Kui meid ei nimetataks ,,homo sapiensiks" ehk mõtlevaks inimeseks, oleks maailm tühi koht, lihtsalt eksisteerimiseks loodud pinnas. Elaksime instinktiivsetel meetoditel ja kuuluksime samasse klassi kuhu loomadki ning võitleksime ellujäämise nimel kiskjalikult, jahtides saaki. Ilma mõtlemiseta ei tuleks inimlapsed maailmas kuidagi toime, vaid sureksid lihtsalt välja. Väljaarenenud aju annab inimesele kätte tee, kuidas kontrollida oma tunge ja luua midagi uut ning sellega päästa end mingil määral kõikvõimsa looduse eest. Kas mõtlemine annab kätte võtme, mis avab kõik uksed või jätab nii mõnegi neist suletuks? Inimesed mõtlevad, tajuvad välismaailma ning reageerivad sellele väga paljude omavahel ühenduses olevate närvirakkude abil. Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev,
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F
tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17. sajandi Inglismaa mõjukamaid filosoofe, on oma poliitilise filosoofia alases peateoses "Leviaatan" esitanud oma teooria riigi vajalikkusest. Ta vaatleb inimeste tunge, mis olevat enamuses egoistlikud ning leiab, et kui inimeste üle pole mingit kõrgemat võimu ehk suverääni, siis valitseb nende seas paratamatult kõikide sõda kõigi vastu. Seda saaks ületada vaid kunstlikul teel, inimeste omavaheliste lepingutega, mille teel loodaks ühiskond. Seega esitas Hobbes esimesena ühiskondliku lepingu teooria. See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed annaks osa oma õigustest (sest ühiskonnata ehk loomuseisundis on igaühel õigus ja vabadus teha
Mina, olles nüüd ametlik, karvane Väike-Maarja Õppekeskuse rebane. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures. Tõotan: Tahtlikult mitte levitada oma kirpe, Mitte nakatada teisi marutaudiga, mitte märgistada igat nurka, ning taltsutada oma jooksuaja tunge. Luban kutsuda oma fantastilisi, andekaid, 1000 korda lahedamaid 3nda kursuse õpilasi igale peole võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa juua ja peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban regulaarselt toetada Kulinaaria sissetulekut. Kanda kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka 3-nda kursuse jaoks. Klassis olles: teen oma parima et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome. taltsutan oma kasvavat lobapidamatust.
Ego). Miski on inimese sünnipärane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega. Miski pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele, ta on vaba, mis tahes piiranguist. Mina on Miskist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Mina on vahelüli tegeliku maailma ja Miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Mina ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Mina sümboliseerib tervet mõistust. Ülimina hõlmab endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Üliminas võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Psühhoseksuaalne areng Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele
sisemise pinge ja takistuse isiksuse funktsioneerimisel. Id juhindub oma tegutsemises mõnuprintsiibist (tekkivale pingele üritatakse leida võimalikult kiire lahendus ja lõbu ning naudingut maksimeerides püütakse igasugust psüühilist ebamugavustunnet vältida) Ego ehk mina on id'ist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Ego ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Ego talitseb tunge, ohjab ja suunab impulsiivset tegutsemist ja samas mõtestab ja tõlgendab keskkonda nõnda, et inimesel oleks võimalik sellega kohaneda. Ego sümboliseerib tevet mõistust. Superego kätkeb endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Superegos võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Süüme kasvab sedamööda, kuidas lapses arenevad enesehinnangu võime, moraalsest keeldudest ja süütunne.
· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria Näiteks kui toitumisel on magustoit ajend, paneb piltlikult enda poole tõmbama, tegutsema. Aeg-
Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega. M. Under Rühmituskaaslaste poolt Siuru printsessiks hüütud. Gailit nimetab ,,Noor-Eesti puhkema läinud õieks". Tema tähtsaim, siurulikum ja esimene luulekogu ,,Sonetid" Underi luules elad ja kõneleb armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsemale ilule vastvõtlik. Kajastuvad eri ajaloojärgud ning poeetilised stiiilid; annab edasi inimese siseilma keerukust, tundeid ja varjatud tunge. Läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. H. Visnapuu Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletaja. Loomingus paistavad silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. Tema esimene luulekogu on 1917 aastal välja antud ,,Amores". A. Gailit Gailit oli romantik, tema teosed huvituvad erakordsest ja eriskummalisest. Oli enne kõike novellist, ka tema romaanid liigenduvad novellideks.
ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (19041989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
Motivatsiooniteooriad otsivad seletusi sellele, mis põhjustab inimese käitumise ja mis varustab käitumise energiat. Motivatsiooniteooriateks on: 1. Instinktide teooria (McDougall) Selle teooria kohaselt sünnivad nii loomad kui inimesed käitumisprogrammidega ja kui mingi bioloogiline vajadus on rahuldamata, siis käivitub see käitimusprogramm. See teooria lükati ümber selgitustega, et nii loomariigis ja eriti inimeste puhul paneb käituma ka eelnev kogemus ja õppimisvõime. 2. Tunge taandav teooria Selle teooria kohaselt otsib oga organism homöstaasi e. tasakaalu. Käitumine on eesmärgistatud tasakaalu otsimise ja pingete maandamiseks. Vastukaaluks on uudishimu ja põnevuste otsimine inimeses. 3. Ärrituste teooria Yerkes-Dodsoni seadus – iga inimese jaoks on nn. optimaalse ärrituse tase, kus ta on suuteline tegevust sooritama kõige paremini (T – thrill seeking) 4. Ajendite teooria
Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Gio rg io de Chiric o Tänava melanhoolia ja G. Apollinaire'i portree. müsteerium. Prohvet S alvado r Dali (1904-1989) Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja
teraapiat, suhete teraapiat ja psühhodünaamilist teraapiat. Sageli kombineerivad psühhoterapeudid erinevaid meetodeid. Üldiselt soovitatakse depressiooni raviks kasutada ravimeid, kui depressioon on mõõdukas või raske. Medikamentoosne ravi on alati tõhusam, kui seda kombineerida psühhoteraapiaga. Depressiooni ainult leevendavad antidepressandid. Antidepressandid mõjutavad tasakaalu nendes aju osades, mis reguleerivad meeleolu, reaktsiooni stressile ja füüsilisi tunge nagu uni, söögiisu ja seksuaalsus. Kuidas toetada depressioonis olevat teist inimest? Ole mõistev! Suhtlemisel võib depressioonis inimene käituda nii, et tunneb end ise halvasti, eemale tõrjutud ja väsinud. Oluline on meeles pidada, et depressioonis inimene ei käitu niimoodi kiusu pärast. Depressioonis inimesele on väga oluline, et keegi teda kuulab, väärtustab ja toetab. Soodusta regulaarset sportimist! Liikumine on depressioonist paranemisel väga oluline
· 1919. aastal, 15aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. · Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. · Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. · Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. · Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. · Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. · 1920ndate lõpus pöördub Dali sürrealismi juurde. · 1931 Valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. · 1933 on tema esimene näitus New Yorgis S. Dali looming: · barokselt ülespuhutud, · eksalteeritud, · pungil vihjetest ja alltekstidest,
oranzi värvi, keskaja kunstnikud aga kasutasid seda käsikirjade värvimiseks. Hispaania ja Portugali kaupmehed tõid esimese apelsinipuu Aasiast Euroopasse 15- 16'nda sajandi alguses. Enne 15. sajandi lõppu oli oranz värv Euroopas olemas, kuid seda nimetati kollaseks-punaseks. SÜMBOOLIKA Oranz sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Aktiviseerib, tundub energiavoona, soojendavana, lülitab välja intellektuaalsuse ning ergutab tunge. Hiinas ja Jaapanis seostub see värv armastuse ja õnnega. Eestis sümboliseerib oranz värv soojust, rõõmu, lõbusust ning päikeseloojangut. Saksamaal tähendab oranz värvitoon seltsivust, aktiivsust ja läbitungivust. Prantsusmaal aga särtsakust ja ägedust kuid samas võib see värv mõjuda ka häirivalt ning rahutuks tegevalt. Oranzi värvienergia: söödav: apelsin, mandariin, pihlakamari, mango, melon, aprikoos, porgand, mais, kaalikas, virsik.
on inimlikud piirid. Seda teab igaüks, kes vähegi on kokku puutunud võrgus leiduva tekstimassiga. Nii tundub, et jagatud luulekogemus on praegu veel olulisem kui varem. Tänapäeva luules on asju, millest me ilma tõlgete abita ei saaks kunagi teada, mida me teatud mõttes ei saa ,,uneski näha". Modernsest luulest saab nii mõnigi inimene ennast leida. Tunneb, et see räägib just temast. Poeesia väljendab luuletaja soove ja tunge midagi öelda, mida ei suuda enam endas kinni hoida. Salasooviks oleks poeetidel ilmselt see, et keegi kuuleks tema abitut karjet, mis on kuhugile ridade vahele põimitud või seda, et keegi teda mõistaks. Luuletajad on väga erinevad. Sven Kivisildnikule meeldib oma kogumikus ,, Päike, mida sa õhtul teed", kasutada musta huumorit. Nii mõnelegi võib selline sõnade kasutus tunduda väga riivatu ning alandav. /.../
Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Giorgio de Chirico. Guillaume Apollinaire portree. 1914. Giorgio de Chirico. Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915. Giorgio de Chirico. Prohvet. 1915. Giorgio de Chirico. Suur metafüüsik. 1917 Giorgio de Chirico. Hector ja Andromache. 1917. Giorgio de Chirico. Kadunud poeg. 1922. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904- 1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film
Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks. Selle teooriaga saab seletada paljusid asju käitumises, aga sellega on väga raske seletada nt. uudishimu inimesel on kalduvus uudishimu suurendada, mitte püüda saada tasakaalu.
Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
olla koos 30 peva - nagu Delose ohvrilaeva retk. Sellest, mis saab hiljem, ei rgita. Isebel annab korduvalt vihjeid, et ta on langetanud enda jaoks saatusliku otsuse, kuid Martin ei saa neist aru. Isebel on hest kljest kompromissitult kirglik tundeinimene, samas mngib ta suhtes Martiniga mngu, milles ei ava oma kaarte. Mduvad pevad jalutades, vesteldes, armatsedes, kuid Martin tunneb ahistust. helt poolt tunneb ta, et suhe Isebeliga ratab temas juba kustunud emotsioone ja tunge, samas tunneb ta, et on liiga vana ja muganenud, et alustada uut elu. Oma perekonnast ja tst ning seltkondlikust positsioonist ta loobuda ei taha. Temas on ka khklus, kas mitte Isebel ei asenda temaga on puuduvat idealiseritud isa, teda vaevab nende vanusevahe. Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida, ja sdistab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende vahekorda enda silmis igsutada. Isebel lahkub.
kunstis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Alateadvuse jõude püüti spontaanse ehk automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis. Teosed valmisid vabalt ja idee tekkimisel maalides kollektiivselt ehk tervik pilti nähti alles lõpus. Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi
Pärast esimesi luhtunud katseid komöödiatega saavutas Racine 1665 edu näidendiga „Aleksander Suur“. Kaks aastat hiljem kujunes aga tõeliseks triumfiks „Andromache“. Corneille oli selleks ajaks juba varju jäetud. Racine asetab enda tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega. Racine ei kiida heaks oma tegelaste nõrkusi, ent ta loobub kindlalt nende isealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Tema loomingus ei leida ka jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi. Kui kirg satub takistusele, sünnitab see uue, vastandliku kire. Ka klassitsistlikus komöödias valitsesid kindlad normid, mida näitekirjanikud pidid järgima. Ideaalis oli komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Komöödias kui niiöelda kergemale zanrile vaatasid akadeemikud
ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer")
kollektiivne joonistamine üks joonistab lõuendile pildi, katab selle kinni ja jätab nähtavale vaid detaili, millest austab järgmine. Pilt avatakse kui kogu lõuend on täidetud. Kasutasid ka nö. automaatjoonistamist. Eesmärgid: 1. Elu ja kunsti vahelt tuleb piir kaotada 2. Mitte tunnustada ühiskondlike reegleid 3. Võidelda kapitalistliku läänemaailma vastu 4. Olla spontaanne ja rahuldada allasurnud tunge Salvador Dali (1904-1989) 1916 alustas kunstiõpinguid 1918 esimene näitus 1922 astus Madridi kuningliku kunstiakadeemiasse 1926 tugevad sürrealismi mõjutused 1929- 39 kõige viljakam loomeperiood; arendas lõplikult välja oma stiili;, pildid meenutavad õudusunenägusid ja mõjuvad efektsete lavastustena 1940- 48 elasid naisega (Gala) USA paguluses 1950ndatel hakkas tegema suuremõõtmelisi ajaloomaale 1970ndatel alustas isikliku muuseumi projekteerimist Figuereses
või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reklaam on teadus sellest, kuidas hoida intellekti nii kaua kinni, et tema omanik raha ära annab. – Stephen Leacock. „Süüdistuskokkuvõte“ ütleb: Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida. Et reklaam lihtsustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge. Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus. Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu. Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste „kommunikatsioon“ tekkis 19.sajandil.
või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reklaam on teadus sellest, kuidas hoida intellekti nii kaua kinni, et tema omanik raha ära annab. Stephen Leacock. ,,Süüdistuskokkuvõte" ütleb: Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida. Et reklaam lihtsustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge. Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus. Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu. Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ,,kommunikatsioon" tekkis 19.sajandil.
selle kaudu oma seksuaalset tungi alla suruda; kognitiivne restrukturiseerimine pedofiile sunnitakse tegema otsekohseid otsuseid, et neid oleks võimalik vaidlustada (grupiteraapia); ohvritele kaasa tundma harjutamine vastavasisuliste filmide vaatamine ja kirjanduse lugemine, et pedofiil teaks, mis tunne on ohvril. Ravimitest on ainuke usaldusväärne ravimirühm antiandrogeenid, mis suruvad maha pedofiilseid tunge. Ravimeid kasutatakse väärkäitumise ravimiseks, seksuaalse iha, fantaasiate, võimekuse, käitumise ja meessuguhormoonie aktiivsuse vähendamiseks. Kontrollimine, nõustamine ja psühhosotsiaalne ravi peaksid olema kasutusel paralleelselt ravimitega. Ravi tulemust on raske tõlgendada: uuringud pigem hõlmavad laste tülitajaid või seksuaalkurjategijaid laiemalt kui pedofiile. Vahistamised ja ülestunnistused ei pruugi näidata korduvate kuritegude tegelikku arvu
mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Süvapsühholoogia, 20. sajandi psühholoogia ja psühhiaatria voolud, mis peavad inimese hingeelu ja käitumise põhiliseks suunajaks alateadvust ehk teadvustamatuid tunge (näiteks sugutungi ehk libiidot). Kitsamas tähenduses on psühhoanalüüs Sigmund Freudi rajatud psühhoteraapiasuund, milles psüühikahäireid tekitavatest tõrjutud kujutelmadest teadlikuks saamiseks kasutatakse niinimetatud vabade assotsiatsioonide meetodit. Vaba assotsiatsioon on psühhoanalüüsi tehnika, mille töötas hüpnoosimeetodi järgi välja Freud ning see seisneb selles, et patsiendid räägiksid iseendast, mitte ei kordaks anolüütiku ideid
Prévost kirjutas oma seiklusromaani ,,Manon Lescaut" armastusest. Lugu lõppeb traagilise lõpplahendusega. 4 Jean Jacques Rousseau(1712-1778) Traktaad pealkirjaga ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" oli just see töö, millega sai Rousseau tuntuks ja kuulsaks. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas tsivilisatsioonis kahelda. Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat ,,Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle." Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau' le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: ,,Julie ehk Uus Héloïse" ja ,,Émile ehk Kasvatusest." Tema viimased teosed on autobiograafilised: ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784)
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud. Eesotsas kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
Oldi 5 seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu toimub tänu sellele, et inimese alateadvus väljub nö. superego kontrolli alt. Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas. Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse tekke käsitlemisel. Kultuurikonflikti teooriat arendas Albert Cohen, kes tõi 1955a. sisse kriminaalse subkultuuri kontseptsiooni. Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes
Kuulsus tuli talle ootamatult: nimelt esitas ta ajalehekuulutuse põhjal ühele konkursile filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna. Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi ja sisemisi tunge. Tema õpetuse kohaselt on inimeste hindamisel oluline just headus, mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju
1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu konfliktid surutakse alla probleemid jäävad häguseks indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine. Ravimetoodikate näiteid: 1
tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne, On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale, Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitundele Ehk väljendab reklaam siiski turumajandusliku korra puudusi ise neid põhjustamata?
(Mangs, Martell 2000:329) Nartsissistlik objektivalik kui siirdestaadium võib sisaldada ka infantiilse seose eitamist samast soost vanemat. (Mangs, Martell 2000:329) Suhted võivad võtta folie a deux vormi, s.t need on peegelreaktsiooniks, mis teatavasti saab toimuda lühemat aega, kuid võib samuti tähendada algse seose ümbertöötlemist, nõnda et need suhted sõlmitakse selleks, et taasluua sümbiootilise või sadomasohhistliku olemusega lahendamata tunge. (Mangs, Martell 2000:329) Armumine tähendab uute objektide libiidset laadimist, mis on vahel siiski suuresti primaarobjekti vastu suunatud armastuse taaskogemine. (Mangs, Martell 2000:329) Heaks objektisuhteks peetakse päevikut. See on täiesti eriline nähtus, mis on omane keskastme klasside noorukitele, eriti tüdrukutele. Päevik mängib intiimse usaldusaluse rolli ja tal on objektiga võrreldav kvaliteet. Päevik täidab emotsionaalse tühiku, mis
vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste nõrkuste idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude *võrreldes Corneille'-ga: muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikumaks, tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. *üks kuulsamaid tragöödiaid ,,Phaidra" lähtub ainestikus Seneca samanimelisest tragöödiast ja Euripidese näidendist ,,Hippolytos". *Võrreldes Euripidesega: nihutab R psühholoogilise rõhu Hippolytoselt Phaidrale. *R loomingus ei leidu jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi *R taotlusi ei
Ehk ei olegi romantiline armastus emotsioon, vaid hoopis motivatsioonisüsteem, tänu millele saame luua ja säilitada intiimse suhte eelistatud paaritumiskaaslasega? Fisher võtab selle kokku nii, et romantiline armastus pole muud kui inimese baasiline tung paarituda soovitud kaaslasega. Mis on tung? See on neutraalne seisund, mis annab energiat ja juhib käitumist. Meil on näiteks tung kustutada janu ja saada sooja neid tunge ei saa summutada enne, kui need on rahuldatud. (Sugutungi, nälga ja emainstinkti saab ümber suunata või isegi maha suruda.) Järgnevalt mõned mõtted toetamaks arusaama, et romantiline armastus on tung, mitte emotsioon. · Romantiline armastus on visa nagu tungid, seda on sama raske lämmatada. Emotsioonid aga vahelduvad üsna kiiresti. · Romantiline armastus on suunatud ühele kindlale tasule nagu tungidki: nälg toidule, armumine armsamale
8. Arengupsühholoogia- Sigmund Freudi psühhoseksuaalne arenguteooria- Igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus ei alga mitte suguküpseks saamisega, vaid sünnihetkest saati. Esialgu on tegemist autoerotismi tasemega, mil naudingut saadakse oma keha puudutamisest, kusjuures lapse arenedes need naudingut tekitavad kehaosad vahetuvad. Puberteediea lõpuks on laps seksuaalsuse arengufaasid läbinud ja tema seksuaalsus küps. Mitmesuguseid tunge ei järgita, sest neid on tõkestama asunud moraal (nt. häbi ja vastikustunne). Freudi teoorias võib eristada järgmisi seksuaalse arengu faase: Oraalne faas- sünnist kuni aasta- poolteistaastaseni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu (imemine, hiljem hammustamine). Anaalne faas- 1. kuni 3. aastaseni. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu. Seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut ning samuti tugevneb tema enesekontrollivilumus.
vastu, selle aluseks oli tunde intensiivsus ja spontaansus, mis nõudis loojalt pidevat püüet ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire. Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises. Kasutati palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid pigem ürgseid tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust. Metafüüsiline maal Akadeemiline maalilaad, eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid, Nietzsche filosoofia. Teemad olid väljasurnud paigad, väljakud, mida kujutatakse liialdatud sügavusperspektiiviga, intensiivne valguse ja varju mäng. Mannekeenid ja marionetid, absurdsed esemete kombinatsioonid sisustavad maailma, kus
empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Neile on omane positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak ohvri suhtes (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). 3 Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning tegemist on kindla isiksusestruktuuriga
2.ülimina/Super-ego- inimese moraali alus, südametunnistus. Kui rikutakse Ülimina nõudeid siis tekib süütunne. Ülimina kujunen vanemate ettekirjutuste põhjal. Hakkab arenema eluaastal , kujuneb välja11 eluaastaks 3.Mina/ ego kui teadlik lähtealus. See on vahelüli tegeliku maailma ja miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Hakkab arenema 6 elukuul , kujuneb välja 3 eluaastaks 34.Freudi teadvuse 3 tasandit, is näited 1.teadvustatud tasand- moodustab meie peas toimuvast vaid väikese osa. Nii kuulub sinna see, millest me parajasti mõtleme. 2.eelteadvustatud tasand- seal paiknevad meie mälestused ja teadmised. Neid on suhteliselt kerge meenutada-st tuua eelteadvustatud tasandilt teadvustatud tasandile. 3.alateadvus(ihad, surmatung, hirmud)- See osa mõjutabki meie käitumist, ehkki me pole sellest teadlikud
Agressiivsus on sotsiaalse arengu hälve. Agressiivsus tähendab, et saavutamata on jäänud sostsiaalsusega seostuvad eesmärgid ja ideaalid. Sotsiaalsust võib pidada tasakaaluka psüühilise arengu eesmärgiks ja aluseks millelt hinnatakse psüühilise arengu edukust. Sotsiaalsus tähendab võimet tundmustel põhinevaid suhteid pikka aega alal hoida, kaasinimesi hinnata ja austada, ning nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Sotsiaalsus tähendab ka oskust oma tunge ja vajadusi väljendada teistele inimestele vastuvõetaval viisil. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). „Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist konrtollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema
dikteerib käitumise karakterist hoolimata, ta juhib tegelased saatuse väärarmastusega vastu hukkule. Racine asetab oma tegelased pidevalt üha julmadesse piirolukorradesse , kus nad peavad võilust iseenda ja oma tunnetega. Nagu muistsetes kreeka tragöödiates, võib inimese võitlus saatusega olla küll ülev, ent lõpuks jääb inimene siiski kõrgemale jõule alla. Racine ei kiida heaks oma teglaste nõrkusi, ent ta loobub kindlalt nende idealiseerimises, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Racinile on omane ka lüüriline kujundlikkus, võrreldes Corneille'ga muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikkumaks; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Racine'i taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikkult Racine muidudgi ei õigustanud neid. Küll näitas
3.Me elame ühiskonnas ja sellega seonduvad sotsiaalsed olendid. Nauding ise seisneb meie tungide ja soovide elluviimised. Eros elutung (seksuaalsus) ja Thanatos surmatung (agressiivsus). Kui inimesel on tungidega kaasnevad erinevad probleemid. Kaitse et in ei kannataks oma ihade pärast ja seda nimetab F tsivilisatsiooni. Selle alus on reaalsus printsiip mõistad oma ihasid ja tead nende olemasolust. Tsiv on sündinud sellest et in kardavad oma ihasid ja tunge. Tsiv ühiskond on kontrollija, mitte vabastaja. Mässumeelsuse akt on seotud hirmuga. Rock laulud on täis kuidas armastus tekitab hirmu. Naist käsitletakse kui Nõida- silmamoondajat. Led Zeppelini lugudes palju kajastub seda teemat. Armastus tähendab terve mõistuse ja mehelikkuse kadumisega. Kastratiseerimine. 60datel Hedonism lõbujanu. Rockmuusikasse hakkas armastuse teema laienema ja mõistmine oma lüüasaamisest. Selles nähti ka müügi ja turunduse nippi
mitte puutuma tiineid emasloomi, lubama janus loomakarja joogikohtadele. Loodus juhatas nägema ning tunnetama ilu ja harmooniat. Esteetika algete kujunemine ulatub samuti väga kaugesse aega. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises tätoveeringutes, riietes jms. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Kui plaanipärane töö hakkas inimese elus hõlmama üha suuremat osa, asus inimene oma tunge vajadusele allutama ja õpetas seda ka järeltulijatele. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Et mõista ühe või teise perioodi kasvatuse eesmärke, tuleb eelkõige selgitada selle ajastu elu iseloomulikud jooned ja kultuurilised ettekujutused, mis kasvatuse vorme ja püüdlusi kujundavad. 3
austamist. Seega on ka Hitleri ülistamine natsi-Saksamaal ja Lenini, Marxi, Stalini jt. austamine pooljumalustena Nõukogude Liidus käsitletavad apoteoosina. Askees (kr. askesis- harjutus) on usulis-müstiline õpetus, mis keskendub eriti praktilistele harjutustele. Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks. Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne). Ateism
tükitunne kurgus, neelamisraskused Afektiivsed sündroomid ** Ärevussündroom [orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired] ** Depressioonisündroom ** Maniasündroom [orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire] Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena. Inimese psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid jne., mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel. Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. Ekopraksia e. kajaliigutused (echopraxia) - haigusliku iseloomuga teise isiku käitumise jäljendamine Ekolaalia e. ekofraasia e. kajakõnelemine Ekomiimia e. kajamiimika Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on
kontrolli kaotanud inimesest Hüpnoos alandab vastuolude tajumise võimet (Nt Stroopi test) Raz hüpnoos toimib kergesti mõjutatavate inimestega, kel kaob võime kriitiliselt tajuda Freudi posthüpnootiline amneesia vihmavarju avamine pärast hüpnoosi näide UNI Kleitmann 1938 unelabor, uneuurimise isa Aserinsky REM une avastaja Unenägude seletused: Freud unenäod kaitsevad und, kuna enamus teadvustamata tunge on ebamoraalsed ja ei laseks magada Ludwig Strümpell me ei oska unenägusid ajaliselt paigutada, küsimus, miks me nii palju mäletame Õppimise teooria Jouvet unes mängitakse läbi geneetiliselt sisestatud käitumismustreid, uued mälujäljed kinnistuvad Crick unustamise teooria ebavajalik kustutatakse, saab hakkama väiksema ajuga Sipelgasiilil ja delfiinil suhteliselt suurim aju, puudub REM uni Tänapäevane lähenemine: uni kaitseb unenägusid, lihased une ajal ei tööta
Isiksuse psühholoogia Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad; Miski(Id) inimese ,, tuliste tahtmise katel" ,alateadvus,mille keskmeks on sugutung ehk libiido.See juhib otseselt või kaudselt inimese tegevust,ohjeldamatu naudinguhimu võib põhjustada inimese hukkamist. Mina(Ego) vahelüli tegeliku Maailma ja Miski vahel,et kontrollida Miski impulsse ja tunge,justkui ratsaniku ja hobuse vahekord; ratsanik peab hobust juhtima,pidurdama,vastasel korral võib ta surma saada. Kõige keerulisem olukord-peab oheldama Miskit,arvestama olemasolevat tegelikkust ning arvestama Ülimina reegleid. Ülimina(Super-Ego) südametunnistus, inimese moraali alus;kui rikutakse Ülimina nõudeid,tekib süütunne;vanemate ja kasvatajate ettekirjutustele tuginev;eksisteerib nii teadlikult,kui ka alateadlikult,tänu Üliminale ei saa otsene seksuaalne käitumine
jumalatõestus (kuna inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis ei sõltu kasulikkusest, peab olema inimeseväline seadusandja e Jumal). Freud leiab, et inimese tungide ja vajaduste ning ümbritseva nõudmiste vahel on alati pinge ja vastuolu. Kui ennist arvati, et inimene on ratsionaalne olend, keda juhib mõistus, siis Freud ütleb, et inimest mõjutavad kõige enam tungid. Lapsena juhib inimest lõbuprintsiip ehk id. Aja jooksul õpetatakse last reguleerima oma tunge ning nõnda kujuneb inimesel mina ehk ego, misjärel puutub inimene kokku ümbritseva maailma ja selle moraalinõuetega, moodustades superego ehk ülimina. Vaatamata sellele, elavad meie tungid aga edasi. Me surume oma tunge alla, eelteadvusesse ja alateadvusesse. Ent need tungid mõjutavad meid isegi alateadvuses edasi. Allasurumine võib võtta ka haiglase vormi ning siis kujuneb neuroos. Inimese teadvus oma psüühikast moodustab väga väikese osa
annaabi.ee 
