Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas ...
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende...
1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseeriva...
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada
10.2012 Slide 19 Slide 20 Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism Subjektiivne eetiline relativism Subjektivism on sisuliselt e Subjektivism kõik individualistlik moraal igaüks peab moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt õigeks seda, mis talle õige tundub individuaalsest valikust. (mis tekitab hea tunde).
9) Kirjeldage viis eetikale omast tunnust. Tooge näiteid. 1) Univeraliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras. 2) Ettekirjutavus- moraalinormid on normatiivsed. 3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid. Eetiline objektivism- väited on objektiivsed tõed nt tapmine on halb, abort on halb, keskkonna reostamine on halb- nende väidete tõesus ei sõltu kultuurist. Eetiline subjektivism 11) Noorsootöö eetika põhiteesid noore ja noorsootöö keskkonna suhtes. 12) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess alates kiviajast kuni 19. sajandini. Kiviajal oli kolm suuremat sisserännet, lõunast, idast, taas lõunast. Muinasaja lõpuks oli
Alles pool sajandit pärast tema surma avastati geeniuse helitööd. Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal Franzi esimeseks klaveriõpetajateks oli ta isa ja ta vend Ignaz. Schuberti mitmekülgne muusikaline haridus ei tuginenud professionaalsetele alustele. Schuberti looming oli järjekindlalt realistlik. Tema muusikas valitsesid lüürilised tendentsid, kuid talle polnud omane ei hüpertrofeerunud subjektivism ega tegelikkuse viirastuslik moonutamine, ei neurasteenilisus, liialdatud ekstaatilisus ega erootilisus, mis iseloomustasid reaktsioonilisi romantikuid. Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslased, vaid sageli temast mitu aastat vanemad või nooremad poisid. Schubertil arenes välja väga hea luulekunsti tunnetus, lisaks tugev saksa luulekeelne taju.
Adrian aga kasutas teda kui teenijannat ning ta kasutas teda ka füüsiliselt oma huvides ära. Andrew tahtis näidata ennast hea mehena kui ,,päästis" Lichi Adriani juurest. Neil kõigil olid omad kasud sees ja mõtlesid kuidas midagi ära kasutada, seega võiks öelda, et nad on kõik egoismi koha pealt süüdi. Moraalirelativismi alusel tuleb suhtuda kõikidesse kultuuridesse sallivalt. Minu arust ei olnud filmis selliseid olukordi kus suhtuti üksteise kultuuridesse halvasti. Eetiline subjektivism käsitleb üksikisikuid, moraal on vaataja silmades. Igal inimesel on õigus omale arvamusele. Andrew arvates oli see vale kuidas Adrian Lichit kohtles ja Adriani arvates oli see vale, et Lichi minema sõitis ja tahtis selle eest kätte maksta. Andrew ema polnud aga rahul oma poja valikuga ja avaldas oma arvamust. Kõigil oli oma arvamus sellest loost. Mina arvan, et nad kõik on süüdi selles, et see lugu nii välja tuli. Lichi on süüdi, et ta ennast
Impressionism Sellel ajal tekkis palju uusi voole. Noored kunstnikud moodustasid gruppe, kus nende põhimõtteks oli, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. See tähendas aga kunstis ükskõiksust teemade valikul. Ka süvenes subjektivism. Järjest rohkem pöörasid kunstnikud tähelepanu oma sisemaailmale ning lähtusid vaid oma ettekujutlusest mingist objektist. Kujutati vaid oma ideid. Lisaks neile kahele aspektile kujunes välja ka vormiprobleem. Paljud objektid ei omanud enam õigeid looduses esinevaid vorme vaid senised väljendusvormid hakkasid täienduma. Lemmik teemaks maalimisel kujunes maastiku maalimine ning erinevate aegade ja muljete kujundamine
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010)
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi? Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr)
suureks. Elavaim kunstikeskus Pariis muutus kunstimekaks, kuhu kogunesid erinevate maade kunstnikud. Esteetikaprintsiipide kiire vaheldumisega kaasnes uute kunstivoolude tekkimine. Uued stiilid esinesid järjestikku ja kõrvuti. Tekkis loosung : Kunst kunsti pärast, mis oli protestiks akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnetele ja elamustele ning ideede kujutamisele. Varem anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Impressionistid püüdsid jäädvustada
Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsuse struktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. * Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
üldisemaid suunitlusi ja tendentse. Kõigepealt loosung "kunst kunsti pärast"oli noorte kunstnike protest valitseva kodanluse ja akademistliku salongikunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei suuda kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku huvi suunduma välismaailmast kunstniku enda sisemaailma. Esile kerkisid ka vormiprobleemid. Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on
Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle?
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
plaanipraselt tegutsevaks tootmisorganisatsiooniks. ldist meeleolumuutust hiskonnas, mis jrgnes 1968. aasta Praha sndmustele, tunnetas ennekike loominguline intelligents. Senine lootus hiskonnakorraldust muuta asendus ha sveneva vrandumisega, levis miste stagnatsioon. 1970. aastate ajakirjanduses lks suur osa energiast vitlusele elementaarsete tdede eest. EKP KK vttis vastu mitmeid otsuseid ETV tegevuse kohta. Phisdistus oli saadete nrk ideoloogiline suunitlus, apoliitilisus ja subjektivism. Suurenes nomenklatuursete, EKP tellimussaadete osakaal. Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R. Ristlaane ja Teleraadiokomiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks
Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
8. Kirjeldage peamisi elemente, mille abil meedia poliitilises kommunikatsioonis osaleb (loengumaterjal) reklaamindus, kommunikatsioon, politioloogia, avalikud suhted, progaganda, auditooriumiuuringud Ajakirjandus kui VAATLUS (ajakrijanik-piltnik) põhjendatakse sõltumatuse ideega, tasakaalustatus, täpsus, mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud ,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades
seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija Relativism erineb sekptitsismist moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse
panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 2. Mis on hea? Hea olemusest
o Normatiivne eetika (üldiselt, kuidas tuleb elada) · Praktiline eetika o e. rakenduseetika o Kutse-eetika (erialade eetika) Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. (suht väär) · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades. · Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. (ainult üks õige lahendus)
printsiipides. Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud. 26. Mis (vahe) on eetiline absolutism? Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud. 27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism?
Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse tegevus katkes sisemiste vastuolude tõttu 1920. aasta algul. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904- 1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980)
Inimolendid on loomult ratsionaalsed olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame individuaalseid ühiskondi ja positiivseid seadusi. Absolutist usub, et on olemas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda. Moraalinormid on eranditeta. 29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism. Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 30. Mis on eetiline objektivism ?
huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25
huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25
Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. · II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Mackie ei ole subjektivist · Väärtuste objektiivsuse eitamine ei tähenda subjektivismi. · Subjektivism Mackiel määratletud kui seisukoht moraalisõnade tähenduse kohta. Nt väide "See tegu on õige" tähendab "Ma kiidan selle teo heaks". · Mackie võtab ontoloogilise seisukoha ütleb midagi selle kohta, mis eksisteerib (või ei eksisteeri), mitte selle kohta, mida mingi sõna tähendab. Relatiivsuse argument · Moraalinormid varieeruvad. · Seda võiks seletada sellega, et eksisteerib küll objektiivseid väärtusi, kuid inimesed tajuvad
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
Emotivism:fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa empiiriliselt tõestada. Mittenaturalism:fakt ja väärtus on seotud. 20. Eetiline relativism- moraalinormid varieeruvad ühiskonniti. Ei ole objektiivsed. Kolm ER teesi. Mitmekesisuse tees:moraalireeglite eristumine ühiskonniti.Sõltuvuse tees:individuaalsed teod sõltuvad ühiskonnast, kus nad sooritatakse. Subjektivism:Igaüks otsustab ise, mis on õige ja mis vale. 21. Deskriptiivne eetiline relativism-erinevad kultuurid järgivad erinevaid norme. Normatiivne eetiline relativism- kultuuriline mitmekesisus on ,,hea". 22. ER kasuks: Ühiskonnad on erinevad ja ER annab meile aluse olla sallivad. ER kriitika: mitmekesisus on teooriate suhtes neutraalne,sõltuvuses pole teooria, asjad on kontekstis,eri kultuuride poolt võivad samad asjad olla ikka au sees, aga lihtsalt teises kontekstis. 23
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
Põhielement Tunnetuse object Tunnetuse meetod Tunnetuse subject Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab Põhiprobleem Seletamine Mõistmine Kirjeldamine Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga
reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul.
Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism. Relativism ei lase erinevaid printsiipe paremateks ega halvemateks pidada. Relativism kaotab struktuursed lähisuhted.Relativism ei toimi tänapäeval, sest kultuurid on segatud mitte isoleeritud. Relativistlik eetika ei ole toimiv moraal. Raskused relativismiga I Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida. Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida.
subjektiivsust. (ei saa anda hinnanguid) Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele (positiivne väärtus). Tolerantsuse paradoks: Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus, mille järgi teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. adamism vt akmeism. aja, koha ja tegevuse ühtsus üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ...
Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Tolerantsuse paradoks: · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. · Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused · Kuid teiste ühiskonadede väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust Eetilise relativismi vormid: · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust o On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub o Puudub moraali mõiste üldse, kuna eeldab, et isikutevaheline kriitika v hinnangu andmine pole võimalik. o Paistab olevat väär, sets kultuurirelativismi sõltuvuse tees näitab, et inimesed ei ole nagu üksikud hundid, vaid omandavad
Konflikt tegelikkusega (ei leitud õiget kohta, oli moes olla õnnetu). Kunstnik oli kõrgel positsioonil 9 Põgenemine loodusesse, eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma. Keskaja idealiseerimine (gooti stiil). Vastuseis mõistuse kummardamisele. Looduse hingestamine. Subjektivism (isikust lähtuv, enda autobiograafilisus) Romantismi periodiseering: Vararomantism 1800(15)-1830. Tähtsaimad heliloojad: Carl Maria von Weber (1786-1826) ooper ,,Nõidkütt", kirjutas ka laule ja laulis ise, end klaveril saates. Gioacchino Rossini (1792-1868) ooperid ,,Sevilla habemeajaja", ,,Wilhelm Tell" Franz Schubert (1797-1830) Viinis, geniaalne meloodia meister, oli olemas meelelahutus muusika. Soololaul, kunstide sünteesi poole püüdlemine, ühendati lauluga. Kirjutati sageli
reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Mõista erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste.
kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine. Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi. Kohustuste e. vahendite eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist.
paljusus. Seisukohaga, mille kohaselt inimteadmine on perspektiivne ja kätkeb endas vaadete paljususe võimalust, on valdav osa inimestest arvatavasti nõus. Meie igapäevane kogemus kinnitab meile seda. Protagoras paistab aga oma argumenti üles ehitavat selliselt, et ta laseb paista, nagu tuleneks neist mitteproblemaatilistest seisukohtadest kas (3) subjektivismiks nimetatav positsioon või (4) relativismiks nimetatav positsioon. Subjektivism on epistemoloogiline positsiooni, mis peab tõeseks seda, kuidas asi paistab. Relativism on epistemoloogiline positsiooni, mille kohaselt igasuguse teadmise kehtivus on alati relatsioonis konkreetse subjekti perspektiiviga ja seetõttu kehtibki üksnes antud subjekti jaoks, välistades üldkehtiva teadmise võimalikkuse. Kuid kui positsioonid (1) ja (2) on mitteproblemaatilised, siis positsioonid (3) ja (4) on kritiseeritavad. Juba Platon osutatud teoses (170c-171c), nagu ka hiljem antiikaja
mehhanismide tootmine. Ühiskonnal kui tervikul võib olla vajadus rahvusliku ideoloogia või kollektiivsete identiteetide järgi ja nende tootmine oleks kultuuri ülesanne. c. Kultuuri ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldada. 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Pascal: meis on automaat. Inimloomus on esimene harjumus, mille omandame tänu asendile ühiskonnas. Rollide ja isiksuse vastandamisest, kus ühel pool on kristlik subjektivism, kus inimene kujutab endast mingisugust loomust (mina) kindlate omadustega, teisel pool konstrukturistlik- vastavalt see, mida inimene oma minaks peab, on loodud erinevate vahendatuste, ühiskondlike rollide kaudu. Bourdieu- habitus- midagi sarnast Pascal'ile. Teatud omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste või signaalmärkide esinemise puhul. Käitumine tuleb läbi harjumuspärase sotsiaalse rolli.
Looduslikud asjad ehk ideed. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism - Tegelikkus on midagi muud kui meile paistab, kuid teatud meetoditega on võimalik seda näha. Skeptitism - Tegelikkus on midagi muud, kui see, mis meile paistab. Samas ei saa me kunagi teada, mis tegelikkus on, sest oleme piiratud sellega, mis meile paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee
Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv
Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
