tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ...,
loom-inimesed, heerosed. Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana müüditeooria, euhemerism, väidab, et müüt on väärastunud ajalugu. Selle teooria pani paika juba kolmandal sajandil üks Sitsiilia-Kreeka filosoof nimega Euphemeros. Eesti oma loomismüüt sobib väga hästi näteks (ilmalinnu laul). Mütoloogia on teatud kindlate müütide kogum. See on teadus müütidest ja nende algupärast. Müüt on defineeritud kui kõne , sõnum, semioloogiasüsteem, konnotatsiooni keel. . Elisa-Marie Kübarsepp 14 Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta · Kas dinosaurused olid kunagi olemas? · Miks dinosaurused välja surid · Kas jumal on olemas? · Kuidas avastati, et Maa on ümmargune? · Kuidas sai Maa endale õhu? · Kuidas tekisid esimesed inimesed? · Kas ahvidest arenesid inimesed? · Miks Maa on nii suur planeet? · Kuidas tekisid suuremad veekogud? · Miks Maa keerleb?
rõhutavad, et naine on pelgalt mehhaaniline tööriist, kes lapsi liinitööna toodab. Sõna ,,tootma" on nagu loengus räägitud tool, mis ukse ette tõstmisel tähistab juba midagi muud. Kui tõlkida toosama ,,tootma" millekski muuks, nt ,,saab", ,,sünnitab" kaoks antud diskursuse termin või tekiks diskursuse jaoks anakronism. Muidugi võib alati loota, et tõlke lugejal meenub Peeter Sauteri artikkel ,,Kõhuvalu", mille järgi ehk ka sõna ,,sünnitamine" ei kaotaks oma negatiivset konnotatsiooni täiel määral. 5 Kuid analüüsida Lori Chamberlaini artiklis kasutatud terminit Other selgub, et termini sisu peitub esmalt ebaolulises suures algustähes. Nimelt, ,,Postkoloniaalteaduse võtmesõnad" (Post-Colonial Studies The Key Concepts) eristab termineid Other ja other. Other väikese algustähega viitab teisele (other), kes sarnaneb iseendale.
) Kas esineb uusi sõnu, uudissõnu? Ning kui, siis missugune kultuuriline või ideoloogiline tähtsus neil on? Uudissõnad annavad tunnistust ühiskonnas toimuvatest muutustest ning aitavad muutusi omaks võtta, nende tähendust kujundada ja nendele antavaid hinnanguid vormida. (Nt: Näiteks kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele võetud uudissõna ,,lõimumine" osalejate agentsust rõhutavat ja soojemat konnotatsiooni kui poliittehnoloogilisena mõjuv, varasemalt ainsa kõnealust protsessi tähistava mõistena käibinud võõrsõnaline ,,integratsioon".) Kas esineb ümbersõnastust (ingl rewording) teatud sõnade vältimist, nende süstemaatilist asendamist teiste sõnadega või ülesõnastust (ingl overwording) rohket sünonüümikasutust, mis võib tähendada reaalsuse teatud aspekti rõhutamist prioriteetse, valdavana
Denotatsioon – teatud märgi nö esmane tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne (märgi otsene tähendus) v konnotatiivne (kaastähendus). · Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur, heli, kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi.
Ta tahab paljastada seda, et müüt on midagi, mida peetakse loomulikuks. Müüt on alati ajalooliselt kokkupandud. Teda huvitab jaoutus tähistajaks ja tähistatuks = märk (S) Denotatsioon - 1. Astme tähendus - kindel, stabiilne Konnotatsioon - 2. Astme tähendus - sõltub kontekstist "Siga" - taluloom, kui seda kasutada inimese puhul, siis läheb kasutusse teise astme tähendus. 1. Astme märk hakkab tööle 2. Astme tähistajana. Konnotatsiooni tasand tähistajad moodustatakse konnotatsiooni tasandi märkidest. Müüdid luuakse teisel tasandil, kuid võetakse kaasa 1. Tasandi seosteahel. Müüdid avavad seoseid, kuid samas suruvad midagi peale. Müüdid kasutavad juba olemasolevat kultuuri. Need pole loomulikud, need on teisel astmel. Müüdi vastu saab asetada vastumüüdi. Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti. Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud. Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja
sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. • Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele.
Miks oli Marxi jaoks terminil `ideoloogia' negatiivne tähendus? Terminil `ideoloogia' Marxi jaoks negatiivne tähendus - ideoloogid on need, kes interpreteerivad maailma filosoofiliselt, kuid ei ole vôimelised seda muutma. Maailma muutmiseks on vajalik teadusteooria, mis võtab aluseks töölisklassi liikumise ja millel tema käsitlus põhineb. Ideoloogia käsitlus Lenini poolt. Lenin viis sisse uue tähenduse raamatus "Mida Teha?" - kaotas ära ideoloogia negatiivse konnotatsiooni - ideoloogia on töölisklassi klassivôitluse relv. (Töölisklassi ideoloogia. Väitis,et töölisklassil peab tekkima oma ideoloogia,mis tema relv võitluses kapitalistide vastu.) Karl Mannheimi 'Ideoloogia ja Utoopia' põhiteesid · Ideoloogia ja Utoopia (1929) - Marxi käsitluse vôib pöörata tema enda vastu - kui on ôige, et valitsev klass kasutab ideoloogiat oma domineerimise ôigustamiseks, siis oleks loogiline eeldada, et ka teiste klasside poolt propageeritavad
Iga kõneakt sisaldab sõnumi edastamist zhestide, hoiaku, riietuse, aktsendi, konteksti jms. keele abil. Strukturalistriku meetodi kohaselt ei uurita üksikelemente eraldiseisvatena, vaid teatava üldise tähistava süsteemi koostisosana. Roland Barthes'i kasutatud strukturaal- antropoloogilise analüüsi meetodile sarnast meetodit kasutab ka Mati Unt oma argimüüte lahates, tuues esile küll üksiku denotatsiooni märgi (kirves, kahvel, köha vms.), kuid vaadates selle eri tähendusi konnotatsiooni tasandil (teise astme märgina), püüdes haarata konkreetse märgi haaret universaalse semioloogilise süsteemi sees. Unt kirjeldab märkide jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute tähistatavatega ning lõpmatute uute märkide teket. Kui Barthes lähtub Mütoloogiates suletud struktuurist, siis Undi mütoloogiad viitavad lõpututele märkide kujunemise jadadele. Autor mängib justkui piljardit
Ideoloogia- teatud ideede ja uskumuste kogum, teatud uskumused ja ideed. Tema arvates ideoloogi on märk kellegi huvitatusest, klassi süsteem. Ta tugineb Marxile kes ütles et ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Müüdil ja ideoloogial on väga selge soes. Müüt on alati võlgu ajaloole. Denotatsioon-esimese astme tähendus, kindel ja konnotatsioon- teise astme tähendus, sõltub kontekstist. Konnotatsiooni tähistajad moodustatakse denotatsiooni märkidest vms, võtab kaasa esimese märgi ja pannakse teise. Müüdid toovad ilmsiks midagi aga samas suruvad ka peale. Lugemine, teda huvitab lugeja positsioon ja ta räägib sellest raamatus S/Z. seal ta tuurib teksti lugemise loogikat teda huvitab kuidas lugeja suuudab tähendusi välja lugeda. Tema järgi tõlgendab lugeja teksti teatud koodide järgi. Intretekstuaalsus-
tunnustest lähtuv sõnum tarbijale. Reklaamteate Idee tekkimine on kogu reklaamprotsessis keskne moment, kus konstrueeritud kujul visuaalsetes kujutlustes ja /või verbaalses tekstis sünteesitakse firma strateegilised eesmärgid, toote head omadused ja tarbija vajadused ning soovid ühtse reklaamteate konseptsiooni raamesse enne selle teate tegelikku valmimist. Metafor ja praimimine Praimimine abil mõjutamisel võib seletada: Konnotatsiooni efekte sõnadel on esmane/otsene (denotatsioon) ja teisene/kaudne (konnolatsioon) tähendus (majanduslangus, kasvu aeglustumine, pehme maandumine, suurus, kriis, depression Konteksti efekte ABC Kommunikatsiooniuuringute "raamistamise" efekte (retoorikavõtted, teksti ülesehitus, sisu ülesehitus, teema ülesehitus). Mõjutamise praktika ja eetika Mõjutamise strateegiline planeerimine
Ühekordne tehniline viga ajab meid vihale, aga terve jada võib esile kutsuda eufooria. Me salamisi ootame, et miski ei tööta või läheb katki. D. ASJADE JA TARBIMISE SOTSIOIDEOLOOGILINE SÜSTEEM Mudelid ja seeriad. Olulisim opositsioon kaasegse asja staatuses. Eelindustriaalsed "stiilne" ese ja tööstuslikud mudelid. Asja originaalsus. Mood ja sotsiaalne staatus. Krediit. Kodaniku kui tarbija õigused ja kohustused. Uus eetika: ettetarbimine. Reklaam. Mittevajaliku, mitteolulise, puhta konnotatsiooni maailm. Ei osale tootmises, on ise tarbeese (tarbime tähendust). Algul info, siis sisendus, nüüd on eesmärgiks vaid valitseda tarbimist. SÜSTEEM "ASJAD/REKLAAM" -- UUS KEEL? Hierarhiseeritud, ilma süntaksita elementide kogum, st klassifikatsiooniline kood, aga mitte tõeline keel. Tähendusvälja struktuur ja jaotus on selgelt näha kaubamärgis/brändis Universaalne kood standing: inimeste sotsiaalse staatuse markeeringu süsteem
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
· Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. · Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) · Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda. Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. · Denotatsioon märgi otsene tähendus · Konnotatsioon kaastähendus
t t g u u u s s 4. Aktor t t a u t s 5. Implitsiitne pealtnägija a v 6. Implitsiitne lugeja t e Lugeja k s t G.Prince. “Narratology: The Form and Function of Narrative” lisab mittemõistva lugeja ja nullastme narratatori, kes teab vaid jutustaja sõnade denotaate, mitte konnotatsiooni. 9. Proppi "funktsioonide" retseptsioon narratoloogias (vt ka Nöth) Prantslased innustusid Proppi ideedest. Nad jätkasid katseid leida loo v jutustusse elementaarühikuid. Proppi mudelit ei saa üksüheselt narratiivi üle kanda, seda tuli muuta. Mõjutused ja Levi-Straussi müüdiuurimisest. Proppi mudel mäletatavasti süntagmaatiline, kujutab endast funktsioonide järgnevust. Prantslased püüavad mudelit täiendada paradigmaatilise teljega, lisavad jutustuse sisemise loogika aspekti.
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
