tähistamise vahekord. Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli
loom-inimesed, heerosed. Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana müüditeooria, euhemerism, väidab, et müüt on väärastunud ajalugu. Selle teooria pani paika juba kolmandal sajandil üks Sitsiilia-Kreeka filosoof nimega Euphemeros. Eesti oma loomismüüt sobib väga hästi näteks (ilmalinnu laul). Mütoloogia on teatud kindlate müütide kogum. See on teadus müütidest ja nende algupärast. Müüt on defineeritud kui kõne , sõnum, semioloogiasüsteem, konnotatsiooni keel. . Elisa-Marie Kübarsepp 14 Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta · Kas dinosaurused olid kunagi olemas? · Miks dinosaurused välja surid · Kas jumal on olemas? · Kuidas avastati, et Maa on ümmargune? · Kuidas sai Maa endale õhu? · Kuidas tekisid esimesed inimesed? · Kas ahvidest arenesid inimesed? · Miks Maa on nii suur planeet? · Kuidas tekisid suuremad veekogud? · Miks Maa keerleb?
rõhutavad, et naine on pelgalt mehhaaniline tööriist, kes lapsi liinitööna toodab. Sõna ,,tootma" on nagu loengus räägitud tool, mis ukse ette tõstmisel tähistab juba midagi muud. Kui tõlkida toosama ,,tootma" millekski muuks, nt ,,saab", ,,sünnitab" kaoks antud diskursuse termin või tekiks diskursuse jaoks anakronism. Muidugi võib alati loota, et tõlke lugejal meenub Peeter Sauteri artikkel ,,Kõhuvalu", mille järgi ehk ka sõna ,,sünnitamine" ei kaotaks oma negatiivset konnotatsiooni täiel määral. 5 Kuid analüüsida Lori Chamberlaini artiklis kasutatud terminit Other selgub, et termini sisu peitub esmalt ebaolulises suures algustähes. Nimelt, ,,Postkoloniaalteaduse võtmesõnad" (Post-Colonial Studies The Key Concepts) eristab termineid Other ja other. Other väikese algustähega viitab teisele (other), kes sarnaneb iseendale.
) Kas esineb uusi sõnu, uudissõnu? Ning kui, siis missugune kultuuriline või ideoloogiline tähtsus neil on? Uudissõnad annavad tunnistust ühiskonnas toimuvatest muutustest ning aitavad muutusi omaks võtta, nende tähendust kujundada ja nendele antavaid hinnanguid vormida. (Nt: Näiteks kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele võetud uudissõna ,,lõimumine" osalejate agentsust rõhutavat ja soojemat konnotatsiooni kui poliittehnoloogilisena mõjuv, varasemalt ainsa kõnealust protsessi tähistava mõistena käibinud võõrsõnaline ,,integratsioon".) Kas esineb ümbersõnastust (ingl rewording) teatud sõnade vältimist, nende süstemaatilist asendamist teiste sõnadega või ülesõnastust (ingl overwording) rohket sünonüümikasutust, mis võib tähendada reaalsuse teatud aspekti rõhutamist prioriteetse, valdavana
Denotatsioon – teatud märgi nö esmane tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne (märgi otsene tähendus) v konnotatiivne (kaastähendus). · Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur, heli, kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi
Ta tahab paljastada seda, et müüt on midagi, mida peetakse loomulikuks. Müüt on alati ajalooliselt kokkupandud. Teda huvitab jaoutus tähistajaks ja tähistatuks = märk (S) Denotatsioon - 1. Astme tähendus - kindel, stabiilne Konnotatsioon - 2. Astme tähendus - sõltub kontekstist "Siga" - taluloom, kui seda kasutada inimese puhul, siis läheb kasutusse teise astme tähendus. 1. Astme märk hakkab tööle 2. Astme tähistajana. Konnotatsiooni tasand tähistajad moodustatakse konnotatsiooni tasandi märkidest. Müüdid luuakse teisel tasandil, kuid võetakse kaasa 1. Tasandi seosteahel. Müüdid avavad seoseid, kuid samas suruvad midagi peale. Müüdid kasutavad juba olemasolevat kultuuri. Need pole loomulikud, need on teisel astmel. Müüdi vastu saab asetada vastumüüdi. Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti. Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud. Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja
sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. • Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele.
Miks oli Marxi jaoks terminil `ideoloogia' negatiivne tähendus? Terminil `ideoloogia' Marxi jaoks negatiivne tähendus - ideoloogid on need, kes interpreteerivad maailma filosoofiliselt, kuid ei ole vôimelised seda muutma. Maailma muutmiseks on vajalik teadusteooria, mis võtab aluseks töölisklassi liikumise ja millel tema käsitlus põhineb. Ideoloogia käsitlus Lenini poolt. Lenin viis sisse uue tähenduse raamatus "Mida Teha?" - kaotas ära ideoloogia negatiivse konnotatsiooni - ideoloogia on töölisklassi klassivôitluse relv. (Töölisklassi ideoloogia. Väitis,et töölisklassil peab tekkima oma ideoloogia,mis tema relv võitluses kapitalistide vastu.) Karl Mannheimi 'Ideoloogia ja Utoopia' põhiteesid · Ideoloogia ja Utoopia (1929) - Marxi käsitluse vôib pöörata tema enda vastu - kui on ôige, et valitsev klass kasutab ideoloogiat oma domineerimise ôigustamiseks, siis oleks loogiline eeldada, et ka teiste klasside poolt propageeritavad
Iga kõneakt sisaldab sõnumi edastamist zhestide, hoiaku, riietuse, aktsendi, konteksti jms. keele abil. Strukturalistriku meetodi kohaselt ei uurita üksikelemente eraldiseisvatena, vaid teatava üldise tähistava süsteemi koostisosana. Roland Barthes'i kasutatud strukturaal- antropoloogilise analüüsi meetodile sarnast meetodit kasutab ka Mati Unt oma argimüüte lahates, tuues esile küll üksiku denotatsiooni märgi (kirves, kahvel, köha vms.), kuid vaadates selle eri tähendusi konnotatsiooni tasandil (teise astme märgina), püüdes haarata konkreetse märgi haaret universaalse semioloogilise süsteemi sees. Unt kirjeldab märkide jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute tähistatavatega ning lõpmatute uute märkide teket. Kui Barthes lähtub Mütoloogiates suletud struktuurist, siis Undi mütoloogiad viitavad lõpututele märkide kujunemise jadadele. Autor mängib justkui piljardit
Ideoloogia- teatud ideede ja uskumuste kogum, teatud uskumused ja ideed. Tema arvates ideoloogi on märk kellegi huvitatusest, klassi süsteem. Ta tugineb Marxile kes ütles et ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Müüdil ja ideoloogial on väga selge soes. Müüt on alati võlgu ajaloole. Denotatsioon-esimese astme tähendus, kindel ja konnotatsioon- teise astme tähendus, sõltub kontekstist. Konnotatsiooni tähistajad moodustatakse denotatsiooni märkidest vms, võtab kaasa esimese märgi ja pannakse teise. Müüdid toovad ilmsiks midagi aga samas suruvad ka peale. Lugemine, teda huvitab lugeja positsioon ja ta räägib sellest raamatus S/Z. seal ta tuurib teksti lugemise loogikat teda huvitab kuidas lugeja suuudab tähendusi välja lugeda. Tema järgi tõlgendab lugeja teksti teatud koodide järgi. Intretekstuaalsus-
tunnustest lähtuv sõnum tarbijale. Reklaamteate Idee tekkimine on kogu reklaamprotsessis keskne moment, kus konstrueeritud kujul visuaalsetes kujutlustes ja /või verbaalses tekstis sünteesitakse firma strateegilised eesmärgid, toote head omadused ja tarbija vajadused ning soovid ühtse reklaamteate konseptsiooni raamesse enne selle teate tegelikku valmimist. Metafor ja praimimine Praimimine abil mõjutamisel võib seletada: Konnotatsiooni efekte sõnadel on esmane/otsene (denotatsioon) ja teisene/kaudne (konnolatsioon) tähendus (majanduslangus, kasvu aeglustumine, pehme maandumine, suurus, kriis, depression Konteksti efekte ABC Kommunikatsiooniuuringute "raamistamise" efekte (retoorikavõtted, teksti ülesehitus, sisu ülesehitus, teema ülesehitus). Mõjutamise praktika ja eetika Mõjutamise strateegiline planeerimine
Materjal (puu, klaas, pehme mööbel/sektsioonid) Zestilisus. Vähem jõupingutusi, et asja käsitleda. Osalevad vaid jäsemed (varem kogu keha). Asjade miniatuursus (maksimaalne organiseeritus), nende maagilisus. Stilisatsioon, funktsionaalsed vormid (välgumihkel), vormi konnotatsioonid (auto tiib kui kiiruse ja jõu sümbol, struktuuriväline, ebaoluline element, mis lisab tehnikaesemele loodusliku konnotatsiooni) B. MITTEFUNKTSIONAALNE SÜSTEEM (SUBJEKTI DISKURSUS) On terve hulk esemeid, mis ei sobi eelpool analüüsitud süsteemi ja justkui vastanduvad sellele. Unikaalsed, eksootilised, vanaaegsed asjad, mis ei ole funktsionaalsed. Kuid ikkagi täidavad märgi funktsiooni. Ajaloolisus, märgistab aega. Marginaalne ese -- antikvariaat Marginaalne süsteem: kollektsioon C. META- JA DÜSFUNKTSIONAALNE SÜSTEEM: gadget´id ja robotid
X LOENG Barthes'i jätk: *teatud asjade serveeriminien meile loomulikena, aga tegelikult tegemist loodud konstruktsiooniga *I tasand: (nt must sõdrur annab Prantsuse lipule au) *see pilt kui s ümbol n äide prantsuse imperalismist konstrueerimine sümboliks, sümboli tasand *II tasand: * kui alibi, kui õigustus. Müüdi tõlgendaja näeb seda läbi, mida talle tahetakse öelda. "ma ei usu seda" *III tasand: * m üüdi tarbija, tarvitaja, peab seda normaalseks, ei näe selle taga konnotatsiooni mõtet, peidetudt sünumit, võtab vastu ülistuse, ei käsitle seda konstrutisoonina, lihtsalt pilt "tore, et neegrile meelib prantsusmaa". T ähistaja ja tähitstatava suhe loomulik suhe *B näitab seda, kuidas müüt on semiootiline süsteem, aga tavalugeja peab seda normaalseks *III+ I tasand: * talle endale m üüdi uurija ja tõlgendaja positsioon *näeb läbi, kuidas see konstrueeritud on *I ja II astme tähendused kuidas see t öötab semioloogilise süsteemina,
· Denotatsioon teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. · Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) · Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda. Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. · Denotatsioon märgi otsene tähendus · Konnotatsioon kaastähendus
t t g u u u s s 4. Aktor t t a u t s 5. Implitsiitne pealtnägija a v 6. Implitsiitne lugeja t e Lugeja k s t G.Prince. “Narratology: The Form and Function of Narrative” lisab mittemõistva lugeja ja nullastme narratatori, kes teab vaid jutustaja sõnade denotaate, mitte konnotatsiooni. 9. Proppi "funktsioonide" retseptsioon narratoloogias (vt ka Nöth) Prantslased innustusid Proppi ideedest. Nad jätkasid katseid leida loo v jutustusse elementaarühikuid. Proppi mudelit ei saa üksüheselt narratiivi üle kanda, seda tuli muuta. Mõjutused ja Levi-Straussi müüdiuurimisest. Proppi mudel mäletatavasti süntagmaatiline, kujutab endast funktsioonide järgnevust. Prantslased püüavad mudelit täiendada paradigmaatilise teljega, lisavad jutustuse sisemise loogika aspekti.
lihtsalt mudelid, mis midagi tähendavad, vaid nad pannakse midaig tgähendama. Barthesi järeldus on see, et mis on argimüütide loogika, kõike seda mis on konstrukeeritud. Müüt on konstruktsioon aga samal ajal esitatakse Denotatsioon esimese astme suhe Konnotatsioon teise astme suhe Tähistatav ja tähistaja mooustavad märgi ja see märk ise muutub tähistajaks uuel tasandi. Konnotatsiooni tähistajat muoodustatakse denotatsiooni märkidest. Müüdil on kinnistamise jõud, ta surub meile midaig peale. Altusser: ideoloogia pole mitte tundmine vaid ära tundmine. Selles mõttes tuleb silmas pidada Barthesi loogikat: müüdid ei lüäthu loodusest või loomust, nad on välja valitud. Müüdid pannakse kokku koguaeg mingisugusustest juba inimestele tutavatest kulutuurilistest elementidest. Müüt saab mõjuta ikka nende inimeste seas kes seda teemat jagavad.
annaabi.ee 
