Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast!
„Jalgpall“ Joosep Hiob 8.klass Sissejuhatus Jalgpalli teema valisin ma sellepärast, et see mäng meeldib mulle ja olen ise jalgpalliga neli aastat aktiivselt tegelenud. Alates 2015.aasta septembrist käin treeningutel Võru jalgpalliklubis. See klubi asutati aastal 2000 ja tegevusaladeks on spordi harrastamine ja spordiürituste korraldamine. Jalgpalli ajalugu • Juba 3.-4. sajandil harrastati Hiinas tsu-chini või tsu chu nimelist mängu, mis olevat jalgpalli eelkäija, nii et tegemist on iidse spordialaga. • 1896. aastal sai Ateenas jalgpalli näha näidisalana. • Esimesed jalgpallireeglid pandi paberile Londonis 1863. aastal. Jalgpalli levik • FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. • Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultruuriga. • Maailmameistrivõistlusi on 1998. aastast saadik vaadanud üle 26 miljardi vaataja. Reeglid • Mäng toimub k...
G. Ernesaks "HAKKAME, MEHED, MINEMA!" Juhatas Evald Aav ÜLDNAISKOORID T. Vettik "MU SÜNNIMAA" G. Ernesaks "NOOR KEVADE" Juhatas Verner Nerep J. Aavik "KOOTS-KULL" E. Oja "VARES VAGA LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik TALLINNA ERISEGAKOORID R. Päts "JAAN LÄEB JAANITULELE" A. Kapp "KUI TUME VEEL KAUAKS" C. Kreek "MEIE LELL" M. Saar "LINDUDE LAUL" T. Vettik "MIS OLI SEE?" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDPUHKPILLIORKESTER J. Hiob LARGO RELIGIOSO E. Tamm AVAMÄNG "KALEV JA LINDA" M. Lüdig "JAANIÖÖ" M. Lüdig "SKERTSO" J. Jürgenson "RUKKIRÄÄK" R. Kull "TULJAK" Piia Ruus GIII
Memo saatest Vabariigi kodanikud. Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane, suhtekorraldaja Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog Arne Hiob. Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine. Räägiti ka sellest, et kahjuks on meie ühiskond jagunenud kaheks leeriks : ühed on selle seaduse poolt ning teised selle vastu. Arutati ka seda, et meedias on viimasel ajal liiga palju negatiivseid artikkleid , mis on suuremalt osalt viha täis.
Retsensioon Heategevustkontsert Käisin vaatamas heategevustkontsertit ,,Laurits", mille eesmärk on toetada laste ja naiste varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hall...
ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik. Looming
päevade kaupa ühe takti kallal töötada kuni see ideaalne oli. Elleri üks kõige tähtsamaid põhimõtteid oli kõrge kunstiväärtuslikkuse nõue, mille eelduseks on laitmatu professionaalne meisterlikkus. Artur Kapp Artur Kapp oli silmapaistev pedagoog, kelle juures on muusikalise hariduse saanud paljud Eesti heliloojad, neist tuntuimad Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Johannes Hiob. Õpetajana lähtus ta klassikalistest suundumustest, tuginedes vaimuliku muusika traditsioonidele. Seda on näha ka tema ja tema õpilaste loomingust. Artur Kapp pidas oma eeskujudeks eelkõige Bachi ja Beethovenit, kuid ka saksa ja vene romantikuid. Tema muusika oli võrreldes Heino Elleriga rohkem klassikalistele traditsioonidele toetuv. Ta on
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV
Tallinn: AS Pakett trükikoda. Mallene, E. 1970. Sõna koltub, uus pungana puhkeb. Keel ja Kirjandus, 1, 367-368. Süvalep, E. 2003. Meie ühine maailm. Keel ja Kirjandus, 7, 556-557. Vaiksaar, V. 1998. Üks viis õhtut veeta. Meie Meel, 14. oktoober, 11. Vaiksaar, V. 1998. Ellen Niit oli pai laps. Meie Meel, 8. juuli, 18. Valme, V. 1998. Ellen Niit koostab valmikke. Pühapäevaleht, 25. oktoober, 26-27. LISA Elleni vanemad - ema Helena Hiob, neiuna Morell, ja isa Otto Hiob - abiellusid 1920-ndal aastal. Pilt: raamatust "Kallid kaasteelised" Jaan Kross 18 Ellen Hiob 8-aastaselt (1936) Pilt: raamatust "Lapsepõlvest tuleme kõik" Reet Made Foto Ellen Niidust aastast 1957 Pilt: raamatust "Kallid kaasteelised" Jaan Kross 19 20
Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neer...
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja
C =0<1,139 [1] Kuna null jääb µ ja vahele, siis rühmade tulemused ei ole väga erinevad. KOKKUVÕTE Antud statistikast tuli välja, et EI W oli rohkem osalejaid, aga vähem tudengeid said kontrolltöö arvestatud. Saime ka teada, et kuigi EI Z oli rohkem positiivseid sooritusi, aga vähem töö tegijaid. Keskväärtuste võrdlemisel tuli välja, et rühmad ei ole väga erinevad. KASUTATUD ALLIKAD 1. K. Hiob, Matemaatiline statistika, Tallinn: Avita, 1995, p. 71-73, 80.
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930. aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid? August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
1. Esimesed andmed mitmehäälse koorilaulu harrastamise kohta pärinevad 18.saj lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kon...
· Last ei tohi kasutada kauba v teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine v teenuse osutamine lastele on keelatud · Last ei tohi reklaamis kasutada viisil, mis paljastab tema suguorganeid · Reklaamis ei tohi põhjendamatult näidata last ohtlikes olukordades · Reklaam, milles kasutatakse last, peab arvestama lapse east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus ,,Kumm on seks". Tänane ühiskond siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Sellele vaatamata peetakse Rakvere Pauluse koguduse Vabaduskirikut üheks kõige silmapaistvamaks sakraalehituseks 1930.aastate eestis ja ta on võetud arhitektuurimälestise nimekirja. Pärast Teist maailmasõda (1950datel) ehitati kirik ümber võimlaks ja on sellena kasutuses tänini. Praegu on linnal kavas hoone renoveerida kontserdisaaliks. 19 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 115-116 20 Gustav Heinrich Beermann (1832-1917) 21 Koduloolane Einar Hiob, Praost Gustav Beermann. Särevere, aprill-mai 2004. Rakvere spordikeskus Kastani puiestee lääneserval asub Rakvere spordikeskus. Selle kõige lõunapoolsem ja ühtlasi kõige uuem osa on liuväli, mis jääb silla tänavale. Omal ajal oli Rakvere tunnustatud spordikeskus, kust vaatamata kesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid tublisid sportlasi Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste 29. mail 1930. Staadioni saamise lugu on
kirjutised ja mõtted. Mitmed vaimulikud, teoloogid ja religiooniuurijad on sealjuures püüdnud oma kirjutistega just kiriku ja ühiskonna vahekorda analüüsida. Nad on püüdnud kristlust ja selle olemust ühiskonnale mõistetavamas, sageli ka populaarteaduslikus vormis selgitada, olles kirjutanud erinevaid õpikuid, raamatuid ja artikleid vaimulikest nt Toomas Paul (leeriõpik täiskasvanutele, kolumnid peavoolumeedias), Arne Hiob (religiooniloolised raamatud ja reisijuhid), Jaan Tammsalu (mõtiskluste raamatud, palveraamatud), ilmalikest teoloogidest veel nt Toomas Jürgenstein (religiooniõpikud, artiklid peavoolumeedias). Seetõttu on nad just kirjasõna kaudu ühed tuntumad ja loetumad autorid. Seega pean oluliseks kasutada palju just eesti teoloogide tekste, sest nendes on järjepidevalt ja kõige paremal kujul talletunud kohalik kiriku- ja religioonilooline ja teoloogiline mõtteviis ning tunnetus
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
