Modernism Postmodernism Üldiste teooriate hülgamine. Skeptilisus Usk üldistesse, kõike seletavatesse modernismi ideedesse nagu progress, teooriatesse. objektiivsus, põhjuslikkus, isiklik identiteet, ja suured narratiivid. Kõik on konstruktsioon. Intertekstuaalsus – tekst tekstis. Inimene on võimeline originaalseteks Inimesed mõtlevad seda, mis meedia on mõteteks. neile ette söötnud, reaalsust vahendab meedia. Hüperrealism. Kunstiteos kannab universaalset tõde või Kunstiteos on avatud erinevatele mõtet, parem elu läbi parema kunsti interpretatsioonidele Kunst on kindla autori poolt tehtud Autorluse mõiste on muutumas
,,Raamatuvillak" (sobib erinevate kirjanduskursuste juures tervikteose käsitluse üheks osaks) 1. tund Klass jagada rühmadesse (34 õpilast rühmas; rühmad võib õpetaja kokku panna eelmises tunnis tehtud lugemiskontrolli põhjal igas grupis on võimalikult erinevate tulemustega õpilasi). Iga rühm saab töölehe ,,Kuldvillakuga" sarnase mängulauaga. Õpetaja annab igale rühmale teema (näiteks teemad ja probleemid, tegelased, sündmustik, aeg ja koht, tsitaadid, intertekstuaalsus). Rühm sõnastab sellest teemast lähtuvalt mängulaual 5 alateemat (näiteks sündmustiku alateemad: võtmesündmused, ajaline järgnevus, korduvad sündmused, üllatavad pöörded, pidurdavad sündmused jne). Edasi koostab rühm mängulaual 20 küsimust ja lisab ka vastused. Tunni lõpus korjab õpetaja töölehed kokku. Järgmiseks tunniks võib õpetaja rühmatööde põhjal koostada klassile ,,Raamatuvillaku" (jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühe...
Meediatekstide võrdlev analüüs (online-tekst) Pealkiri Vene reisilennuk 224 inimesega pardal kukkus Egiptuses kukkus alla Venemaa reisilennuk, alla, katastroofist ei pääsenud keegi eluga. hukkus 224 inimest. Pealkirjatüüp Tekst on kirjalik, vahendatud teisest infoallikast, Kirjalik teabetekst mis on vahendatud nii otse kui ka on teabetekst teistest infoallikatest Teksti sidusus Suhtlusolukorraks on teksti vahendamine, tekst Tekst on hästi arusaadav ja lihtsasti loetav ning läheb lõik-lõigult sujuvalt üle, ei ole peatükid on korralikult eraldi liigendatud, mistõttu on arusaamatusi, et ei saaks tekstist aru, lisaks on soovitud informatsiooni väga lihtne hankida. Samuti juurde lisatud fotosid. ...
Oluline on imiteerida alusteksti autori sõnakasutust, lausete ülesehitust, jutustamislaadi jms. Nt O.Lutsu ,,Talve" 46. Apokrüüf ehk apokriivraamat oli antiikajal salaõpetusi sisaldav ja ainult pühendatuile määratud usuteos. Taotluseks on mingil moel olemasoleva, valmis teose jätkamine, täiendamine. Nt A.Ripley ,,Scarlett" (Mitchelli ,,Tuulest viidud" järgi) 47. Intertekstuaalsus põnev tekstide ringmäng, kus iga tekst liigub oma trajektoori mööda, kiigates aegajalt vasakule ja paremale. Defineeritakse kui kahe või rohkema teksti samaaegset ja nähtavat kohalolu ühe teksti piirides. Tekst peab dialoogi oma ja möödunud aja kirjanduse ja kriitikaga. Nt Contra, KarlMartin Sinijärv, Kivisildnik. 48. Arhetüüp pildid ja ideed, mis on inimeste alateadvuses valitsenud aegade algusest peale:
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936)
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
● Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võid postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. ● Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (kasutatakse eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. ● Jorge Luis Borgest võib pidada üheks postmodernistliku kirjanduse ning maagilise
Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstiväliste...
infot. Mis küsib elulahkmel heitlik maru! Kuid sina enesele annad endast aru. Ja olgu öö kuitahes pikalt pime Sa otsaeest ei pühi oma nime. Puulehtki vaatab valgust, vajub vette Koos teistega. Ja siiski omaette. (Betti Alver) Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj. Algusel hakati teksti tarvitama samas kontekstis mis Teos. Formalistid ja uuskriitikud ütlesid, et uurivad ,,sõnu paberil", mis viitavad rohkem autorile. Seda kuidas teksti seesmine
kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine
Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi.
keskpaiga omale vastanduvat. "Tähenduste" eest otsekui põgenetakse; pildiloomingu lähtekohaks saavad pigem erinevate tähenduste ja osunduste kokkupõrkest kui kontekstist tulenevad tõlgendused. Minevik näib aga taas muutuvat üheks tabuteemadest. On neid, kes väidavad, et valitseb neokonservatism ja foto on sellega seoses naasnud 1980. aastate modernsete väärtuste juurde; on arvamusi, et praeguses fotos puudub (taas) intertekstuaalsus, et pildid piirduvad jälle vaid iseenda piiridega. Kaasaegset fotot on süüdistatud ka selles, et ta ei esita erinevalt 1990. aastate fotost kriitilisi küsimusi ei iseenda ega ühiskonna kohta. Niisugustest väidetest tehakse enamasti järeldus, et fotograafia keel on muutunud kitsamaks, tähendused aga sulgunud iseendasse.1 1960'ndatel USA's alanud poppkultuur tõi kaasa urbaniseerumise, kus valitses juba laiahaardeliselt massikultuur, mis sai alguse 30'ndatel koos Hollywoodi ja massi kino
komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
. M. Bahtin - dialogism: sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade keskkonda, heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte kooseksisteerimisest. R. Barthes - ,,Autori surm" (1968): tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
loomulikud lüürilised tunded, kergelt kusehõngused. Kogu ise on üles ehitatud Juhan Viidingu pealtnäha eklektilisusele segatud kaardipaki variant. Teatud aja tagant tulevad nad jälle esile: hobused, koerad, jumalad, viski, däss ning alati korduv naine. Rooste on ka suur pungi ja punkluule austaja, õnneks pole sellest miskit (peale varjatud ühiskonnakriitilisuse) tema kirjutistesse kandunud. Poleks tarvis mainidagi, et on olemas nii intertekstuaalsus kui -filmsus. Jürgen Rooste ei loo niivõrd seoseid kui lihtsalt sügavamõttelisena näivaid sündmuste keeriseid, millesse on osavalt pikitud rafineeritud kujutluspildikesi ning keelemängu. Ruja iseeneses on rakendatud vähe. Keelt püüaks luuletaja justkui üdini eestindada (rahvapärastada), samas kasutab puhast inglismanni. Kerge huumor ja semulikkus lööb järjekindlalt värelema, heites oma kutsuvad käed me kaela
Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, need omakorda teise gruppi jne.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... POSTMODERNISM............................................................................................ POSTMODERNISM TUNNUSED...................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida ...
saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanon – klassika, raamatut, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Kriitika – eurotsentristlik, valge rass, meessugu, patriarhaalne Avatud kaanon – uus pilk kriitikat saanud kaanonile, vastandumine Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu Kontseptsioonid: Teadlik matkimine Kõigis teostes esinevad korduvad elemendid Mõju on paratamatu, pole võimalik originaali luua Ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)
Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust:
denotatiivses tähenduse täh neljajalgset looma, aga konnotatiivses tähenduses miski koeras ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu. Mõjurid 1) teksti tasandil: denotatsioon konnotatsioon koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome · tähendusloome kui kodeerimine (selektsioon ja kombinatsioon, teatud pädevused ja eesmärgid)
Tallinna Nõmme Gümnaasium „Inglise patsient“ Õpimapp Juhendaja: Ivi Eiche Tallinn 2015 1. Michael Ondaatje Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal. Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, e...
Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
Samas on Kadri Kasaku tekstis olemas kõik olulised tekstide tunnused, mida presenteerivad ka Aava ja Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused: • koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus; • kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed; • teksti eesmärgipärasus; • informatiivsus; • vastavus suhtlussituatsioonile; • kuulajale lugejale vastuvõetavus; • intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega. Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist oli auditooriumile küllaltki sobiliku looga, mida oli lihtne lugeda, millest oli lihtne aru saada ja mis samas ei olnud ajakirjanduslik kiirtoit, vaid küllaltki hea ajakirjandusliku stiiliga kirjutatud lugu
pikemas perspektiivis võivad olla. Viimased komponendid võivad pahatihti ära jääda, mõjutades pikemas perspektiivis sotsiaalse praktika rutiini ideoloogilist kõneaine kujundamist.) ETAPP 2: TEKSTI JA DISKURSIIVSE PRAKTIKA SEOSTE TÕLGENDAMINE EHK PROTSESSIDE ANALÜÜS 1. Kas esineb intertekstuaalsust kas ja kuidas kasutatakse tekstis teisi tekste või viidatakse teistele tekstidele? Mis eesmärki intertekstuaalsus täidab? Kas teiste tekstide taasesitamine on otsene või kaudne? Otsese taasesitamise korral on tsiteeritav tekst nt jutumärkides, viidatakse autorile (see on väga iseloomulik akadeemilistele tekstidele). Kaudse taasesitamise puhul võidakse kasutada varasemate tekstide stiili, sõnastust, parafraseeringut jms. Kaudse taasesitamise või viitamise, ühtlasi stiili ,,tsiteerimise" näiteks sobib joonisel 2 toodud reklaam.
Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. Süntagmaatilised reeglid panevad paike järjekorra. Paradigmaatika – lisab käände- ja pöördelõpud. Kui saad lauses sõna asendada, siis tähendus muutub 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte 12 vormist. Sisemine struktuur – kuidas noodid on järjestatud jnejne, vorm on suurem üksus, nt ballaad LÄHTUMINE STRUKTUURIST, MITTE VORMIST! Uurib noote ja pause üksikult, mitte sonaati ennast Strukturalism üritab olla subjektiivne, ei usalda keelt. Ameerika strukturalism uurib keele struktuuri indiaanlaste põhjal. Peamine väide on, et
Ekspositsioon- esialgne inff tegelastestminevikusündmustest Sõlmitus- sündmuste algus Töötlus, repriis- algosade kordamine, tavaliselt muudetud kujul, sündmuste muutum Kulminatsioon Lõpplahendus ("lahtisõlmimine") Lõpposa, epiloog tegelasest jutustam pärast sündmusi Intertekstuaalsus M. Bahtin: "dialoogi" ehk "heteroglossia" mõiste J. Kristeva (Uuringud semanalüüsist, 1969): pheno-texte, geno-texte; intertekstuaalsus M. Riffaterre ("Luulesemiootika", 1978): "hüpogrammi" mõiste G. Genette: intertektsuaalsuse liigid Intertekst- tsitaadid, võõra teksit jäljed,vihje võõrale tekstile-allusioon Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud
Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Mõiste pärineb Julia Kristevalt - tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Ferdinand de Saussure „Cours de linguistique générale“ Saussure väitis, et märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust vaid sarnasuse ja erinevuse kaudu teiste märkidega.. M
hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Valdavalt on kirjandusteoreetikud seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
Klassika on jätkuvalt käibel. Piiblikaanon on autoriteetide poolt määratud. Kirjanduskaanon on ähmaste piiridega ja muutuv. Kaanon tugineb kesksetele autoritele ja žanritele. Kaanoneid kritiseeritakse nende piiratuse tõttu: eliitklassi huvide rõhutatus, valge rassi eurooplastest mehed, eurotsentrilisus (multikultuursuse välistatus); samas eristab kaanon kõrge kunstilise ja intellektuaalse tasemega teosed. Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud? Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valit...
6. Jaan Unduski ,,Sina, Tuglas" ja ,,Kuum". H. Krull: ,,"Kuum" on keeruka ülesehitusega armastusromaan, täis tsitaate, vihjeid, pastisse, põnevaid arutlusi; autori ajalootunne on võimas ja hämmastavalt originaalne. Noorte peategelaste nimed on laenatud sajandialguse eesti luulest ja nendega seostuvad haritud lugejal kindlad tekstid; eelviimane peatükk kasvab välja Henrik Visnapuu luuletuse laiendatud parafraseerimisest. Unduski poeetika võtmeks on virtuoosne intertekstuaalsus, millele tuleb juurde uudne nägemus baltisaksa kultuuripärandist." ,,Kuum" 1990, alapealkiri ,,Lugu noorest armastusest". Kuumal suvepäeval kohtuvad tühermaal 3 noort inimest: Ruuben, Eneken, Ing. Puhkeb noor kuum armastus, mis jääb vastuseta. Lugu hargneb nii, et need kolm tegelast omavahel eriti kokku ei puutugi. Ruubeni onunaine Helen, kelle juures ta elab, osutub armastuse lõhkujaks. Taustaks veel paar liini.
Reklaam on mitteisiklik infoedastusmeetod, mille eest tuleb kanda kulusid ja see on üldjuhul veenva iseloomuha ja sisaldab teavet toote teenuse kohta ning edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitl...
James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise
heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine * Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg * Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn * Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel * Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel * Intertekstuaalsus - semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste kandumisega ühest tekstist teise, väljendades kirjandusteose eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega. (Tänapäeva lastekirjanduses võib välja tuua selliseid jooni nagu iroonia, paroodia, kirjanduslikud viited, otsesed tsitaadid või kaudsed vihjed varasematele tekstidele, mis lõhestavad harjumuspäraseid kirjutusskeeme. Kõik selle võib viia ühise nimetaja alla: intertekstuaalsus.)
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
püüab oma saatust juhendada," "Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiivile hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal müüdis leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule" Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. Mõiste pärineb Julia Kristevalt (1966). (i.k. `The Bounded Text', 1980: 3663, `Word, Dialogue, Novel' (ibid.: 6491). > tekst kui märgisüsteemide võrku, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Nn. Keeleline pööre humanitaarteadustes > Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale" (1916)
Lugude/narratiivi analüüs Kes kõneleb? Kes kõneleb kellele? Kes räägib millal? Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. žanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur Ljudmilla Pranjuk VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES KAHEST LINNAST" Uurimistöö Juhendaja: Ave Matteus Ljudmilla Pranjuk 2 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus............................................................................................................................4 2 Sisu ja kesksed tegelased.................................................................................
tunnistatud pühakirjaks. Kirjanduses: kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. • Kaanoni kriitika – kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon: valge rass, meessugu – rassislik, pariarhaalne. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. • Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. • Teoreetikuid: Julia Kristeva, R. Bartheus, Ferdinand de Saussure, M. Bahtin • Paroodia – eesmärgiks on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on
- Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. - Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. - Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika - Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed - Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust 9. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? - Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? - Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist. 10. Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid.
Kasutab stiilimänge. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. Kirjutab ka Kodavere murrakus ja toob lapsepõlva maastikku luulesse. 26. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 198695. Uut moodi paljusus, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, mis tungivad eesti keelsesse teksti rohkem kui varem. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga. Intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus; kollektiivsete väärtuste relativiseerimine; kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt; fragmentariseerumine ja zanriline avatus; iroonia; keelekeskse modernismi esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine. Draama: prooviprotsessist sõltumatud näidendid (Kivirähk, Jaan Undusk, Kivastik jt). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil
Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri märkide seostumine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, metalisus, kontseptualism, kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste loomisel. Võib rääkida klassikaliste kompositsioonireeglite taandumisest, tekstide fragmentariseerumisest ja zanrilise avatuse suurenemisest. Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone, võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud
(metsarahvas), vesi hea ja halb koos, sood on negatiivsed. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Läti Henriku Liivimaa kroonika: kroonika alagab palvega. Korduvad metafoorid maa-mer, valgus, püha, usk, kink, aare, rõõm neid motiive kasutab ka edaspidi. Teemaks on liivlaste, eestlaste, lätlaste ristiusustamine 1184 1227. Aega määratakse kroonikas piiskoppide valitsuse järgi. Faktid, suhestumine Vana Testamendiga. Intertekstuaalsus. Henrik oli väga hea Piibli tundja kroonikast on leitud üle 1000 viite Piiblile. Sellega toob sisse selgelt eristatavad kaks tasandit: muistne piiblimaailm ja kaasaeg. Liivlased on valelikud paganad. Lollid. Baltisakslased on heaad. Kuidas ,,usk" maale tuleb? Kaupmehed (raha) - > nende varjus tulevad preestrid (jumalasõna) -> siis ehitajad (kodukindlus) -> ja siis sõjamehed (sõda). Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast
neokonfutsianism: kooslus konfutsianismist, budismist ja taoismist. Ka Hiinas valitses neokonfutsianism, mis püüdis muistsetele õpetustele tuginedes haarata ühtsesse sotsiokosmilisse tervikusse inimese, ühiskonna- riigi ja universumi, mis õpetas kuulekust valitsevale korrale ja moraalinormidele. Väga oluliseks peeti sel perioodil ka 5-7-5 silbiskeemi järgi loodud tekste, mis pidid tabama ümbritseva iseloomulikke jooni ja olid tihti koomilise iseloomuga. Väga tähtis oli ka intertekstuaalsus ja varasema pärandi põhjalik tundmine. Columbia Ülikooli professor Haruo Shirane on öelnud, et haikai-luulet iseloomustab teatav kõõrdpilk: ühe silmaga jälgitakse seda, mis toimus minevikus, teisega aga uuritakse käesolevat hetke. Nii lõikuvad luuletuses diakrooniline ja sünkrooniline mõõde. Luuletus sünnib dialoogis minevikus kirjutatu ja olevikus kogetu vahel. Dialoog minevikuga on omane tervele Akinari loomingule. Tema tekstid tõukuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
