konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja. § 4. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted, 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; - õpetaja roll on ju luua lapsele õppimiseks sobiv keskkond. § 5. Õpikäsitus, (4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; - konstruktivistlik õppimiskäsitlus põhineb ka sellel, et õppija ise seostab uued teadmised varasematega ja oskab neid ka kasutada. Merit Miljaste, LÕE-2
Konstruktivistlik õpikäsitlus Konstruktivistlik õppimine põhineb õppija enda aktiivsusel eluliste probleemide lahendamisel. Õppija hangib oma uued teadmised ise, toetudes teema erinevatele vaatenurkadele ning oma isiklikele teadmistele ja kogemustele. Saadud uued teadmised seostatakse varemõpituga. Lahenduskäike ja niinimetatud ,,õigeid vastuseid" võib olla mitu. Konstruktivism seab omapoolsed nõuded nii õpetajale kui õpikeskkonnale, kus õppimine aset leiab
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh
Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia uurib, milles poolest inimene erineb loomadest. Inimest
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles
Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J
Niklas Luhmann Süsteemiteoreetilist kommunikatsioonikäsitlust(4). Protsessikoolkonna ja semiootikakoolkonna erinevused: P's uuritakse protsessi, kus üks isik mõjutab teise käitumist/meeleolu, S's uuritakse teksti ja kultuuri(tähenduste loomist ja vahetamist) 3 lähenemisviisi kommunikatsioonile: mehhaaniline-sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale(realistlik) Sotsiaalkonstuktsionistlik-komm on interaktsioonide tulemus, mille käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi(konstruktivistlik) Süsteemne-komm on sõnumite loomine through-puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik) Realism - me võime nimetada midagi ,,tõeliseks" ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule ,,objektiivsele" reaalsusele. Teadvuse ja reaalsuse suhet nähakse pildikujulisena Kartesianism Descartesi ladinakeelsest nimest Renatus Cartesius -
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J
Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust
kaasates kõik romantilisse keerisesse "Inimene ja sfinks" 1919 ja ,,Katastroofid" 1920, on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses ,,Vahekorrad" 1922, milles mõistab hukka sõda ning varakate kihtide vägivalda, agiteerib kujuteldavat ideaalühiskonda ja inimest kuulutades ,,Geomeetriline inimene" 1924, on valdav graafiline eksperiment ja kubistlik- konstruktivistlik tehnika ,,Multiplitseerit inimene" 1927, jätkab käibetõdede lammutamist AITÄH! Merilin Nõgu, Kersti Sepp, Magnus Kolk
õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, suhtlemise kaudu arenev. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. H lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast. - Keskne idee realiseerida igale inimesele omast arengupotensiaali. Õpetaja on isik, keda õpetatakse dialoogis õppijateg. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline õppima õppimine, igaühel õigus individuaalsusele, isiklikule vabale arengule. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad koondavad uutele kogemustele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
aset juba ka millegi korduva läbitegemisel ja uuesti harjutamisel, et suurendada vilumust. Tingimine- tingitud refleksid kujunevad õppimise teel, suutlikkus õppida oma tegevustest, niiöelda katse ja eksituse meetod (Näiteks koera treenimise puhul) sotsiaalne õppimine ehk kognitiivne õppimine tähendab õppimist läbi teiste kogemuste (näiteks lapsed õpivad täiskasvanuid jäljendades). teadmiste konstrueerimine- Konstruktivistlik õppimismudel väidab, et õppimine on teadmiste konstrueerimise protsess, milles õppijad on tähenduse loojad ja õpetajad nende suunajad. 4. Analüüsige oma õppetegevusi, millal ja kus kasutate. Kasutan kõiki eelnimetaatud õppimisviise, harjutamine, tingimine, sotsiaalne õppimine ja teadmiste konstrueerimine. Enamik õppetegevusi kasutan igapäevaselt koolis, kuid ka kooliväliselt, kui satun kokku mõne uue olukorraga.
see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Samal ajal arenes ka konstruktivism. 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. Rakenduskunstis ja arhitektuuris nähti konstruktivismi kui üht osa funktsionalismist, mille omapära oli konstruktsioonide rõhutamine ja nähtavale jätmine. Mõisted “konstruktivism” ja “funktsionalism” pärinevad 19.sajandi lõpust, mis mõlemad tähendavat lihtsat ja funktsionaalset ehitus. Geomeetriline kuubik Geomeetriline kujund ja rohkelt klaasi. Kasutatud kirjandus: https://www.scribd
Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste „kommunikatsioon“ tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem – omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt käsitletakse elemente jagamatutena.
Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ,,kommunikatsioon" tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutavad hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt käsitletakse elemente jagamatutena.
Pensionile ka arengus kriisid. Tema järgi on in ise neis süüdi siirdumise iga. Elu tsükliastmed kehtivad kõigile ja tegutseb üksi. In on erinevad oma võimete, in. Säilitamine- valmistumine eraldumiseks. isiksuse om, vajaduste jne. poolest. Nende om tõttu (tänapäeval tsüklid korduvad). K küpsus- sujuv on iga in kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse- üleminek ühest etapist teise. eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon Konstruktivistlik paradigm. Seoses radikaalsete muutuvad aja jooksul. K-areng on määratud k- sotsiaal-majanduslike muutustega 20. saj lõpus küpsusest. hakati üha rohkem rääkima postindustriaalsest Mõtles välja k vikerkaare. Kaar 5-aastaste (humanitaarteadustes postmodernistlikust) vahemikega 5-80. Lapse; töötaja; kodanik; ühiskonnast ning vajadusest leida muutunud puhkaja; õpilase; perein rollid
mõistmist. Tema arvates on õppimise põhialuseks avastamine. Peamiste nähtuste mõistmisele jõudmiseks peab laps Piaget arvates läbima teatud astmed, kus nad konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses tegevuses peavad lapsed avastama klassis valitsevaid suhteid ja mõtteid, mis toob kaasa tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse
Mida kujutab endast Piaget' tunnetsuprotsessi mudel? Millised on kaks äärmuslikku suunda õppimise kognitiivses käsitluses? Mida kujutab endast konstruktivistlik õppimiskäsitlus? Mis on selle õppimiskäsitluse eelised? Mis on selle õppimiskäsitluse puudused? III Lõpetav osa 6 min Rühmatöö Rühmatöös aktiivne Uue info kinnistamine,
praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi mustad mullapinnal, niiskunud seinal), on teda lihtne avastada. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teatud hulgal mükotoksiine(seente toodetud mürkained), võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. 1. Konstruktivistlik seisukoht sündmuse ja selle kajastamise suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda. Ajakirjanukud valivad välja kõige
parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy) 3
suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai sotsialistlik realism, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Gavril Frolovi ikoonimaal `'Neli jumalaema'' Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses ekspressionismis nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja
Teiseks võttis Nõukogude valitsus selgemalt suuna vene imperialismi traditsioonide ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Click to edit Master text styles Second level Gavril Frolovi ikoonimaal. Third level `'Neli jumalaema'' Fourth level Fifth level Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust.
R. M. Gagne inimesel on piiritu kasvu Konstruktivistlik suund J. Mezirow mõjutab hoiakuid
- Objektiivne= tunnetuse tulemus, mis vastab objektile - Objektiivsus= faktide esitamine - Faktid on need, mida me kogeme vahetult. Keegi teine võib sama kogeda. Kahevalentne loogiga (Aristoteles) Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed. Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega. Meediauuringutes on mehaanillisest lähenemisviisist üldiselt loobutud. Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid. Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks.
Palju efektiivsem viis on suhtuda vigadesse kui õppeprotsessi loomulikku osasse. Eksimustest õpitakse, need arutatakse läbi ning tehtud vigade kaudu leitakse uusi õppimisvõimalusi. Kui õpilane saab aru, kuidas oma vigadest õppida ja mida edasi teha, tähendab see, et temasse on suhtutud kui arenemis- ja vastutusvõimelisse isiksusse. (Jürimäe & Kärner, 2011, 12-14.) Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas Sotsio-konstruktivistlik õpikäsitus, kus õpilane õpib eelkõige ise, toetub just isiksuse arendamisele ning on meeldiv lugeda, et nimetatud õpikäsitus on esindatud ka taasiseseisvunud Eesti riiklike õppekavade üldosades. (Jürimäe & Kärner, 2011, 13.) Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikes õppekavades on kujundav hindamine eraldi välja toodud. Õppekavas kirjeldatakse kujundavat hindamist kui õppe käigus toimuvat hindamist,
populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele, seega on neil võimalus saavutada autoriteetne positsioon. Tõrjutud noorukitel on sotsiaalsete oskuste vajak, mis ei lase neil olla mõjukad. Liidriks olemiseks ei piisa positiivsest käitumisest, vaid positsioon saavutatakse ka agressiooni abil. Õpilaste kaasamine õpetaja rekleksioon ja konstruktivistlik õpetamine Reflekteerimine võimaldab õpetajal analüüsida oma mõtteid, tundeid, kogemusi, väärtusi ja käitumist õppesituatsioonis. Aitab õpetajal keskenduda õpilase juhendamisele ja toetamisele ning õpitava sisu selgitamisele. Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu
protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik ehk arengu paradigma Konstruktivistlik paradigma Karjäärinõustamise sünnilugu Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. sajandi esimestel kümnenditel Tööstuse ja masstootmise areng tekitas vajaduse efektiivsuse tagamiseks sobivate omadustega tööjõu järele Esimesed testid töö jaoks sobivate omadustega inimeste määratlemiseks Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Matching eesmärgiks leida ideaalne sobivus (match) inimese ja töö vahel
· Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast · Õppija aktiivsus ja individuaalsed iseärasused õppimisel · Jerome Bruner · Robert Siegler · Michelene Chi · Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe · Koolis luua situatsioonid, mis võimaldavad avastuste tegemist
Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle?
väärtused, rahvuslus ja kuna funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur • Lihtsad risttahukad, geomeetrilised vormid Tuntuimad vene konstruktivistid: – Vladimir Tatlin – El Lissitzky Vene avangardi sümbol! http://www.dieselpunks.org/profiles/blogs/tatlins-tower-a V. Tatlin mp-flyer III Internatsionaali monumendi Monument pidi ehitatama tänapäeva Peterburgi makett (teras, klaas, puit) 1919-1920
- avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine · Klassikaline õppimine- Ivan Pavlovi katse koeraga (Krull 2000 lk. 182) märkide ja seoste
· Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele. · "Mis funktsioneerib hästi, on ilus", väitis Saksa arhitekt Bruno Taut. · 20.sajandi konstruktivistlik suund sai alguse maalikunstis, kus hakati otsima universaalset ja täiuslikku ilu. · Seda hakati nägema geomeetrias ja geomeetrilistes kujundites.
Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam". 1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet".
konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. · 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. SP koht teaduste süsteemis · SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus · SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. · Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! · SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö,
* Täiskasvanud on loomuomaselt ennastjuhtivad õppijad, kes teavad ise, mida ja kuidas õppida. - Teatud olukordades on inimesed tõepoolest väga teadlikud eesmärkidest ja oskavad neid suurepäraselt teostada. Samas on terve hulk olukordi ja teemasid, mille puhul vajatakse selgeid juhtnööre. 8. ILLERISE LÄHENEMINE ÕPPIMISELE: DIMENSIOONID ÕPPIMISES, ÕPPIMISVIISID JA MITTEÕPPIMINE 9. ÕPPIMIST KÄSITLEVAD TEOORIAD (BIHEIVIORISTLIK, KOGNITIIVNE, HUMANISTLIK, KONSTRUKTIVISTLIK, SOTSIAALNE) JA NENDE VÕRDLUS HUMANISTLIK ÕPITEOORIA · Humanistid arvasid, et inimesed pole lihtsalt bioloogilised objektid. · Nad keskendusid inimlikusele, vabadusele ning otsuste ja elu tähendusele. · Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu. · Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel: Mis motiveerib inimest elule? Millised on õppimise emotsionaalsed küljed?
Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Oluline on testimine · humanistlik ehk arenguparadigma: Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide ülesanded. Kasutatakse teraapiaid. · konstruktivistlik paradigma: 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab. Narratiivsus. Humanistlik. Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed.
varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Konstruktivistlikud õpiteooriad Konstruktivistlikud õpiteooriad on edasiarenduseks kognitivistlike õpiteooriate piazeelikest ja võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akkommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset
kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest põhimõtetest ja protseduuridest ning erinevatest analüüsi- ja tõlgendamismeetoditest, mille käigus uuritava nähtuse/objekti kohta tekib põhjendatud ja tõendatud teoreetiline teadmine, näiteks põhjus- tagajärg seos teiste nähtustega. Põhistatud teooria üks oluline metodoloogiline põhimõte on, et teaduslikku uurimust käsitletakse, kui tundmaõppimise protsessi, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga
loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad.
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia
Ajaleht on kollektiivne organisaator Autoritaarses ühiskonas meedia ülevalt alla, kontrollitud ja juhitud, kujundab avalikku arvamust Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke. - Tunnetus toimub teadvussüsteemis - Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest) Teadvussüsteemid
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge.
PSÜHHOTERAA põhjalikku arutelu inimese ja küsimused ja tähenduslikuse kuuldakse kliendilt, suhtutakse tuleb toime hästi probleemide lahendamisek PIA maailma vahel. aspektid. eeldusega, et see on tõde. näiteks Humanistlik psühhoteraapia Konstruktiivne teraapia: Laste analüüsimisel joonistatakse joon konstruktivistlik koosneb kolmest osast: Reaalsus- suhe kaheisiiku või ring ja vaadeldakse, mida laps teraapia. Samuti eksistentsiaalsus teraapiast, vahel tuleb dialoogiliselt sellega teeb. tulevad teraapia konstruktivistlikust teraaapiast ja välja. Transpersonaalne teraapia: Kaasatakse vormid toime laste
elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil). Kognitiivne lähenemine- teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon (kuidas meelde jätame, kuidas infot kasutame). Mudelõpe (A. Bandura)- märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine, motivatsioon; Bobo nuku eksperiment- Eksperimendi eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine. Konstruktivistlik lähenemine (Lev Võgotski)- rõhutab, et õpilane ja õppimine on aktiivne, sotsiaalse arengu teooria (keeleomandamine, keeleareng, teistega suhtlemine), sotsiaalsed kontaktid, õpetaja, lähima arengu tsoon. Konstruktivistlik lähenemine (John Dewey)- aktiivõpe, probleemipõhine õpe. Humanism- kasvu- ja arengupotentsiaal, õppijakeskus, koostöö, toetamine, kogemuslik õppimine. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg.
L. & Brophy, J. (1995). Contemporary educational psychology. 5/E. New York: Longman Pub. Kollom, K. (2013). Probleemipõhine ja uurimuslik õpe. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/03/03/probleemipohine-ja- uurimuslik-ope/ Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholooia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. 293-298. Pressley, M. & McCormick, C. B. (1995). Advanced educational psychology. New York: Harper Collins. Rajaleidja. (2014). Konstruktivistlik paradigma. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.rajaleidja.ee/konstruktivistlik-paradigma-2/ Teppan, P. (s.a.). Kaasaaja õpiteooriate lähtepunkt. Külastatud 5. oktoobril 2014, aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/ Wood, D., Bruner, J. & Ross, G. (1976). The role of tutoring in problem solving. Journal of Child Psychology and Psychiatry. Vol. 17. 89-100. Vygotski, L. (1962). Thought and language. Cambridge, MA: MIT Press.
meediume. Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga-Teoreetiliselt saab reklaam majandustsükleid siluda (Albion, Farris,1981), sest tootja väldib langusfaasis ületootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida tarbimise taset kõrgemal, kui ilma reklaamita st pidurdab langust. Kommunikatsiooniteooria lähenemisviisid: 1) Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2) Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: kommunikatsioon on vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi ; 3) Konstruktivistlik - süsteemne: kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem kostruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem – Omavahel seotud elementide
põhisõnum on ,,tunne empaatiline, soe pidevalt vastu võtta elukäsitlust niivõrd, eelistavale kliendile. iseennast". Koosneb ja siiras. terapeudi poolt et tulemuseks oleks kolmest põhiideest: Terapeudi roll on esitatavaid kvalitatiivselt uus eksistentsiaalne, aidata kliendil väljakutseid. inimene. konstruktivistlik ja saavutada Kasutatakse interpersonaalne teraapia. vabadus ja rolliteraapiat, mille vastutus oma elu käigus klient mõtleb eest. Terapeudi ja välja teatud tegelase, kliendi vahel peab terapeudi abiga olema vaimne pannakse roll
saavuta. Õpetaja mitteverbaalne suhtlemine: - Kuidas sa klassis õpilasi vaatad. - Millise hääletooniga sa räägid (Suhtlemistasandid) - Milliseid zeste sa teed jms. Õpetaja verbaalne suhtlemine - Kuidas sa annad tagasisidet (hinnanguvabalt või hinnanguga isiksusele; KEHTESTAMISTEHNIKAD) - Kuidas sa väljendad mõistmist - (ümbersõnastamistehnikad) jms Heade vastastikuste suhete tekke tingimused - Õpilaskeskne õpetamine - kognitiivne ja konstruktivistlik õpikäsitlus - Õpilased ootavad, et õpetaja juhiks (organiseerib, selgitab, annab korraldusi jms.) - Õpilased ootavad, et õpetaja oleks sõbralik, toetav, hooliv ja ilmutaks huvi - Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest
vastastikune areng ei käsitle mehhaanilist õppimist ennastjuhtiv, aktiivne õppija õpetajale kõrged nõudmised hinnatakse protsessi õpetaja suur vastutus õpetaja on õpiprotsessi suunaja tulemusi on raske mõõta õpetaja on loominguline ja analüütiline õppijal on suur koormus ja vastutus õppija tajub seoseid õppija arendab mõtlemist KONSTRUKTIVISTLIK SUUND Plussid Probleemid uus teadmine ja kogemus õppija on aktiivne ja iseseisev teadmiste ja keskkonna suhe vajalikõppija ja õpetaja küpsus õpetaja on suunaja ja toetaja õpetaja vastutus integreeritud, seostatud ja süsteemne vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, teadmine õpikeskkond)
Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus • Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine raamistik nähtuse kirjeldamiseks – toetub ka varasematele uuringutele • Baseerub teatud
annaabi.ee 
