· Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik? Mis on tegelikkuse prinsiip? 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus need on ideed. Nt: Kui tean, mis on õiglus, saand aru, miks Sokrates tuleb vangi panna. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism meile tundub, et tegelikkus on midagi muud. Seda saab aga tajuda. Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees. Skeptitsism tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias
Sellegi poolest ei tea ma veel õiglusest midagi. Noesis tegelikud asjad, see, mis on tegelikult, mis ei muutu. See, mis ei näi vaid on ja on see, mis ta on. Looduslikud asjad ideed. Teades, mis on õiglus kui selline, tean juba ise, miks Sokrates tuleb panna vangi oma arusaamade, mitte kellegi teise vahenduse kohaselt. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism tegelikkus on midagi muud kui see, mis meile paistab. Sellegi poolest on võimalik seda tegelikkust tajuda, teada. Kuigi meile tundub, et asjad ja olendid on olemas, oleme ikkagi aatomite sees olev tühjus. Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik.
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada
10.2012 Slide 19 Slide 20 Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism Subjektiivne eetiline relativism Subjektivism on sisuliselt e Subjektivism kõik individualistlik moraal igaüks peab moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt õigeks seda, mis talle õige tundub individuaalsest valikust. (mis tekitab hea tunde).
9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid. Eetiline objektivism- väited on objektiivsed tõed nt tapmine on halb, abort on halb, keskkonna reostamine on halb- nende väidete tõesus ei sõltu kultuurist. Eetiline subjektivism 11) Noorsootöö eetika põhiteesid noore ja noorsootöö keskkonna suhtes. 12) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess alates kiviajast kuni 19. sajandini. Kiviajal oli kolm suuremat sisserännet, lõunast, idast, taas lõunast. Muinasaja lõpuks oli
Alles pool sajandit pärast tema surma avastati geeniuse helitööd. Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal Franzi esimeseks klaveriõpetajateks oli ta isa ja ta vend Ignaz. Schuberti mitmekülgne muusikaline haridus ei tuginenud professionaalsetele alustele. Schuberti looming oli järjekindlalt realistlik. Tema muusikas valitsesid lüürilised tendentsid, kuid talle polnud omane ei hüpertrofeerunud subjektivism ega tegelikkuse viirastuslik moonutamine, ei neurasteenilisus, liialdatud ekstaatilisus ega erootilisus, mis iseloomustasid reaktsioonilisi romantikuid. Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslased, vaid sageli temast mitu aastat vanemad või nooremad poisid. Schubertil arenes välja väga hea luulekunsti tunnetus, lisaks tugev saksa luulekeelne taju.
Adrian aga kasutas teda kui teenijannat ning ta kasutas teda ka füüsiliselt oma huvides ära. Andrew tahtis näidata ennast hea mehena kui ,,päästis" Lichi Adriani juurest. Neil kõigil olid omad kasud sees ja mõtlesid kuidas midagi ära kasutada, seega võiks öelda, et nad on kõik egoismi koha pealt süüdi. Moraalirelativismi alusel tuleb suhtuda kõikidesse kultuuridesse sallivalt. Minu arust ei olnud filmis selliseid olukordi kus suhtuti üksteise kultuuridesse halvasti. Eetiline subjektivism käsitleb üksikisikuid, moraal on vaataja silmades. Igal inimesel on õigus omale arvamusele. Andrew arvates oli see vale kuidas Adrian Lichit kohtles ja Adriani arvates oli see vale, et Lichi minema sõitis ja tahtis selle eest kätte maksta. Andrew ema polnud aga rahul oma poja valikuga ja avaldas oma arvamust. Kõigil oli oma arvamus sellest loost. Mina arvan, et nad kõik on süüdi selles, et see lugu nii välja tuli. Lichi on süüdi, et ta ennast
Impressionism Sellel ajal tekkis palju uusi voole. Noored kunstnikud moodustasid gruppe, kus nende põhimõtteks oli, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. See tähendas aga kunstis ükskõiksust teemade valikul. Ka süvenes subjektivism. Järjest rohkem pöörasid kunstnikud tähelepanu oma sisemaailmale ning lähtusid vaid oma ettekujutlusest mingist objektist. Kujutati vaid oma ideid. Lisaks neile kahele aspektile kujunes välja ka vormiprobleem. Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010)
-kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre
Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi? Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr)
suureks. Elavaim kunstikeskus Pariis muutus kunstimekaks, kuhu kogunesid erinevate maade kunstnikud. Esteetikaprintsiipide kiire vaheldumisega kaasnes uute kunstivoolude tekkimine. Uued stiilid esinesid järjestikku ja kõrvuti. Tekkis loosung : Kunst kunsti pärast, mis oli protestiks akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja elamustele ning ideede kujutamisele. Varem anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Impressionistid püüdsid jäädvustada
Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku huvi suunduma välismaailmast kunstniku enda sisemaailma. Esile kerkisid ka vormiprobleemid. Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm
teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist. 17. Atomism- maailm koosneb aatomitest ja tühjusest( demokrites) 18. Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19. Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 20. Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism- tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 21. Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õiget tegelikkust. 22. Eudaimonism- isiklikku või kolletktiivset (sotsiaalne-) õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve. 23
Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on
Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle?
19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantisminäited maailmakirjandusesklassikutelt: George Byron:
plaanipraselt tegutsevaks tootmisorganisatsiooniks. ldist meeleolumuutust hiskonnas, mis jrgnes 1968. aasta Praha sndmustele, tunnetas ennekike loominguline intelligents. Senine lootus hiskonnakorraldust muuta asendus ha sveneva vrandumisega, levis miste stagnatsioon. 1970. aastate ajakirjanduses lks suur osa energiast vitlusele elementaarsete tdede eest. EKP KK vttis vastu mitmeid otsuseid ETV tegevuse kohta. Phisdistus oli saadete nrk ideoloogiline suunitlus, apoliitilisus ja subjektivism. Suurenes nomenklatuursete, EKP tellimussaadete osakaal. Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R. Ristlaane ja Teleraadiokomiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks
Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
8. Kirjeldage peamisi elemente, mille abil meedia poliitilises kommunikatsioonis osaleb (loengumaterjal) reklaamindus, kommunikatsioon, politioloogia, avalikud suhted, progaganda, auditooriumiuuringud Ajakirjandus kui VAATLUS (ajakrijanik-piltnik) põhjendatakse sõltumatuse ideega, tasakaalustatus, täpsus, mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud ,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades
pea lubadusi, ära võta vabadust teiselt, ole õiglane, näita üles tänulikkust, aita teisi, täida seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija
panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. (suht väär) · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. · Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. (ainult üks õige lahendus)
printsiipides. Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud. 26. Mis (vahe) on eetiline absolutism? Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud. 27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism?
Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus katkes sisemiste vastuolude tõttu 1920. aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904- 1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980)
objektivist on seisukohal, et väärtused väärivad soosimist, ükskõik, kas keegi neid tegelikult sovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Objektivistide arvates saab Hea lahutada sellest, mida soovitakse. Objektivistid: Platon (428-348 eKr): me soovime Head, sest see on hea. Hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav ainult pärast filosoofiaõpinguid. Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed. Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics)
Moraaliväline väärtus on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist
Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär. 16. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist
Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks.
Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi. Skeptistsim- filosofeerimine moraali üle tuleks lõpetada ning lähtuda tavades, elada ilmutuste, sisetunde v muu järgi. See teooria pigem kritiseerib moraali, kui hoidub sellest. Mõtlemisest hoidumine. Subjektivism- moraal on igaüksiku tunde küsimus, pole võimalik põhjendada inim- kogukonna piires kehtivaid norme. Eeldatakse, et inimeste soovid on erinevad. Moraal on privaatne. Relativism- pole olemas universaalset moraaliprintsiipi, kuid kõik printsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga- tunnistab moraali ühiskondliku heakskiitu. Absolutism- tugineb sellel, et inimloomus on ühesugune ning moraaliseadus või tunne tuleneb rangelt sellest. Moraaliseaduse kujundiks peetakse mõistust
Emotivism:fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa empiiriliselt tõestada. Mittenaturalism:fakt ja väärtus on seotud. 20. Eetiline relativism- moraalinormid varieeruvad ühiskonniti. Ei ole objektiivsed. Kolm ER teesi. Mitmekesisuse tees:moraalireeglite eristumine ühiskonniti.Sõltuvuse tees:individuaalsed teod sõltuvad ühiskonnast, kus nad sooritatakse. Subjektivism:Igaüks otsustab ise, mis on õige ja mis vale. 21. Deskriptiivne eetiline relativism-erinevad kultuurid järgivad erinevaid norme. Normatiivne eetiline relativism- kultuuriline mitmekesisus on ,,hea". 22. ER kasuks: Ühiskonnad on erinevad ja ER annab meile aluse olla sallivad. ER kriitika: mitmekesisus on teooriate suhtes neutraalne,sõltuvuses pole teooria, asjad on kontekstis,eri kultuuride poolt võivad samad asjad olla ikka au sees, aga lihtsalt teises kontekstis. 23
helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni (näit
Põhielement Tunnetuse object Tunnetuse meetod Tunnetuse subject Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab Põhiprobleem Seletamine Mõistmine Kirjeldamine Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga
reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul.
Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad
subjektiivsust. (ei saa anda hinnanguid) Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele (positiivne väärtus). Tolerantsuse paradoks: Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus, mille järgi teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus katkes sisemiste vastuolude tõttu 1920. aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (1917 1919). 4 sotsialistlik realism realismi nõukogulik erikuju, mis lähtub marksistlik-leninlikust õpetusest. Nõukogude kirjandusteaduse järgi kõige eesrindlikum kirjanduse kvalitatiivselt uus loominguline meetod, mida iseloomustab elu tõetruu kujutamine selle revolutsioonilises arenemises ning ajaloolises konkreetsuses
Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Tolerantsuse paradoks: · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused · Kuid teiste ühiskonadede väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust Eetilise relativismi vormid: · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust o On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub o Puudub moraali mõiste üldse, kuna eeldab, et isikutevaheline kriitika v hinnangu andmine pole võimalik. o Paistab olevat väär, sets kultuurirelativismi sõltuvuse tees näitab, et inimesed ei ole nagu üksikud hundid, vaid omandavad
Meloodia Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni
11 ühikud), mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Eetika 3 võimalikku tasandit. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Moraaliabsolutism, objektivism, relativism, subjektivism ja nihilism. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia - teadmine, mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav): metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, vaimufilosoofia, teadusfilosoofia, loogika. Praktiline filosoofia - üldteadmine, filosoofiliselt üldistatud reegel, mille järgi saab toimida (nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle.
kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine. Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi. Kohustuste e. vahendite eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist.
paljusus. Seisukohaga, mille kohaselt inimteadmine on perspektiivne ja kätkeb endas vaadete paljususe võimalust, on valdav osa inimestest arvatavasti nõus. Meie igapäevane kogemus kinnitab meile seda. Protagoras paistab aga oma argumenti üles ehitavat selliselt, et ta laseb paista, nagu tuleneks neist mitteproblemaatilistest seisukohtadest kas (3) subjektivismiks nimetatav positsioon või (4) relativismiks nimetatav positsioon. Subjektivism on epistemoloogiline positsiooni, mis peab tõeseks seda, kuidas asi paistab. Relativism on epistemoloogiline positsiooni, mille kohaselt igasuguse teadmise kehtivus on alati relatsioonis konkreetse subjekti perspektiiviga ja seetõttu kehtibki üksnes antud subjekti jaoks, välistades üldkehtiva teadmise võimalikkuse. Kuid kui positsioonid (1) ja (2) on mitteproblemaatilised, siis positsioonid (3) ja (4) on kritiseeritavad. Juba Platon osutatud teoses (170c-171c), nagu ka hiljem antiikaja
mehhanismide tootmine. Ühiskonnal kui tervikul võib olla vajadus rahvusliku ideoloogia või kollektiivsete identiteetide järgi ja nende tootmine oleks kultuuri ülesanne. c. Kultuuri ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldada. 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Pascal: meis on automaat. Inimloomus on esimene harjumus, mille omandame tänu asendile ühiskonnas. Rollide ja isiksuse vastandamisest, kus ühel pool on kristlik subjektivism, kus inimene kujutab endast mingisugust loomust (mina) kindlate omadustega, teisel pool konstrukturistlik- vastavalt see, mida inimene oma minaks peab, on loodud erinevate vahendatuste, ühiskondlike rollide kaudu. Bourdieu- habitus- midagi sarnast Pascal'ile. Teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste või signaalmärkide esinemise puhul. Käitumine tuleb läbi harjumuspärase sotsiaalse rolli.
elemendid varje heidavad. Nii uskumise kui kujutlemise vahendusel mingeid teadmise tõelisest ei saa. Dianoia tasand - Tegeletakse looduslike asjade varjude ehk nende asjadega, mis tegelikult olemas on. Noesise tasand - See, mis kunagi ei muutu, see, mis on tegelik. Looduslikud asjad ehk ideed. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism - Tegelikkus on midagi muud kui meile paistab, kuid teatud meetoditega on võimalik seda näha. Skeptitism - Tegelikkus on midagi muud, kui see, mis meile paistab. Samas ei saa me kunagi teada, mis tegelikkus on, sest oleme piiratud sellega, mis meile paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil
Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv
Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire
annaabi.ee 
