Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus · USK: 1) Oleme teadlikud millestki...
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character,
Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus. Ta erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat – Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi
Väärtus juhatab sisse keelesüsteemi, võib muutuda vaid seoses teise märgi muutmisega. Tähendus- viib mõttesfääri. See, mis on märgis suhestatud akustilise kujundiga, on sõltuvuses väärtusest ja temaga määratletud. Märgid on vahetatavad millegi erineva vastu. Samas võib sõna vahetada idee vastu või võrrelda mingi teise sõnaga. Kõnealustel asjadel pole iseomast, ,,sisseehitatud" olemust. Just väärtused loovad niisiis erinevuste süsteemi ehk keele. Peirce: Märk või representamen(esindaja) on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. (Peirce'i kuulsaim märgi definitsioon). Me seletame, mis on märk läbi millegi muu. Miski, mis asendab midagi kellegi jaoks mingis mahus(nagu matas x, y, z, w). need tundmatud on meie jaoks mitte miski, samas nad kõik võivad olla ükskõik mis. Ja nad on erinevad: märk asendab midagi muud kellegi teise jaoks, mitte enda jaoks, mingis
diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja
sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Ta võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk on objekt, mis ei ole see objekt. Näiteks ukse vahele pandud tool, ei ole tool. See on märk
ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom. Anarhist eitab seaduse olemasolu ennast, ei tunnista seaduse õigust meid käskida, kutsub inimesi üles mitte tunnistama kohustuslikku allumist seadusele ja kutsub seaduse täitmise vastu mässama." Jeremy Bentham, 1816 Charles Sanders Peirce Peirce Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu, tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust. Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust: 1. Uskumusest ollakse teadlik. 2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse. 3. Uskumusele tugineb käitumine.
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on
Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest, justkui liigitub ühe allüksusena semiootika alla. Toetub Sausurre’i ja Euroopa traditsioonidele! Tänapäeva semioloogia põhineb mudelitel, mille moodustavad märk ja ta korrelaadid – kommunikatsioon ja struktuur. semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk. Semioosise 3 dimensiooni. Märk – semioosise produkt. 60ndatel eraldi uus teadusharu, aga Peirce juba 19.sajand hakkas midagi jamama. Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on
SISSEJUHATUS Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. See sündis 19. sajandi lõpul ning on siiani populaarne filosoofiasuund tänapäeval. Kõige tuntumaks esindajaks oli muidugi Charles Peirce, kuid pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Pragmatism – algupärane ameerika filosoofia Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”. Just tagajärje põhjal otsustamine on tee, mis viib välja lõpututest metafüüsilistest vaidlustest. Ei ole vaja tõestada doktriine nagu tahtevabaduse või jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus sõltub, kui me ühe või teise uskumuse omaks võtame
seega on semiootika väga noor teadus. Teadusdistsipliin eeldab oma uurimisobjekti, mis tavaliselt on vastava teaduse nimetuses olemas, ja teatud metodoloogiat. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused ja probleemid, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika ja Saussure´i semioloogia. Seda lahknevust on toetanud ka tõik, et Saussure´i suund oli esindatud enamjaolt Euroopa (eriti Prantsusmaa), Peirce´i oma aga Ameerika uurijate töödes. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. Märk on kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja
ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. 25.Biosemiootika On semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika mudeleid eluslooduse mõistmiseks.Biosemiootika üheks rajajaks peetakse bioloog Jakob von Uexkülli. Veel oli Peirce, Morris. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt molekulide kogumit ja kemilisi reaktsioone. Biosemiootika käsitab märgiprotsesse reaalsetena ning eeldab, et neil on seaduspärasused, mida saab uurida ja seletada. Need on eluslooduse seesmised seaduspärasused. 26.Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus
· Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? · Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? · Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi. · Kirjeldage Chomsky arusaama keelest.
koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni j...
kindel alus. Näide Pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi" (Tallinfilm, 1976), kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas:"Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" Filosoofid, kes pragmatistlikku tõeteooriat pooldavad Charles Sanders Peirce (1839-1914) William James (1842-1910) John Dewey (1859-1952)
19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E. Durkheim, J.H. Poincari, S. Freud, G. Frege, Ch.S. Peirce, F. De Saussure Poincare viimane universaalne matemaatik tundis kõiki matemaatika alateemasid. Ei ole vaja uurida objekte, vaid nende vahelisi seoseid. Freud revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud, teisalt kõik asjad midagi tähendavad. G
. . . . . . . . . . . . . 23 1.1.4 Kokkuv~otvalt makrostruktuurist . . . . . . . . . . . 26 1.2 M¨arkide mikrostruktuur, kuus klassi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 II M¨ argiteooria ja kanji 30 2.1 Milleks m¨argiteooria? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 2.2 Peirce kolmem~o~otmeline m¨argiruum . . . . . . . . . . . . . 31 2.2.1 Kuue klassi ja kolme oleku vastavusest . . . . . . . 35 2.3 Kokkuv~otteks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 III Kanji m¨ arkide seletusi 39 3.1 Kanji leksikograafiline problemaatika . . . . . . . . . . . . 39
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja
Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel
· Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s. Peirce märgiteootüüpi ning tooge ka näide selle esinemisviisi kohta reklaamis 1 Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2 Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3 Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe 3. Maslow motivatiooniteoria peamine sõnum reklaamipraktikale on (võib nimetada ka mitut) Teooria motivatsiooni (püramiid) Maslow on idee, et inimese käitumise määrab kõrval põhivajadused, mida saab ehitatud hierarhia
Deskriptsioonid(igal asjal on oma nimi, aga deskriptsioone võib olla palju): ,,Tuulest viidud" autor, praegune rootsi kuningas Sigmund Freud revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud, teisalt kõik asjad midagi tähendavad. CHARLES SANDERS PEIRCE (1839 1914) Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid. Eristas kahte tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal. Sõna on kõigi tähenduste väljendaja, jumal on kõigi tähenduste tähendus. Triaad
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism).
rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele biosemiootikutele eeskujuks, eriti Thomas A. Sebeokile. Tema märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele. Peirce’i ikoon, indeks ja sümboli eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt
asju vaid märke. Düsgraafik(õigekirjahäire). Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles. märgil kindel signifikaat ja potentsiaalne referent, kõnes on enam "Fonoloogia alused" refent, kuid potentsiaalne signifikaat. Osutust märgivad näiteks a 4. Charles Sanders Peirce: V. Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor a) märkide tüpoloogia Roman Jakobson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist. Lingvistik ja Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese semiootik. Kirj artikli värsiteadusest. portree) ja sümbol(rahvuslipp). INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad.
konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus · Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. · Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Charles Sanders
Religioon, ufo, tontide nähtused ei saa ette kujutada arvuti stimulatsioonina. 15. Abduktsioon. Näited. Abduktsioon-- mõtlemisvorm, kus eesmärgiks on pehmendada deduktsiooni (saab kontrollida, eeldused tõesed) ja induktsiooni (pole kindlat reeglit, nt Russeli kalkun). Mõtlemisvorm, kus hüpotees loetakse tõeseks või vähemalt tõenäoliseks, kuna tal on seletuse jõud. Termin "hüpoteetiline induktsioon" Charles Sanders Peirce (1839-1914): ·Vaadeldakse üllatavat fakti C. ·Kui A oleks tõsi, oleks C loomulik. ·Järelikult on alust kahtlustada, et A on tõsi. Ei too kaasa uut teadmist, kuigi Peirce väidab seda. A sisaldub juba teises eelduses. Rakendame iga päev korduvalt. Keegi koputab uksele teatud ajal, telefon heliseb teatud ajal. Arst paneb diagnoosi teatud sümptomite alusel. 16. Levinumad apelleerimisviisid. Näited. Apelleerimine jõule/kompetentsile
osas Andresest, kes vaevleb muredega. Ta tahtis endale suurt ning heas seisukorras talu ja viljakat põllumaad, sest eestlase loomuses on see, et ta tahab teha midagi suurt, millel on väärtus ka laias maailmas. Andres leidis lahenduse töötades: põllumaa vajas hooldamist ja harimist, tööriistad parandamist, talu remontimist. Meie oleme lahenduse leidnud samuti tööst ja vaevast, mis on igat pingutust väärt olnud. Nagu on inglise näitleja ja näitekirjanik Sir Noël Peirce Coward öelnud: ,,Töö on palju suurem lõbu kui lõbu". Vaevast ja pingutustest saadav lõbu ja rahuldus ongi see, mis on eestlaste töökust ja moraali kõrgel hoidnud. Eesti on väärt nime ,,töörahvas", täpselt samuti nagu ta on väärt seda natukestki kuulsust ja tuntust, mis on välja teenitud oma saavutustega. Eesti Vabariigi noorus ja rahva vähesus ei tähenda, et ei saaks kaugele jõuda ja suuri tegusid teha
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
Tema kasutas fraasi ,,tabula rasa". See oli suunatud kiriku vastu. Jagab teadustegevused kolmeks: · füüsika (kõik loodusteadused); · praktika (see praktika, mis on rajatud teadmistele teadmiste rakendamine kasulikkus tegevuses nt meditsiin); · semiootika (Locke oli esimene, kes kasutas pärast keskkaega sõna semiootika tegeleb arusaamisega). Locke jaoks on oluline, et hea haridus hõlmab kolme teadust korraga. Ch. S. Peirce (1839-1914) http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Sanders_Peirce Ta tegeles pinnase keemilise koostise kindlaks määramisega, artronoomiaga, matemaatikaga, filosoofiaga. (,,Kuidas esitada laval Shakespeare sonette"). Ta tahtis olla terve elu see, kes juhatab teisi. Ta oli semiootikutele teerajaja. Ta oli väga halva iseloomuga sõpru tal eriti ei olnud, kuid need kes olid, olid talle väga truud. Teda aeti kõigist ülikoolidest välja, sest ta oli
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väg...
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
09th of May 23:59 matis James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba -- indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus -- indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism 09th of May 23:59 matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. -- Sellega Peirce nõustuks 09th of May 23:59 matis Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt a. metafüüsilist mõtlemist >>b
Miks kaks horisonti? See on vaja, sest pinge on olemas – mineviku horisont on teistsugune. Seda pinget ei tule ära kaotada. Objektiivne mõistmine kui inimolemise karakteristik; teostub nii ontoloogiliselt. Subjektiivselt saame teadvustada, et see juhtub; teame, mis inimolemuses aset leiab. Iseendale oma inimolemust teadvustada – filosoofia identieet. Mis on ka ühtlasti fundamentaalseks ontoloogiaks, kust saab mõista teisi valdkondi nagu kunst ja teadus. Seminar 5. Charles S. Peirce. Kuidas muuta meie ideid selgeks. Lugema selle mõttega, et mis Peirce jaoks on kultuuriline õigustus siin (ajaloo puhul). Ameerikas kordub sama loogika, mis oli Euroopas. Ta rajab sinna uue legi- ja identieeti otsingu seal (siantislik). Teaduse legitiimsus kandub üle uue filosoofia identieedile. Sionistlik nõrgeneb. Populaarartiklid. Mõistis ennast loogikuna laias mõttes. Seda artiklit peetakse
09th of May 23:59 matis James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba -- indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus -- indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism 09th of May 23:59 matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. -- Sellega Peirce nõustuks 09th of May 23:59 matis Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt a. metafüüsilist mõtlemist >>b
09th of May 23:59 matis James eristas determinismi indeterminismist. Kumba seisukohaga (James'i käsituses) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Inimeste teod on head või halvad, sest inimese tahe on vaba -- indeterminism Võimalikkus on avaram mõiste kui tegelikkus -- indeterminism Kõik mis on võimalik, teostub; mis ei teostu, see polnudki võimalik - determinism 09th of May 23:59 matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. -- Sellega Peirce nõustuks 09th of May 23:59 matis Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt a. metafüüsilist mõtlemist >>b
Kuid võimalik, et (inter)subjektiivsed tähendused saavad inimeste jaoks enesestmõistetavateks objektiivseteks faktideks Sotsiaalne konstruktivism tõi ühiskonna uurimisse kolm uut põhimõtet (lk 124). Sümboliline interaktsionism (Chi koolkond) 6) Adam Smith - mõjutas sümbolilist interaktsionismi, leidis, et inimloomusest aru saamiseks peab vaa kaugemale keskkonnamõjudest ja leidma ühisosa, ühine/omane kõigile inimestele. 7) Charels S. Peirce, pragmatis märkide kommunikatsiooniteooria (märk ärgitab käituma või reageerima kõiki, kelle jaoks see toimib märgina); 8 James - müütis Peirce'i operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks (kui väide ei ole selles mitte ainult tema tähendus, vaid ka tema tõde. Just mõjudes muutub see tõeks); 9) John Dewey - kinn uurimustes, et eneseregulatsioon toimub teise rolli võtmise kaudu, inimesed käituvad objektide (ka inimeste) suhte
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
Summary • Early history of translation studies – Cicero and St. Jerome (what did they do/how/why are they relevant to translation studies?) St. Jerome – Greek scholar, did some translation work. Lived during the 4th century. Jerome is best known as the translator of the Bible into Latin. A previous version (now called the Old Latin) existed, but Jerome's version far surpassed it in scholarship and in literary quality. Jerome was well versed in classical Latin (as well as Greek and Hebrew), but deliberately translated the Bible into the style of Latin that was actually spoken and written by the majority of persons in his own time. This kind of Latin is known as Vulgate Latin (meaning the Latin of the common people), and accordingly Jerome's translation is called the Vulgate. Cicero – Lived during the 1st century BC. Roman politician, philosopher & translator. Theory ‘‘word-for-word’’ & ‘‘sense-for-sen...
Olukord, kui esmaste andmete analüüsi (induktsiooni) käigus tekib oletus/hüpotees, mis sobib mingi üldise seaduspärasuse testimiseks, mida reegline tehakse deduktiivselt. *Erinevus induktsiooni ja abduktsiooni vahel on see, et abduktsioon teeb seda hüpet teooria loomisel, jättes vahele kõik etapid, mida eeldab ja kirjutab ette traditsiooniline induktsioon. MIDA VEEL ABDUKTSIOONI KOHTA? Charles S. Peirce enda sõnade järgi: ,,Abduction is the process of forming an explanatory hypothesis. It is the only logical operation which introduces any new idea" Ehk - Abduktsioon on seletava hüpoteesi moodustamise protsess. See on ainuke loogiline operatsioon, mis tekitab uusi ideesid. abduktsioon [abduction] - Peirce'i termin tähistamaks protsessi, mille käigus jõutakse tõendusmaterjali põhjal laiema järelduseni, nt parima seletuse järeldamisel. Peirce
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
· Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur, heli, kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga: kaasatud on 3 aspekti: • Märk ise nt sõna “lemon” • Objekt/nähtus, millele see vastab • Märgi kasutajad inimesed Semiootikud • Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Tema lähenemine aitab vaadata reklaami ja kõige paremini aru saada, mis seal toimub. Ferdinand de Saussure - šveitsi keeleteadlane, seletas, et märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene
Millised on kooskõlas Pierce'i vaadetega? · Usu kinniatmise teaduse meetodi järgi on tõde seisukoht, milleni üksmeelselt jõutakse, kui ollakse mingit probleemi piisavalt uurinud. · Usu kinnitamise teaduse meetodit järgides tunneb teadlane huvi vaid nende infoallikate vastu, mis kinnitavad tema arvamust. · Usu kinnitamise teaduse meetodi kohaselt on inimeste maailmavaadet tarvis riiklikult suunata. Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? · Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. · Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. · Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. Kahtluse all pidas Peirce silmas · kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha valimisel). · otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. · mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist
tuleneb tõlkemasinate problemaatika · Kontekste, milles sõnad saavad tähenduse, nimetab W keelemängudeks, keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud · Filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte WILLIAM JAMES · William James (1842-1910), USA filosoof, kes muutis pragmatismi populaarseks · Pragma kr k tegu, tegutsemine · Pragmatismi rajas Charles Sanders Peirce (1839-1914) · Pragmatismi järgi on mõtlemise ainus põhjus kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele (uskumus on tõekspidamine) · Uskumusel on kolm omadust: uskumus on miski, millest oleme teadlikud; uskumus vaigistab kahtlemisärrituse; uskumusest lähtub meie käitumine · J järgi usub ratsionaalne inimene vaid seda, mis on põhjendatud; tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ning alles siis mõtleb argumentidele
40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega. Praktiline filosoofia. Analüütilise filosoofia rakendusi moraali ja ühiskonnafilosoofias. 46. Analüütiline filosoofia ja esteetika. Analüütilise filosoofia rakendusi kultuuriteooriates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
