· Katset on võimalik korraldada ka täiesti uute teadmiste hankimiseks. · Õpetaja peab katset demonstreerima kõikide laste ees. · Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ja põhjalikumalt. · Lapsed peaksid olema varustatud katsejuhendiga Mudelid, kaardid, plaanid · Mudel on mingi objekti struktuurselt sarnane esitus, tunnetatava objekti analoog, mis asendab objekti tunnetusprotsessis. · Mudeliks võib lasteaias gloobus, putukate üksikasjalik näidis, hambapesuks suu näidis jne. · Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja · Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada · Erinevalt kaardist üritatakse plaanil kujutada kõiki objekte. ·
4. Funktsioonide lähendamine. 5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] Mudel on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Tegelikult tuleb ülesannete lahendamisel alati eelistada täpseid lahendeid, kuid kahjuks see enamasti ei õnnestu, seda eriti loodusteaduslike ja üldse rakenduslike protsesside uurimisel
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
reklaamiteooria ,,Reklaam turunduses," Neeme Roose tänases maailmas ei saa me lootmajääda et äki õitseb ilma hea reklaamita. nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab ...
Viimasel ajal on tähtsust omandanud uus test lastele Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC). K-ABC on Binet ja Wechsleri soovitatud testi edasiarendus ja selles on kaks uut tahku. 6 Esiteks on testis kasutatud kohati moodsat sõnastust, et tabada intelligentsi infotöötluse raamistikus. Mõned ülesanded püüavad hinnata lapse võimekust järjestikuses tunnetusprotsessis, näiteks korrata kuuldud arvu numbrite kaupa või jäljendada eksaminaatori poolt lauale koputatud rütmi. Mõned ülesanded kontrollivad lapse suutlikkust töödelda üheaegselt esitatud informatsiooni, näiteks meenutada leheküljel segipaisatult paiknevaid kujundeid. Teiseks uuenduseks on testis osutatud eriline huvi puuetega laste ja kultuuri- või keeltevähemuste vastu. Selleks
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
erinevates tahkudes religiooni, kunsti, filosoofia ja teaduse näol (Cassirer, 1999,lk.67). Mis on inimene 10 Kokkuvõte. Ernst Cassirer lähtub Immanuel Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese loov tegevus. Meie teadvus ei kajasta meelte maailma üksüheselt ja vahetult. Inimvaimu toimimine annab maailmale sellise kuju, millisena me seda tajume, mõistame ja kogeme.Inimteadvus osaleb tunnetusprotsessis aktiivselt ja selektiivselt, ,,kohandab" ja ,,liigitab" saadud informatsiooni vastavaks tervikuks. Meie sümbolite süsteemid kujundavad maailma. Pole olemas reaalsust iseeneses, lahus meie sümboliseerivast tegevusest. Inimene ise on erineval viisil ilmneva sümboliseeriva tegevuse allikaks. Filosoofi ülesandeks on kirjeldada inimese sümboliseerivat tegevust ja sellesse kätketud kategooriaid läbi ajaloo. Küsimusele- kas kogu inimlik tegevus oma erinevates
Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses (KT) Modelleerimine- on teatud objekti uurimine tema mudeli abil Modelleerimisprotsessis osalevad: subjekt (uurija) uurimisobjekt nende suhet väljendav mudel Mudel-tähendab näidist, mõõtu (ladina keeles modulus); selline materiaalne või mõtteliselt kujuteldav objekt, mis tunnetusprotsessis asendab originaali ja uurimiseesmärgist lähtudes säilitab originaali olulised omadused Mudelid jagunevad: materiaalsed (ainelised) mudelid (toiming, mille tulemusena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi , dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid. (N. Lennukimudel) mõttelised mudelid(ideaalsed)-koostatakse uurimisobjekti mõtteline analoog
o Kovariatsioon on dispersiooni üldistus. Dispersioon on kovariatsiooni erijuht: kovariatsioon iseendaga Sõltumatute juhuslike suuruste kovariatsioon on võrdne nulliga Kui covXY ≠ 0, siis nimetatakse suurusi X ja Y korreleeruvateks Korrelatsioonikordaja - nullist erinev ka täiesti juhuslike arvupaaride korral. Valem: Spearmani korrelatsioonikordaja – Mudel - reaalses maailmas esineva objekti analoog, mis asendab seda objekti tunnetusprotsessis Matemaatiline mudel - mingit reaalses maailmas eksisteerivat nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum Lineaarne mudel y=ax+b, lineaarliikme kordaja a näitab, kui palju muutub y, kui x suureneb 1 võrra. Vabaliige b näitab sõltuva muutuja y väärtust, kui x=0 Regressioonimudel – yi = deterministlik component + juhuslik component. Deterministlik komponent on see oluline osa, mille mudel peab välja tooma. Deterministlik komponent = tinglik keskväärtus E[Y|X]
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis sellega saab tõdeda, et maine, kui selline, muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega. Reputation Quotient main...
suhtumine maailma, uuritakse olevat kui objekti + maailm ehk objektiivne reaalsus. Reaalsus avaldub selle võimes eksisteerida sõltumata tunnetatavast subjektist ja tema teadmisest antud objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus üha kindlama teadmise poole. 3. Eksistentsifilosoofia subjektivistlik õigusfilosoofia, saab alguse kahtlusest, kahtlus korrastatuse olemasolus, eitab loomuõiguse
faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht
vastutust mõjutavad asjaolud). Et kuritegu on kohtueelse uurimise ajaks minevikus sündmus, ei saa menetleja asjaolusid tajuda vahetult, see on võimalik ainult tõendite vahendusel tõendamise kaudu, tõendamiseseme kohta andmete kogumisel. Kuna kogutud andmed on esialgu puudulikud ja lünklikud, saab tõendamiseseme kohta teha üksnes mitmesuguseid oletusi. Üleminek oletustelt tõestele järeldustele toimub tunnetusprotsessis hüpoteeside kaudu. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne asjaolu või nähtuse selgitamiseks ning neis vajab kontrollimise ja tõenduseseme faktide varal. Kriminaalmenetlust nimetatakse hüpoteesi versiooniks. Kriminalistikamenetluse menetleja - uurija, juurdleja või kohtu poolt püstitatud versioone nimetatakse menetlusversioonideks. Veel eristatakse kriminaalmenetluses jälitus- ja ekspertiisis versioone, samuti süüdistus- ja kaitseversioone. VIII KOHTUBALLISTIKA 1
I. Kanti jaoks oli teadus iga õpetus kui ta oli süsteemselt, st teatud printsiipidest korrastatud terviku tunnetamine. Rerum cognoscere causas – asjade põhjuste tundmaõppimine. Pole teada, kas õigusteadus on n-ö õige, kuna õigusteaduse seisukohad, väited ja postulaadid ei ole nii täpsed nagu muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil. Seadustel polnud erilist rolli,
integreerida uusi teadmisi • Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme Imidžikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st. kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. IMIDŽ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imidž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed“ (Priimägi) Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga)
kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et 14 tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (1632-1704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte
tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidž kui kujutlus Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imdž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed.“ Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. Imidži (kui kujutluse) omadused:
muljeid, s.t. kogemusi, mis korrastatakse kohe meelelisuse a priorsete vormide - ruumi ja aja poolt. Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile "arusaamatu". Muljed ilma mõisteteta oleks pimedad. - Aisting on korrastatud ärritus, - taju on korrastatud aisting, - mõiste on korrastatud taju, - teadus on korrastatud teadmine, - tarkus on korrastatud elu. Igal järgneval astmel me leiame enam korda, järjekindlust ja ühtsust. Meelelisus ja mõistus töötavad niisiis tunnetusprotsessis koos. Nii nagu juba meelelisuse sees, apriorsed vormid muljeid korrastavad, nii vormib nüüd mõistus toorainet, mida meeled tervikuna võetult edastavad, veel enam, ta muudab need mõisteiks ja seob mõisted otsusteks. Seega ei tulene kord maailmas mitte temast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine, on esimene aste selle kogemuse liigitamises, mis lõpuks tekitab teaduse ja filosoofia.
luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon on vahend, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest ja seostada olukordi lõppastmes ka siis, kui see on loogilisel teel võimatu. Fantaasialennu reeglid põhinevad kogemusel ja analoogiatel. Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse tunnetamise vormid,. Nad on teisesed ja üldistatud kui võrrelda neid teiste tunnetusprotsessis saadavate psüühiliste kujunditega. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele. Tegmist on seega konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kõne ja keele omandamiseks peavad nii laps kui ka täiskasvanu seostama sõna konkreetse esmega. 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele.
Transendentaalne analüüs. Kantil on oluline mõistus. Meil on kaemused, mis on mõistuseta tühjad. Mõistus peab olema suunatud meelelisusele (die Erscheinungen - ilmingutele; saab näitlikku materjali). Meelelisus on sõltuv mõistusest, sest vahendab muljeid. Aisting on korrastatud ärritus. Taju on korrastatud aisting. Mõiste on korrastatud taju. Teadus on korrastatud teadmine. Tarkus on korrastatud elu. Meelelisus ja mõistus töötavad tunnetusprotsessis koos. Kant püüab lepitada ratsionalismi ja empirismi. Kord maailmas ei tule maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine on ise korrastamine. Transendentaalne loogika. Kantil on 12 aprioorse iseloomuga kategooriat, mis on vajalikud otsuse tegemiseks (Aristotelesel oli 10): 1.Otsused kvantiteedi kohta - näitavad kehtivust. Siin on 3 kategooriat: 1)üldine - N: kõik inimesed on surelikud; 2)eriline - N: mõned tähed on planeedid; 3)üksik - N: Kant on filosoof. 2
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
MIS ON KASVATUSE MEHHANISM? Selleks on internaliseerimine, väliste väärtuste sisemiselt omaksvõtmine. Väärtused, mis omaksvõtmisel muutuvad inimese iseloomuomadusteks, peavad enne olema ühiskonna poolt väärtustatud. F i l o s o o f i d kasutavad väärtustamisest rääkides mõistet hindamine. Väärtus ja hindamine on lahutamatult seotud: väärtus on tunnetatav vaid hinnangulise tegevuse kaudu, hindamise tulemusena. Kui me tunnetusprotsessis jõuame tõdemuseni, missugused on nähtused ja sündmused nii, nagu nad on, siis samal ajal kulgev hindamisprotsess annab samadele asjadele tähenduse meie jaoks. Väärtustamine saab toimuda vaid hinnangulise tegevuse kaudu, kusjuures hindamine on tunnetusega samaaegselt kulgev protsess. P s ü h h o l o o g i d kasutavad mõneti teistsuguseid mõisteid. Näiteks Rubinstein (1967) nimetab tunnetuse meid huvitava aspekti afektiivseks ehk emotsionaalseks. Ta kirjutab nii:
otsuse ettevalmistamiseks. - Süntees on suunatud analüütilise tunnetuse tulemuste tervikliku pildi konstrueerimisele. Selle tulemusena kirjeldatakse juhitava protsessi eksistentsi ja arengu üldisi seadusi ning seaduspärasusi, elementide ja seoste stabiilseid omadusi. Mudel annab juhitavast protsessist tervikliku ettekujutuse. - Analüüsi ja sünteesi ühtsus tunnetusprotsessis tähendab, et sünteesi ei saa ega tohi analüüsile vastandada: tunnetuse täiustamiseks tuleb mõlemat poolt tasakaalustatult arendada. Sünteesi täiustamine on analüüsi arengu peamine ja vältimatu tingimus. Stabiilsete seoste ja seaduspärasuste üldistamine mudelis annab analüüsile võimaluse interpreneerida üksikuid fakte kogutud teadmiste
Tõeline teadmine seisnebki selles, et me tunneme põhjusi ja seaduspärasusi. 33 Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (16321704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
