uurimistöö Laura Põder Juhendaja: Riho Meri Valga 2015 SISUKORD Sisukord.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu...............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Eesti panga roll majanduses Referaat Juhendaja: Lauri Punga PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise k...
docstxt/132670467521669.txt
Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bi...
Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Ke...
___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ____________________________________________________________ Hinnang töö erinevatele komponentidele: 1. Töö sisu: ________ punkti (maksimaalselt 35 p) 2. Teemavalik: ________ punkti (maksimaalselt 15 p) 3. Viitamine: ________ punkti (maksimaalselt 10 p) 4. Vormistus: ________ punkti (maksimaalselt 20 p) KÕIK KOKKU: _________ punkti (maksimaalselt 80 p). "___" _________________ ___________________________ kuupäev retsensendi allkiri 26 Lisa nr. 3 Uurimistöö juhendaja hinnang Juhendaja: _____________________ Amet: _____________________ Töökoht: _____________________
Uurimustöö vormistusjuhend 1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut num...
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövjõuku. Niipea kui kakski kokku heidavad, et ühiselt midagi toimetada, on esimeseks eelduseks, et nad teatud määralgi teineteist usaldavad et nad oma lubadustele ja kohustele truud on, muidu pole vähimgi koostöö, kooselu võimalik. Armukadedust leebes vormis peetakse kindluse märgiks ja selle puudumist tõlgendatakse kui hoolimatust. Ometi on armukadedus paljudes suhetes ületanud mõistlikkuse piirid ning suhte kindluse süvendamise asemel hakkab see tasapisi suhet hävitama.Sellisel juhul on tegemist haiglase armukadedusega. Haiglaslik armukadedus võib avalduda mitmeti. Näiteks põhjendamatute armukadedusstseenide korraldamises partnerile.Kuid äärmuslikult armukadedad inimesed kutsuvad ka ise teadlikult armukadedust esile,et veenduda partneri tunnetes enda vastu. Sagedamini teevad seda just naised,kes ise on ebakindlad ja ei tunne ennast ki...
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
Vastseliina Gümnaasium Referaat Jaanipäev Autor: Kevin Eerik 2009 Marta seisab koduväravas, pilk suunatud kagusesse. Sinna, kust tõuseb suits ja kostavad torupilli helid. Marta on elanud pikka elu, näinud head ja halba. Nüüd on ta vana ja väsinud naine. Ta kuulab veel kord ja astub siis tagasi maja poole. Jalad ei kanna enam ja üha rohkem tuleb toetuda kõverale puukepile. Kunagi olid ajad, mil Marta noore ja sileda tütarlapsena jaaniööl üle seitsme kiviaia hüppas, jaanililli kõvasti peos hoides. Siis lootis ta unes oma tulevast peigmeest näha. Nii see juhtuski. Unes nägi Marta pikka laiaõlgset noormeest, juuksed tuules lehvimas. Paari aasta pärast nägi ta oma tulevast külapeol. Võttis tantsima ja nii nad keerlesidki läbi elu. Nii palju või vähe kui neile antud oli. Karm saatus astus nende vahele ja viis noormehe varakult Manala teele. Marta jäi suure talu...
Audentese Spordikool Rooma arhitektuur: Pantheon Referaat Autor: Hans Peeter Tulmin Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................4 Rooma arhitektuur...................................................................................................................5 ........................................................................................................................................5 Pantheon..................................................................................................................................6 Ajalugu............................................................................................................................6 Arhitektuur....................
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad kui me arvame. Me anname päris kergekäeliselt erinevatele lehekülgedele õigusi, mille lugemiseks oleme liiga laisad. Näiteks võib tuua ...
Kadrina Secondary School Princess Diana Report Mattias Suurkivi 8.a Class Instructor: Katrin Mägi Kadrina 2009Contents Introduction I chose Princess Diana, because I wanted to know about her and I like the British royal family and she was a part of the family, too. She is dead and if somebody reads it, he or she can learn about her and will know what she was like. The purpose of the work is to introduce Diana and get to know her better. Diana Facts about Diana Main Facts Her full name is Diana Frances Spencer and she was the Princess of Wales. Diana was called people's Princess. She was born on 1. July 1961 in Park house, Sandringham, Norfolk. She was born at the same place as her mother. She was married to Charles, Prince of W...
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga. 2) Nikkel lainedab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. See ala laieneb legeerivate elementide sisalduse suurenemisega, kuni ferriit muutub stabiilseks kogu temperatuurivahemikus. Nikkel tõstab terase struktuuriosa- ferriidi ja seega ka terase tõmbetugevust ja voolavuspiiri ja sellega koos ka kõvadust. Nikkel alandab...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
