liiga passiivsed ja liialt palju kasutatud. Toimivateks kanaliteks on: 1. Messid ja karjääripäevad. 2. Kohtumised üliõpilastega, avatud uste päevad. 3. Konkursid (ettevõttenimelised võistlused, esseed jm). 4. Loengud, loengusarjad ja ettekanded ülikoolide juures. 5. Meedia ettevõtte esindajate artiklid, esinemised, raamatud. 6. Töövarjupäevad. 7. Mentorlussüsteem uutele töötajatele. 8. Praktiline nänn, mida jagatakse üritustel ja ülikoolis. 11 (Kersti Hellermaa, 2008, http://www.director.ee/mida-noored-tahavad/) 12 KOKKUVÕTE Suuremas kollektiivis on mitmeid erinevaid inimtüüpe, kes koostoimimises aitavad luua ettevõttest terviku. Organisatsiooni võiks võrrelda orkestriga, mille helisev meloodia tuleb kuuldavale üksnes süsteemselt toimivas sünergias. Iga juhi keskne ülesanne ongi püüelda ettevõttes ideaalse sünergia leidmise poole ja selle saavutamine teebki heast juhist suurepärase juhi (Juhtimise mitu palet, K. Mõistus).
Kui palju sul sõnaõigust on lõikude valimisel?Õigust on täiesti piisavalt, aga eks saate panevad enamjaolt kokku toimetajad. Kui mulle jääb miskit põnevat silma, ega ma siis seda ka vaka all hoia. Teinekord juhtubki, et kirjutatakse mujalt ja otse mulle, siis põrgatan asjakese toimetajatele edasi. Ja nii see läheb, kui asi vähegi väärtuslik tundub. Oled saates ainuke telepoolne ülesastuja. Toimetamise rasket tööd teevad samas ju hoopis teised - Marina Mälk, Joonas Hellermaa ja laias laastus kogu brigaad. Lihtvaatajale jääb mõnikord mulje, et sina oledki asja A ja O.Alati jätabki n-ö vapiloom või topis või käilakoletis mulje, justkui see olekski tema saade. Tegelikult on saatel taga tubli kümmekond tegijat, kelle kõigi koostöös see asjake sünnib ja sestap see nii hea välja näebki, et igaüks teeb hästi oma tööd ja tunneb oma asja. Mitu aastat ise saatega "OP!" oled seotud olnud?Läheb seitsmes hooaeg.
modernistlik suundumus ja mis toonitab teadlikult selget ideoloogilist positsiooni (teemadeks naise sooline ja sotsiaalne positsioon, töödeltakse ja kirj ümber naise stereotüüpide jm). Eestis alates Lydia Koidulast on naisluuletajatel väga oluline koht. Olulisemad poeedid ongi Eestis olnud naised. Esimene naiskirjanike laine, mis seotud ük muudatustega, esindajateks juba 80ndate lõpu poole Eeva Park, Aida Kivi, Kärt Hellermaa, lisaks veel Elo Viiding/Vee. Nende puhul selgelt teadvustatud ideoloogiline protektsioon pole veel tähtis, jälgitakse maailma läbi naise teadvuse, läbi mille tuuakse esile naise seisukohalt olulisi tundenüansse. Seda näitab nt Kärt Hellermaa esimene romaan „Alkeemia“, tema maailmavaade spiritualistlik, kunsti rõhutamine (mis naisega juhtub ja kuidas seda mõtestatakse). 00ndatel Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Tiina Laanen ja Elo Viiding (kellel 00ndatel peale luule ka proosa)
annaabi.ee 
