Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes Isiksus (persona= mask) Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest: · sünnipärased isiksuse omadused · vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis · kasvukeskkonnas omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused Sotsiaalne identifikatsioon Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: · tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse · asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Mina kui teadmiste struktuur Mina-skeemid · Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast · Informatsiooni mina-skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast
MINA TEAN + TEISED EI TEA MINA EI TEA + TEISED EI TEA · Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. · Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. · Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele. 5. Grupiprotsessid. Grupi tunnused formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp, rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7
olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele.
kogemust ning aru saada meie ümber toimuvast. Rolliskeem mälestuste, toimingute ja kavatsuste tervikkogum, mis seostub teatud sotsiaalse rolliga, ühtlasi selle rolli mõistmine. Isikuskeem mälestuste, teadmiste ja kavatsuste kogum, mis on kellegi konkreetse isiku kohta. Minaskeem mälestuste, kujutuste, ideede ja kavatsuste tervikkogum, mis inimesel enda kohta on. 5) Sotsiaalse identiteedi mõiste, sotsiaalse identiteedi kujunemine. Referentgrupp, selle tähtsus. Sotsiaalne identiteet samastumine suurte sotsiaalsete rühmadega (rahvusega, riigiga), sotsiaalse struktuuriga (eliit, keskklassid, massid). Kuidas me näeme ennast ümbritsevas keskkonnas ja kuidas näevad teised meid ning kuidas me üksteist mõjutame. Sotsiaalse identiteedi kujunemine sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle moodi ma olen, nii ma ka suhtlen teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate
Kestuse järgi võib gruppe jagada alalisteks ja ajutisteks. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. Formaalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. 2. Gruppide liigitus ametlik (formaalne) mitteametlik (mitteformaalne) primaarne, sekundaarne, referentgrupp, virtuaalgrupp, statistiline, Meie-grupp Nemad-grupp 3. Grupi eesmärgid Tõhusatel gruppidel on selgelt määratletud eesmärgid, mis on grupi liikmete poolt omaksvõetud. Ebatõhusates gruppides on liikmetel erinevad eesmärgid või tõlgendatakse eesmärke erinevalt. Grupis võib eristada eesmärke: · Ülesandega seotud eesmärgid · Suhetega seotud eesmärgid Ülesandega seotud suunatud grupi ees seisva peamise ülesande saavutamisele. Moodustab tegevuse tuuma.
individuaalsetest erinevustest- rikaste perre sündinud laps on tõenäoliselt parema tervise, paremate tulemustega ning elab pikemat elu kui vaeste perre sündinud laps. 2. Sotsiaalne kihistumine kandub üle ühest põlvkonnast teise. 3. See on ülemaailmne nähtus, kuid selle intensiivsus vareerub riigist riiki 4. Sotsiaalne kihistumine ei hõlma ainult ebavõrdsust, vaid ka tõekspidamisi. 42. Defineeri referentsgrupp, ,,in-" ja ,,out-" grupp Referentgrupp juhtgrupp, millest teised lähtuvad. Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Enese identifitseerimine ja võrdlemine teiste gruppidega. In-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupp primaarsed ja sekundaarsed rühmad kuhu nemad(teised) kuuluvad. In-gruppidel on vaenulikkus out gruppide vastu, mida tugevam on meie-tunne seda suurem on vaenulikkus, sest ollakse kindel oma grupi paremuses (kui aru ei saa, siis seletan). 43
Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. Formaalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. 2. Gruppide liigitus ametlik (formaalne) mitteametlik (mitteformaalne) primaarne, sekundaarne, referentgrupp, virtuaalgrupp, statistiline, Meie-grupp Nemad-grupp 3. Grupi eesmärgid Tõhusatel gruppidel on selgelt määratletud eesmärgid, mis on grupi liikmete poolt omaksvõetud. Ebatõhusates gruppides on liikmetel erinevad eesmärgid või tõlgendatakse eesmärke erinevalt. Grupis võib eristada eesmärke: · Ülesandega seotud eesmärgid · Suhetega seotud eesmärgid Ülesandega seotud suunatud grupi ees seisva peamise ülesande saavutamisele. Moodustab
vahetus kontaktis. Väikeste gruppide liigid : FORMAALNE G. - ametlik rollistruktuur, kindlad õigused-kohustused. MITTEFORMAALNE G. - tugineb isiksuslikele omadustele ja vabale interaktsioonile. PRIMAARNE G. - liikmete tugev emotsionaalne side ja samastumine grupiga (n. perekond). SEKUNDAARNE G. - ebaisikulised funktsionaalsed suhted, sageli SIHIGRUPP - organiseeritud teatavate ühiste eesmärkide saavutamiseks. Primaarne ja ühtlasi sihigrupp on KOLLEKTIIV (n. perefirma). ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamalt seotud olevat, ning kelle väärtusi ja norme kasutab oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. SOTSIAALNE VÕRGUSTIK /HMS: 60/ GRUPISUHETES esineb: A: 101/ AU: 162 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia- antipaatia) suhteid
sõnumitega kommunikatsioon. Roll on teatud ootus inimese käitumisest grupis, mida grupi liikmed jagavad ja mida rolli kandja suuremal või vähemal määral ise mõistab ning omaks võtab. Enesehinnangu kujunemisel ning selle kaudu isiku kui isiksuse arengu suunamisel on oluline osa nn tähtsatel inimestel. Tähtsad on need inimesed, keda usaldatakse, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut respekteeritakse. REFERENTGRUPP on grupp, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab ja kellel liikmete hinnanguid ning arvamusi kasutab kriteeriumitena otsuste tegemisel ja suhtumise kujundamisel. See määrab ka inimese sotsiaalse identiteedi. Sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvatel inimestel on igaühel oma staatus, mis määratleb indiviidi positsiooni grupis teiste isikute suhtes. Kõige paremini vastab LIIDRIROLLI NÕUETELE isik, kellel on head personaalsed
arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. Üldistatud teine (generalized other) – kujuteldav abstraktne kõrvaltvaataja, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad, Me kujundame oma isiksuse
arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Jutud ja jutustused - hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni liikmete kogemusi ja tundeid. Müüdid - dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise tegelike või kujutlevate sündmustega. Saagad - tõepärased sündmused ja nende ajaline lugu. Legendid - nähtuste ilmustamise tendents. Subkultuuri kujunemine: - elukutse alusel - huvigruppidest - Referentgrupp (etalongrupp) - reaalne või kujutletav grupp, millega inimene tunneb end kõige tihedamini seotud olevat, mille norme ja hinnanguid kasutatakse kriteeriumina oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. 22 - Sotsialiseerumine (kohanemine) - protsess, mille käigus antakse uutele töötajale edasi organisatsiooni eesmärgid, normid ja käitumisviisid. Organisatsiooni muutus on seotud inimestega, struktuuriga, tehnoloogiaga ja ülesannetega.
- Alamklass töötud, kodutud, alkohoolikud Ametite klassifitseerimine - ISCO - Ameti prestiizi skaala - Ameti sotsiaalmajanduslik indeks Ebavõrdsuse mõõtmine Lorenzi kõver näitab, kui kaugel on sissetulekute tegelik jaotus ideaalsest võrdsusest kuidas sissetulekud on perekondade vahel riigis jaotunud Vaesus - Absoluutne vaesus elatakse allpool teatavat vajaduste rahuldatuse piiri - Suhteline vaesus inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp nt alla keskmise sissetuleku Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis Kuznetsi kõver seos riigi majandusliku arengu e SKP ja riigis valitseva ebavõrdsuse seos. Ebavõrdsus on suurem keskmise arengutasemega riikides. Kui riigi majandus hakkab arenema siis hakkab ebavõrdsus kasvama Funktsionalistlik stratifikatsiooni teooria - Ühiskond on süsteem mille eesmärk on enesesäilitamine - Ü koosneb sots positsioonidest
suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega, mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (- Tajfel). Teiste inimeste tajumine oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti
selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut identifikatsioon tuvastamine Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalseidentifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid
Väikeste gruppide liigid : FORMAALNE G. - ametlik rollistruktuur, kindlad õigused-kohustused. MITTEFORMAALNE G. - tugineb isiksuslikele omadustele ja vabale interaktsioonile. PRIMAARNE G. - liikmete tugev emotsionaalne side ja samastumine grupiga (n. perekond). SEKUNDAARNE G. - ebaisikulised funktsionaalsed suhted, sageli SIHIGRUPP - organiseeritud teatavate ühiste eesmärkide saavutamiseks. Primaarne ja ühtlasi sihigrupp on KOLLEKTIIV (n. perefirma). ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamalt seotud olevat, ning kelle väärtusi ja norme kasutab oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. 19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on määratud selle süsteemi jaoks oluliste tunnuste kaudu (majanduslikud, professionaalsed kultuurilised jm
milliste tunnustega ja omadustega inimestest grupp koosneb. Mida tähendab primaargrupp? Charles Horton Cooley võttis kasutusele mõiste esmane grupp ehk primaargrupp, kus liikmetel on omavahel soojad, intiimsed, isiklikud sidemed. Selliseks grupiks on perekond. Mida tähendab sekundaargrupp? Teisese grupi ehk sekundaargrupi sees valitsevad vähesed emotsionaalsed sidemed ja piiratud vastastikune mõju. Esmases grupis valitsenud spontaansed suhted asenduvad siin formaalsetega. Mida tähendab referentgrupp? Kontrollgrupid on sellised grupid, kuhu inimene ise ei pruugigi kuuluda, kuid see on nagu etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust või rollikäitumist. Need on sellised grupid ühiskonnas, kuhu isik püüdleb või mille liikmetega ta end hea meelega samastab. Gruppi, mille normidele inimene orienteerib oma käitumise, nimetatakse referentgrupiks. 1. Sigmund Freudi kohaselt koosneb sinu isiksust kolmest osast. Need on 1. Superego, Ergo, Id 2
kuuluda ja hoiavad kokku, säilib ka siis ,kui suheldakse eemal olles). Gruppe saab jaotada mitmel viisil: 1) Suuruse alusel, kõige väiksem on DIAAD ja see on kaheliikmeline, 2)Kestuse alusel, peoõhtu seltskond ja perekond, 3)Moodustamise viisi ja vormi alusel: formaalne grupp nt osakond tööl ja mitteformaalne, mik tekib vastavalt inimeste ühistele huvidele ja vajadustele, 4)Olulisuse järgi grupi liikme jaoks: primaargrupp ja sekundaargrupp, 5)Referentgrupp on grupp, kelle hulka indiviid sooviks kuuluda, aga see võib ka indiviidi ettekujutatav grupp nt "rikkad." Indiviidi käitumine grupis on suuresti mõjutatud teadmisest, et teised ,,näevad" teda. Inimesed mõjutavad üksteist suhtlemise käigus ja seda vastastikust toimet nimetatakse interaktsiooniks. Interaktsiooni on haaratud mõtlemine ja emotsioonid, verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Selle tõttu toimuvad grupis
Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsiooni teooria • Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. • Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. • Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: - tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse - asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut - Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemide teooria
abistamisest Kooperatsioon ja konflikt koostöö ja isikutevaheline vastuolu Grupp kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu Interaktsioon suhtlemise toel grupis aset leidev koostegevus Diaad suhtlemise lihtsaim interaktsioon kahe inimese vahel Roll - teatud selline ootus inimese käitumisest grupist, mida grupi liikmed jagavad Rolliootused nende kaudu defineeritakse rolle Referentgrupp - see inimeste rühm, kelle hulka isik ennast kuuluvaks peab Gruppide liigid Tinglikud ja reaalsed kui liikmete vahel pole otsest psühholoogilist kontakti statistilised ; liikmed on reaalses suhtluses loomulikud) Väikesed grupid - kuni paarkümmend inimest, kes üksteist tunnevad, kelle vahel on kujunenud tööjaotus, kelle liikmed omavad kindlaid rolle Esmased ja teisased liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalsed suhteid ; mille
laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema
Kätteõpitud ,,käsikiri". Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni,
Kätteõpitud „käsikiri”. Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema
Gruppi iseloomustab: · funktsionaalne struktuur- kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust · emotsionaalne struktuur- kajastab isiklikke eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid · kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid · alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab grupi liikmete alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel Inimese käitumist sotsiaalses plaanis mõjutab nn. etalon- ehk referentgrupp. Etalongrupp- reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamini seotud olevat. Selle mõjul kujunevad inimeste väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, sest see on inimesele jäljendamise allikaks. 6. ÜKSIKISIK JA GRUPP. Grupis toimuvate nähtuste mõju: · kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda · grupimõtlemine- liigse üksmeele tõttu välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus
vaesemad 20% inimestest ja kõige rikkam 20% inimestest. Lorenzi kõvera ja Gini indeksi abil ei saa väljendada ainult sissetulekute jaotumist, vaid ka igasuguste teiste hüvede jaotust (näiteks autod, lapsed, naised, mehed, seks, alkoholitarbimine jne). Vaesus Absoluutne vaesus – inimene elab allpool teatavat minimaalset vajaduste rahuldatuse piiri (vaesuspiiri, elatusmiinimumi). Suhteline vaesus – inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp (need kellega ta end võrdleb). Eesti Statistikaamet mõistab suhtelise vaesuse all riigi keskmise sissetulekuga võrreldes vaeselt elamist. 33 Sissejuhatus sotsioloogiasse Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis? Majanduslik areng ja ebavõrdsus Arvatakse et riigi majandusliku arengu (nt
Imidzi/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid
Formaalne organisatsioon, valitud juhid. * nt. töökollektiiv, ühing, poliitilised parteid = organisatsioonid * ,,sekundaarsed suhted": võõrad inimesed, kokkupuude puudutab inimest kindlas rollis, on osaline, mõnikord ka lühike. Interaktsioon on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele * Töö primaarses rühmas ei ole sama mis sekundaarses. Kodutöö enda pere heaks on üks asi mida ei loeta ,,tööks", kodutöö mujal on kohe palgatöö. - teist tüüpi rühm: referentgrupp (reference group) * Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast. * Inimene ei pruugi ise olla selle gruppi liige . nt. Lääne-Euroopa töölised, kes toetavad konservatiivseid parteisid: keskklass on võetud referentgrupiks.
annaabi.ee 
