Mentha - mint Eliisabet Ojar • Mentha is a genus of plants in the family Lamiaceae (mint family). The species are not clearly distinct, and estimates of their number vary from 13 to 18. Hybridization between some of the species occurs naturally. Many other hybrids, as well as numerous cultivars, are known. • Mints are aromatic, almost exclusively perennial, rarely annual, herbs. They have wide-spreading underground and overground stolons and erect, square, branched stems. The leaves are arranged in opposite pairs. Leaf colors range from dark green and gray-green to purple, blue, and sometimes pale yellow. The flowers are white to purple. • Most mints grow best in wet environments and moist soils. Mints will grow 10–120 cm tall and can spread over an indeterminate area.
uskumuste kohta. Saime ka teada milline näeb välja hõimuelu tänapäeval. 9 Kasutatud allikad: Raamat „Silmaring: Aafrika“ Autor: Yvonne Ayo Kirjastus: Koolibri Ilmumisaasta: 1998 Lk 12- 32 Raamat „AXIS Geograafia entsüklopeedia“ Kirjastus: Odamees Ilmusmisaasta: 2000 Lk 322- 324, lk 332 Raamat „Rahvad ja tavad“ Autorid: A. Dridzo, L. Mints Kirjastus: Valgus Ilmumisaasta: 1980 Lk 15-19 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/aafrika/ http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/yld/teadusest_opilastele _terje_hoim.pdf Pilt nr. 1 https://www.google.ee/search?q=african+women&rls=com.microsoft:et:IE- Address&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=mqnDVOrlHoPpas7TgqgK&ved=0CC AQsAQ&biw=1536&bih=764#imgdii=_&imgrc=08TSIeGes-9SlM%253A
TALLINNA TEENINDUSKOOL Münt Juhendaja: Tallinn Sisukord: Münt tutvustus......................lk 3 Mündi liigid..........................lk 4-5 Mündi kasvatamine...............lk 6 Münt tervisele.......................lk 7 Münt Köögis.........................lk 8 Retseptid.............................. lk 9 Kokkuvõte ...........................lk 10 Kasutatud kirjandus...............lk 11 2 Münt Mentha Tutvustus Mündid on väärtuslike maitse- ja ravimtaimede perekond, kelle erinevad liigid kasvavad jõudsalt nii aedades kui looduses. Paljude rahvaste toidukultuuris on eeskätt meeldivalt vürtsika maitse ja värskendava lõhnaga piparmünt populaarne...
tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
• Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi
Homofoonia keskne koht kuulub autorile. Autor annab väga täpsed hinnangud sündmustele, selgitab lugejale, kes on hea, kes halb. Autor domineerib. D romaanides autor ei domineeri. Autoril on samasugune õigus väljendada oma vaateid nagu tegelastelgi. Tegelaste hoiakud eksisteerivad paralleelselt. Täiuslikum printsiip on avalikustunud teoses ,,Vennad Karamazovid". Autor ei püüa manitseda, vaid romaanis on rahulik tegelaste häälte areng. Z. Mints D romaanide struktuuri määrab ära ka see, et igas romaanis on tegelane või mitu, kes kujutavad endast teatud eksperimenteerijat (nt Raskolnikov). Kõik need uurijad üritavad tõlgendada D teoseid kui ühtseid terviktekste. 1865. hakkab D kirjutama ,,Kuritööd ja karistust". Algselt on loodaval teosel hoopis teine pealkiri ,,Purjutajad". Tema isiklik elu on sel aastal erakordselt raske. Suri tema vend, tal oli väga palju võlgasid
tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel
Thereis oneextraheadingwhichyou do not needto use.Thec isan example at the beginning. In Fora With the Viking invasionsof Englandcame an enormous in the production of coins. Alfred the Great, who prevented Vikings from conqueringall of England, had eight mints but Penny that he would have enough coins to pay his soldiersand to forts and ships. The kings who came after Alfred had to increasingthe number of mints in order to pay for the de In Fora the country
Thereis oneextraheadingwhichyou do not needto use.Thec isan example at the beginning. In Fora With the Viking invasionsof Englandcame an enormous in the production of coins. Alfred the Great, who prevented Vikings from conqueringall of England, had eight mints but Penny that he would have enough coins to pay his soldiersand to forts and ships. The kings who came after Alfred had to increasingthe number of mints in order to pay for the de In Fora the country
Thereis oneextraheadingwhichyou do not needto use.Thec isan example at the beginning. In Fora With the Viking invasionsof Englandcame an enormous in the production of coins. Alfred the Great, who prevented Vikings from conqueringall of England, had eight mints but Penny that he would have enough coins to pay his soldiersand to forts and ships. The kings who came after Alfred had to increasingthe number of mints in order to pay for the de In Fora the country
Thereis oneextraheadingwhichyou do not needto use.Thec isan example at the beginning. In Fora With the Viking invasionsof Englandcame an enormous in the production of coins. Alfred the Great, who prevented Vikings from conqueringall of England, had eight mints but Penny that he would have enough coins to pay his soldiersand to forts and ships. The kings who came after Alfred had to increasingthe number of mints in order to pay for the de In Fora the country
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
