neid komponente, mille sagedused ühtivad. Selle määratlise järgi oleks ideaalseks konsoneeritavaks intervalliks oktaav, kuna põhitoonide sagedused suhtuvad siin nagu 2:1, järelikult langevad omavahel täpselt kokku ka kõik kõrgemad harmoonilised( loomulikult on ka priim ehk unisoon sageduste suhe 1:1). Tõepoolest oktaavil on intervaliide hulgas eriline koht. Teiste muusikaliste intervallide puhul on ülemtoonide kokkulangevus osaline. Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite suvaliselt valitud helide kooskõla liigitada ajaprotsendiliselt kas konsonantiks või dissonantsiks. Üleminek konsonantsilt dissonantsile on sujuv. Üldjuhul loetakse muusikas konsoneerivateks neid intervalle, mida moodustavate helide põhisagedused suhtuvad omavahel kui täisarvud n ja m. Mida väiksemad on arvud m ja n, seda parem. Nii on nn perfektsed konsonantsid priim, oktav, kvint ja kvart. Sisuliselt tähendab see, et põhitooni f1
Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi · Inimene tahab ebameeldivusseisundit vähendada · Vastuolusid saab vähendada muutes käitumist või hoiakuid 3.2 Kognitiivse dissonantsi tüübid · Mittepiisav õigustamine
Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas.
et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimesena, et ebameeldiv tunne kahe asja ebakõlas, pole ainult tunne, vaid tugev motivatsiooniline jõud. Tekkinud häiritustunne sunnib inimest tegutsema ebamugavust põhjustava ebakõla kõrvaldamise nimel. Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2. muudab oma arvamusi nii, et ebakõla väheneks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. See on edu saavutamise üks tingimus on vajadus edu saavutada- motivatsioon. Üldiselt kehtib saavutusmotivatsiooniga seoses kolm lihtsat tõde: 1
Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus 1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20
Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalselt kogetu/tajutu vahel. - Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20
Pärnu 2015 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas
21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus")
Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20. sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste
Siiski, 1905 aastal lõi ta teose "Salome" (mis põhines Oscar Wilde'i näidendil). Antud teose reaktsioon oli kirglik ja heakskiitev. Esietendus oli suur õnnestumine. Kui aga see avati Metropolitani ooperis New Yorkis, oli publiku protestikisa nõnda suur, et see suleti kohe pärast sedasamust etendust. Kahtlemata oli see suuresti tingitud temaatikast ning Oscar Wilde'i halvast mainest seoses viimase ebamoraalse käitumisega. Siiski, mõned negatiivsed reaktsioonid võisid tuleneda Straussi dissonantsi kasutuslaadist, mida oli tollal ooperimajades väga harva kuulda. Teosed Sümfoonilised poeemid: macbeth, don juan, don quijote, kodusümfoonia. Ooperid: guntram, Salme, elektra, roosikavaler, intermezzo, daphne, danae armastus, capriccio. Balletimuusika: legend josephist, vahukoor. Muud orkestriseaded: sümfoonia d-moll, süit orkestrile, jaapani festivali muusika. Koori- ja vokaalmuusika: kaheksa laulu viimastest lehtedest, cäcilie, salajane palve, hällilaul jne.
3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevuse nimetamine manipuleerimiseks ( vabastab süütundest ja vajadusest aktsepteerida vastastikkuse reeglit) · Muudetakse pakkumise/kingituse/teene hinnangulist "suurust" II Järjepidevuse (Consistency) reegel 2.1 Toetub: · kognitiive dissonantsi vähendamise printsiibile · konformismile · sotsiaalsetele normidele Näiteks. Turvalisuse jaoks on suhetes vaja ennustatavust, mis põhineb partneri püsivatel omadustel 2.2 Konkreetsete tehnikate näited: · kohustuse loomise tehnika · avaliku lubaduse (lepingu) tehnika · pingutuse tõestamise tehnika · müügitehnika "madal pallilöök" Kasutatakse: Minapildi ja käitumise vastavuse printsiipi
pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Uute teadmiste omandamisel võib see tulla takistuseks, kui saad teada midagi, mis on vastuolus juba teatavaga. 15
hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist. Selle suuna tähtsamad esindajad:
Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel, teadmistel. Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Vahetul kogemusel põhinevaid hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Näide Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla see on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge ning nõuab ebakõla leevendamise viiside otsimist. Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Otsuste tegemine/langetamine. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?
Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks teguriteks koordineerivad ja treenivad vahe- eesmärgid, mis aitavad
Hoiak : suunatud kindlale situatsioonile või objekitile, Korrastab erinevaid obj ja situsts suunatud tõekspidamisi. Hulk mõõdetav tuhandetes. Vahendab väärtusi käitumisse On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu Väärtus: Seotud paljud eobj ja sit üheagselt Seotud selgelt määratletava tüekspidamisega Hulk mõõdetav kõmnetes. On isiksuse keskseks osaks. On hindamisstandard … … Miks hoiakud on püsivad? Miks hoiakuid on raske muuta? Kognitiivse dissonantsi teooria (Loen Festinger) Tunnetuslik ebakõla - üksteisele otseselt vastandlike hoiakute olemasolust tekkinud pinge. – kui pinge tekib, siis võime moonutada(info halba vagusesse seadmine, teistsuguse tähenduse nägemine) infot mis saime, võime unustada, võime mitte märgata mida nägime(ignoreerimine). Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla, mida in eelistab nende ebakõlale. Tunnetuslik ebakõla Muudame ühte hoiakut (kui seda teeme, siis teeme seda teatud tungimustel.
arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid). 28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust. Sõnastage näide. Kognitiivne dissonants – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, Argumenteerimise viisi, Inimese enesehinnangut. Näiteks: Laps küsib jäätist külmkapist. Ema/isa ütleb: “Saad siis kui oma toa ära koristad.”
Exposure - Attention - Comprehension - Acceptance - Retention (talletamine), mäletamine) - (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: “uinumisefekt” 1949, sõnumi “allika usaldusväärsus” kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 • 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) -- emotsioonid/tunded--- --hoiaku muutus -- otsus 1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. • 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT),
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär
- sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON McLelland ja Atkinson 1960ndad
Värskuse ja puhtuse tunde tekitamiseks kasutatakse tihti türkiisivärvilisi kahhelkivisid, keraamilisi või klaasist seinaplaate supelasutustes ja vannitubades. Küllastunud sinakasroheline on hea silmadele, ei pimesta ega tekita valgusreflekse. Fassaadivärvina moodustab türkiis hea kontrasti telliskivipunase ja mitmete hallikate, kreemikate ja valkjate toonidega. Ettevaatlik peab olema sellega loodusliku rohelise taustal, kus võib kergesti tekitada dissonantsi. 3 4 3 TÜRKIISI SÜMBOL JA TÄHENDUS Tänu oma väga noorele eale värvide hulgas ei ole türkiisil otsest sümboolikat värvitoonina, vääriskivina on sel aga olnud väga suur tähendus. Õhtumaadel sümboliseerib türkiis vastavalt värvile kas planeeti Jupiter (roheline) või Veenus (sinine). Tema ülesandeks on olnud kaitsta valitsejat kurjuse sissetungi eest.
) tekib sellest, et ühel isikul tuleb täita liiga palju erinevaid rolle või sääraseid eriilmelisi rolle, mida on raske ühitada. 18. Hoiak (attitude) -- on õpitud kalduvus teatud isiku või objekti suhtes, pooldav või mittepooldav. 20. Kognitiivne dissonants (cognitive dissonance) - (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. 21. Väärtus (value) -- on üldine tõekspidamine, mis juhib tegevusi ja otsustusi mitmesugustes situatsioonides. 22
Schönbergi loomingus.Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas
puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akkommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess
hoolimata jätta meid ükskõikseks või avaldada muljet maalitud pikldist (vt peatükki 6). Ülevaade Tagasi vaadates peame märkima, et meie käesolevas peatükis vaadeldu võib igasugust (või mõlemat)tegevust, tunnetuslikku ja motiveerivat, või vanamoelist terminit kasutades, põhjust ja kirge. Vaadeldes sunnitud nõusolekut, võib selle põhjuseks olla järjekindlalt mõjuv jõud (s.t dissonantsi vähendamine) või süütunde minimeerimine. Võttes näitlejavaatleja seisukohalt tekitavad seda tunnetuslikud tegurid erisuguse teabega või isetoimiv erapoolikus? Emotsiooni lõplikult vaadeldes: motiveerivad tegurid peaksid olema esmajärgulised, kuid me näeme isegi siin, et kire väga tugev kindlus tunnetuslik protsess ja teised motiveerivad tegurid toimivad üheskoos, mis määrabki emotsiooni.
omadusi (seesmised põhjused), seda nimetatakse antud teooria kohaselt fundamentaalseks atributsiooni veaks. See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste lätteid ning kavandada sotsiaalturundust juba neid ette arvestades. Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory – kognitiivne dissonants e. tunnetuslik ebakõla on sotsiaalpsühholoogia üks laialdasemalt uuritud nähtusi ning oluline mõiste, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Selle mõiste taga on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Inimene kogeb sotsiaalset dissonantsi siis, kui ta on silmitsi vähemalt
või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist. · Veenmise kaudu. Hoiakute muutmine Meie maailmapilt avardub iga päevaga kogeme õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, saame uusi teadmisi. Koos sellega muutuvad ka meie hoiakud. Selleks, et muuta hoiakut, on ka vaja mingit muutusele tõukavat jõudu. Hoiakute puhul on selleks kognitiivne dissonants (tunnetuslik ebakõla). Kognitiivse dissonantsi seisund on meie igapäevane kaaslane. Iga kord, kui me teeme mingit otsust, on tegemist tunnetusliku ebakõlaga. Hoiakute mõõtmine Üldiselt on hoiakuid väga raske mõõta. Hoiakute mõõtmiseks on loodud rida vahendeid nagu näiteks: Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. Likerti skaala e summeeritud hinnangute skaala
enesehäälestamine -> tähelepanu koondamine -> tajumine -> teabe vastuvõtt -> teabe mõistmine -> meeldejätmine -> meeldetuletamine -> õpitu kasutamine -> lõplik omandamine. Kognitiivse emotsiooniteooria teeneks on atributsiooni osa rõhutamine tundeelus: tundmuste aluseks peetakse toimuvale tähenduste omistamist ja olukordade lahtimõtestamist, aga ka oma elamusele seletava tõlgenduse otsimist. Ameerika psühholoog Leon Festinger (1919-1990) lõi kognitiivse dissonantsi teooria. Selle teooria kohaselt teeb ebakõla tunnetav inimene ühte kahest: kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab.
atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist. Väga halvas olukorras inimesed sageli võrdlevad end nendega, kes on hullemas seisus ja saavad selle kaudu oma enesehinnangule positiivset kinnitust oleks võinud hullem olla. Hoiakud ja hoiakute muutmine Hoiakute muutumine: veenmise tsentraalne tee e mõjutava sõnumi teadvustamine teadlikult; veenmise perifeerne tee ehk sõnumi mitteteadvustamine; kognitiivse dissonantsi loomine ehk vastuolu hoiakute ja käitumise vahel. Kognitiivse dissonantsi ületamiseks ja oma enesehinnangu tasakaalu viimiseks on 2 teed: muuta hoiakuid või muuta käitumist. Veenmise perifeerse tee puhul sõltub edu kommunikatsiooniahela erinevatest lülidest: sõnumi allikas, sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise. Grupiprotsessid Konformsus ehk sotsiaalsete standarditega kohanemin/muganemine; kuuletumine, ka
Inimesi mõjutab teiste inimeste juuresolek, kuna kultuurist on pärit reeglid ka selle kohta, kuidas neid vajadusi rahuldada. 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla inimese vajadus säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. Dissonantsi vähendatakse oma uskumuste, hoiakute, väärtuste muutmisega. · Nt inimesed on sunnitud oma vanad uskumused hülgama, et kuuluda teatud gruppi. Õpilane tahab algselt õppida, kuid klassikaaslaste survel loobub sellest hoiakust. · Nt inimene tahab süüa kooki, kuna kook maitseb hästi. Kuid kook teeb ka paksuks. Inimene loobub koogi söömisest, kuna kardab paksuks minna, hoolimata, et kook väga maitseb ja tahaks. 15
selle, mis neid hoiakuid küsimärgi alla seab. 3) info konstrueerimine - osalisele infole lisatakse juurde oma hoiakuid (nt kuulujuttude levik) 4) stereotüübid, eelarvamused kord väljakujunenud stereotüüp laseb läbi ainult selle info, mis kinnitab juba varem väljakujunenud hoiakuid. üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid. Hoiaku muutumine: dissonants Leon Festinger (1956). Kognitiivse dissonantsi teooria (tunnetuslik ebakõla) · Ebakõla(ühest küljest on positiivne hoiak, teisest küljest on negatiivne elamus) inimese teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi ja organismis on mehhanism, mis püüab seda pinget vähendada(nt atributeerimine). Tekib tugev ületamissoov. · Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine · Dissonantsi kasutamine hoiaku muutmiseks. Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta.
eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Uute teadmiste omandamisel võib see tulla takistuseks, kui saad teada midagi, mis on vastuolus juba teatavaga. 15. Milles seisneb saavutuseesmärkide teooria
See vastus tuleneb sellest, et ta esineb koos mingi teise stiimuliga, mis tavaliselt sellise vastuse esile kutsus. 3) Hoiakud, mis phinevad käitumuslikul infol: Igasugune faktor, mis suudab mjutada käitumist, suudab mjutada ka hoiakuid. Operantne tingimine - phineb sellisel eeldusel, et inimesed kalduvad kordama käitumist, mis omas soovitavat resultaati ja ei korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. 23. KOGNITIIVSE DISSONANTSI TEOORIA (L.FESTINGER) LEON FESTINGER kognitiivse dissonantsi teooria:- kaks elementi (arusaama, käitumist) on dissonantsed kui, arvestades ainult neid kahte elementi, ühe elemendi pool tuleneb teisest. Teooria eeldab seda, et meis tekib pinge (dissonants), kui kaks meie mõtet, uskumust, hoiakut on vastuolulised. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel. Dissonants pärast otsustamist
Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt.
Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida.
- Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria) - Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee. Hästi säilib mälus see info, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamise
Veel viise kuidas self-concept kultuuriti erineb Klt erinevused sõltumatu ja kuuluva mina minapiltides (self-concept). Self-consistency – minapildi järjepidevus läbi olukordade. Jaapanlaste minapilt oli varieeruvam – nad olid tunduvalt enesekriitilisemad kellegi juuresolekul, mis tähendab et kontekstist olenevalt võivad indiviidide hinnangud enda minapildile märgatavalt varieeruda, samuti ei ole selge missugune kontekst annab kõige adekvaatsemaid tulemusi. Leon Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria. Viise kuidas kognitiivset dissonantsi vähendada: 1. Käitu järjepidevamalt 2. Muuda oma suhtumist, nii et käitumine ei näiks enam ebajärjepidev (s.o dissonance reduction). Otsuste tegemine kui kognitiivse dissonantsi allikas. Ratsionaliseerimine (otsusejärgne). Jaapanlased ei näidanud ratsionaliseerimistendentsi oma otsustele, nende sooviks oli pigem, et nende käitumine oleks kooskõlas teiste ootustega nendest.
Igaüks nihutab seda teadmist oma hoiakute suhtes. Stereotüübid, eelarvamused kord väljakujunenud stereotüüp laseb läbi vaid selle info, mis seda hoiakut toetab. Üldtendents: näen maailma viisil, mis kinnitab olemasolevaid hoiakuid hoiakute muutmist evastu. Hoiakute muutumine: dissonants Leon Festinger (1956): kognitiivse dissonantsi teooria. Festinger: kognitiivse dissonantsi teooria tunnetuslik ebakõla teooria ebakõla/vastuolu inimese teadvuses või teadvuse ja käitumise vahel tekitab ebamugavusseisundeid/pingeid. Igasugune ebakõla teadvuses/käitumises tekitab pingeseisundi. Ületamissoov. 18 Vastuolu hoiakute vahel inimese teadvuses või teavduse ja käitumise vahel inimene ei talu
kontrolliv ja informeeriv. Motivatsioon tarvete teooriate valguses Murray sotsiaalsete tarvete teooria Murray leidis, et inimestel on kuni 20 sotsiaalset tarvet: saavutustarve (raskuste ületamise püüd) ja kuuluvustarve (sõprussidemete loomise püüd). Tarve ja sotsiaalne surve kombineeruvad käitumise teemaks. Maslow tarvete hierarhia Kognitiivne dissonants ja atributsioonid motivatsiooni kujundajana Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende sügavalt juurdunud tõekspidamised või väärtused on ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides
Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid inimesel harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi Argumenteerimise viisi Inimese enesehinnangut 16. Kognitiivne dissonants on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele
säilitada uskumuste, hoiakute ja arvamuste kooskõla oma välise käitumisega. Vastuolud tekitavad häirituse tunde. ( Leon Festinger). Kognitiivne dissonants on üks mõjukamaid ja laialdasemalt uuritumaid teooriaid sotsiaalpsühholoogias. Kognitiivne dissonants kujutab endast pinget, mis tekib, kui inimene on silmitsi (vähemalt) kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastava teooria kohaselt on inimestel motivatsiooniline tung vähendada dissonantsi. Seda tehakse muutes oma suhtumist, uskumusi ja tegevust. Jean Piaget formuleeris sarnase mõiste- kognitiivne disekviliibrium- mis viitas vastuolule uue info ja vanade uskumuste vahel. Kogemus võib olla vastuolus ootustega, näiteks ostja kahetsus pärast kallist ostu. Dissonantsi seisundis võivad inimesed tunda üllatust, hirmu, süütunnet, viha või häbi. Inimesed kalduvad mõtlema, et nende otsused on õiged vaatamata vastupidistele tõenditele
mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne.
" Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine põhjuste omistamine; käituja vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda.
” Sotsiaalpsühholoogilised teemad Skeemid – organiseeritud teadmised maailma kohta (teadmine stiimulist). Atributeerimine – põhjuste omistamine; käituja – vaatleja seisukohtade erinevus. Hoiak – püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne, kognitiivne, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger – kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus – teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Konformsust mõjutavad grupi üksmeel, grupiga identifitseerimise ulatus, indiviidi soov teistest erineda.
mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi
· Negriidid < europiidid < mongoliidid · Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus · Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus · Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid
KÕRGE MADAL ALTERNATIIVSETE VARIANTIDE KÕRGE TAJUTAV ERINEVUS KOMPLEKSNE VAHELDUST OTSIV OSTUKÄITUMINE OSTUKÄITUMINE MADAL DISSONANTSI VÄHENDAV KÕRGE OSTUOSALUS HARJUMUSLIK MADAL OSTUOSALUS OSTUKÄITUMINE OSTUKÄITUMINE ostja huvitatus tootest ostja huvitatus tootest on kõrge on madal
14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage vähemalt üks näide. Kognitiivne e tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmiselt Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada: millised on inimese harjumused nädalavahetused, isiklikud soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Sõnastage näide. Tunnetuslik ebakõla, mis tuleneb sellest, et on samaaegselt kaks või enamat üksteisega konfliktis olevat mõtet. Nt suitsetaja, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki (kaks vastuolulist mõtet suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki) 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja osustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 18
intelligentsuskvoodi teadmine · Burt, Eysenck (1960) Sotsiaalne taju · Hoiak on suhtumine inimesse, käitumisse või sündmusesse: · tunded · mõtted · käitumine · Hoiakud kujunevad seoses tundega, kinnistamisega, vaatlusõppimise teel. Kognitiivne dissonants L. Festinger 1956 · Tekib kui meil on kaks vastastikku kokkusobimatut kognitsiooni (tunded, mõtted, käitumine). · Inimesed otsivad informatsiooni, mis vähendaks dissonantsi ja väldivad sellist infot, mis seda suurendaks. Puutudes kokku dissonantsi tekitava infoga inimene ignoreerib seda, interpreteerib seda valesti või eitab. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Tajumehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi. · Skeemid, stereotüübid teooriad iseenda
viisil. Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega
annaabi.ee 
