Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil
Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane- tegelena, kes töötab üldsuse tähelepanu all või see, kelle otsused mõjutavad keskkonda avaliku elu tegelane piiratud ulatuses- on see, kes sekkub avalikku vaidlusesse või inimene, kes on tähelepanu alla sattunud seoses mõne ebahariliku sündmusega avalik arvamus- on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon j...
Meediaga seotud mõisted avaliku elu tegelane - inimesed kellel on võimu, kes on vabatahtlikult kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end avalikkusele tähelepanu alla seadnud avaliku elu tegelane piiratud ulatuses – tavalised inimesed, kes sekkuvad avalikku vaidlusesse avalik arvamus - rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametli...
väitlus, võitlus, probleem Faktitäpsus Lähedus: füüsiline, Faktid ja hinnangud lahus psüühiline Värskus Aktuaalsus: jooksev, räägitud sündmus UUDISVÄÄRTUS KIIRMEEDIAS Kergesti kättesaadav ja töödeldav (FB postituse baasil, refereerimine) Prominendid Mugavus Konflikt Ebatavalisus Aktuaalsus Vastulause küsimine soovitatav KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA? RUSIKAREEGEL - ei tohi keelduda kommentaarist Ajakirjanikega suhtleja peab nende suhtes olema abivalmis, toetama neid info hankimisel Kui kriis on värske, anda välja võimalikult vähe infot Kooskõlastada maja sees infoliikumine, vajadusel panna paika kõneisik Valetada ei tohi! MIKS, JUMAL, MIKS? Kiirmeedia on fragmentaarne Uudiste ilmumist mõjutab ajaline surve Kui ajakirjanik ei saa vastulauset, ilmub info
Õige suhtlemine meediaga Lühireferaat Aine: Akadeemiline kirjutamine Tallinn, 2013 Sissejuhatus Minu referaat räägib sellest, kuidas tuleb õigesti meediaga suhelda, et organisatsioonil ei tekiks probleeme ja konflikte. Valisin sellise teema, kuna see on mind alati huvitanud ja mulle meeldivad lektori A.Laaneotsa loeng meediasuhetest, kus ta on meie kursusele sellest lähemalt ja täpsemalt rääkinud. Kasutan allikatena ka tema loenguid, kuna need on väga informatiivsed. Referaati läbi lugedes on inimesel väike aim olemas, mida tohiks ja mida ei .tohiks teha meediaga suheldes Suhtlemine meediaga
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“
...............................................................................................7 2.5. Töötajatega suhtlemine.........................................................................................7 2.6. Klienditeenindus...................................................................................................8 2.7. Kampaania kavandamine..................................................................................... 9 2.8. Koostöö meediaga.................................................................................................9 2.9. Tulemuse hindamine.............................................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................11
Mõni kuu hiljem lahvatab aga skandaal kuidas keegi neist näiteks roolijoodikuks hakkas. Noorte jaoks on nad endiselt „iidoli“ staatuses ja muidugi tundub neile siis purjus peaga rooli istumine õiglasena ja põhejndatud. Oma iidoli jälgedes peab ju käima. Tänapäeva noortele on meedia rikkuv eeskuju. Nagu eelnevalt on öeldud, et enam pole oluline uudise kvaliteet, vaid rohkem sarkastiline kuulsus. Noorte areng ja ka väärtushinnangud kujunevad koos meediaga . Väga paljud noored loevad ning harivad end meediaga. Kui aga on sinu ümber pidev kollane kõmu, siis sinu väärtushinnangud muutuvad ka selletõttu, kuna meedia on noorte eeskuju. Saadakse aru, et skandaalide tekkimine ning enda rikkumine ongi tänapäeval õige. Minna reality show saadetesse ja teha nn.15min labast kuulsust – nii peabki! See täiesti vale. Meedia loob noortele valesid maailmavaateid ning väärtushinnanguid. Meediale peaks seadma mitmeid norme ja piire
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas. Tänapäeval on meedial kui põhiinformeerijal ,mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme
Reaalsust võime suuta küll fantaasiast eristada, kuid kui Stiinas või Cosmopolitanis on ikka väga ilusad kollased kõrvarõngad ja kõikidel tüdrukutel juba on sellised, siis ega saagi ju kehvem olla. Ühiskond lööb meediaga käed ning nüüd tekib surve juba omade poolt. Surve sõprade, perekonna poolt, vajadus kuuluda klassi, kuuluda perekonda, sõprusringi, huviringi seltskonda. Igal klassil on omad nõudmised, omad nähtamatud lepingud meediaga. Karl Ristikivi on öelnud, et iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Alles jäävad teiste öeldud sõnad, ühiskonna sõnad, ema sõnad, õpetaja sõnad. Need sõnad saadavad meid elus. Saadavad poeriiulite vahele, saadavad oma tuppa, klassist välja. Neid sõnu on aga liiga palju. Me tarbime sõnu ja ei oska ilma nendeta olla. Descartes'i parafraseerides võiks meie tänapäevased uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas
Informatsiooni vahendamine Informatsiooni kogumine ning edasi saatmine (nii meili teel kui ka suuliselt + teated infostendil) Suhtlemine avalikkusega Kooli esindamine välissündmustel(nt: osalemine erinevatel messidel ning koolitustel) ning suhtlemine meediaga (nt: artikli kirjutamine ajakirja)
suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly)
Mind on selle arusaamise kujunemises mõjutanud mingis osas meedia, mingis osas perekond, samuti veidi sõbrad ja võibolla väga vähe ka enda kogemus. Kuna on teada, et meedia kajastab tavaliselt asjade halvemat poolt olen ma kuulnud, lugenud, näinud palju rohkem halvustusi Reformierakonna vastu, kuigi ei saa väita, et neid Keskerakonna vastu väga palju vähem oleks. Mingil määral on mind mõjutanud ka see, kuidas erinevate erakondade liikmed suhtlevad meediaga. Kuna kõik teevad vigu, siis on Keskerakonna fraktsiooni ridadest pärit ka vahepeal populaarsust kogunud ütlus: ,,Ei kommentaari", mis näitab loomulikult selle erakonna veidi teist poolt. Kuid ei saa loomulikult õelda, et teistes erakondades ei oleks ette tulnud meediaga ebaviisakat või kohatut käitumist ja suhtumist. Võib õelda ka, et meedia ongi selleks suurimaks mõjutajaks olnud, sest erakondadest, nende
SUHTEKORRALDAJAD Suhtekorraldajad jaotatakse 4 kategooriasse: 1. Eraorganisatsiooni avalike suhete korraldaja 2. Riigisektori avalike suhete korraldaja (kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). 3. Riiklike infoteenistuste töötajad (info kogumisega seotud ametnikud) 4. Avalike suhete alaste konsultatsioonibüroode töötajad Suhtekorraldajad jaotatakse ülesannete keerukuse ja tööviisi alusel nelja kategooriasse: 1. Tehniline töötaja Meediaga suhtlemine ja pressimaterjalide kirjutamine. 2. Kommunikaator Kommunikatsiooni korraldamine ettevõtte ja avalikkuse vahel 3. Ekspert Probleemide määratlemine ja nende lahendamine 4. Rühmatöötaja Probleemide lahendusprogrammide väljatöötamine ja nende elluviimine koostöös teiste juhtidega. KAASNEVAD MÕISTED TURUNDUS ettevõtte klientide vajaduste teadvustamine,nende muutuste prognoosimine ning rahuldamine.
aga ka mõjutatavust. Üks valdkond, kus meedial on väga suur roll ja mõju, on poliitika ja eelkõige valmiseelne võitlus. Tavaliselt hakkab meedia vahendusel valimisvõitlus peale juba aastake enne valimisi. Kõik erakonnad üritavad meediasse sokutada vastaseid mustavat ja ennast ülistavat infot. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke võtteid. Erakondade juures on terve rida inimesi, kelle üheks ja ainsaks ülesandeks ongi meediaga tegelemine. Paljud erakonnad on loonud lausa oma meediakanaleid, et edastada saaks ainult endale soodsat infot. Tööle meediaga panustatakse väga palju aega ja vahendeid, sest ainult meedia abil on võimalik võita valimisi. Loomulikult mõjutavad inimeste valikuid ka muud tegurid, kuid peamiselt mõjutab valimisotsuseid siiski meedias kajastatu. Seetõttu juhib meedia meie elu kõige otsesemas mõttes. Meedia on üks osa meie kõigi elust- mõne jaoks tähtsam, mõne jaoks tähtsusetum. Aga
Konfliktide lahendamisel Võimul Erialastel oskustel • Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase / ebaeetilise / ebakorrektse info avaldamine Suhted meediaga - Ausus ja täpsus 2. Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteooriad. Massikommunikatsiooni teooriad: Uses and Gratification Theory - Kasutus ja rahuldus • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine
Meedia juhib ja mõjutab meie elu. Tänapäeval on meedial vaieldamatult suur osa inimeste elus. See mõjutab meie igapäevaseid otsuseid, käitumist , tundeid ning suunab meid valikute tegemisel. Meediaga puutume kokku kõikjal, nii koolis, tööl, poes kui ka tänaval. Võib õelda , et meedia käes on kogu maailm, kuna meedial on teave ja võim. Praegusel ajal on väljakujunenud palju erinevaid massikommunikatsiooni vahendeid, ning nende rohksue tõttu ei pääse me teabest mis meie tajuvaldkonda jõudes avaldab kas siis suuremat või väiksemat mõju meile. Näiteks on igal kolmandal, kui mitte juba teisel Eurooplasel kodus Internet, ning pea igalühel televiisor. Kust ammutame erinevat informatsiooni, mis on esitatud võimalikult lihtsal kujul ja tähelepanu äratavalt. Meedia kujundab ka suuresti avalikku arvamust ning hoiakut, millest lähtuvalt langetame oma otsused ja valikud . Näiteks vaadates erinevaid katalooge või lihtsalt jälgides televiisorit, nä...
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed
inimesed. Ettevõttesse on oodatud noored ja vanemad, mehed ja naised. Kauplus- salongi kliendiks on inimene, kes soovib ja hindab personaalset lähenemist ning kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutub kokku tervisekaitsega, töökaitseinspektsiooniga, maksuametiga ning meediaga. Makrokeskkond 1. Majanduslik keskkond- põhiliseks teguriks pean piirkonna üldist majandustaset, töötust ja inflatsiooni. 2. Juriidilis-õiguslik v poliitiline keskkond- mõjutavad minu ettevõtte tegevust, kui seadustes tekivad muudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid ja ettevõtlust. 3. Demograafiline keskkond- tegurid, mis mõjutavad minu ettevõtet on Põltsamaa linna väike rahvaarv ja vanuseline struktuur, kus ülekaalus on vanurid. 4
Ajakirjandus usaldada või mitte? Ajakirjandus ümbritseb kõiki inimesi igapäevaselt. See on suur osa kõikide inimeste elust, sest sealt saame uut informatsiooni teada. Rahvas tarbib seda palju ning on meediaga väga seotud. Kuid kas seda saab üldse täielikult usaldada või mitte? Ajakirjandusel on nii head kui ka halvad küljed. Ajakirjandust on juba mitmeid aastaid peetud ühiskonnale vajalikuks. Tänu ajakirjandusele saavad inimesed maailmas toimunust paremini teada ning on sellega rohkem kursis. Sageli kajastatakse meedias rahva arvamusi mõnede ühiskonda puudutavate teemade kohta. Samuti on ajakirjandusel ka negatiivseid külgi. Üsna halb on see, et inimesed usuvad kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud. Enam-vähem on kõik küll tõde, kuid selle uskumisel tuleks kasutada ka enda loogilist mõtlemist. Sageli esineb juhtumeid, kus ajakirjanik intervjueerib inimest ning enne loo avaldamist moonutab ta mõned la...
An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma milline onmeie vastutud ühiskonna ja avaliku huvi ees, peame aru saama enda erialast, seda respekteerima ning järgima neid printsiipe. suhtekorraldaja peab olema enesekndel, loominguline, otsustuskindel, hea suhtleja, hea analüüsivõimega, hea läbirääkimisoskusega, aus, hea kuulamisoskusega, laia silmaringiga,
Jalgpallistaari ema Miguelina töötab meditsiiniõena. Ronaldinhol on ka poeg João, kellele on pandud nimi oma vanaisa järgi. João´i ema Janaína Nattielle Viana Mendes on endine tantsija Brasiilia televisiooni etenduses. Lapsepõlves tundis Ronaldinho suurt huvi sise-ja rannajalgpalli vastu ja seetõttu kasvasid ja lõid õitsele tema oskused jalgpallis. Varajane huvi jalgpalli vastu arenes suureks kiindumuseks standartse jalgpallli vastu. Ronaldino esimene kokkupuude meediaga oli päris varakult kui ta lõi vastasvõistkonnale 23 väravat, olles ise vaid 13-aastane. Aga tema kuulsus kasvas eriti peale 1997. aastal Egiptuses toimunud U-17 maailmameistrivõistlusi, kus ta lõi kaks väravat, millest mõlemad olid penatlitest. Kuid Ronaldinho ainsaks kireks pole jalgpall, ta on ka suur muusikafänn. Koos sõpradega Barcelonas olles meeldib talle aeg-ajalt trumme taguda ja laulda. Praegu mängib Ronaldinho jalgpalliklubis FC Barcelona. Samuti esindab ta
telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves
DEMAGOOGIAVÕTTED Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president)
Edukaid sutlejäid iseloomustatakse mitut moodi. Ühe variandina kirjeldatakse kui ausat, kindlat, nõudlikku, arengule suunatud inimest, kes on hea suhtleja. Ei saa neist tunnustest eraldi välja tuua ühtegi. Siiski on tänapäeval järjest olulisemaks nimetatud suhtlemisoskust nii omanike, juhtide, kolleegide, alluvate, klientide, tarnijate kui ka meediaga. Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Hea suhtlemisoskus koosneb mitmest oskusest: oskus ennast väljendada, oskus kuulata teisi, oskus mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Väljendusoskus
Kuidas meedia mõjutab minu elu ? Tuleb tõdeda, et meedia osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuid kuidas meedia mõjutab minu elu ? Meedia tekitatud muutused mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Viimasel ajal nii Eestit kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused
tähelepanu. Nii säiliksid vanad traditsioonid ka uute põlvedeni ja kanduksid veel edasigi. Ehitisi, allikaid jne saaks säilitada kui neid aeg-ajalt korrastada. Kultuuripärandil on meie ühiskonnas mängida väga tähtis roll. Tänu pärandile on välja kujunenud erinevad traditsioonid ja kombed, mida tuleb säilitada ka tulevastele põlvedele. Kõige tõhusam viis selleks tänapäeva ühiskonnas on meedia suurendatud tähelepanu, sest kõik inimesed on meediaga kuidagi moodi seotud. Tuleb hoida seda, mis meil juba olemas on.
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel.
kuidas täiskasvanud meedia sisu juhendavad ning suunavad). Meediasõnumites peituvad alati väärtushinnangud ja meedia kaasamine lapse kasvatusse ning selle sisu analüüsides, arendatakse lapse võimet näha asju ja olukordi teise inimese vaatenurgast (mis on omakorda aluseks empaatiatundele) (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Meediakasvatust uueks suunaks on kujunemas mitte niivõrd lapse kaitsmine meediaga kaasnevate ohtude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning looja kujundamiseks. (Vinter et al. 2010) Täiskasvanud peavad lapsele selgitama teleris või internetis nähtut ning neile selgeks tegema, mis on õige ja mis on vale. Last saab mõjutada teda arutlema meelitades, kommenteerides, oma arvamust öeldes ning ka lapse seisukohta kuulates. (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010).
Gruusia Sõda Augustis 2008 pidas Venemaa Gruusia vastu kolme sõda korraga: rünnati sõjaliselt, küberruumis ja meediaga. Tänaseni on päris raske saada informatsiooni, mis ühel või teisel kontkreetsel ajahetkel 2008. Aastal tegelikult juhtus. Kui otsida Gruusiat tabanud sõja põhjuseid, siis selleks võib minna tagasi Gruusia ajalukku: Gruusia riigi kujunemisloo, seal sajandeid möllanud etniliste konfliktide, Stalini rahvuspoliitika, Gruusia poolt taasiseseisvumise järel tehtud vigade juurde ja Venemaa soovi juurde kukutada maad läände orienteeriv Saakasvili valitsus. See kõik ei tee
korra ning mul on hea meel öelda, et selle poliitiku nimi, kelle valisin, käib meedias läbi haruharva ning ,,kollane surm" teda kindlasti tabanud ei ole. Sama ei saa öelda, aga paljude teiste poliitikute kohta. Aivar Riisalu sai meeletult pahaseks, ähvardas Delfi reporterit ning ei olnud nõus ,,kollastele" küsimustele vastama. Ometigi on härra Riisalu üles astunud arvukates kergsaadetes. Siinkohal tuleks poliitikul valida, kas ta soovib esineda kollases või kvaliteetmeedias. Kollase meediaga on paraku nii, et kui annad talle sõrme, võtab terve käe. Samas meediatangot tantsitakse kahekesi, nagu Raul Rebane on väga tabavalt öelnud. Samuti ei ole keegi sundinud Evelyn Seppa oma ilunippidest rääkima ja seda rumalust, mis Andres Anvelti tantsusaates lausus, pole sobilik kirjutada. Meedia ei ole süüdi poliitikute maine langemises. Selles on süüdi nende liigne edevus, kerglus ja mõtlematus. Neil on võimalus keelduda igasugustest intervjuudest ning
Eesti televisioon Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik.
selgeks teha foobikutele, sest see mõte ajab neil juba kananaha ihule. Mul on meediafoobikutest väga kahju ning ma ei tahaks elada seda kõike ise läbi ja õnneks ei ela ka, sest see võib ikka päris karm olla. Meedia kartjate elu ei ole ültse meelakkumine nagu te juba aru saite. Ma olen kindel, et keegi ei tahaks vabatahtlikult seda läbi elada mida elavd nemad. Foobi meedia ees võib inimeste elu ikka täitsa ära rikkuda. Ma loodan, et te ikka mõistsite, et meediaga seotud hirmud on ikka päris jubedad ja need ei ole võrreldavad teie araknofoobiaga. Sellist foobiat ei sooviks keegi vist isegi oma vihavaenlasele mitte. Niiet olgem õnnelikud, et meie nende hulka ei kuulu. Mirjam Pikki 10.b
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlast...
Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret Finantsarvestuse osakonna ülem - Ülle
Ma väga loodan et noored võtavad aru pähe ning on ka reaalses elus ja saavad aru et MEEDIA POLE ELU. Paljud noored on ka seda öelnud et kui pole meediat pole ka elu, aga siiski nad ei tea mis asi on reaalne elu kus nad tegelikult elavad, nad võiksid vähemalt tegeleda rohkem sõpradega või siis oma vanematega. Paljud noored teavad et nende vanemad tahavad olla koos oma lapsega ning temaga vahel midagi lahedat teha. Palju noori on maailma ka selliseid kes ei ole eriti ühenduses meediaga ning neid isegi ei vii miski sinna nad teavad mis on nende jaoks tähtis ja mida tegema peab et olla tulevikus hea
eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanalid ebaausaks relvaks, et kelle käes on meedia see juhib ka rahvas ja sellel on rahva toetus. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on eelkõige kaasa aidanud just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Kuna me puutume meediaga kokku iga päev on tähtis, et meedia oleks erapooletu ja usaldusväärne. Meedial on väga oluline roll, sest selle vahendusel saame teada, mis mujal maailmas toimub ning teame ette, mis ilma on oodata homme ja oleme palju teadlikumad maailmas toimuvast. Valitsuse usalduse osas toob ajakirjandus ühiskonda selgust ja mõistmist, mis muidu võiks jääda kodanikele teadmatuseks. Samuti kirjutatakse õigetest ja valedest käitumisnormidest ning suhtumisest erinevatesse ühiskondadesse.
Meediaga puutume kokku igapäevases elus ööpäevaringselt ning see on paratamatu. Iga inimene on kas mõjutatud või saab mõjutatud meedia surve poolt. Vahel ei pruugi me isegi aru saada, kuivõrd meedia meid mõjutab. Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valiku...
Kriisiinfo avaldatakse kõigile meediakanalitele korraga. Meediakanalis kriisi tekitava väärinformatsiooni avaldamise korral edastab PR-juht kiire täpsustava või parandava teate. Ühe meediaväljaande ründava hoiaku korral suunatakse positiivne infovoog samatüübilistesse kanalitesse, jätkates neutraalset suhtlemist ründava kanaliga. · Meediakriisis käitumine 7.6 Valeinfo ilmumine Täpne kommentaar Valeinfo ümberlükkamine Meediaga kohut käimine · Pöördumine valeinfot avaldanud ajakirjniku poole Suhelda ajakirjaniku ülemusega, peatoimetajaga Pöörduda pressinõukogu poole · Meediakriisis käitumine Soovitused sekretärile: Ära väldi kriisiolukordades telefonikõnedele vastamist. Suuna kõne ainult informatsiooni väljastama volitatud isikule.
mõnd inimest sopaga ajalehes. 5. Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse. Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma. 6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi. Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub. 7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura, mille keegi on välja mõelnud
Eksperdid; Tavalised inimesed; Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt.) Kes on avaliku elu tegelased? Kindlasti on avaliku elu tegelasteks valitud ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed: president, ministrid, riigikogu ja riigikohtu liikmed ning teised riigiametnikud, kes on omal vabal tahtel kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end ise avalikkuse tähelepanu alla seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida. Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses. Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi, avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert?
IT eetika. Finatsjuhtimise eetika. Kliendisuhete eetika. Tarbija põhiõigused, ebaaus konkurents. Eetikakoodeksid. – Sissejuhatus e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Vastutustundliku ettevõtluse olemus. 1. võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, 2. panustavad oma töötajate rahulolusse, 3. edendavad kohalikku või Eesti elu, 4. lahendavad keskkonnaprobleeme 5. või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm).
kaasas, sest uuendustega harjumine võtab kauem aega. Kuid teiselt küljelt vaadates on ka palju neid vanemaid inimesi, kes kasutavad seadmeid iga päevaselt. Infoühiskond on muutnud inimeste elu märgatavalt ning palju muutusi on alles tulemas. Aastakümnete pärast, kui kogu ühiskond on täielikult infoühiskonnaga harjunud ning seda hakkatakse pidama kõigi elanike poolt vastu võetavaks, siis muutub uuendustega kaasas käimine ning meediaga sammu pidamine tavaks. Infoühiskonna areng ei peatu kunagi, vaid see kiireneb ning tulevik näitab, kas oleme teel parema ühiskonna poole.
Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud: „Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega, meedia valib avaldamiseks loos, mis on rohkem huvitav, kui vajalik. Meedia mõjutab inimeste otsustamist. Populaarseim suunamis moodus on reklaamid, mille eesmärk on manipuleerida inimestega. Kuna tänapäeval on lapsed ja noored tihedalt seotud meediaga, muudab see nende otsustamist ja valikuid. Erkki Hulkki on oma kirjutises öelnud: „Samamoodi, nagu lapsed peaksid õppima lugema eesti kultuuripärandit, peaksid nad tänapäeval omandama reklaamikriitilise lugemisoskuse.“ Teismelised on võimelised tegema otsuseid ka ilma kommunikatsioonivahendita. Aga kuna nad on üleskasvanud pidevas ajakirjanduse mõjusfääris on nad kergelt manipuleeritavad ning mõjutatavad. Kui inimesed
aastal loodud Schengeni viisaleping, millega Eesti liitus aastal 2007. Tänapäeval ei kujutaks ettegi, et peaksin elama riigis, kus mul ei oleks õigust lahkuda, või näiteks Soome minnes peaksin läbima utoopilisi turvakontrolle ja muretsema paberimajanduse pärast. Olen õnnelik oma vabaduse üle minna millal ja kuhu ma tahan, kui selleks võimalus või soove tekib. Peale reisimisevõimaluste on Eestis elades ka äärmiselt hea pääseda ligi igasugusele infole, mis seostub meediaga ning seega maailmas toimuvaga. Meie meedia ajakirjad, ajalehed ja televisioon võib avaldada kõike, mis ei halvusta põhjuseta ühtegi indiviidi. Erinevalt Põhja-Koreast, kus meedia levik on tsensuuritud, saab iga eestlane piiramatult ja vabalt oma soovide järgi infot igapäevatest sündmustest ja uudistest. Olen harjunud hommikukohvi kõrvale ajalehti lugema ning ei kujuta ettegi, kui mul seda vabadust ei oleks.
organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikku-vaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate huvigruppidega, sh organisatsiooni liikmete, klientide, partnerite, omanike, investorite, pankade ja meediaga. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel, suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust, tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pika-ajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini. Eetilised lähenemised ärieetikas -
Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised, regionaalsed), sisu, internetiraadio/TV Digimeedia: Uudiseid edastav vs meelelahutuslik: netilehed, netiraadiod, ajaveeb; foorumid, sotsiaalmeedia, kasutaja-autorlusega vs looja-sisuga 5. Millised vabadused ja õigused on meediaga seotud? Millel need põhinevad? Sõnavabadus – võõrandamatu demokraatlik inimõigus, mille järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni ükskõik mil viisil. Kommunikatsioonivabadus – õigus oma mõtteid vabalt väljendada ja valida, kust ning millist infot hankida. Ajakirjandusvabadus – meediaorganisatsiooni õigus otsustada väljaande sisu üle.
kaasaarvatud reklaam jms. Lõiku, milles autor kirjeldab poliitilist poolt ja valimiste-eelset reklaami ei oleks minu arvates vaja enam välja tuua, kuna seal kordab essee tegija end eelmistes punktides öeldu najal. Reklaamist kui sellisest on ta juba eelnevas maininud ja ka sellest, kuidas see mõjutab üksikisikuid ning firmasid või teisi ettevõtteid. Inimesed, kes meediasse satuvad pahatihti sealt enam välja ei saagi. Ajakirjanikud lihtsalt ei jäta neid rahule. Kui sa meediaga hästi läbi ei saa siis meedia muudab sind teiste ees pahaks inimeseks. Nii lihtne see ongi. Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud, mida ta kindlasti tegema oleks pidanud. On toetutud vaid artiklitele, kuid pole põhjendanud, kuidas tema antud asjast arvab. Kuna teema pealkirjas on
Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult õiget ning vanusekohast informatsiooni. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
