numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, siis, nii, kuidas, pöördsõnaga) (rõhumäärsõna) sellepärast, miks, üle jne (minema), ära (võtma), muidugi, vist, ka, ju .... 7. KAASSÕNA Käände Ei muutu Üle (aia) , (metsa) taga, Adpositsioon tähendus vastu (tahtmist), ilma (seotud (rahata)....
Relatiivne aeg on aeg,
mis viitab kahele ajale, millest kumbki pole kõnelemishetk.
Millised on eesti keele ajakategooria grammatilised liikmed? Kuidas
väljenduvad nendes kõnehetk, viitehetk ja sündmushetk?
Eesti keele ajakategooria grammatilised liikmed on olevik (s=k=v) (sööb saia),
lihtminevik (sõi saia) (s=v)
,,sina" sel eesmärgil pruukida: ,,... teised maad peavad teada saama, et sa jääd oma sõnadele kindlaks" (Fairclough, 1989: 128).) Asesõna ,,nemad" kasutamine Meie-Nemad vastanduses või teise rahvuse nime vältimiseks annab tunnistust etnilise distantseerumise strateegiast (van Dijk, Ting-Toomey, Smitherman ja Troutman, 1997). 7. Millist väljenduslikku väärtust grammatilised vormid sisaldavad? Kas esineb olulisi väljendusliku modaalsuse vorme? Väljenduslik modaalsus näitab väidetu tõepärasuse, usaldusväärsuse määra (vt ka ,,modaalsus" kujutiste lugemise meetodi raames). Modaalsust on võimalik väljendada modaalverbide (nt võib, peaks, peab), ajavormide, kõneviisi ja määrsõnade abil. Näiteks pretendeerivad kindla kõneviisi olevik ja täisminevik suurimale tõepärasusele, jätmata lugejale tõlgendamiseks väga palju muid võimalusi. (Nt: Näiteks kasutas Edgar Savisaar
assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon
magusa maitseaisting- keelel on omadused, mis lubavad maitseomadust kogeda- keelel on maitsereteptorid- retseptor võtab molekuli vastu- kinnitub sellele-tekitab retseptorrakus reaktsiooni- see tekitab elektrilise impulsi- jõab ajju, et on magus magusa maitse annab kehale signaali et saab vajalikke toitaineid, närviimpulsi liikumine konkreetsetesse osadesse, aju vastavad piirkonnad otsustavad kas meeldib vms KUIDAS TEAME ET SOOLANE VÕI MAGUS, või et vägaaa magus, või vähe magus modaalsus- tegemist erineva meelega, erineva sensoorse meelega, räägitaks nt kuidas õppimist suunab see mida ta näeb ja kuuleb- 2 modaalsust AISTINGU OMADUSED erinevat tüüpi retseptorid, naha kaudu saame erinevaid signaale-kas vibreerib, sile, kare, valu kõik need erinevad aistingud antakse erinevate naharetseptorite kaudu, iseloomulik ka asukoht, tean et torkasin nõela pöidlasse mitte mujale, intentsiivsus- kuidas see närviimpulss levib mööda
Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust. Assertooriline otsustus on lihtotsustus, mis sisaldab faktoloogilist teavet ja on väljendatud kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis.
Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm- see tähendab,et ärritajatel peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused.-alles siis muutub ärrituse energia teadvusefaktiks. Näiteks: Nägemisaistingu adekvaatsete ärritajaks on elektromagnetilised lained 380-770 nanomeetrit (lainepikkus) , kuulmisaistingul helilained sagedusvahemikus 16- 20 000 Hz (võnkesagedus) Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest,näiteks modaalsus - nägemine,kuulmine, haistmine jne.Ühe modaalsuse piires saab samuti eristada kvaliteete, nägemise puhul näiteks värvust, heledust,liikumist jne. Niimoodi võimaldab aisting õieti peegeldada objektiivse maailma omadusi, neid eristada. Seda uurides me enamasti eraldame kunstlikult ühe või teise aspekti tajukujundist. Näiteks neurokirurgilise operatsiooni käigus ajukoore otsesel mehaanilisel või elektrilisel
toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga (tulevik, lihtminevik). Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt, pluskvamperfekt e enneminevik vaatleb mingist minevikus olnud vaatepunktist lähtuvalt. Sellist vaatepunkti nimetatakse viiteahelaks. 61. Modaalsus, modaalverbide allikaid Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus hõlmab seda osa informatsioonist, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust öeldava kohta. Modaalsus väljendab kõneleja subjektiivset vaatenukurka. Modaalsus võib keele struktuuris erinevalt ilmneda, näiteks adverbiaalidena (tõenäoliselt, kindlasti). Modaalsuse objektiks on tavaliselt kogu lausega väljendatud propositsioon tervikuna, kuid
kõnelemisajaga: Nt ee k enneminevik. sündmushetk(s) kõnehetk(k) viitehetk(v). olevik: s, k, (v); lihtminevik: s k(v); tulevik: k(v) s; minevik: s____k(v); enneminevik: s____v k Nt yagua keeles on 1. lähiminevik ehk mõni tund enne kõnehetke, 2. lähiminevik ehk üks päev enne kõnehetke, 1. minevik ehk ~kuu..nädal tagasi, 2. minevik ehk ~1..2kuud kuni 1..2 aastat tagasi, 3.minevik ehk kauge või jutustav minevik. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsus, väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja iseloomustab sündmust oma suhtumise kaudu, väljendades seda, kas seisund/sündmus oli tema arvates usutav, reaalne, obligatoorne vms. Kõneleja annab modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks üldse lausungi moodustas(nt käst, soov). Konditsionaal on kasutatav selleks,
Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus Metafoor sõna/väljendi kasutamine ülekantud tähenduses, kujundlikult Metakeel keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt Mitmeliikmeline opositsioon vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, mõned markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja ühest/mitmest sõnast koosnev üksus, millel teatud funkts suuremas tervikus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs sõna jagamine morfeemideks (segm) ja morfoloogilise info lisamine morfeemile (gloss) Morfoloogia uurib keele sõnade sisestruktuuri morfeeme, nende moodustamist ja liitmist sõnadeks
eriti homo- ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm Luules sageli tarvitatud lausekujund on siire e anzambmaan ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). Kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Zanrid tekivad kokkulepete tulemusena. Vorm, kompositsioon ( nt värsiread ), maht ( nt novell < romaan ), narratiivsus/mittenarratiivsus, modaalsus ( sõnaraamat, komöödia jne ), temaatiline sisu jne 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Luule mõiste tähistab kõiki värss- e seotud kõnes teoseid
näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. 49. Modaalsus on kategooria, mis näitab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks.
Standardhälve dispersiooni ruutjuur. Haare vahemik kahe äärmusliku väärtuse (miinimum ja maksimum väärtus) vahel. Protsentiilhaare väljendab vaatluste proportsiooni, mis jääb määratud piirväärtuste vahele. 10.Mis on sagedusjaotus? Too näide. Numbriliste andmete mistahes korraldus, mis on saadud mõõtes mingit parameetrit populatsioonis. Sagedusjaotus võib olla esitatutud tabelina või graafiliselt sageduspolügooni või histogrammi vormis. 11.Jaotuse modaalsus (mõiste) Modaalsus kirjeldab tippude (moodide) arvu jaotust. Jaotuse kuju iseloomustab osaliselt see, mitu moodi selles on. Ühe moodiga jaotust nimetatakse ühemodaalseks, kahe moodiga kahemodaalseks jne. 12.Jaotuse asümmeetria mõiste ja selle mõju keskse tendentsi näitajatele ja andmete statistilisele analüüsile Jaotuse asümmeetria näitab, kas jaotus on sümmeetriline või mitte. Jaotus on asümmeetriline, kui üks tema ots on pikem kui teine.
Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine)
Markeeritus - mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor - mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel - keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon - vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus - kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja(ingl k constituent) - ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf - morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem - on väikseim tähendusega keeleüksus. Morfeemianalüüs - sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning
Neopragmatism väidab, et kui panna kõrvale Platoni dihhotoomiad, siis kaob erinevus filosoofia ja muu kultuuri vahel. Järelikult on kujutlus sellest, et on olemas mingi tegelikkus nimega "filosoofia" kahtlane, sest see sõltub vaid kasutatud sõnavarast. Pragmatismiideaaliks on filosoofia kui kultuurisfääride vahendaja. "Filosoofia ei ole rangelt võttes ei teadus, ei kirjandus ega religioon," ütleb Hillary Putnam. "Filosoofia on omaette modaalsus." Rorty aga lepib filosoofia kui kirjandusliigiga. Pragmaatilise traditsiooni südames peitub spetsiifiline arusaam tõe loomusest. Rorty pragmatismi südames peitub selle idee hülgamine, mis on filosoofiat valitsenud alates valgustusajast. Modernne epistemioloogiline projekt on rajatud tõe korrespondentsi teooriale. Rorty iseloomustab selle teooria eesmärki kui näivuste kattest läbitungimist selleks, et vaadelda asju sellistena, nagu need iseeneses on
kujutlus on selle taasesitlus meie meeltes. Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub üksikutest kõige lihtsamatest aistingulitest assotsatsioonidest. Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. Imidzikujundus kommunikatsiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt- saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut kujundus vastuvõtja tõlgendus IMIDZi kui kujutluse omadused: *mälulisus *kujundlikkus *modaalsus *subjektiivsus *Hinnangulisus *terviklikkus Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Imidz on ka ideoloogiline. Ta peaks kandma mingisuguseid väärtuseid, põhimõtteid. Samas on ta ikkagi ka suvaline imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva. Imidz on ANTROPOMORFNEehk inimkujuline. Temas väljendub teatud inimtüüp. Imidzireklaam ei räägi mitte kaubast, vaid selle võimalikust tarbijast.
5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti! 38. Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused? Jaguneb: 1)valikküsilause: 1. üldküsilause Kas sa kohvi tellisid? 2. eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) Kas sa tellisid kohvi? 3. loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) Kas sa tellisid kohvi või teed? 2) eriküsilause Mida sa tellisid? 39. Mis liikidesse saab jaotada modaalsust? 1. Episteemiline modaalsus (tõenäosusmodaalsus) Partiklid: muidugi ilmselt vist vaevalt tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma.
30. Kõneviis ja modaalsuse valdkond. Whaley loetleb: Indikatiiv – kindel kõneviis Interrogatiiv – küsimuste jaoks Subjunktiiv – väljendab, et tegevus on kahtlev (pole kindel) – aga pole sama, mis eesti tingiv imperatiiv – direktiiv (käskiv) optatiiv – soov Modaalsus: Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil. Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid). Klassikaliselt 3 modaalsust: - episteemiline (asja tõenäosus)
Selgitage seda seost ühe näitega. Weberi seadus eritusläve suurus on võrdeline standartstiimuli suurusega. Selle seaduse abil saame võrrelda erinevate aistinguviiside tundlikust. Fechneri seadus aistingu tugevus on võrdne füüsikalise stiimuli intensiivsuse logaritmiga. Kuigi see seadus ei kehti täielikult on ta abiks stiimuli intensiivsuse ja subjektiivse tunde seose määramisel.Weberi seaduse järgi mida väiksem on murd seda tundlikum on modaalsus näiteks keedusoola mõju keelele on 33, 5 % ehk 1/3. Mis on visuaalne agnoosia? Kui inimene näeb objekti aga ei suuda teda ära tunda. Kirjeldage tervikuks sidumise ideed tajuteooriatest. Tervikuks sidumise eel analüüsitakse kõiki elemente närvirakkude süsteemis ja aju paneb asjaolusid silmas pidades terviku uuesti kokku. Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused?
Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele.
Sotsiolingvistika sünd paljud keeleteadlased märkavad, et keeleline suhtlus nõuab muid teadmisi kui grammatika ja sõnavara. Mitmekeelsus tõusis oluliseks uurimisobjektiks ükskeelsuse kõrval. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Hymes kontekstist tema mudel koosnes järgmistest komponentidest-ümbrus, osalejad, eesmärgid, kõneaktide järgnevus, modaalsus, suhtluskanal, normid ja zanr. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov on tuntud kui prototüüpanalüüsi alusepanija ja suulise kõne analüüsi (narratiivianalüüsi) alusepanija. mikrosotsiolingvistika on keelenähtuste analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed
mertsreklaam, ajakirjas leiduvatel reklaamidel põhi- tunneb eri liiki reklaamide mõjutus- manipulatsioon, nev 200-sõnaline iseloomustus ajakirja vahendeid modaalsus, võimaliku lugeja kohta poliitiline rek- Suuline suhtlus Hinnatav töö: kirjand laam, sotsiaal- arutelu tõese ja veenva infoedastuse reklaam, toote- problemaatilisuse üle
k); tagalogi k. (h-in-ira,am) sõnade eristamine "kapten oli vedru" = "kapten oliver truu" scriptio continua läksid uurima hoopis akadi keele murdeid. Põhilised sõnaliigid markeeritud ja markeerimata kasutustes. Sõnaliik oma prototüüpses kasutuses on markeerimata. (suur), ent kui tahame kasutada nimisõna funktsioonis, siis +us = suurus tavaliselt sõnaliigid on seotud grammatiliste kategooriate. substantiiviga seotud : aspekt, kääne, määratlus, kõneviis, modaalsus, substantiiviklass ... (jt. gram. kat) tavalised grammatilisi kategooriaid -Arv e nuumerus (singulaar, pluural, duaal jt) -Klass (sh. sugu, elusus, inimsus) naised, tuli, ohtlikud asjad -Määratlus e definiitsus -Kääne e casus (maailma keeltes tavaliseim on subjekti-objekti suuna eristamine) -võrdlus (positiiv, komparatiiv, superlatiiv) -aeg e tempus -isik -kõneviis e modus -tegumood -laad e aspekt -polaarsus (jaatus, eitus) grammatilised kategooriad ..
56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6
56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6
56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6
puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud probleemi käsitlusse ei tuleks suhtuda liigse pretensioonikusega 3. 5. Modaalsed otsustused. Probleemi käsitlemise keerukused algavad sellest, et seni on defineerimata mõisted "modaalsus", "modaalne otsustus", "modaalne loogika" jt. teemasse kuuluvad mõisted. Selline 6 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 olukord võimaldab hulgaliselt produtseerida mitmesuguseid improvisatsioone, tõlgendusi, visioone, mis võimenduvad ja
Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga on tegemist absoluutse ajaga. Nt. Tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga. Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt verbil. *modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! Ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. *Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik. KÕNEVIIS Kondtisionaali e. tingiv kõneviis ; kui tuleks, oleks jne Subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteesi või ebatõenäolisust, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne
*nen+ne+e nennee ,,tõenäoliselt ta läheb" Subjunktiiv väljendab isesisvates lausetes mitmeid tähendis: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, siiasaid päeveid jne, sõltuvalt keelest. Vahel nimetatakse ka konditsionaali subjuntiiviksk. Ingl. K: Iit was necessary that he speak . (present subjunctive) Modaalsus · Modaalsus on vahend, millega antakse edasi kõnejela subjetiivseid sisuhkohta ja arvamusi NB! See ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. · Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lausingi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi. Sain kartulit Edgar saatis mulle kartulid. (tähtsam ja kõrgem)
Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele.
Kolmandat lavateost balett-pantomiimi "Võlumandariin" (1918-19/24 ) ei kantud komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis, Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele.
neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus · Puutetundlikkus- mehanoretseptorid
tähendusi. Sooline ja rassiline diskrimineerimine meediakeeles jaotab naised-mehed lahtritesse. Naist kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi mitte kunagi. Protsessitüüpide- ja rollianalüüs – kellena inimest artiklis esitatakse? Siiri Oviiri võib kujutada Europarlamendi saadikuna või 65-aastase vanaemana Gonsiori tänavalt. Kui sündmus kodeeritakse lausesse, siis sellega interpersonaalselt kaasneb väite autori ja vastuvõtja modaalsus. Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega. See väljendab, kelle poolt või kelle vastu autor on, kuhu kuulub autor ise ja kuhu usub oma lugejaid kuuluvat. Kui kasutab meie- vormi, võtab kokku nii enda kui lugejad, sest arvab, et on üht meelt. Modaalsust saab väljendada lisaks pronoomenite valikule ka kõneviiside ja verbidega. LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS
¬Sk (7) Brown osales koosolekul. (6,3) (7) Sk V Bk; ¬Sk (6,3; DS) Bk (8) Brown ei aidanud seifi avada. (7,2) (8) (Bk ¬B); Bk (7,2; MP) ¬B Robinson aitas seifi avada. (8,5) £ S & (B R); ¬B (8,5; DS) S&R 34_fl_vi-x L9 MODAALLOOGIKAST(ik modal logic) Sõna modaalsus (ld. modus `mõõt', `vahend') tähendab hinnangut, mille abil täpsustatakse otsustuse (S-P) terminite sisulist seost. Modaalse otsustuse üldvalem: M (S-P), Kus M on modaliteet ehk operaator: nii tähistatakse igasuguseid mõisteid, mis sobivad otsustuse (S-P) terminite sisulise seose täpsustamiseks. Nt: "on kindel (M), et poliitikud i tee midagi (S-P)"; "on hea (M), et ma olen rumal (S-P)." Modaalsete otsustuste liike on väga palju.
iii. Sõnamäng 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? a. Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. b. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid (s.o lüürilist/lürismi). Lüürika on subjektiivne (isiklik ja intiimne): sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunnete/mõtete meenutamine ja kehtestamine, mina avamine ja pihtimine. Luuletused kõnelevad lüürilise mina vaatepunktist, mis ei tarvitse autoriga
Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse (S) või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke (V) suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga (K). Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid Kõneviis ehk modus, Kõneviis ja modaalsus, Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. 64. Ühildumine- Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine) 65. Klusiiv, Süntaks, morfosüntaks
MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju
perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral korduv. Aktionsart'i põhiklassid: - seisund (nt olla kollane, näha, olemas olla) ei saa kasutada imperfektiivset aspekti - tegevus (nt nutma, jooksma) - sooritus muutused (nt läks katki), dünaamilised olukorrad (nt märkama, tajuma) - saavutus sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond. Modaliseeritud laused on eksplitsiitselt väljendatud modaalsusega. Modaliseerijad on nt partiklid, modaalverbid, grammatilised vahendid. Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav
• Psühholoogia uurib vahetuid protsesse – loodusteadlased uurivad vahendatud kogemusi. • Eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid: • Avastada mõtlemise algelemendid. • Avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks. • Puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon – neis on vahe! • Mõtete elemendid – aistingud (modaalsus ja intensiivsus) ja nendega kaasnevad tunded (osad helid mõjuvad meeldivamalt). • Pertseptsioon – passiivne protsess – vormitud aktuaalse stimulatsiooni, indiviidi anatoomilise seisundi ja varasemate kogemuste poolt. • Apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi kontrolli all – pööratakse millelegi tähelepanu. • Loov süntees – Tajuväljas olevate elementide korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud.
immanentsest osast: hüpoteesist ja tagajärjest. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused (käitumisnormid) – kirjeldavad õiguspärast käitumist; lubavad teatud viisil käituda, keelavad teatud viisil käitumise, kohustavad teatud käitumiseks – liigituse alus on see, kuidas on õigusnormis väljendatud nende regulatiivne mõju e regulatiivse jõu modaalsus. Eristuvad ka nn ergutusnormid, mille hulka kuuluvad normid, mis sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme. MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste
- täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt) - kõnezanrid ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon - zanride etteantus (zanr kui kultuurimälu säilitaja) - zanride hierarhilisus Mis alusel kujunevad ilukirjanduslikud zanrid · vorm · kompositsioon · maht · narratiivsus / mittenarratiivsus · modaalsus · temaatiline sisu etc proosa eepika luule lüürika draama(tika) zanre zanre zanre zanre zanre · romaan (novel) · eepos · ood · ood · tragöödia
tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971) Hymes’i SPEAKING-mudel • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega Weinrich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda vaid 1 keelega. Koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika Labov • „The Social Motivation of A Sound Change“ - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne
Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. IMIDZI KUI KUJUTLUSE OMADUSED · Mälulisus(peab olema midagi mälus enne.. mingid mälupildid, mis hakkavad konstrueerima üha täiuslikusemaks kujundiks) · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus(a la hobune on mees, lehm on naine, sai on naine ja leib on mees. ehk, kas su hinnang on, et kas mingi toode on pigem mees või naine?) · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Kui juba imidzit kujundada, siis peaks seda tegema piisavalt pika aja jooksul, nägemisimeele
arvestades sealjuures ka varasemaid kogemusi. Aisting on närviprotsesside vahendatud teave muutusest organismi sise- või väliskeskkonnas. Sensoorsed impulsid võivad käivitada spinaalrefleksi või ajutüve alaossa välja jõudes komplekssema kraniaalrefleksi. Kui sensoorne impulss jõuab ajukoorde, saab võimalikuks teadlik aisting stiimulist, selle lokalisatioonist ja spetsiifikast ning tähendusest tajukogemusena. Aistingu tüüp on sensoorne modaalsus, iga üksik sensoorne närvirakk (meelerakk) kodeerib vaid üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1. üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha sisetunnetus läbi piirdenärvisüsteemi somaatilise ja autonoomse osa sensoorsete rakkude. 2. spetsiaalsete organite põhisteks
Üldine eriline üksik 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (suhte liik) (suhte kehtivus vöi mittekehtivus) kategooriline (tingimatu) jaatus hüpoteetiline (tingitud) eitus disjunkti (välistatus) löputus 4. Modaalsus: (Suhte kehtivuse viis) problemaatiline (oletatav) assertooriline (väidetav) apodiktiline (paratamatu) Iga 12 vormi kohta üks näide: Üldine otsus: Köik inimesed on surelikud. Eriline otsus: Möned tähed on planeedid. Üksikotsus: Kant on filosoof. Jaatav otsus: See roos on punane. Eitav otsus: See roos ei ole punane.
Markeeritus: mingi keelevormi erilisus, ebatavalisus, keerukus Metafoor: mõtlemise mehhanism, ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas Metakeel: keel, mida kasutatakse loomulike keelte kirjeldamiseks. Metakeeleks võivad olla grammatilised formalismid või ka mingi loomulik keel, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Mitmeliikmeline opositsioon: vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus: kõneleja seisukoha/arvamuse grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja: (ingl k constituent) ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on Morf: morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem: on väikseim tähendusega keeleüksus Morfeemianalüüs: sõna jagamine morfeemideks (segmentimine) ning morfoloogilise info lisamine igale morfeemile (glossimine)
. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). 12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid
Seetõttu ei vasta abisõnad omaette küsimusele ning nende funktsioon selgub alles ühenduses teiste sõnadega või kogu lausega. AM täpsustab verbi, mille koosseisu ta kuulub. Täpsustusvaldkondadeks on: • orientatsioon (suund), nt mööda minema, pärale jõudma • perfektiivsus (kas tegevus on lõpetatud või mitte), AM näitab tegevuse lõpetatust läbi lugema, ära tooma, ära sööma, valmis kirjutama • objekti seisund kinni püüdma, kallale kippuma • modaalsus vaja minema/olema, tarvis minema/olema. 12. Rõhumäärsõna e modaaladverb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Rõhumäärsõnad on muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena). Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta. võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks, kas, las, ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, no, ometi, jah, vaat
sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed“ (Priimägi) Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. (inimese kahe kõrva vahel tekib kujutlus inimesest, mille imagoloog on loonud) Imidži (kui kujutluse) omadused: (6) - Mälulisus - Kujundlikkus - Modaalsus - Subjektiivne (kõik omame personaalset teadust) - Hinnangulisus - Terviklikkus (mida tugevam imidž, seda terviklikum ta on) IMIDŽI ANTROPOMORFSUS Imidž on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. Räägime asjast läbi isiksuseomaduste. Mitte mis, vaid kes? (nt TLÜ kohta võime küsida kes, mitte mis) • KAUBAREKLAAM – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada
annaabi.ee 
