Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu võtmise teatud võimalused ning nende õigustamine, kusjuures praeguseks on juba mitmeid riike, kus on seadustatud aktiivne eutanaasi...
2) probleemi lahendamine või mittelahendamine 3)Töö "laagerdumise" aeg 4) Intuitsioon, mõttesähvatus, idee- lahenduse leidmine HEUREKA 5)Idee kõlblikuse kontrollimine. 10. Iseloomusta pragmatismi tõeteooriat. Tõesed on need uskumused, mis „töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Absoluutne tõde on ähmane. Tõde meile kasulik. Poliitikute teooria. Eukleidese geomeetria, klassikaline loogika. 11. Mis on ja mida uurib aksioloogia? Ehk väärtusõpetus Uurib eesteetiliste ja eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalikkust. Probleemid: Kuivõrd vaba saab inimene ühiskonnas olla? Kas inimesi tuleb vaadelda võrdsetena, kas demokraatia on kõige inimväärsem valitsemisviis? Milline on moraalselt õige käitumine? 12. Mis on ratsionalism + nõrgad küljed On seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajend.
Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi. Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks eetikat ja esteetikat. Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik, mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende poolt pooldatavate või taunitavate väärtustega, nt kultuuriväärtused, kunstiväärtused, ühiskondlikud väärtused, rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam.
Filosoofial ja ilukirjandusel on läbi aegade olnud niipalju ühist, et nii mõnigi kord on neid olnud raske eristada. Filosoofe ja kirjanikke huvitab mõlemat tõe tunnetamine ja maailma väärtustamine. FILOSOOFIA PÕHIFUNKTSIOONID 3 põhifunktsiooni: - Ontoloogia ehk olemisõpetus, mis tegeleb küsimustega: mis on maailm, jumal jms- - Gnoseoloogia, kas maailm on tunnetatav, kuidas tunnetada tõde jms. - Aksioloogia e väärtusõpetus, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni.
SOTSIAALFILOSOOFIA EKSAM 1) Mis on sotsiaalfilosoofia: põhimõisted ja probleemid? Sotsiaalfilosoofia on õpetus ühiskonnast kui tervikust. (Filosoofiaarmastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS. Põhiküsimused: · Mis on maailm? Ontoloogia olemisõpetus · Mis on tõde? Gnoseoloogia · Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud. Sotsiaalpoliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium, eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego'dest. Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda: · Ontoloogid kuidas on olemine struktueeritud? · Gnoseoloogid mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada. · Sotsioloogid esiplaanil on inimsuhted
tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia Sünteetika mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti Sotsioloogia ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe Õigusdogmaatika teadus õigusest Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kutse-eetika Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika,
SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika),
Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja
2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest. Oma uuringute tulemusena selgitas ta välja, et väiksed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on.
inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid. Kui sellised põhimõtted puudutavad otseselt ainult teatud inimgruppi, siis on tegemist näiteks arstieetika, juristi eetika või muu sellisega. Üldkehtivusele pretendeerivatest normatiivse eetika teooriatest
) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda
V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia? V: tunnetamisõpetus 17.Mis on aksioloogia? Mis on aksoloogia liigid? V: väärtusõpetus; eetika ehk õpetus kommetest ja esteetika ehk õpetus ilust 18. Mis on filosoofia kaks peasuunda? V: materialism ehk mateeriat rõhutav ja idealism ehk vaimsust rõhutav Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod · metafüüsiline ehk olemise põhialuseid ja algupära nõudev meetod 20
· Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. · Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.
kokkuleppele väärtustes, mis kehtivad universaalselt. · Moraalipraktikate erinevus on seletatav samade väärtuste erineva tõlgendamisega ja erineva tähtsustamisega. · Universaalsetel moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, mis on seletatav sellega, et nad on sõltuvuses inimeste põhivajadustest ja soovidest, mis on sarnased. Väärtused ja hea elu Väärtusi uurib aksioloogia, mille kesksed küsimused on · Millist on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Mis on väärtused? · Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist · Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime. · Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime. · Väärtused võivad olla konfliktis.
1 FILOSOOFIA VALDKONNAD · Metafüüsika tegeleb olemise lähteprintsiipide ja algpõhjustega (nt keha ja vaimu probleem kas on olemas materiaalne keha ja mittemateriaalne hing ehk vaim) · Epistemoloogia uurib, kuidas tekib teadmine tunnetusõpetus. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus? Mis on tõde? · Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetliste ja eetiliste väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalust (nt milline on moraalselt õige käitumine, kuidas põhjendada oma kõlbelisi seisukohti ja käitumist). 4. Ühiskonna- ehk sotsiaalfilosoofia uurib inimühiskonda, suhtlemise ja ühiselu aluseid, ka tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus
Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. 29. Mis on prima facie printsiibid? Ladina keeles ,,esmapilgul". Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. 30. Mis teadus uurib väärtusi? Väärtusi uurib aksioloogia. Kesksed küsimused on: a. Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? b. Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? c. Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? 31. Millega tegelevad hea elu teooriad? Nad esitavad küsimusi nagu "Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks?" ja ,,Mis on hea elu?" Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud. ,,Mis on õnn?" 32
On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed. Universaalseid moraalireegleid on vaja ühiskonna koostoimimiseks. On olemas hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale. Väärtused: Toimimisel juhindutakse väärtustest. Väärtusteooria on aksioloogia, see tegeleb väärtuste uurimisega. Väärtused jagunevad: positiivsed, negatiivsed. Positiivseid soovime (nt rahu), negatiivseid väldime (nt sõda). Individuaalsed ja kollektiivsed. Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1.Seesmine väärtus (väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest,kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte). 2.Instrumentaalne väärtus (ka vahendväärtused ehk väärtused, mis on millegi saavutamiseks head). 3
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
Ta aitab paremini mõista iseennast ja teisi, õpetab kriitilist analüüsi ja muudab meid tolerantsemaks jne. FILOSOOFIA PÕHIVALDKONNAD 1. Metafüüsika olemisele lähteprintsiipe ja algpõhjusi ( nt keha ja vaimuprobleem kas on olemas materiaalne keha ja/või mittemateriaalne hing). Tahtevabaduse probleem 2. Epistemoloogia ehk tunnetusõpetus (nt mis on teadmine). Mis on teadmiste allikad meeled, mõistus, intuitsioon, ilmutus. Mis on tõde. 3. Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetiliste ja eetiliste väärtuste olemust ja nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort.
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Uurimismenetluste tüpoloogia. Mis on nende omavaheline olukord? Tunnetusteoreetiline aspekt - ühelt poolt universaalne ja teiselt poolt unikaalne ja askioloogiline aspekt. Tunnetusteoreetilise puhul - mõlemal juhul tuleb tõendada kogemuslikult. Kogemus peab olema metoodiline; juhuslik vaatlus ei sobi; vaatlustulemuste süstematiseerimise puhul ei tohi olla vasturääkivuse. Teadmiste väärtuste vahekord, aksioloogiline pool (lk 500). Küsimuse all on teadmiste väärtus; kannab nimetust aksioloogia. Windelband leiab, et tunnetus põhineb väärtusel. Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele
Freud loob sellega täiesti uue inimesekäsitluse. Freud rõhutab eelkõige inimese irratsionaalsust, inimese psüühika on palju sügavam kui me seda tajume. 15. PILET FILOSOOFIA JAOTUS JA VALDKONNAD PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA JA J. J. ROUSSEAU KOHT SELLES Probleemid, mis ajaloo vältel on jäänud filosoofia pärusmaaks, jaotatakse traditsiooniliselt kolme valdkonda: metafüüsika, epistemioloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia) probleemid. Metafüüsikaga seostuvad järgmised probleemid:' kas olemaoleva saab taandada mingile ürgalgele või algetele (nt aatomitele või mingitele elementidele)?'; keha ja vaimu probleem e 'kas elusolendite (eelkõige inimese) puhul saab eristada keha ja vaimu?', 'kas keha on materiaalne ja vaim mittemateriaalne?'; tahtevabaduse probleem e 'kas inimesed tegelikult saavad vabad olla või on
kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Kreeka antiikaeg andis meile suurepärase filosoofide triaadi, kuhu kuulusid Sokrates, tema õpilane Platon ja viimase õpilane Aristoteles 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. Probleemid, millistega tegeleb filosoofia on kolmesugused: ontoloogia ehk olemisõpetus, epistemoloogia (gnoseoloogia) ehk tunnetusõpetus ja aksioloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? Selle võttis kasutusele kreeka teadlane Rhodose Andronikos. Kõik, mis jääb füüsikast väljaspoole ongi metafüüsika. 4. Mida tähendab empirism ja kes võttis selle mõiste kasutusele? Tunnetusteoreetiline õpetus, mis peab kogemust ainsaks tõese tunnetuse aluseks on empirism. Empirism väidab, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Esindajaks inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626 5
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maiset, on halb. Armastuse liigid kreeka kontekstis: agape (jumalik armastus), filos, eros, sexas. Proovib panna maailma ajad skaalale - aksioloogia (mõnes mõttes). Skaalal N: perekond, lapsed. Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma. et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala. "Armasta ja tee, mida sa tahad" (kui sa õigesti armastad, võid teha, mida tahad). Armastus peab olema korrastatud
42 REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid (nt. - destabiliseeriv vast. "pateetika") On alati seotud inimesega, on alati seotud eluviisiga, kultuuriga. Mõistete ja nähtuste harmoonilise käsitluse korral kujuneb EETILINE SÜSTEEM kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise "muster" Normatiivsed süsteemid nt.: · Moraal · Õigus · Religioon · Mängud · Kombed, etikett
sooritamine on kohustuslik parajasti siis, kui kohustuslik on mõlema toimingu sooritamine. O(p ¬p) Toimingu sooritamine või selle mittesooritamine on kohustuslik. MODAALSE LOOGIKA LIIKIDEST Ülalpool juba käsitleti aleetilist loogikat ning deontilist loogikat. Siinses alajaotuses tutvustatakse põgusalt aksioloogilisi ja episteemilisi modaalsusi. FORMAALNE AKSIOLOOGIA (formal axiology) on väärtushinnangute modaalne loogika. Aksioloogilised (axiological, kr sõnast 'väärtuslik') modaalsed laused väljendavad väärtushinnanguid. Väärtuse (value) abil saab hinnata tegevusakte, sündmusi või objekte, omistades neile kas positiivse, neutraalse või negatiivse hinnangu, lähtudes üksikisiku või isikute rühma standarditest. Väärtushinnangutel on mitu aspekti:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
