Ma arvan, et Kalevipoeg ei tahtnud tegelikult kellegi halba, ta tahtis olla hea valitseja. Tema miinuseks oli uisapäisus ning äkilisus. Rahvavalitsejaks ma teda siiski ei nimetaks, sest õige rahva kaitsja ning valitseja ei lahkuks keset lahingut ning jätaks oma rahvast maha. Mõtlematuks tegijaks ma teda ka siiski ei nimetaks. Minu arvates oli Kalevipoeg nii üht kui teist. Ta soovis head, kuid kahjuks ei tulnud selle tegemine tal alati välja. Positiivne iseloomujoon Negatiive iseloomujoon Tugev Äkiline - Tõi laudu, millest ehitati linnu ja maju. - Sepa poja tapmine. Kohati tark Kohati rumal - Oskas vanasõnu, ussisõnu, rääkis - Oli nõus Varrakule kõik tasuma, kuigi mõõgaga ja surnud isaga. polnud ise kõigis too nõudmistes
struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal
struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal
Kelli Talving Tegelasskeem Elena- alguses kirjeldati teda Rinieri poolt kui noort, ilusa kujuga ja uhke vaimuga ning kõrgest soost leske, kuid aja möödudes ja loo kulgedes tuleb nii mõnigi iseloomujoon temas veel esile. Olles antud novelli lugenud võin öelda, et Elena oli tegelikult ka silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees
Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? Ta tahtis ehitada sinna keldrit ja ta tahtis seda maad et põllumaad rajada.
annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad või selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest Kujutlusvõime unistamine Uudishimu huvi maailma vastu, näeb rohkem Aktiivsus tahe, oskus häid mõtteid jagada, ellu viia
Bring about- to cause, to happen Designer babies- parents can "design" their babies before they are even born Ever-greater reliance- veelgi suurem toetumine/ usaldusväärtus Increase in- suurenema millegis As for the expansion of access- nagu juurdepääsu laienemise... Uneven distribution- ebavõrdne jaotus/levik/levitamine Greed- ahnus, aplus Aspiration- püüd, pürgimus Radiant- kiirgav, kiirgus Profound- sügav, tähendusrikas Commensurate- vastav, samaväärne, võrdeline Trait- iseloomujoon, tunnus Hunch- küür/ edasi sööstma Synthetic- sünteetiline Derive from- tulenema, pärinema Ubiquity- kõikjalviibimine Revenues- tulu, kasum Capacity- võime, maht, mahutavus Rapidly- tormakalt Magnitude- suurusjärk, mõõt Enterprise- ettevõte, üritus Extended- laiendatud, pikendatud Enhancement- täiustus Incorporate- hõlmama, sisaldama, ühendama
Nutiseadmed meie elus Pidev nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua sõltuvust. Sõltuvushäirega kaasneb sageli ka nartsissism, mida põhjustab teadlaste hinnangul liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg. "Nartsissism on negatiivne iseloomujoon ja kui inimene veedab palju aega Facebookis või Twitteris, ilmnevad sagedamini just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella.
Tunniks vajalik: CD Hennoste "Väike eesti kirjanduslugu", tund toimub arvutiklassis. Kahe õpilase kohta peaks olema vähemalt üks arvuti. Hindamine: hinnatakse töölehte ja osalemist vestluses. Tööleht Tööjuhend: 1. Ava "Väike eesti kirjanduslugu" ja otsi üles Eduard Vilde. 2. Täida tabel. Romaanid Jutustused Novellid Näidendid 3. Ühenda joonega iseloomujoon ja tegelane! Ühe tegelase juurest võid tõmmata mitu joont. Veendu, et oskad oma valikut ka põhjendada. AUAHNE PIIBELEHT SIHIKINDEL OMAKASUPÜÜDLIK JÄRELEANDLIK MATILDE KAVAL ARG SANDER LOOV MÕTLEMATU LAURA UMBUSKLIK
Koostaja: Kaja Tuisk Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted Taltsutamine võib viidata lihtsalt ühele isendile ( nt. gepardid, rebased, lõvid). Inimesed on taltsutatud tuhanded loomi, kes ei ole kunagi tõeliselt kodustatud. Kodustamine Kodustatu loom, seevastu on sündinud taltsas, mis ei ole koolituse tulemus. Teisisõnu, kodustamine on geneetiline iseloomujoon, mis pärandatakse vanemalt lapsele. Milleks? Toiduks käepärane toit Riietuseks nahad, kasukad Kaitseks hundid/ koerad hoiatasid, antsid märku lähenevast ohust Tööks ja transpordiks vedasid koormaid Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid Teadustööks tänapäeval rohkem Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm
Aju kahjustus 600-st suitsus sisalduvast kemikaalist umbes 100 mõjutavad aju talitust. Nikotiin mõjutab lihaste liikumist, mälu, hingamist ja teisi funktsioone. Tubakaga kaasnevad närvisüsteemi häired Võõrutusseisund Võõrutusseisund on mitmesuguse raskusastmega sümptomite kogum, mis tekib aine absoluutsel või suhtelisel ärajätmisel juhul, kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua ja/või suurtes annustes. Sõltuvus Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev, vastupandamatu) psühhoaktiivset ainet, alkoholi või tubakat tarvitada. Võib juhtuda, et tagasipöördumisel aine tarvitamise juurde pärast kainusperioodi kujunevad sõltuvussündroomi nähud kiiremini kui mittesõltuvatel isikutel. Kasutatud allikad 1. http://www.tubakainfo.ee/miks-loobuda/ 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Suitsetamine 3. http://cancer.ee/suitsetamisest 4. https://www.ebu.ee/esitlus/leelo_lusik/NS.pptx 5. http://www.kliinikum
bouquets or scattered flowers being the most frequent. The universal crinoline of a century later was to have a very similar effect. Riietus Inglismaal 18. sajandil 1750 18. sajandi keskpaik on märgitud rokokoo stiili kõrgajaks Inglismaal. Varasemate aastate jäikus oli maha jäetud, 70-ndate ekstravagantsus ja 90-ndate uusklassikaline hooletus oli sarnaselt kujuteldamatu. Kõige tüüpilisem iseloomujoon sel sajandil oli kõige võluvamas staadiumis. Parukas oli puhas ja sobiv. Kolmnurkne kübar oli keskmise suurusega see oli olnud naeruväärselt suur Marlboroughi aegadel ja sai naeruväärselt väikseks 1790. aastal; mantlid ja vestid olid mõlemad väärikad ja elegantsed, lõige oli hea ja tikand oli elegantne. Seal oli ka maitsekalt mõõdukas nöör. Naiste kleit oli märgatavaks tehtud kummaliselt võluva seljas kantava korvi abil, ja mis oli tehtud heledatest materjalidest, mis
ekspressionism, kubism ja futurism, kuna need stiilid laenasid elemente ja mõjutasid üksteist. Esimene kunstnik, keda võib pidada abstraktsionistiks, oli Vassily Kadinski, seda stiili maalide pioneer, kes hakkas töötama sellel viisil 1910 paiku. Antud stiil arenes ja laienes rohkem De Stijl'i rühmas 1915-1920 aastate Hollandis, mida juhtis Piet Mondrian. Ometi abstraktse kunsti hiilgeaeg oli peale I maailmasõda ja 30datel oli see juba lääne kunsti peamine iseloomujoon, eriti Euroopas. Abstraktne kunst mõjutas Ühendriike alles peale II maailmasõda, kui abstraktne ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad
"Olla või mitte olla" "Olla või mitte olla?" on kindlasti üks kuulsaimaid tsitaate kirjanduse ajaloos. Seda lauset saab mitut eri moodi lahti mõtestada. "Elada või surra?", "Mõelda või mitte mõelda?" - neid näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid minu arust on need kõige tähtsamad. Elada või surra? Mis on üldse elu? Minu jaoks on elu miljardite aastate eest alguse saanud reaktsioon ja see kestab veel tänini. Kogu selle aja jooksul on välja kujunenud lihtne põhiülesanne - eksisteerida. Elu kõige tähtsam iseloomujoon ongi olemine. Ka maailmakuulus kirjanik Goethe on öelnud: "Elu mõte on elus endas". Ometi on inimesi, kes kahtlevad elus ja selle eesmärgis. Aga kas meil on üldse õigust valida, kas me elame või sureme? Meil on kohustus looduse ees. Meie ülesanne on paljuneda ja järglasi saada. Ent kui järglased on olemas ja geenid edasi antud, ei juhtuks looduse poolt vaadatuna midagi, kui see inimene oma eksi...
Lugupeetud kuulajad, täna tahan rääkida Teile homoseksuaalsusest. Mis on tegelikut homoseksuaalsus ja millised võiksid olla nende õigused ? Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isiku(te)ga. Homoseksuaalsust esineb mõnel määral ka teistel loomadel: seda on täheldatud mitmetesse loomarühmadesse kuuluvatel liikidel, sealhulgas putukatel, kaladel, lindudel, imetajatel Mis on homoseksuaalsuse põhjusteks ? Kunagi arvati, et iga inimene on loomult biseksuaalne ja tema kujutelmades on alati mõningaid homoseksuaalseid elemente (nn. varjatud homoseksuaalsus), kuid tegeliku homoseksuaalsuse teket meestel seostati kolme erineva tingimuse esinemisega lapse arengus: ülemäärane kiindumus emasse, seksuaalne sättumus, mille puhul suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest. Lapse nartsissism sunnib teda otsima niisugust armastusobjekti, mis oleks tema enda mina sümbol. Tänu edasistele uuringutele se...
kasvutingimused (A. Bandura, J. Piaget, W. Mischel jt) Bioloogiline käsitlus isiksuse kujundab organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus - isiksuse omadused taanduvad kahele mõõtmele: ekstravertsus - introvertsus ja neurootilisus - emotsionaalne stabiilsus (H. J. Eysenck) Iseloomujoontel põhinev lähenemisviis: SUUR VIISIK (Big five) (R. R. McCrae, P. T. Costa) Baastendents ajas suhteliselt püsiv iseloomujoon, mis määrab viisi ja suuna, kuidas mõelda, tunda ja käituda Iseloomulikud kohanemused baastendentside ja keskonnategurite kokkupuutel tekkinud, elu jooksul omandatud oskused, harjumused, hoiakud SUUR VIISIK: 1. Neurootilisus: soodumus kogeda negatiivseid emotsioone, (hirm, kurbus, süü, viha), soodumus emotsionaalseks häirituseks (depressioon, vaenulikkus, madal enesekontroll) 2. Ekstravertsus: soodumus kogeda positiivseid emotsioone, aktiivsus, seltskondlikkus,
kogumiga unikaalne. Mis puutub minusse, siis ma loodan, et mul on head võimalused ettevõtjaks saada, kuna kahjuks mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele, seepärast on raske ette kujutada, mis on tegelikult äritegevus. Paljudest iseloomuomadustest võib esile tuua kolm, mis on pea kõigil edukatel ettevõtjatel: Saavutusvajadus, initsiatiiv, enesekindlus. Saavutusvajadus. Arvan, et mul on selline iseloomujoon. Juba lapsepõlvest ma tahtsin kogu aeg midagi saavutada. Koolis ma osalesin igasugustel võistlustel, olümpiaadidel, alati tahtsin võita ja teistele inimestele tõestada, et olen tugev inimene. Minu jaoks on alati tähtis, et teised inimesed seostaks mind saavutatud eduga. Initsiatiiv. Olen selline inimene, kes on alati valmis ja võimeline midagi uut ja huvitavat välja mõtlema. Ma ei karda vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega, seetõttu ma pean end initsiatiivseks inimeseks.
Samuti oli väga raske ka siis kui tuul puhus liiga kõvasti või kui lained olid liiga suured, liiga kõrged. 7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega? Põhiline problem oli keel, paljudel meresaartel elavad põliselanikud ei osanud väga hästi Inglise keelt, osad rääkisid ainult oma põliskeeles. 8. Milliseid oskused, iseloomujooned ja teised isiksuse omadused on hinnatavad reisi olukorras/ võõrsil elamisel ? - Ma arvan et tätsaim iseloomujoon umber maakera purjetamise juures on SIHIKINDLUS. Ta kirjutas tihti et on väsinud sellest kõigest, purjetamisest, eriti veel peale suuri järske tuuleiile ehk pagisid. Üksi on sellistes olukordades toimetulemine raske. Aga ikkagi ta purjetas lõpuni, täiesti üksi, ümber maakera. Samuti on oluline ratsionaalne mõtlemine, rasketes olukordades tuleb kiiresti õigesid asju teha ja mitte sattuda paanikasse. Ja ka suhtlemisoskus, et võõraste rahvastega hästi läbi saada. 9
heatahtlikuks inimeseks. Samas olen ma vahel ka väga avatud inimene, kuid vahel ka mitte. Üldjuhul ma ei räägi oma isiklikke asju võõrastele inimestele, kuid oleneb jälle teemast ja selle kattuvusest kliendi huvidega. Eeldan kindlasti seda, et klient ja mina klienditeenindajana ei muutuks kunagi liiga familjaarseteks oma vahel, kuna üks on töötaja ja teine klient, kelle soove tuleb austada, kuid tuleb jääda piiridesse ning ei tohi laskuda äärmustesse. Sangviiniku kohta käib ka iseloomujoon muretu. Minu kohta paraku see sõna ei käi, kuna ma olen väga murelik inimene. Ma muretsen tihti väga väikeste asjade pärast liiga palju ning tekitan sellega ise endale ebavajalikke probleeme ning vahel ka teistele. Kuid samas ei ole liigne muretsemine ka halb, sest parem karta kui kahetseda. Kuid klienditeenindajana peab väga hästi talitsema enda murelikkust. Ei tohi kliendile peale tükkida ega tekitada temas tunnet, et mingi probleem on teenindajal.
Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 10. 2 E.Ilus , Rooma eraõiguse alused. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool 1969, lk 3. Roomas juristidele olid omased mõistete täpsus ja ,mõistete lühikesed definitsioonid ,õigusharude üksteisest range eraldamine . Kui võrrelda tänapäeva juristide tegevust siis ülevõetud omadused ongi konkreetsus, sest peamine juristi ülesanne on täpselt ja konkreetselt seletada probleemi koosseisu ja edastada infot kliendile . Teine ülevõetud iseloomujoon on seaduste arusaadav sõnastus. Ilma selleta täna ei saa kehtida mitte üks seadus, sest rahvas peab saama aru mida temast tahetakse . Pole saladus, et Vana- Rooma keel oli ladina keel ja sellepärast kõik mõisted , seadused ja seaduste nimetused olid ladina keeles. Tänapäeva juristid võtsid üle ladina keelsete terminite kasutust. Rooma ühiskond Vanas-Roomas jagunes peamiselt orjadeks, orjapidajateks, kodanikeks ja mitte kodanikeks. Kodanikud olid need inimesed , kes elasid
,5.,6. Laulupeo üldjuht). Töötas organistina, oli Hollandi saatkonna organist. Ta oli väga hea dirigent. Juhtis seal Eesti seltside koore. Looming Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat
...............................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5. Loomadele omistatud omadused ja iseloomujooned..................................................18 Kõikidele muinasjuttudes esinenud Eesti looduses elavatele imetajatest peategelastele on omistatud 31 erinevat omadusust, millest 24 korral on Eesti looduses elavatele imetajatest metsloomadele antud iseloomujoon või omadus, mida saab otseselt või kaudselt siduda antud looma käitumisökoloogiaga ning 20 korral kui seda ei saa siduda. 44 korral omistati Eesti looduses elavale imetajatest peategelastele mingi omadus. Kavalus, kiskjalikkus ja kuuletumine teistele olid kõige populaarsemad omadused, mis olid tegelastele omistatud (Joonis 3)............................................................................................................................19 ..........................
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda,...
· oskus mitte langetada otsuseid (vältides kategooriate kasutamist nagu hea, halb, vale, õige jne), · oskus kontrollida oma vastuseid oluline pole mitte ainult see, mida vastata, vaid ka kuidas vastata, kas näoilme on vastamisel ehtne või teeseldud. Neid oskusi kasutades näitab õde üles austust patsiendi individuaalsuse vastu. (Roper jt 1999: 120). Empaatia on loomulik sotsiaalne reaktsioon, mis omab tähtsat mõju näiteks valu vaigistamises. See iseloomujoon on õenduses primaarne, olles tähtsaim komponent terapeutilistes suhetes ning hoolimises, sümboliseerides vastastikust mõistmist ning soovi tegutseda, et kergendada patsiendi kannatusi. Õe empaatiline suhtumine patsiendi olukorda aitab patsiendil keskenduda olulisele - paranemisprotsessile (Valler 2011: 25). Mõistet saab jagada järgmiselt: moraalne, emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik. Emotsionaalne empaatia lubab õel vastata patsiendile professionaalselt ning täita tema vajadusi
Sisserännanud on Rootsi ühiskonnast vägal heal arvamusel, kuid ei mõista kohalike mõttelagedust. Mida rootslased teistest arvavad Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on välismaalased toredad: nende naljakad näod ja nõrkused tuletavad rootslastele meelde, kui tore on olle rootslane normaalne inimene. Iseloom Rootslaste ühine iseloomujoon on sügav raskemeelsus, mille tingivad pikad talved, suured maksud ja geopoliitiline asend. Nad juurdlevad palju ja endassesüüvinult elu üle, ilma et kunagi jõuaks rahuldavate vastusteni. Teine rootslaste ühine joon on alistumine survele. Kui viikingitest esivanematel oli kombeks isegi kõige tühisema lahkarvamuse puhul arveid klaarida, siis tänapäeva rootslased hoiduvad ig hinna eest konflikti sattumast. Nad usuvad, et alistumine on elegantne strateegia. Pealegi on see
etitantsija, ta mängib harf…i, tal opereeriti lümf…e, tušš…iplek…id, kirjutan tuš…iga, palgapäev möödus avans…ita, ahjusims…il on vaas, leidsin oma nišš…i, , ta bluf…ib iga päev, ta jääbki bluff…ima, liikusime vals…itaktis, tantsisime valss…i, kuri terr…orist, avaldasime uue almanahh…i, loen uut almanahh…i, trep…jas, kas…lane, lin…lane, austraall…ane, itaall…ane, gramm…ofon, grimm…eerija, börs…, korralikk…us on hea iseloomujoon, korraalik…us perekonnas, kollane taburet…, järjekordne pankrot…, maitsev kotlet…, astusime majj…a, poiss kukk…us ojj…a, vanaisa tuk…ub tugitoolis, ta tukk…us seal ka eile, poes on müügil palju moodsaid lamp…e, protokoll…, , programm…eerija, süda klop…ib, jooksis põm…di vastu seina, kardan nümf… e, lep…lik vanaonu, tallin…lane, lak…muspaber, leidlikk…e otsuseid, leidlik… e otsuste
Tema novellides on palju fantastilisi,katastroofilisi sündmusi (nt fosfortõbi,saatan seikleb). Eesmärk oli kujutada sõja ja hävingu mõju inimesele. Ta kirjutas ka följetone (pilkav proosajutt; kogu "Klounid ja faunid"). Hilisemad novellid on kogus "Ristisõjad", mis on realistlikum ja tasemelt tugevam. Gailiti loomingule on omane: a) värvikad kirjeldused b) realis, mis põimub romantilise elutunnetusega c) erakordsed tegelased, kelles sagely avaldub liialdatult mõni iseloomujoon d) erakordsed sündmused ja humor e) unistuste ja reaalsuse kokkupõrge, unistused on alati tähtsad f) kummalised tegelaste nimed. Gailiti kuulsaim roman on "Toomas Nipernaadi" (1928). Romaan koosneb seitsmest novelist, mis moodustavad terviku. Peategelane on rändurist unistaja, kes rändab kevadest sügiseni Eesti külades ja toob elanike ellu romantikat ja unistusi, olles nagu platooniline Casanova, kes küll võrgutab, kuid ei valluta. Enamasti on tema mõju tegelaste eludele positiivne
hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi. Enesekehtestamine kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu, 2003). Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasantud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus, on ka enesekehtestamine õpitavad sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Ühel hetkel olete passiivne kehtestaja ja teine hetk passiivne kehtestaja. 21. sajandiks on enamikule psühholoogidest selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis
Arvatakse, et viimased Gröönimaa asukad lahkusid pärast kariloomade kaotust Ameerikasse. Neid võis olla 1500 inimest.Ameerikas segunesid nad põliselanikega.Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heledanahkseid ja blonde indiaanlasi. Viimastel aastatel on leitud tõestusmaterjali viikingite viibimisest Ameerikas. Nii võibki öelda, et viikingid olid esimesed eurooplased, kes jõudsid Ameerikasse. Viiking kui sõdalane - isiklik vaprus oli iseloomujoon, mida viikingid hindasid ü le kõige. Sõjamehed pidid olema igal hetkel valmis järgnema oma pealikule või kuningal e võitlusesse, rüüste- või kaubaretkele. Vaid sõjas võideti igavest kuulsust ning igamehe u nistuseks oli langeda lahingus, relv käes. Nii hukkunud sõjamehi ootas Valhalla, kus nad võisid tegeleda igavesti sellega, mis neile kõige südamelähedasem: süüa, juua, pidutseda ning tapelda. Viiking (kaupmees,käsitööline) Kuulsaimad viikingite aja kaubalinnu ja
Hiljem tuli ta metsaülem Hardi kujul peole. Peol kutsus ta kõiki enda juurde, peolised olid nõus. Raamat lõppes Tuudami talus nurgakivi panekuga. Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased Seda ei juhtu just tihti, et samade sõnadega saab iseloomustada kahte tegelast korraga, veel harvem kahte peategelast. Kuid Klara ja Veronika olidki iseloomult ühesugused, ainult mõni iseloomujoon oli ühel pisut tugevam kui teisel. Mõlema puhul oli tegu ka vanatüdrukuga. Üks erinevustest oli see, et Klaral oli poeg. Mõlemaid naisi sidus armulugu Joonataniga ning mõlema puhul lõppes see Joonatani tüdimuse hoo tõttu (Klaral nõudis see küll kahte sellist hoogu). Mõlemad armastasid ka palju vaielda ja nad olid väga tegusad. Nii Klara kui ka Veronika olid mõnikord väga naiivsed. Selles raamatus sidus neid kõige rohkem aga Tuudami talu, mida nad kahepeale ehitama hakkasid.
ebakindluses, sisemises pingeseisundid, kartuses sattuda teiste tähelepanu keskpunkti ning üle elada piinlikke hetki. See peegeldub kõnes, kehakeeles, madalas enesehinnangus, läbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejälgimises ja tahtelise aktiivsuse nõrgenemises. Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis paljusid noori otsima lähisuhteid, mille loomist paraku seesama häbelikus takistab( Krimi naisi jahtima). Häbelikkuse alaliigid · Autistlik häbelikkus seondub grupis isoleeritusega, omaettehoidmisega, põgenemisega teiste hinnangute eest
Kui Ats võimalikult kiiresti ei lepi lasteaiaga, siis võib tekkida oht, et koolieelne ettevalmistus jääb nõrgemaks, ning seejärel võib kooli minemisega ja sealsete nõudmistega kaasnev ehmatus veelgi võimenduda. Kokkuvõtvalt võib siiski nentida, et Ats on tubli, viieaastase lapse kohta igati asjalik, füüsiliselt väga hästi arenenud laps. Tähtede ja numbrite tundmaõppimine edeneb mänguliselt paremini ja nii tulebki läheneda. Nagu lastel sellises vanuses ikka mõni oskus, iseloomujoon või anne on avaldunud rohkem, tesed jälle vähem, aga küll saabub igaks asjaks õige aeg. Ats kasvab korralikus, hoolivas ja majanduslikult kindlustatud perekonnas, ning kõik eeldused normaalseks arenguks on loodud. 5 Töö põhineb; Kodu külastades, vesteldes nii poisiga, kui poisi vanematega. Kasutatud kirjandus: Montonen R. 2007," Lapse areng", Pere ja Kodu raamat, Tallinna Raamatutrükikoda. Kera S
mängimine, huvitavates kohtades käimine. Küll võib aga andekas laps ilusti kasvada ja hakkama saada ka vaeses perekonnas. Siis on aga oluline see, et lapsel oleks teatav sõpruskond, kellega ta saaks neid tegevusi teha. Olla andekas anti-intellektuaalses ühiskonnas Olla andekas sellises ühiskonnas, mis teadmisi ei väärtusta, võib olla samasugune häbimärk nagu mistahes muu iseloomujoon või inimese tunnus. Andekad lapsed soovivad omada samasugust sõpruskonda nagu kõik teised tavalised lapsed, aga andekaid häirib see, et neid justkui sildistatakse teiste laste poolt ja see paneb andekaid teistmoodi käituma. Tüdrukuid mõjutab ühiskonna suhtumine neisse rohkem kui poisse, sest tüdrukutele on juba varases arengus oluline sotsiaalse agenda olemasolu. Kokkuvõtteks saab öelda, et probleem pole mitte andekates endis, vaid selles keskkonnas, kus
Tele on atraktiivne, Telekas muutub arvutiks(nutitele), eldataakse, et inimesed veedavad rohkem aega teleka taga. BRÄND KUI ISIKSUS Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja eneseteadvuse olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus unikaalsus universaalsus EMOTSIONAALNE BRÄNDING · Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti · Tugevad brändid eristuvad · Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi · Tugevad brändid on järjepidevad
strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina Keegi ei kehtesta end pidevalt, kuid seda oskust omades saab valida, millal ja kus end kehtestada. Et kehtestavalt käituda, tuleb ennekõike silmas pidada: pole võimalik muuta teise inimese isiksust ja seega saavutada totaalset käitumise muutust. On võimalik muuta vaid suhtumist kellessegi/millessegi
inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament, võimed ja iseloom. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused on üksteisega tihedalt seaotud ja võivad üksteiseks üle minna. Näiteks rõõm kui tundmus on protsess, millel on kindel algus ja lõpp, rõõmu pidevam esinemine võib avalduda aga lõbususena, mis on seisund, või püsiva optimismina, mis on iseloomujoon ehk psüühiline omadus. 3 2. Psühholoogia harud ja tähtsus Psühholoogia jaguneb mitmeks haruks ja seda hargnemist võib kujutada puuna, millel on tüvi ja mitmed võraharud. Psühholoogiapuu tüveks on üldpsühholoogia ehk psühholoogiaharu, mis uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat. Ühtlasi avab üldpsühholoogia
iseloomu kohta, 3) eestlase iseloomu kohta ning 4) iseenda iseloomu kohta. Kaks viimast osa koosnesid omakorda allülesannetest: paluti täpsustada eestlase ja iseenda juures meeldivaid ja 7 ebameeldivaid iseloomuomadusi. Väljendeid tuli kokku 5461, 5,5 väljendit inimese kohta. Väljendied, mida öeldi ainult üks kord, oli 2215. Iseloomuomadused, mida nimetati sagedamini, peaksid olema meie kultuuris olulisimad. Kõige sagedasem iseloomujoon on töökus: omadussõna töökas nimetati 150 korral. Alljärgnev tabel annab ülevaate sagedamini öeldud sõnadest. Tabel 1. Loetelukatse sagedusloend (sagedusega 18 + n) SÕNA SAGEDUS SÕNA SAGEDUS SÕNA SAGEDUS Töökas 150 Hooliv 32 Sihikindel 22 Sõbralik 109 Lõbus 32 Valelik 22
Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult kohaneme keskkonnaga erineval moel. 3 1. MÕISTE ISELOOM (KARAKTER) KÄSITLUS Sõna "karakter" on tulnud kreeka keelest, kus see algselt tähistas tööriista, millega asju märgistada sai. Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada.
Inimene konstrueerib reaalsuse siin ja praegu. Isiksus ei koosne emotsioonidest, motivatsioonidest, mälust, vaid on tervik süsteem. Puudub eneseteadvuse teema. Kaasa on sündinud kindlad kalduvused, mis on iseloomujooned. Aga on struktuur, mis lähtudes vastavast situatsioonist, muudab ära selle, mis on kaasa sündinud..Nt kui on kalduvus hirmu tunda, siis ratsionaalselt oma mina tasemel ütlen, et siin pole midagi karta. ISELOOMUJOONED: Iseloomujoon (trait) – ühik, biofüüsiline struktuur. Tagab erinevate stiimulite tõlgenamise funktsionaalselt ekvivalentsetena. Käitumise konsistentsuse põhjus. Käitumise juhtija. Väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav. Iseloomujoon – määrab ära käitumise püsivuse. Inimene kordab oma reaktsioone ja käitumist suures ulatuses, kuna selle taga on iseloomujooned. ISELOOMUJOONTE OLEMASOLU KRITEERIUMID: Käitumise sagedus.
pealetükkiv) ja kehtestav (endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega). Eesti suhtlemiskursustel 1980. 1990. aastani on kasutatud veel järgmist definitsiooni: "kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama". Mckay, Davis ja Fanning (2000) ütlevad: "Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus on ka enesekehtestamine õpitav sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Saan olla nii kehtestav, agressiivne kui ka pasiivne erinevates olukordades. Kehtetavat käitumist on võimalik õppida ja siis saab inimene ise valida, millal ja kus ennast kehtestada. 1.1 ALISTUV STIIL Alistuvalt stiili saab ära tunda teatud käitumisviiside järgi. Esiteks alistuv inimene ei
kokkupuutumine alkoholiga siiski ohtlik. Kõik nooruki alkoholitarvitamise motiivid jagunevad kahte rühma. Esimese rühma motiivide aluseks on soov järgida traditsioone, kogeda uusi tundmusi, uudishimu jne.. Nende motiivide formeerumist soodustavad alaealise psüühika mõned iseärasused, nendes täiskasvanu tunde tärkamine, soov olla nagu kõik, soov jäljendada vanemaid jne... Peale selle on kindlale osale noorukitest omane häbelikkus kui iseloomujoon, mis avaldub nooruses tugevamini kui küpseseas. Siit tulenebki isiku selliste omaduste, nagu julguse ja füüsiliste omaduste, jõu ülehindamine. Nende omaduste näiline omamine läheb ebakaines olekus sageli üle liiga vabaks käitumiseks. Nõnda kujuneb alaealistel juba enne esmast tutvumist alkoholi maitsega kindel ettekujutus sellest produktist, tema erilisest ja, nagu ekslikult on tavaks arvata, meeldivalt ergutavast toimest
inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadus eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni
kergem kontakti leida · Haloefekti lõks - üldmulje kujundatakse mitte gruppi kuuluvuse vaid isiku ühe tunnuse põhjal tehakse järeldusi ka tema teiste omaduste kohta. Näit välimus: prillid tark, blond rumal jne. Haloefekt sugeneb inimese tajusse siis kui teise inimese kohta on väga vähe teada. Me kipume tegema järeldusi selle teadmise põhjal, mis meil on. Ennustame, et kui kellelgi on mõni iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni näit kui on abivalmis on ka heasüdamlik jne. Probleem selles, et esimene mulje säilib ka hiljem, inimest paremini tundma õppides, kõik uued teadmised sobitatakse olemasoleva malliga, mis ei allu kergesti muutustele ka siis kui info sellele risti vastu käib. Moonutusi võib tekitada ka · Selektiivne taju: valitakse välja teatud informatsioon, mis varasemat arvamust kinnitab või
Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult kohaneme keskkonnaga erineval moel. Paradoksaalselt on selle paindlikkuse meie käitumisse programmeerinud meie geneetiline päritolu.
· Strateegia elluviimine · Eesmärkide saavutamine · Tagasiside/ hinnang/ aruandlus · Muudatused/ uuendused · Analüüs ???18.Grupp 19.Meeskond Efektiivne meeskond Hea meeskond ei ole asi iseeneses, vaid pigem vahend osalejate eesmärkide saavutamiseks. · Tulemuste saavutamine on hea meeskonna peamine eesmärk ja põhiline iseloomujoon · Tulemusi on vaja selleks, et oma olemasolu õigustada, suurendada oma ressursse jne. · Oluline on rahuldustunne, mis tulemustega kaasneb. Parim viis meeskonda liita, on midagi koos ära teha. Moraalile mõjub halvasti, kui eesmärgid jäävad saavutamata. Iga grupp ei ole meeskond · Sõltuvus näitab, kui palju sõltub grupiliikmete töö kaastöötajatest
3) õppimine on rajatud situatiivsele õppimisele ja autentsete õppeülesannete täitmisele; 4) õppijate suunamine ning õppimise eest vastutuse vähehaaval üleandmine õpetajalt õpilasele. (Good & Brophy, 1995) Neid iseloomulikke tunnuseid käistlevad järgnevad peatükid. 5 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena Esimene konstruktivistliku õppimise iseloomujoon toetub enamasti pikaajalise mälu üldjoonelisele võrgusüsteemile. See tähendab, et teadmised on üles ehitatud teadmisvõrkudena, mis koonduvad võtmeideede ümber. Teadmise võrgustikud koosnevad faktilistest teadmistest, mõistetest ning üldistustest. Nendega omakorda seostuvad hoiakud, väärtushinnangud, soorituslikud praktilised teadmised ja tingimuslikud ehk seostavad teadmised. Viimased annavad märku miks ja millal pöörduda teadmisvõrgustiku teiste osade
6) Väljendage austust. 7) Võtke rohkem teiste ees sõna. 8) Hinnake vaikust. 9) Keskenduge faktidele. 10) Ärge ajage tööd ja eraasju segamini. 11) Paluge abi, nõu, näpunäiteid. 12) Paluge mõistmist. 13) Võtke sihiks probleem ühiselt lahendada. 8 Konflikti vältimise ja lahendamise oskused Kehtestamistreening - Enesekehtestamine - omandav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja teistele mitte. Põhilised suhtlusstiilid: 1) Kehtestav. 2) Agressiivne. 3) Alistuv. Osad, millest koosneb kehtestav sõnum: 1) Kirjeldus antud olukorrast. 2) Tunded antud olukorrast. 3) Soovid antud olukorrast. Paljusid probleeme saab lahendada ülilihtsalt - kumbki ütleb selgelt välja, mida ta tunneb, arvab ja tahab. Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 1) Osaline nõustumine. 2) Võimalik nõusolek. 3) Põhimõtteline nõusolek.
võrdlemisi kergeusklikust Leemetist saab lõpuks külmavereline tapja, kes vihkab kogu uut maailma. ,,Ussisõnade" tegelased on toodud meie ette sügavuti. Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka eestlastele läbi aegade omane iseloomujoon olnud, nagu vana kõnekäändki ütleb: ühe eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kivirähk võtab selle motiivi, naeruvääristab seda, liialdab ning ironiseerib, ja võib-olla suudab selle jutu kaudu eestlastele endile selgeks teha, kui rumal see ahnitsemine on. ,,Ussisõnade" tegelased personifitseerivad unustamist ja kadumist, reetmist ja hülgamist. Selline omaduste jaotus tõestab veelkord asjaolu, kuidas ,,Rehepapp" on veel veidikene lootusrikas ja
7 ,,Osama bin Laden: sõda Lääne vastu"; Elaine Landeau 8 Wikipedia: Al-Qaeda; Organization; 10.05.2011; [WWW] oma tahe. Reaalsuses toimib al-Qaeda nagu iga teinegi terroristlik grupp, tegutsevad ratsionaalselt, selles mõttes, et nad kaaluvad oma tegusid ja põhjuseid, hindavad alternatiivseid lähenemisviise ning kalkuleerivad kahju ja kasu. Tema juht võib mõnikord teha valearvestusi, kuid see on iseloomujoon, mis eksisteerib ka kõige targemal poliitilisel tegelasel. 9 Kuid, mida al-Qaeda siis saavutada üritab? Rühmitus on väga Ameerika Ühendriikide vaenulik. 2001. Aasta 11. septembri rünnak maailma kaubandushoonele New Yorkis oli selleks ehtne näide. Ka seda rünnakut ei teostatud ilma hoolikalt läbimõtlemata. Ühelt poolt võib see rünnak näida ebaõnnestuna, kuna viis kohe rühmituse treeninglaagrite võrgustiku
SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades. Eesmärgiks luua kahetisi tähendusi, lõpetamatust. Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues variandis, uute piirjoontega ja aina uutes ühendustes teiste motiividega. Sealjuures võib motiivina esineda iga fenomen, iga mõtteline märk -- sündmus, iseloomujoon, maastikuelement, mis tahes ese, lausutud sõna, värv, heli jne". · Jersalaim Moskva (kirjeldused; akendes peegelduv loojuv päike, öine kuuvalgus, äikesetorm, mis tuleb läänest ja katab linna pimedusega; kaks viieharulist küünlalühtrit Jersalaimi templi kohal (juutidel on tegelikult 7-haruline) kümme tulukest ,,asutuse" akendes samal ööl; kuldsed ebajumalakujud Puskini ausammas)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
