Oli kahte sorti meloodiaid: saksa laenviisid (tundeküllased, lüürilised) ja tantsuviisid (polka, valss jt). Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. KES TEGI KIIGE. Kes tegi kiige külasse? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiige külasse. Kes tegi kiilid kiidetavad? Noored mehed, hellad vennad - need tegid kiilid kiidetavad? Kes tõi lauad lahedad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid lauad lahedad. Kes tõi toed tugevad? Noored mehed, hellad vennad - need tõid toed tugevad. Kes tõi võlla vareda? Noored mehed, hellad vennad - need tõid võlla vareda. Harju-Jaani. Kasutatud kirjandus : http://www.folklore.ee/laulud/erla/e52.htm#L455
läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971). 3 Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002. Möödunud aastal pälvis Traat tähelepanu novellikoguga "Islandi suvi". Viimaste aastate luuleloomingust võiks märkida valimikku "On unistus kui ränikivi" aastast 2000 ja 2002 ilmunud kogu "Uued Harala elulood". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab
Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode
Nüüd vihkab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõttestki te puhul, ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis - raiskas Mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta ma õnnest mõtlesin ka nii. Õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta..
kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sinu nimi mu suus Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894 5 Sa Issand igavene, Sul imelikud teed, - Sa rahva elukäiku Ja saatust ise sääd! - Su püha pale ette
Minu selle suve muusikaelamus Minu selle suve muusikaelamus oli Meie Mehe 15.juubelikontsert. Sellel juubelikontserdil esinesid: Meie Mees, Getter Jaani, Leemet Onno ja Hellad Velled. Mina käisin sellel kontserdil sellepärast, et mulle meeldib kuulata Meie Meest. Meie Mehel on väga häid laule, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan ka kuulata. Meie Mees on mulle alati meeldinud, sest neil on väga head laulud ja väga hea koosseis, keda tahan kuulata. Meie Mehe artistidest meeldib mulle eriti Aivar Riisalu, kes oskab väga hästi laulda. Kui Meie Mehel oleks igal suvel mõni kontserd, siis käiksin ma igal suvel Meie Mehe kontserdil
ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapiltmaailma Täname Kuulamast !
Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja
Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab
naise füüsilisest armastusest. Uurimistööst selgus, et vastupidiselt arvamusele, et mehed ei saa kunagi naistest täielikult aru, mõistavad nad naisi vägagi hästi. Ennekõike oleme ju inimesed, meil kõigil on tegelikult vajadus armastuse, kodu ning läheduse järele. Meil kõigil on oma vead ja kompleksid, kuid me oleme kõik üks liik." Mats Traadi üks suuremaid ettevõtmisi on veel lõpetamata sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa oli "Puud olid, puud olid, hellad velled" ning see ilmus 1977. aastal. Siiamaani on ilmunud sellest sarjast üksteist teost, neist viimane 2002. aastal. "Minge üles mägedele" jutustab ühe Lõuna-Eesti perekonna lugu. Autor põimib kokku fiktsiooni ja ajaloo, kirjakeele ja tartu murde ning eraelulise ja ühiskondliku plaani, moodustades panoraami Põhja-Liivimaa elust 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Romaanid on koondatud kolme köitesse: esimeses köites "Puud olid, puud olid, hellad
Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõikjal, pillan praegu
Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene
teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti . Kas loetud raamat on romaan või jutustus ? Tegemist on tänapäeva noorsooromaaniga. See on kirjutatud proosa vormis
Romantilisus ja õrnus on paratamatult tavalisele naisele omane. See vastu mehed on need, kes soovivad alati olla need kõige tugevamad ning oma tõelisi tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad,
Viimases lootuses otsustab paar abielluda, kuid kuna viimane verstapost on ületatud, polegi nagu millegi nimel enam võidelda või millegi poole püüelda. Tundub, et inglise filosoofil Francis Baconil oli õigus, kui ta ütles, et võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega. Abiellumise ajaks oli nendevaheline armastuse leek kustunud ning neil jäi aega mõelda oma tegude üle järele. Üha pingsam meenutamine muutis aga kunagised hellad tunded vihkamiseks. Seega, kogu vaev, mida Laurent ning Therese nägid, viis neid ainult hukatusse. Nende armastus oli nende Kolgata mägi, kõik raskused, mis neile peale surusid, said läbi mäe tippu jõudes, kus ootas neid ees vaid hukk. Tänapäeva armastuslugude ning Zola jutustuse sisu on sama, inimesed on valmis armastuse nimel võitlema, kuid mõni asi ei ole võitlust väärt. Armastus võib kergelt muutuda vihkamiseks vaid juhul, kui see armastus pole tõeline.
(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad. Ta põimib piha ümber purpurvöö. Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471) Kus lõpeb päev, kus algab öö? Silm silmas nad jaanikuul, neid ühte köitnud hõbevõõ,
võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989:264) Läks luhta nõiavägi ning ainult lapse pilk mus kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83) Vahupärleid ritta lükib meri, hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82) Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike. (Alver 1989:355) Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. (Alver 1989:36) Näed neid sinirünkaid mere taga, pilved vestlevad seal jumalaga, kuldne valgus hiilab nende pääl. (Hennoste 1998:82) Korraga (Alver1989:46) valgus ja vaikus, vaikus ja valgus kõikjal lõpuga ühineb algus. (Alver 1989:166) Tule, tule! Üle valge neeme, läbi helge päeva virvendab me rand. Sinna kaome, rinnas kuldne seeme. (Hennoste 1998:82)
Lõputu juuli Liisi Ojamaa Rebeka Kübard 12 klass Liisi Ojamaa · KatreLiis Ojamaa on Click to edit Master text styles Second level sündinud 26.veebruaril 1972 Third level eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik Fourth level Fifth level ja toimetaja. · Ojamaa on tõlkinud üle 60 raamatu, peamiselt laste ja ulmekirjandust inglise keelest. · Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic, Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU?. Looming Mõtlemapanev ja kaugustesse viiv, hipilik. Leidub punkkultuuri kajastusi. Just maailma mitmekesisus ja muutuvus panevad teda hetki jäädvustam...
meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud "Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked
Praegu ei kujutaks sellist korda eriti ette. Romaanis käsitletavad, rohkem esiletõstetud tegelased, kuulusid justkui linna eliiti. Neile meeldis aega veeta seltskondades, sest jäi mulje, et rahaprobleeme enne sõda kellegil ei olnudki. Nad toetasid teineteist ning olid igati valmis hoolitsema linna ja selle elanike heakorra eest. Peategelased olid aga omamoodi ennasttäis, kättemaksuahned, enesekindlad, kuid samas lähedase kaotuse korral või solvamise puhul küllaltki hellad. 6. Tekst on autori poolt väga hästi kirjutatud. Kasutatud on sõnu, mis raamatusse haaravad, lauseid, mis annavad pildi väga selgelt edasi. Tekstis esineb väga palju otsekõnet ja tegelase arutelu iseendaga, sinna on peidetud tundeid, mis muudab raamatu veelgi paremaks. Kõik sündmuste kirjeldused on edasi antud väga elavat. Mingitele taustteostele raamat ei vihja. 7. ,,Tuulest viidud" I ja II osa on suurepärased, samuti ka nende põhjal vändatud film.
Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1,5 liitri võrra. Raseduse ajal suureneb hingamissagedus. Neerude töö kiireneb ja nende veresoonte läbilaskvus suureneb. Rinnanibud ja nibuvälja ümbrus, päraku piirkond ja kõhu keskjoon muutuvad tumedamaks. Kõhunahale võivad raseduse teisel poolel tekkida punakassinised triibud - rasedusjutid. Peale kõhu võivad need paikneda veel puusadel, reitel ja rindadel. Rinnad suurenevad, on pinges ja hellad umbes nagu enne menstruatsiooni .Raseduse jooksul suureneb kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Et looteni jõuaks vere kaudu piisavalt toitaineid ja hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. 6.Kui kaua kestab rasedus? Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat. 7.Kuidas peaks naine käituma raseduse ajal, millele tähelepanu pöörama? (5) Miks? Naine peaks toituma normaalselt
Traat väärtustab töö toimet inimesele. . ,,Irdinimene" teos käsitleb eetilisi probleeme, eelkõige inimese kohast ühiskonnas. Ollimar Arvik on teistest peajagu üle-nii vaimsete võimete kui ka eluraskustest läbirühkimise poolest. Teose skeem on üksikisiku ja kollektiivi suhe. Ei leia kellegagi kontakti (irdub), kiindub ainult masinatesse. 2. Lühiromaan . ,,Tants aurukatla ümber" 3. Polüfooniline (ajalooline+traditsiooniline) romaan. . ,,Puud olid, puud olid hellad velled"(ajalooline romaan) tegelase elavad hallis orjaajas. Lõuna-Eesti möödunud sajandi keskpaigas. Teoorjuslik ühiskond. Peategelane, renditalu peremees, Hind Raudsepp on unistaja ja hea. Ja saab pidevalt peksa elult ja inimestelt. Teos on sünge, valdav on elule allajäämine, inimeste viha ja alatus. Väga täpselt on loodud tolleaegne vaimsus ja maailmapilt. . ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" peetakse parimaks, samas kõige raskemeelsemaks ja masendavamaks
Ta loeb uudiseid ja siis hakkab mängima. Kostuvad kohutavad helid: tulistamine, kukkumine jpms, mis mind kohutavalt häirib. Ma üritan teda peatada, rongides sülle, ent kerge käeviipega ajab mu isand oma lemmiku põrandale ja jätkab ignoreerimist. Ma olen nukker ja poen ahju äärde, kus on soe ja hea. Ma armastan oma peremeest, ent tema mind ei näe olen temaga või mitte, see pole tähtis. Kui peremehele vahel külalised tulevad, siis on nemad minu vastu hellad, nad poputavad ja silitavad mind, ja siis ma nurrun neile, lastes oma imelisel mustal karvkattel päikese käes sädeleda. Ja siis need külalised kiidavad mind ja peremees tunneb minu üle uhkust ja ma olen õnnelik, et olen kassina sündinud. Kõige kohutavamad loomad selles majapidamises on rotid. Hiiri ma armastan, neid on mõnus püüda ja süüa. Päevadekaupa võin passida liikumatult mõne hiireaugu ees ja oma halli saaki varitseda. Sellisel ajal ma isegi ei kuule, kuidas peremees koju
õigusele.““ Romaan koosneb viiest peatükist („tantsust“), iga peatükk on viljapeksupäev Aiaste talus aastatel 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Need on stseenid ühe rahva eluloost, pidevuse sümboliks on viljapeksumasin: olgu ajad, millised tahes, vili peab kevadel külvatama ja uus vili sügisel lõigatama. Ühe talu võitlus leiva pärast areneb kogu rahva võitluseks leiva pärast ning sümboliseerib lõpuks kogu inimkonna igavest võitlust. Lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ on saatusetragöödia, mida saab tõlgendada ka Oidipuse-müüdi taustal. Tema enda sõnul oli romaan esimene katse „uurida, mida tunneb ja elab läbi mees, kes ei taha peremeheks saada ega talu pidada“. Peategelane nooruke peremees Hind ei suuda ega taha talle pealepandud koormat kanda, eriti kui koormaks on mõisa sundus, suguvõsa needus ja maajumalate viha. Siin on paralleelid ka Tammsaare „Kõrboja peremehega“
suure austusega, siis sõja lõppedes muutusid ka inimesed julmemaks, mornimaks ning auavaldustel ja uhkusel ei olnud enam kohta. Palju mehed kes sõjast tagasi pöördusid ei suutnud enam oma pere juurde tagasi minna ning kohaneda igapäeva eluga. Sõda oli neid muutnud. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ning nad tõmbusid endasse. Paljude meeste elus polnud enam mõtet elamiseks ning nad muutusid ükskõikseteks, pealiskaudseteks ja kurbadeks. Kõik soojad, südamlikud ja hellad tunded oli kadunud ning see kõik asendus negatiivsega. Tulles tänapäeva juurde, siis ainuke positiivne tegur sõja juures võis olla see, et naised said tänu sõjale iseseisvamaks. Neid hakati väärtustama ja neist peeti lugu. Kuna enamik mehi läksid sõtta, siis jäi naiste kanda kogu pere ülalpidamine. Naised pidid lapsi toitima, raskemaid ja kergemaid kodutöid tegema ning ka elatist teenima mingil moel. Seetõttu anti
tähelepanelikkus ning oskus daamidega ümber käia. Tänapäeva rüütel peaks olema selline, kes abistab vanu inimesi ning on nende vastu viisakas ja lahke ükskõik millises olukorras. Rüütel ei tohiks karta üheski situatsioonis olgugi, et olukord võib teda naeruvääristada. Rüütel peab oskama enda eest seista Tänapäeval kohtab rüütellikku käitumisoskust väga harva. Nüüdisajal on rüütliteks kujunemas naised, sest mehed on õrnad ja hellad ning neid tuleb kohelda hellalt, solvuvad tihtipeale kergesti jne. Ka loomade maailmas ajavad isased emaseid olendeid taga, sedasi peaks olema ka inimsool kombeks kuid viimastisel ajal on kujunemas vastupidine käitumine. Minu arust peakski olema rüütel siis selline mees, kes ei karda end häbistada ja on tugeva iseloomuga ning teab kes ta on. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Maailma kirjandus" peatükk Rüütlikirjandus. Google pildiotsing
emakeelt. Autor loob meeleolu mahlakate kirjelduste ja sulgudes täpsustustega. ,,Laul eesti naistest" Luuletus annab edasi mõtteid autori mõtetest eesti naistest ja nende maailmast. Luuletus on pigem tunnetuslikult sügavamõtteline kirjeldus eesti naiste ilust, nende sõnade lummavusest, oskuslikust kavalusest, kokkamise oskusest, hinge hellusest kui ka kohast mehe südames. Veel kirjeldab luuletus, kuidas naised oskavad meestega mängida:,,eesti naise sõnad on hellad magusad nagu mesi-punuvad meeste pähe nad tuule- ja varesepesi" ,,Kõik on pagana hästi" Luuletuse kindlaks põhiliseks teemaks on Eesti poliitika. Autori mõtted annavad selgelt edasi selle, et Eesti poliitika ootab ainult paremat tulevikku, kuid seda ei paista kuskilt tulevat, nii et jääbki üle ainult elada hetkes. ,,eks ole see meiegi saatus siin Eestis: me ootame oma valget laeva ja peremeest" Taaskord peab tõdema, et luuletus on pigem mõtleva panev. Luuletusse
kirjanik. Tuntuks sai proosaga. Lühiproosa kogu ,,Koputa kollasele aknale". Räägib eesti külaprobleemidest (majad tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan ,,Tants aurukatla ümber" algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost: "Puud olid, puud olid hellad velled", ,,Pommeri aed" Räägi kooli tähtsusest Eesti kultuuris 20. saj alguses. Arvo Valton sünd 1935. Vabakutseline, avaldab palju ajalehtedes. 20 saj Eesti tähtsaim novellikirjanik. Kirjutas palju, teosed keerulised. Novellikogu ,,Veider soov". ,,Rataste vahel", ,,8 jaapanlannat", ,,Luikede soo karussell", ,,Sõnumitooja", ,,Läbi unemaastike", ,,Võõras linnas". Viimased 3 eksistentsiaalsed probleemid, tegevus Eestist kaugel, absurd. Juhan Smuul 1922-1971
Mida põlgas üks, pidas teine tõeks, Tõusis üks, jäi teine voodi. Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa. Vaevalt nägid ta pilgud uurijad hullund õekseid, kui sündiski pööre: vaikselt laskusid mõlemad fuuriad päästma lahti ta kinganööre. Suvi Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. Kõrgel rohelises kuplis löövad metsakellad. Suvi sammub üle põllu, juustes viljakõrred, mullas kobrutades käivad suured pulmatõrred. Mõdupiisku piilab õitest ristik mesirõske. Maasikatel magus veri valgub ühte põske. Õnnekruusid ääretasa. Päeva on lukku pannud roosipuhma õhetusse mustad murekannud. Rõkka, kägu! Homme juba kustub hääl su nokas ja meil mõlemal on kurgus
Just nii, nagu tegi seda Hitler 1930ndatel. Nagu selgub, siis ei saa me iial olla segamatult rõõmsad alati tuleb vahele midagi, mis meie rõõmu vankuma lööb. Olgu selleks segavaks faktoriks siis kodune või internatsionaalne probleem. Kõige suuremal moel tulebki meie rõõmu, rahu ja vabadust segama sõda. E. M. Remarque teoses ,,Läänerindel muutuseta" võime lugeda koolipoistest, kes on asunud sõtta, et kaitsta oma kodumaad. Nad on noored poisikesed, kes on hingelt hellad ja pole eales näinud niisugust jõhkrust ja üle elanud niivõrd raskeid katsumusi nagu nüüd - minnakse kaugele kodust ja oma lähedastest, kaotatakse elu või halvemal juhul parim sõber. See õnnelik, kel sõjakoledustest pääseda õnnestub, aga ei põgene eal nendest mälestustest. Tegelikult pole inimene kunagi rahul sellega, mis tal on. Kõige labasem näide oleks see, et kui sajab vihma, on paha, sest on külm, pime ja kõle ning kui paistab päike, siis on palav ja liiga ere
erinevust tunnetavad nad enda ja võõramaalaste vahel. Sellega nende rahvuslus ka piirdub. Nad pole patrioodid. Selge on see, et hispaanlane ja põhjamaalane tajuvad maailma sootuks erinevalt. Nende käsitused ja tõekspidamised on üsna erinevad. Hispaanlastega suheldes tuleb kõrvale heita jahedad suhtlemistavad, unustada ajapiirangud ning üleüldse end lõdvaks lasta, kuid tuleb meeles pidada, et nad on siiski hellad ja kergesti haavatavad. Ka loeb neile ausus ja väärikus tihti rohkem kui miski muu. Hispaanlased peavad kõige tähtsamaks üleüldist lõbutsemist. Esmajärgus huvitavad neid asjad, mis pakuvad lõbu, kui asi pole lõbus, siis tavaliselt seda eiratakse. See viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõigi muude asjade üle. Planeerimine ei mängi nende elus mingisugst rolli. Samuti on aeg neile absoluutselt tähtsusetu, kuna see
elunähtused. Traadi huumor ei ole niivõrd artistlikult kultiveeritud, kui just asjades ja nähtustes enestes kätkev koomilisus. “Türgi oad” on tähelepanuväärne sellegi poolest, et siin polemiseerib kirjanik mitmes mõttes iseendaga ja oma varasemate teostega. 1970. - 80-ndatel aastatel hoiavad loominguliselt viljaka ja mitmekülgse Mats Traadi prosaistimainet kõrgel ennekõike minevikuainelised romaanid. 1979.a. ilmunud lühiromaanis “Puud olid, puud olid hellad velled” on dramaatilise tegevuse areeniks troostitu teoorjuslik külaühiskond Lõuna- Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme. Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid autoril loobuda nii dokumentaalsete allikate sissetoomisest kui ka ajaloolise tausta protokollilisest edastamisest.
2. Mats Traadi looming Mats Traat alustas luulega (kogud ,,Kandilised laulud", 1962 ,"Kaalukoda", 1966, milles on kõrvu tulevikuoptimism ja kodumaateema. Poeetiliselt mõjukas lakoonilisus koos terava ühiskonna problemaatikaga on tunnuslikud epitaafkogule ,,Harala elulood" 1967. Tuntumad romaanid: ,,Tants aurukatla ümber", 1971, ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga", 1973, ,,Pommeri aed", 1973, ,,Inger", 1975, ,,Türgi oad", 1977, ,,Puud olid, puud hellad velled", 1979, ,,Rippsild", 1980. ,,Karukell, kurvameelsuse rohi", 1982, sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal onpärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Tekstisisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest., ,,Üksi rändan", 1985, ,,Minge üles mägedele", I 1987, II 1994, ,,Hirm ja iha", 1993.
religiooniga seotud tülid võivad sügavalt haavata ja neid on väga raske lahendada. Lapseootus Lapse saamist mõjutavad tegurid: · Materjaalsed · Vaimsed · Ühiskond · Sõprusringkonna eeskuju · Lapsepõlve mälestused ja eeskuju Raseduse tunnused: · Päevad lõppevad või määrib · Ebaharilikud isud · Lõhnataju suurenenud · Tujumuutused · Rinnad valulikud või hellad · Iiveldus · Tujumuutused Rasedus ja ohud Enam rasedusi kulgeb plaanipäraselt, vahel võib tuua kaasa ka kaotusvalusid nt abort, lootearenguhäired jt. Soovimatut rasedust või rasedusega kaasnevaid ohte võib teadlikult vältida, külastades regulaarselt arsti. Loote arengus on tähtsaimad 3 esimest kuud. Raseduse viimastel kuudel tuleb samuti olla ettevaatlik. Raseda suitsetamine on üks levinumaid põhjuseid miks laps sünnib enneaegselt või alakaalulisena
neist kadunud lehtedest, mis kõledad sügistormid on kiskunud südamest." ,,Ütle, kus sa siis nii kaua käinud oma kuldse kodupinnalta? Mis su süda otsima sealt läinud võõralt maalt ja võõralt linnalta? Kas ehk mõni läikivam sul leidus langes rüppe rändamise teest, mis sa sala oma põue peidus paigal hoiad meie silma eest? Nõnda isamaised hellad tuuled, päike, linnud, helde emapind, / ... / võtvad imestledes vastu mind." Isamaaline luule saab suure osakaalu Koidula luules pärast naise lahkumist Kroonlinna(1873). ,,Isamaa mul seisab põue peidus, / isamaa mu ülem varandus" on Koidula sõnad luulest ,,Jälle isamaal". Koidula kodumaaline luule on sügavamalt pühendunud Eestimaa ,,hoidmisele südame lähedal", samuti ka looduse veetluse esiletoomisele
Ja et õitsema hakata, selleks kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab. Kui seeme kukub kohta, kus silmale nähtamatut seent parasjagu ei ole, uut taime ei kasva. Ka teised orhideed kasvavad aeglaselt. Seened, milliseid nad kõik vajavad, on vaid harva abivalmilt ootamas. Ka igasugusel mullal ei suuda need hellad taimed kasvada. Õnneks paljuneb see taim ka vegetatiivselt .Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine
ja seda raseda organismi varude arvel. Kaariest soodustab ka suurenenud süljevool. Hormoonide tasakaalu muutused põhjustavad raseduse algul oksendamist ja süljevoolu. Selle leevendamiseks tuleks hommikul voodist tõusmata süüa võileib või õun või juua klaas mahla vms. Ka päeval tekkinud iiveldusest ülesaamiseks oleks hea midagi süüa. RINNAD. Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. Rinnad suurenevad, on pinges ja hellad umbes nagu enne menstruatsiooni. Ka rinnanibu ja nibuväli kasvavad ning muutuvad tumedamaks. Alates 3.raseduskuust võib rinnast erituda mõni tilk ternespiima, kuid tõeline piimaproduktsioon läheb käiku alles peale lapse sündi. KAALUMUUTUSED. Raseduse jooksul suureneb kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Esimesel trimestril see eriti ei muutu. Teisel trimestril on kaalu juurdekasv 250-400 g nädalas ja kolmandal trimestril 400-500 g. Viimasel 1-2 nädalal kaal enamasti ei kasva
Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need s...
Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõikjal, pillan praegu
Luules on paralleelselt tulevikuoptimism ja kodumaateema Hiljem, aga loodus, filosoofiline ja isamaaluule. . Vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Ta on ka tõlkinud mitmete maade luulet. Romaanid ,,Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005) "Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973) "Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008) "Inger" (1975; kordustrükk 1989) "Türgi oad" (1977) "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) "Rippsild" (1980) "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990) "Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010) "Hirm ja iha" (1993) "Naised ja pojad" (2007) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Küngasmaa" (1964) "Kaalukoda" (1966) "Laternad udus" (1968) "Ilmakaared" (1970) "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990)
indiaanlaste ja Lääne-India rikkustega. Kiriku ja paavsti universaalsustaotlusest tulenevalt pidi saabuv maadeavastuste ja vallutuste ajastu ühtlasi saama kristliku maailmamisjoni ajastuks, kuid Euroopa valitsejad tundsid rohkem huvi ainelise kasu vastu. Vallutajad alustasid indiaanlaste kirjeldamatut tapmist ja paljaksröövimist, sellele vaatamata, et Kolumbus oli neid kirjeldanud kui pehmeloomulised, rahuvalmid, hellad ja külalislahked. Portugallased ja hispaanlased olid sattunud väärismetallide ja maavarade poolest rikkale maale ning nad ei hakanud oma peakesi vaevama mõtetega, kellele see varandus tegelikult kuulus. Kõik kasutuskõlblikuna tunduv tassiti koju ning indiaanlased pandi uustulnukate jaoks tööle. Indiaanlaste tapmine ei tähendanud õiguslikku riisikot. Pärast eurooplaste saabumist Haitile hävitati vaid ühe generatsiooni jooksul kogu põliselanikkond – miljon indiaanlast
Seksuaalsust mõjutab tugevasti ka lapsena kogetud vägivald see, kui last on pärsitud, pekstud, seksuaalselt ära kasutatud. Lapsepõlve hirmud ja halvad kogemused jäävad tihtipeale kummitama kogu eluks. Seetõttu on mõnel mehel vaja täiskasvanuna lähedust õppida, ületada endas puudutuse- ja hellitusekartus. Et kasvatada pojast intiimsuhet nautiv mees, on oluline, et suhted lapse ja vanemate vahel oleksid vastastikku empaatilised, hellad. Samuti on tähtis, et poisil oleks lähikonnast võtta traditsiooniline mehemudel. Seksuaalsus areneb rohkem püsisuhtes, kus teineteist avastatakse ja leitakse. Samas jääb elu eluks ja muinasjutud muinasjuttudeks täiuslik kooselu kuni surmani kuulub siiski pigem muinasjuttu ja tõelise armastuseni ei pruugi jõuda esimesel katsel. Ja kui muinasjutt saabki teoks, võib ühel päeval põhjustada tõsise frustratsiooni selle purunemine
Ta oskas igaühes olulisemad veda ülesse leida ja need halastamatult välja öelda, mistõttu ei olnud tal palju sõpru ega ka sõbrannasid. Irma võlus Joonast hoolimatu kergemeelsuse, maneerliku kõnnaku, edeva peahoiaku ja pealetükkiva parfüümiga. Samuti oma tema kõrkus ning edevus võitsid Joona tähelepanu. Irma välimus ei olnud kuigi silmapaistev.Väikse kahvatu kehaga daamil olid ebaharilikult suured, heledad, käed, mis olid emalikult hellad, saldedad puusad, mis olid natuke poisilikud. Tema rohekassinised silmade siletud laud olid kaotud siniste soontega, mida varjutasid vähesed tedretäpid. Kui Irma langetas natukene lõuga, vajusid tema põsed kergelt rippuma. Tema suunurkades ning otsmikult ei tahtnud enam kortsud kadud ning ka tema pool hammasteta suu võis paista kui musta auguna. Irmale meeldis veesport. Daam oli aastaid tagasi harrastanud ka vettehüppeid. Talle
Läheduse puudumist isa ja nooruki vahel seletatakse sellega, et sel ajal, kui laps on noorukieas, on keskmisel isal keskea kriis ja ta on rohkem hädas oma probleemidega. Lähedus Noorukid kinnitavad, et on emaga lähedasemad kui isaga, seda eriti sinikraede peredes. Noorukid ei ole pea kunagi oma vanematega rahul, kuid isaga ollakse vähem rahul kui emaga. Emad ei tee emotsionaalsuse väljendamises poegade ja tütarde vahel vahet, aga isad teevad. Isad on poegadega vähem hellad, kui tütardega. Konflikt Nii vanemad kui noorukid väidavad, et noorukitel on isadega vähem konflikte kui emadega. Põhjusteks arvatavasti see, et isad veedavad nendega vähem aega, ja ka see, et nad on vähem seotud reeglite ja piiride kehtestamisega. Võim Noorukieas hakkavad lapsed võimu pärast ja võimu vastu võitlema, proovides sellega endale rohkem võimu saada. Kuigi arvatakse, et isal on nooruki üle rohkem võimu, näitavad uuringud, et tal on seda vaid
Inimesel võib tekkida hirm, et ta on mingil määral ebanormaalne, kui unistab vägistamise ohvriks langemist või koeraga seksimisest. Tihti leevendab ebamugavustunnet siiski teadmine,et teisedki fantaseerivad samalaadseist olukordadest ja asjadest. Seks sookaaslasega Küsitluse andmeil fantaseerib 9% naistest ühte ajal seksist sama sugupoole esindajaga. Fantaasia seksist teise naisega ei tee siiski veel kedagi lesbiks. Biseksuaalidega tehtud uurimuse järgi on naised armatsedes hellad, romantilised ja lembed, nagu mehed vaid harva on. Naine tunneb paremini ka teise naise vajadusi. Võimalik, et naine igatseb neid elemente oma seksuaalellu. On üsna tõenäoline,et paljudki naised tahaksid ka tegelikkuses teostada oma unelmaid seksist teise naisega. Eelarvamuste tõttu enamik neist siiski tõrjub seda mõtet. Massohhistlikud Fantaasiad Naised fantaseerivad, et neid seotakse kinni, andakse ihunuhtlust ja isegi piinatakse.
Realistlikul põhjal romantiline kiht. Teine periood on psühhomodernistlik, Unt keskendub tegelase psühholoogiale ja psühholoogilisele irratsionaalsusele. Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga.
Vares: Pähklid oravate tares, kooke üldse ei söö vares. Laps: Ei söö kooke? Küll on nali Kus su näärivorst ja kali? Vares: Kaljaks vesi allikas, vorstiks kapsajuurikas. Laps: Kui sa, vares, pühi pead, kas ka näärilaulu tead? Vares: Kelle laul veel vahvam saaks Minu laul käib -- kraaks ja kraaks! Nääritaadi ootel Sõitsid saanid, sõitsid reed mööda pikka talveteed, helisesid aisakellad, aisal näärikellad hellad. Ootas Ats ja ootas Mall, oot'sid kaua akna all, aga nääritaat ei tule -- küll on kole, küll on kole! Küll on ootamine pikk, kätte jõuab videvik, enam oodata ei jõua -- kus on nääritaat nii kaua? Juba taevas paistab kuu. Teises toas nääripuu, aga küünlad süütamata, sest et taat veel tulemata... Äkki õue sõitsid reed mööda valget talveteed, helisesid kellad hellad, nääritaadi aisakellad. Näärivana
taasluuakse olulist teavet mälu abivahendid on kaemuslikud, nii looduses olemasolevad kui ka inimeste loodud esemelised või vaimsed küllalt keerulised sümbolid (pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud, fotod jms) mälu abivahendeid iseloomustab kaemuslikkus (pulmakommete täitmine kui kirjaliku dokumendi analoog; riietus kui staatust näitav märk) huvi ennete vastu (ettemääratus), seega tulevikku suunatus (mis saab olema). (Näit Mats Traadi romaani "Puud olid, puud olid hellad velled" algus viitab just sündmuste ettemääratusele ja nende sündmuste äraaimamisele ennete kaudu: "Et see võis nii minna, seda ei aimanud keegi. Kust nad võisidki teadust saada, kui unes ega ilmsi polnud ühtegi märki antud, või kui, siis oli see neist mööda libisenud, üle lennanud.") aeg-ruum tehakse kaemuslikuks (olulised on sümbolid nagu lävi, värav, riietus...). Tsükliline aeg: kui midagi saab otsa, siis hakkab see otsast peale
Ta armastas riivatuid asju ja selle püüdiski kõikides luuletustes üles märkida seda mida tema tundis või mida elas üle. Kirglikus tungis täiusele ei piisanud Baudelairile klassikute harmooniliselt ilukultusest ega romantikute ülitundlikkuse valemist, ta otsingud süüvisid vastaspoolusse, inetuse ja pahede allilma, ning haaras nii hea kui kurja oma luule valdkonda. Luule on ühtlasi valuline pihtimus. Kõik kõdunev, mäda, viril, ta haiglased ja hellad meelteelamused ja enesehävitamise kipitav lõbu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
