Valguse peegeldumine Tarvi Langus Mõniste Kool 6. klass Valguse peegeldamine Nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse:
Valguse peegeldumine Tarvi Langus Mõniste Kool 6. Klass Valguse peegeldamine Nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Langemisnurk Langemisnurk- nurk Muutke teksti laade langenud kiire ja Teine tase peegelpinna ristsirge Kolmas tase vahel. Neljas tase Tähistatakse:
Küsimuste esitamise oskus on oluline. Oluline on esitada AVATUD küsimusi, kui me tahame tulemuseni jõuda. KAS küsimusi ilma KAS sõnata nimetakse ukseavajaks. Tahad sa rääkida? KAS küsimus ju tegelt. Kas sa tahad rääkida? Vastuseks siis EI või JAH. Tavaliselt vastatakse ikkagi EI. Tahad sa rääkida? Samas on keerulisem sellele küsimusele EI vastata. Lõputa küsimused. Tahad sa rääkida? Me viime tavaliselt küsimuse lõpus hääle alla. Tunnete ja sõnade peegeldamine. Ma kuulen su häälest, et sulle tekitab probleeme see, et sa ei saa aru, mida ma mõtlen. Sa lugesid oma maili ja see tekitas sinus küsimusi. Mida tekitas sinus see, kui ma ütlesin, et räägime sellest pärast. Sa olid häiritud sellest, et ma palusin sul hiljem rääkida. Sind ei häirinud see? Sa oled rahul sellega? Mida ma tegin praegu. Ma kasutasin Marki peal aktiivse kuulamise tehnikat. See on see koht, kus minu poiss ütleb, et kui ma hakkan kasutama aktiivse
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist)
klienditeenindajana. Viimased kaks aastat olen olnud telemarketingi müügikonsultant kus tahes-tahtmata puutun kokku keeruliste klientidega. Olen läbinud mitmeid koolitusi, kus on õpetatud paremini toime tulema oma tööga ja mõistmaks klientide käitumise tagamaid. Kirjeldan mõningaid klienditüüpe ja toon välja nippe kuidas nendega suhelda. Toon oma referaadis välja ühe minule väga südamelähedase tehnika: peegeldamine. Antud tehnikaga saan ma pidevalt kontrollida kas olen saanud õieti aru oma kliendist, samas on kliendil ka endal meeldiv tõdeda, et teda on mõistetud õieti. Kõigest täpsemalt juba referaadis. Head lugemist! 1. 1. KLIENDITÜÜBID Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine Tänapäeval sõltub iga ettevõtte edukus heast suhtlusest klientidega, sest kui pole kliente, pole ka ettevõtet. Oluline on olla kliendikeskne arvestada kliendi vajadusi ning pidada igat klienti
POLÜGONI JÄTKAMINE 1. SISESTA VALIK, KAS POLÜGON JOONSTADA VÄLISRINGJOONE SISSE (I) (VALI I) VÕI ÜMBERRINGJOONE SISSE (C) JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 44 POLÜGONI LÕPETAMINE 1. SISESTA RAADIUS (15) JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 55 PEEGELDAMINE KÄSUGA MIRROR (KLAVIATUURIKÄSK MI) 1. VALI KÄSK KLIKATES IKOONIL VÕI SISESTADES MI JA ENTER 2. SELEKTEERI PEEGELDATAV OBJEKT KLIKATES SELLEL JA LÕPETADES VALIKU VAJUTADES ENTER AutoCAD ALGKURSUS
Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine. - Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine konteksti). - Kokkuvõtlik peegeldamine. - Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid huvitab rääkija ja tema jutt. Albert Scheflen, Dr. Norman Ashcroft «Human Territories: How we behave in space-time».
(Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi (kuulmine, nägemine, tundmine, maitsmine, haistmine) arvestamine ehk ,,tema keele" kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim (Postimees 2010). 1.2.2 Peegeldamine Peegeldavat kuulamist ei sobi kastada juhul, kui te ei suuda aktsepteerida või ei usu, et teine on suuteline ise leidma lahenduse. Samuti siis, kui olete kurnatud ja ärritunud või kasutate kuulamist, et oma tundeid ja seisukohti varjata, vältida rääkimist või selleks, et olla lihtsalt ,,hea" inimene (Postimees 2010). 1.2.3 Ignoeerimine, barjääri loomine Ignoreerimine, barjääri loomine seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon.
hoiavad ka kuulaja aktiivsena. o Vähesed küsimused liigsed küsimused on vestluses takistuseks. o Tähelepanelik vaikimine kuulaja vaikimine annab kõnelejale aega mõelda, mida ta öelda tahab, ja võimaldab tal seeläbi rohkem endasse süüvida. x Peegeldamisoskused o Ümbersõnastamine lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. Ümbersõnastamine vähendab märgatavalt vääritimõistmise ohtu. o Tunnete peegeldamine rääkija vähendatud tunnete kokkuvõttev tagasipeegeldamine rääkijale (näiteks ,,See on kaunis heidutav"). o Tähenduse peegeldamine tunnete ja faktide koondamine ühte vastusesse. ,,Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst)." o Kokkuvõtlik peegeldamine kuulaja võtab kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded. See võib koondada hiljutisi ütlusi või tõsta esile tundeid või võtta lühidalt kokku aruatud
Väliste segajate vältimine Jälgimisoskused Ukseavajad Väikesed julgustused Vähesed küsimused Tähelepanelik vaikimine Peegeldamisoskused Ümbesõnastamine Tunnete peegeldamine Tähenduse peegeldamine (tunnete sidumine konteksti) Kokkuvõtlik peegeldamine Kuidas arendada võimet kuulda? 1. Keskenduge tundeid väljendavatele sõnadele 2. Pange tähele sõnumi üldist sisu 3. Jälgige kehakeelt 4. Küsige endalt: ,,kui minul oleks olnud selline kogemus, mida mina siis tunneksin?"
tegude eest. 7. Üldiselt pean ennast heaks kuulajaks. Sõltub muidugi eesmärgist. Kui on soov teada saada kliendi vajadused, siis olen alati avatud suhtleja ning ka kuulan kliendi soove. Enamus juhtudest saab ostja alati just enda vajadustest lähtuva toote. Samuti soovin kuulata laste ja abikaasa muresid ning vajadusel ka olen kasutanud kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata. Laste puhul avatud küsimused ja peegeldamine. Alati ei saa ju lapsi oma probleemidest rääkima ning siis kui küsid kuidas sul koolis läks ning laps vastab hästi, siis saabki edasi arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud.
ette-võttes * läbirääkimiste olemus, liigid, 2 1 päev Suhtlemistreening põhialused, läbirääkimistehnikad * heade suhete olemus ja suhtlemise põhialused Meeskonnatreeni * tulemusliku suhtlemise tehnikad ng (aktiivne kuulamine, küsimine, peegeldamine) (sama mis eelmisel grupil) Klienditeenin Stressikoolitus * pingetest vabanemine, moivat- 1 2 päeva -dajad siooni tõstmine * kliendisuhete olemus Suhtlemistreening 2 1 päev , konfliktide * emotsionaalne andekus edukas suhtlemi-sel lahendamine
Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglitest pandi pärdikud peegli ette ja vaadati, kas nad saavad aru, et need nemad on. Eneseteadvuse leidmine. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste ja loomade tundeelu, hineolukorda ja hingeseisundit. Esimene psüholoogialaane teos Aristoteles ,,Hingest" Ice-breaker psühholoogiline tegevus inimestevaheliste barjääride murdmiseks Saboteerimine mitu mind, kes kõik tahavad erinevaid asju Viha ei ole esmane tunnus, vaid on jäämäe veepeal olev tipp
piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Väiksemat langemisnurka , mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult klaasi tagasi. Valguse peegeldamine prisma abil. *LÄÄTS Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajub valgutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgus läätsedeks. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskunkte ühendavaid sirgeid. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peteljel asuvat punkti.
1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
paigutada kuni 1G väärtuses andmeid (kõige tavalisem on siiski 650MB ketas). Info salvestamiseks kasutatakse materjali, milles on süvendid. Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline ja spiraali pikkuseks umbes 5km ning andmete lugemine toimub optililiste vahenditega. CD- ROM-il on kolm erinevat kihti: 1. Alumine kiht on ülitugevast polükarbonaadist 2. Keskmiseks kihiks on õhuke metallkelme mille ülesandeks on laserkiirte peegeldamine 3. Kõige pealmine on lakist kaitsekiht, mis erinevalt alumisest kihtidest pole eriti vastupidav mehhaanilistele vigastustele. Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastasfaasis ja kompenseerivad teineteist.Tuntakse ära mitte süvendid, vaid hoopis üleminekud
täh. mitu mind, kes tahavad erinevaid asju. Teadlik saboteerimine: tean küll, aga ei tee. Mitteteadlik saboteerimine: tean küll aga unustan. 15. Mis on viha on tunnete jäämäe nähtav tipp, selle põhjustavad mitmed ebameeldivused. 16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast.,
sagedusest. Samuti innustas nõrgem sugupool kasutades tegevuse markereid, andes vestlejale, antud juhul siis poisile, kellest tüdruk oli huvitatud, märku vestlust jätkama noogutades ja kaasa ühmates. Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda. Oma sõnadega jutustab kuulaja uuest üle jutus väljendatud mõtted või tunded ja see on rääkija jaoks samuti märk mõistmisest ning aksepteerimisest. Neljast võimalikust peegeldamise liigist oli antud situatsioonis kasutusel ümbersõnastamine, mille puhul keskendutakse rääkija jutu sisule.
Graafika MS Office joonestusvahendid J usvahendid Kujude lisamine Võrgu määramine Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine Kujundite paljundamine Jooned Vabakäejoon Baaskujundid Kihid Pööramine Peegeldamine Joondamine Jaotamine Tekstikastid Tekstikasti sidumine lahtriga Harjutus. Kujundite skeemid Joonistamine VBA abil Ülesanne omal valikul Konnektorid Inimene Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik,
1. KONTROLLTÖÖ KUNST ALLEGOORIA Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? KUNST on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldamine kunstiliste kujundite ja meeleliselt tajutavate vormide kaudu.KUNST on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. 2. Kunsti tekke teooriad (3)? 1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2
Iga käitumistaastuse programmi esimesel neljasilmakohtumisel on oluline selgitada, miks õpilane ja õpetaja seal on. Nagu igasuguse pikemaajalise neljasilmakohtumise puhul õpilasega, on oluline, et õpetaja loob ja säilitab usaldusliku ja toetava õhustiku. Õpilase teavitamine häirivast/kordarikkuvast käitumisest on käitumistaastuse protsessis otsustava tähtsuseda ,,esimeseks sammuks". Olulisel kohal käitumistaastuse programmis on ,,peegeldamine" ehk soovitamatu või häriva käitumise mudeldamine õpilasele õpetaja poolt on hea viis selle saavutamiseks. Peegeldamine on pelgalt illustratiivne seda ei tohiks kunagi kasutada lapse häbistamiseks või alandamiseks. Kui õpetaja on peegeldamise lõpetanud, on oluline korraks peegeldatud rollist füüsiliselt väljuda, et tõmmata piir lapse käitumise järele ning muutuda taas ,,normaalseks" õpetajaks. Selline käitumine
omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus
Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused ● Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse ● Vaikus ● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine ● Küsimus ● Mitmetähenduslik vastus ● Sotsiaalselt aktsepteeritud vastus ● Aus vastus Peegeldamine ● huvi väljendamine ● kuulamis-/osalemissoovi väljendamine ● kontrollida, kas sõnumit mõisteti õigesti ● rõhk sellel, keda kuulatakse ● aidata rääkijal end väljendada Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid Parafraseerimine- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine Spekulatsioonid, interpretatsioonid Enda avamine ja avatus suhetes
Kasutab mitmeste rahvaste tantsumuusikat. Iga pillirühma oli valitud värvikaim esineja. Rollid olid hästi ära jaotatud: üks tegeles ainult tantsimisega, teine laulmisega, kolmas pantomiimikaga jne. 5. Kes oli see kuulus Vene ballettmeister, kellega koostöös on valminud mitmed Stravinski lavateosed? Koreograaf Vatslav Nižinski (Ukrainast) 6. Iseloomusta heliloojate rühmituse Kuuik esteetilisi tõekspidamisi. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud ehk peene kunsimaitsega publikusse. 7. Iseloomusta A. Honeggeri teost „Pacific 231” Teos andis edasisuure veduri liikuma hakkamist. Loodi tempo kiirendamiseks uus efekt – noodi pikkuste lühendus. 8. Milliste tunnuste põhjal võib öelda, et „Pulcinella” ja „Kuningas Oidipus” ning „Elupõletaja tähelend” on neoklassitsistlikud teosed? Nende alusteks olid vene muinasjutud
Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust
kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma muudab tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: ,,Arvuti see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!" Arvuti täidab tõepoolest laia ülesannete ringi: muusika ja raadiosaadete edasiandmine, filmide ja telekanalite peegeldamine, telefoni ja kalkulaatori ülesannete täitmine ning elektroonilistel mängudel mängimine ja veel palju muud. Sellisel moel avaneb inimese ees uus maailm lugematute võimaluste ja huvidega, mis ,,lülitab välja" ta reaalsest maailmast ja ,,lülitab ümber" enda peale.Lõpuks võib juhtuda, et inimene ei saa enam aru, mis on päriselt ja mis mitte, ta on loonud omale uue maailma. Kergesti kättesaadav infoväli ei anna enam võimalust inimesel ise midagi kogeda
Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria
4 põhidimensiooni: (a) Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tegevusega (b) kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul
5.Peegeldav kuulamine See osa on väga oluline ka rääkija jaoks. 1.Kuulaja täpsustavad küsimused aitavad rääkijal probleemi endale selgemaks saada. Küsida võib detailidena välja, vahel on need väga olulised. 2.Ümbersõnastamine. Ümbersõnastamisest saab rääkija teada, kas teda mõisteti täpselt. Sobivad mina-teated: ,,Nagu ma aru sain, juhtus sinuga..." Siit saab rääkija aru, kas ta on teate edasiandmisega natuke nihu pannud, või oli tema hoiak liiga käre... 3.Tunnete peegeldamine. Kui inimene on mures, on oluline teda nn emotsionaalselt ventileerida. ,,Ma saan aru, et sa oled kurb/vihane." Mida rohkem inimene oma tunnetest räägib, seda avatumaks ta muutub. 4.Kokkuvõtete tegemine. Tavaliselt piisab kokkuvõttest: ,, Ma saan aru, et sinuga juhtus selline lugu ja sa oled nüüd kurb..." Kuulaja ei pea kohut mõistma, lohutama ega lahendusi pakkuma, tavaliselt piisab lihtsalt kuulamisest. Kui siiski tundub, et on vaja veel midagi, on kõige lihtsam
Kunstnikud ja heliloojad. Teosed. Claude Monet- Tõusev päike Debussy- klaverimuusika- ,,Prelüüdid" Ravel- klaverimuusika- ,, Vetemängud" 15) Neoklassitsism, esindajad ja teosed. I MS järgne Euroopa, seda kirjeldavad hoidumine äärmuslikest emotsioonidest, harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine. Stravinski- balletid ,,Tulilind" Milhaud- balletid ,,Salat" Kuuiku loomingut iseloomustas: - liigse komplitseerituse vältimine - futuristlik tehnikaimetlus - suurlinliku primitiivse energia peegeldamine - irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse 16) Ekspressionism, anatoolne tehnika, seeriatehnika e dodekafoonia? Ekspress. Huvi all inimese alateadvuslik pool, mida lahati kuni sünnihetkeni välja. Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, oskus näha ilu inetuses, narrikultus. Anatoolne tehnika: Kooskõlad pingestuvad, süvenevad neurootilised meeleolud, helistikutunnetus nõrgeneb jätkuvalt. Seeriatehnika: Dodekafoonia, kasutatakse 12-helilist seeriat, kõiki 12 nooti
Lineaarkujutiseks nimetatakse kahe vektorruumi V ja W vahel olevat kujutist, kui on rahuldatud tingimus: f(*a+*b)=*f(a)+*f(b). Järeldused: 1) ==1, f(a+b)=f(a)+f(b) aditiivsus 2) =0 f(*a)= *f(a) homogeensus 3) =0, =0; f=0vektor (0V, 0W) Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutust f nimetatakse selle vektorruumi V lineaarteisenduseks. Lineaarteisenduse liigid: vektori lüke, pööre, peegeldamine sirgest, korrutamine arvuga. Lineaarkujutuse vektorruumiks L nimetatakse vektorruumi, kui on rahuldatud järgnevad tingimused: Lineaarkujutust võib korrutada arvuga a*f Def: lineaarkujutise distributiivsus (f+g)*(a)=f(a)+f(g) Def: (*f)*(a)=*f(a) Öeldakse, et kujutused f ja g on võrdsed, kui on rahuldatud võrdus f(a)=g(a) f=g f+g=g+f kommutatiivsus (f+g)+h=f+(g+h) assotsiatiivsus f+=f nullkujutis f+(-f)= vastandkujutis
........................................................................................... 4 Seksuaalsuse ajalugu.......................................................................................................... 4 Võimu olemus ja mehhanismid................................................................................................ 5 Võimu võrgust valla............................................................................................................. 6 Lõputu peegeldamine.......................................................................................................... 7 Võimu definitsioon .............................................................................................................. 7 Valitsev võim....................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................
Võimaluste hindamisel tuleks lähtuda peamiselt kahest kriteeriumist – headusest ja vastuvõetavusest nende silmis, kes peavad otsuse ellu viima. 25. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused) Kolm peamist kuulamismeetodite rühma on – tähelepanu väljendamise oskused, jälgimisoskused ja peegeldamisoskused. Ümbersõnastamine - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu Tunnetega peegeldamine – rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkiale Tähenduse peegeldamine – kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse Kokkuvõtlik peegeldamine – kuulaja võtab kopkku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded 26. Mulje kujundamine (Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vōib olla erinev meie
*kliima karm *temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas *polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine , mis teeb kliima veelgi jahedamaks *tugevad tuuled *igilumi ja igijää peegeldub tagasi 5.vegetatiivne paljunemine . lumevabadel aladel kasvava mõned kidurad õistaimed :polaarmugu, samblad , vetikad Paks karv ja selle alune rasvakiht , tömp keha , kaitsevärv , elu seotud merega : jääkaru , hülged , merihobu , morsad 6.peamiselt tuulest , polaaröö ja päev , peegeldamine , õhutemp alla 0kraadi. Arktilised oaasid:jäävabad alad , need on tekkinud seal kus sademete hulk on väike ning soojal aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi
Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine Psühholoogilised: isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid: Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust: on kultuure, kus keha "loomulik" lõhn on normaalne ning see on osa seksuaalsest veetlusest. Mõned kultuurid kirjutavad ette ka seda kuidas riietuda. Samuti mõjutavad riietust religioon ja seadused nt millised kehaosad peavad naistel avalikes kohtades
" Mina: ,,Te mainisite, et Aadu käitumine võib muutuda kevadel hullemaks ja eelmisel aastal oli ta sel perioodil pikalt koduõppel." Perekodu kasvataja: ,,Jah! Me oleme temaga ja tema käitumisega lausa hädas." Mina: ,,Ma sain teist aru, et Aadu käitumine valmistab ka perekodus muret." Perekodu kasvataja: ,,Nii on. Ma räägin teile..." Pikka ümbersõnastamistehnikat kasutades oli üheks oluliseks ümbersõnastamise osaks tähelepanelik kuulamine ja suhtluspartneri ütluste peegeldamine. Tähelepanelik kuulamine soodustas vestluspartneri rääkimist ja kõneleja avamist. Kuulaja rollis olev isik, ehk siis antud juhul mina, saab sel juhul vestluspartnerist paremini aru ja vestluse teine pool saab rohkem rääkida. Jälgisin, et kuulaja rollis olles ei katkestaks kõnelejat. Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti
Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. See on kokkuvõtlik Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega. Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa.
· mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · unelemine · samastumine · väitlemine · õigustamine · teema vahetamine Mida tähele panna: · Meeldida rääkijale · Olla kena inimene · Mitte solvata teist inimest · Teatud info otsimine · Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata? Identiteet ja kommunikatsioon Küsimuste esitamine Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne. - enda esitlemine, mulje loomine (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine: · Teadmine (skeemid sisaldavad organiseeritud teadmist) o iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine
Aineline e materiaalne kultuur Vaimne kultuur Tehnika Teadus Tootmisvahendid Kunst Materiaalsed väärtused Filosoofia Kõlblus Haridus Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles. Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt kujutav kunst, muusika, kirjandus, teatrikunst, filmikunst, koreograafia). Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses
olemas, kuid ei anna üheselt kliendile mõista, kas teda on mõistetud ja ei pruugi aidata viia vestlust eesmärgipäraselt süvitsi. Aktiivne kuulamine on vestluse juhtimise viis, mis soodustab rääkija eneseväljendamist ja üksteise mõistmist. Aktiivselt kuulates paneb nõustaja tähele sõnumi sisu, huvitub sellest, kuidas klient sõnumit väljendab ja mida tunneb. Aktiivse kuulamise vastused on: täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtte tegemine. 2.1 Aktiivse kuulamise vastused Täpsustamine kui on vaja täiendavaid fakte, täpsemat infot või kui nõustaja ei saanud edastatud teatest aru. Näited: "Kas see tähendab, et ..." "Kas te ütlesite, et ..." "Võiksite te lähemalt selgitada..." "Ma kahtlen, kas ma sain õigesti aru. Kas..." Ümbersõnastamine kliendi sõnumi sisu väljendamine oma sõnadega, mitte papagoilik/kopeeriv kordamine. Oluline on edasi anda kuuldud mõte, mitte suhtumine või hinnang
Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -7- Lisa: 1. Kontakti loomine: vajadusel võib julgustada ja toetada ,,ahah", ,,mhmh"... või kasutada nn ,,ukseavajaid": ,,Mind huvitab, mis täpselt sind paneb muretsema ", ,,Ma tahaksin sellest lähemalt kuulda". 2. Peegeldamine: ,,Ma sain sinust nii aru, et...", ,,Kas ma mõistsin õieti, et..." 3. Tunnete ümbersõnastamine: "See on Sinu jaoks heidutav?", ,,See näib sind kurvastavat?" Mida öelda, kui ... Ta on emotsioonid ,,Ma mõistan (tunnen, näen, haistan, kuulen) et mu jutt haripunktis: pahandab sind" Tal on piinlik: ,,Sa ei mõelnud, et see võib mind häirida" ,,Sul polnud kavas mind kahjustada"
Üks tähtsamatest rolli inimese igapäevases elus mängivad nn TUNNETUSPROTSESSID. Eristatakse neid tavaliselt järgmiselt: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, õppimine, keel jne. Loetelust võib aru saada, et kõik nad on väga kitsalt seotud omavahel. Ühest nendest tahaks rääkida põhjalikumalt. Taju Taju see on kujude ja nähtumuste koos nende erinevate omadustega ja osadega peegeldamine nende otsesel mõjumisel tundeelunditele, ehk taju on protsess, millises inimene võtab vastu ja viimistleb igasuguse info, mis saabub ajudesse tundeelundite kaudu. Taju astub nagu mõtestatud (kaasa arvatud otsuse tegemine) ja märgitud (seotud kõnega) süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast
(matrikli numbrid). c) Eemaldage read lõpust, jättes alles ainult read, mis sisaldavad perenime tähti. d) Paigutage ümber tabeli tulbad nii, et matrikli numbrid oleks kahanemise järjekorras. 3 Joonestamisvahendid Leht ,,Kujundid" Eesmärgiks on tutvuda süsteemis olevate kujundite liikidega ning harjutada tegevusi nendega: lisamine ja valimine, kopeerimine ja teisaldamine, pööramine, peegeldamine, joondamine, kihid, täitevärvide ja mustrite kasutamine jm. Lisada töövihikusse tööleht ja paigutada sellele 20-30 erinevat kujundit. Kujundite valik, suurus, paigutus on põhimõtteliselt vaba, kuid tingimata peaks olema esindatud kujundite põhiliigid: joon, ristkülik, ovaal ja ring, ringi osad, hulknurgad ja kõverjooned. Võib lisada ka pilte piltide kogumist Clip Art ja failidest. Leht ,,Detail" a) Valige oma variandile vastav detaili kuju.
nõuandeid, kuidas tuleks parem uni. Tegevus oli õpeta ja leida patsiendi/kliendi kõige paremad ja sobivad tema jaoks hea une nõuandeid. Ka seletada, et õige toitumine on väga tähtis hea uni jaoks (vt lisa 2). Peale kolmandat nõustamist patsient/klient läheb magama ühel ajal ja magab 8 tundi. Sööb tervislikult ja väldib maiustamist, neli tundi enne uinumist. Mitte kohe peale esimest nõustamist aga samm-sammult kasutades MI tehnikat: avatud küsimused, peegeldamine, kinnitamine (ka kiitmine), teavitamine (uus info) koostöös toimunud muutusi. Patsient/klient hakkas süüa tervislik tasakaalustatud toit ja tegeleda regulaarselt tervisespordiga. Ta peab tervislik eluviis ja on teadlik, kuidas toime tulla kolesterooliga (toitumine, kehaline koormus ja mitte suitsetamine). Pärast anamneesi kogumist sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumispäevikut ja toitumispäevikut. Pärast füüsilise
üle 4-5 gb-iseid faile. Ja veel peaks vaatama kas arvuti ikka toetaks selle 3TB ketta ära. 15. Ketta vähemälu(disk cahce) ülesanne ketta töös? 3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). 18. RAID1 tööpõhimõte? 4p V: Peegeldamine teisele kettale, nn peegelsalvestus. 19. Mis on SSD ketas ning nimeta selle eelised kõvaketta ees? 4p V: Pooljuhtketas on andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. Eeliseks on see, et see võimaldab suuremat jõudlust arvutil. 20. Mida tähendab mõiste IOPS SSD ,,ketaste" juures? 3p V: IOPS (sisend / väljund operatsioonides sekundis, hääldatakse silma-OPS) on ühine tulemuslikkuse mõõtmise kasutada võrdlusalusena arvuti salvestusseadmete 21
Vahekokkuvõtete tegemine (ümbersõnastamise abil) Võetakse kokku räägitu põhi-idee või kõneleja tunded pikema repliigi või vestluse lõpus. See võimaldab vestluse sisu tihendada ja korrastada. Kasutatakse: · vestluse struktureerimiseks pikema repliigi lõpul; · kui kuulaja hakkab järge kaotama, millest on jõutud rääkida; Mõned näited. · "Kui teie poolt räägitu kokku võtta..." · "Kui see, mis te rääkisite, ühte lausesse võtta..." Rääkija tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest Mõned näited: · Teid vaadates jääb mulje, et olete erutatud/ vihane/ kurb/ üllatunud/ hirmul · Mulle näib, et te tunnete end veidi ... · Te nähtavasti tunnete end ... · Te paistate olevat veidi/ väga/ kohutavalt/ täiesti... Rääkija tundeid peegeldatakse, kui rääkija... · ...emotsioonid mõjutavad sündmuste käiku · ...sõnad on vastuolus tema mitteverbaalse käitumisega
ekraanilt, kui võimalik vaata aknast välja kaugusesse eesmärgiks on vaadelda kaugel asuvaid objekte ilma liialt jõllitamata. See aitab silmalihastel lõdvestuda ning parandab vereringet. Kui sul ei ole võimalik vaadata aknast välja või enda töökohalt hetkeks lahkuda, siis püüa vaadata vähemalt samas ruumis võimalikult kaugel asetsevaid esemeid. Sea enda monitor ning kardinad selliselt, et minimeerida ekraani vastupeegeldumist. Ekraani peegeldamine on oluline silmade pinget tekitav faktor. Võimalusel vali endale võimalikult suur lameekraan. Monitori lame pind vähendab peegeldumist ning selle suur pind võimaldab silmadel rohkem liikuda ja lühendab seda aega, kui su silmad on fokusseeritud väikesele alale Monitori asukoht peaks olema selline, et kael on mugavas asendis ja silmad näevad mugavalt kogu ekraani. Enamikule inimestele on see umbes 24 tolli (umbes 60 cm) kaugusel silmadest ning nii, et ekraani
leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine
annaabi.ee 
