Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
MINA TEAN + TEISED EI TEA MINA EI TEA + TEISED EI TEA · Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. · Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. · Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele. 5. Grupiprotsessid. Grupi tunnused formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp, rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7
olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele.
kogemust ning aru saada meie ümber toimuvast. Rolliskeem mälestuste, toimingute ja kavatsuste tervikkogum, mis seostub teatud sotsiaalse rolliga, ühtlasi selle rolli mõistmine. Isikuskeem mälestuste, teadmiste ja kavatsuste kogum, mis on kellegi konkreetse isiku kohta. Minaskeem mälestuste, kujutuste, ideede ja kavatsuste tervikkogum, mis inimesel enda kohta on. 5) Sotsiaalse identiteedi mõiste, sotsiaalse identiteedi kujunemine. Referentgrupp, selle tähtsus. Sotsiaalne identiteet samastumine suurte sotsiaalsete rühmadega (rahvusega, riigiga), sotsiaalse struktuuriga (eliit, keskklassid, massid). Kuidas me näeme ennast ümbritsevas keskkonnas ja kuidas näevad teised meid ning kuidas me üksteist mõjutame. Sotsiaalse identiteedi kujunemine sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle moodi ma olen, nii ma ka suhtlen teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. Formaalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. 2. Gruppide liigitus ametlik (formaalne) mitteametlik (mitteformaalne) primaarne, sekundaarne, referentgrupp, virtuaalgrupp, statistiline, Meie-grupp Nemad-grupp 3. Grupi eesmärgid Tõhusatel gruppidel on selgelt määratletud eesmärgid, mis on grupi liikmete poolt omaksvõetud. Ebatõhusates gruppides on liikmetel erinevad eesmärgid või tõlgendatakse eesmärke erinevalt. Grupis võib eristada eesmärke: · Ülesandega seotud eesmärgid · Suhetega seotud eesmärgid Ülesandega seotud suunatud grupi ees seisva peamise ülesande saavutamisele. Moodustab
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. Üldistatud teine (generalized other) – kujuteldav abstraktne kõrvaltvaataja, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad, Me kujundame oma isiksuse
arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Jutud ja jutustused - hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni liikmete kogemusi ja tundeid. Müüdid - dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise tegelike või kujutlevate sündmustega. Saagad - tõepärased sündmused ja nende ajaline lugu. Legendid - nähtuste ilmustamise tendents. Subkultuuri kujunemine: - elukutse alusel - huvigruppidest - Referentgrupp (etalongrupp) - reaalne või kujutletav grupp, millega inimene tunneb end kõige tihedamini seotud olevat, mille norme ja hinnanguid kasutatakse kriteeriumina oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. 22 - Sotsialiseerumine (kohanemine) - protsess, mille käigus antakse uutele töötajale edasi organisatsiooni eesmärgid, normid ja käitumisviisid. Organisatsiooni muutus on seotud inimestega, struktuuriga, tehnoloogiaga ja ülesannetega.
- Alamklass töötud, kodutud, alkohoolikud Ametite klassifitseerimine - ISCO - Ameti prestiizi skaala - Ameti sotsiaalmajanduslik indeks Ebavõrdsuse mõõtmine Lorenzi kõver näitab, kui kaugel on sissetulekute tegelik jaotus ideaalsest võrdsusest kuidas sissetulekud on perekondade vahel riigis jaotunud Vaesus - Absoluutne vaesus elatakse allpool teatavat vajaduste rahuldatuse piiri - Suhteline vaesus inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp nt alla keskmise sissetuleku Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis Kuznetsi kõver seos riigi majandusliku arengu e SKP ja riigis valitseva ebavõrdsuse seos. Ebavõrdsus on suurem keskmise arengutasemega riikides. Kui riigi majandus hakkab arenema siis hakkab ebavõrdsus kasvama Funktsionalistlik stratifikatsiooni teooria - Ühiskond on süsteem mille eesmärk on enesesäilitamine - Ü koosneb sots positsioonidest
suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega, mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (- Tajfel). Teiste inimeste tajumine oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti
selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut identifikatsioon tuvastamine Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalseidentifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
milliste tunnustega ja omadustega inimestest grupp koosneb. Mida tähendab primaargrupp? Charles Horton Cooley võttis kasutusele mõiste esmane grupp ehk primaargrupp, kus liikmetel on omavahel soojad, intiimsed, isiklikud sidemed. Selliseks grupiks on perekond. Mida tähendab sekundaargrupp? Teisese grupi ehk sekundaargrupi sees valitsevad vähesed emotsionaalsed sidemed ja piiratud vastastikune mõju. Esmases grupis valitsenud spontaansed suhted asenduvad siin formaalsetega. Mida tähendab referentgrupp? Kontrollgrupid on sellised grupid, kuhu inimene ise ei pruugigi kuuluda, kuid see on nagu etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust või rollikäitumist. Need on sellised grupid ühiskonnas, kuhu isik püüdleb või mille liikmetega ta end hea meelega samastab. Gruppi, mille normidele inimene orienteerib oma käitumise, nimetatakse referentgrupiks. 1. Sigmund Freudi kohaselt koosneb sinu isiksust kolmest osast. Need on 1. Superego, Ergo, Id 2
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsiooni teooria • Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. • Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. • Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: - tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse - asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut - Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemide teooria
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
Gruppi iseloomustab: · funktsionaalne struktuur- kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust · emotsionaalne struktuur- kajastab isiklikke eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid · kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid · alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab grupi liikmete alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel Inimese käitumist sotsiaalses plaanis mõjutab nn. etalon- ehk referentgrupp. Etalongrupp- reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige tihedamini seotud olevat. Selle mõjul kujunevad inimeste väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, sest see on inimesele jäljendamise allikaks. 6. ÜKSIKISIK JA GRUPP. Grupis toimuvate nähtuste mõju: · kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda · grupimõtlemine- liigse üksmeele tõttu välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus
vaesemad 20% inimestest ja kõige rikkam 20% inimestest. Lorenzi kõvera ja Gini indeksi abil ei saa väljendada ainult sissetulekute jaotumist, vaid ka igasuguste teiste hüvede jaotust (näiteks autod, lapsed, naised, mehed, seks, alkoholitarbimine jne). Vaesus Absoluutne vaesus – inimene elab allpool teatavat minimaalset vajaduste rahuldatuse piiri (vaesuspiiri, elatusmiinimumi). Suhteline vaesus – inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp (need kellega ta end võrdleb). Eesti Statistikaamet mõistab suhtelise vaesuse all riigi keskmise sissetulekuga võrreldes vaeselt elamist. 33 Sissejuhatus sotsioloogiasse Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis? Majanduslik areng ja ebavõrdsus Arvatakse et riigi majandusliku arengu (nt
Imidzi/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid
Formaalne organisatsioon, valitud juhid. * nt. töökollektiiv, ühing, poliitilised parteid = organisatsioonid * ,,sekundaarsed suhted": võõrad inimesed, kokkupuude puudutab inimest kindlas rollis, on osaline, mõnikord ka lühike. Interaktsioon on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele * Töö primaarses rühmas ei ole sama mis sekundaarses. Kodutöö enda pere heaks on üks asi mida ei loeta ,,tööks", kodutöö mujal on kohe palgatöö. - teist tüüpi rühm: referentgrupp (reference group) * Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Ühiskondlikus tegevuses inimesed võrdlevad ennast teistega ja idenfitseerivad ennast teiste inimeste või gruppidega. Referentgruppi hoiakud, omadused, käitumine kiidetakse heaks ja seda jälgitakse, sellega võrreldakse ennast. * Inimene ei pruugi ise olla selle gruppi liige . nt. Lääne-Euroopa töölised, kes toetavad konservatiivseid parteisid: keskklass on võetud referentgrupiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
