Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999,
igapäevaelus rakendada pole võimalik. Nii on kuidagi tekkimas pisike unistus sellest, et inimestena saame töötada ja tegutseda seal, kus oma mina ei pea koos üleriietega varna riputama, saame tõeliselt osaleda ja luua koos soovitud tulevikku. 2. Süvaökoloogia platvorm Kui antropotsentristlik vaade tugineb kõrgema ja madalama eristamisele, inimese, kui evolutsiooni kõrgeima astme väärtustamisele, siis biotsentristlik vaade ja keskkonnaeetika rõhutavad erisugususe ja mitmekesisuse rolli, kõigi organismide osalust looduse ringeis. Looduse rikkalikkus ja mitmekesisus aitavad kaasa elu heaolule ja omavad iseseisvat väärtust. 1. Kõik elav omab iseenesest väärtust, sõltumata tema kasulikkusest inimestele. Tees viitab bio, ökosfäärile tervikuna. Hõlmab indiviide, liike, populatsioone, elukeskkondi, samuti inim ja muid kultuure. Planeedi ökoloogilised protsessid peaksid jääma puutumatuks 2
Ülerahvastumise pidurdamine: riiklik sünnikontroll Hiina RV näitel TLÜ 2011/2012, keskkonnaeetika Keskkonnaeetiline probleem Helene urva Probleemi taust Vajadused vs võimalused Võimalikud lahendused ülerahvastumise vastu Seksuaalkasvatus ja haridus Kättesaadavad rasestumisvastased vahendid Tabud (religioossed, ühiskondlikud, ...) Naiste harimine Loomulik kadu (haigused, tervishoid, katastroofid jne) Poliitika Hiina pereplaneerimispoliitika Meetmed Ühe lapse poliitika V.a
eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks. Puudutades kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Saadakse teada, milline on õiglane teaduspoliitika, kuidas mõõta tulemust sotsiaal-, huminitaar- ja reaalteadus valdkondades, kellega neid jagada, intellektuaalse ja autorikaitse omandi õiguse küsimused, loom- ja inimkatsete eetilisus. Eriteaduste eetiliste haruga tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu näiteks seda on keskkonnaeetika, hariduseetika, sotsiaaleetika, bioeetika ja meditsiinieetika. Inimuuringud Tänapäeval meditsiini ja Biomeditsiiniliste bioloogia edusammud inimuuringute eetika põhinevad suurel ulatusel hakkas kiiresti arenema teaduslikul uurimistööl alles 20. sajandi nendes valdkondades ning keskpaigast ning on näitab praegust ja ka tänaseks muutunud edaspidist kasvudentsi. oluliseks bioeetika Inimuuringud on siiani alavaldkonnaks. vajalikud, sest on
Eraldi võib vaadelda siin valetamist ja informatsiooni ebatäielikkust. Näiteks sigarettide reklaami puhul "vähem tõrva" jääb mainimata, et seetõttuei muutu suitsetamine oluliselt tervislikumaks. ORGANISATSIOONI SUHTED on suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega, jne. Eetiline töötaja hoiab suhetes konfidentsiaalsust, täidab oma kohustusi ja tööülesandeid, võitleb teiste ebaeetilisuse vastu jne. 7. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. 8. Jagunevad kaheks: Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada.
väärtusest inimese jaoks ehk nende olemasolust piisab (elusorganismide sõltumatu väärtus eksisteerida). 5. Väärtusobjektivism, väärtusrelativism? Väärtusobjektivismi puhul eksisteerib väärtus objektiivselt. Väärtusrelativismi puhul sõltuva väärtused hindajast (inimene), väärtuseid ei eksisteeri ilma hindaja olemasoluta; väärtus on olemas vaid inimese jaoks. Leopold, Aldo. 2008 [1949]. ,,Maa eetika". Kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.17-35. 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? 2. 2.Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? 3. Mis on valesti inimese senises suhtumises maasse? 4. Mida mõtleb Leopold ,,maa" all? 5. Milliseid kahte erinevat tüüpi suhtumist võime leida põllumajanduslike erialade esindajate seas
Bioeetika mõiste on küllaltki uus. See võeti kasutusele Ameerikas aastal 1970. Kirjasõnas kasutas seda esimesena Wisconsini ülikooli bioloogiaprofessor Van Rensselaer Potter, sidumaks teadmised bioloogiast ja inimeste väärtussüsteemid. Alates sellest ajast on seda mõistet käsitatud mitmel moel. Ühed mõistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnikasse kuuluvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinitehnika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad. Tänapäeval on selgesti ülekaalus bioeetika mõiste lai tõlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud akadeemiline ja avaliku kultuuri oluline osa, kiiresti on kasvanud sellealaste ühingute ja elukutseliste bioeetikute hulk ning asjaomaase kirjasõna maht ja mõju. Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet.
kasutatakse tehismaterjale, mis ei lagune looduslikes laguahelates.[2, lk18] Keskonnaeetika Ökoloogilise eetika probleemistik on tihedalt seotud globaalprobleemidega. Kui esimene väärtustab inimese ja looduse suhtlemise printsibid ja normid, siis teine vaatleb konkreetseid maailma valupunkte ja vastuolusid, mille ületamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T
Mis on bioeetika ? Bioeetika mõiste võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel tähistamaks uut valdkonda, mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad moraalsed, sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. Meditsiinieetika kui bioeetika osa Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet . Selles tõotatakse patsientidele head teha, hoiduda neid kahjustamast ning hoida arstile usaldatud saladusi. Samad põhimõtted on juhtinud arste antiikajast tänapäevani. Oluliselt muutusid ja täienesid meditsiinieetika põhimõtted läinud sajandi teisel poolel
Vägivalla vätimine Lisanduvad väärtused: jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine Keskkonnapoliitika alates 1980ndatest: Teadmise kasv Keskkonnateadlukkuse pidev kasv Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja eetika: Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud, mida antakse nende erialade raames. 4 Keskkonnaeetika küsimused: Kas tuleks jätkata metsade lageraiega tarbimise nimel?
järelevalvaja Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju,
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi
Kaasaegne meditsiinieetika areneb kolmes peamises omavahel seotud valdkonnas: (arsti-patsiendi suhe), (iga ühiskonnaliikme tervise säilitamine, edendamine), editsiiniliste uuringute eetika (uurimistöödega kaasnevad eetilised pinged) Bioeetika põhiprintsiibid: 1. Isiku autonoomia respekteerimise printsiip (autonomy) 2. Mittekahjustamise printsiip (nonmaleficence) 3. Heategemise printsiip (beneficence) 4. Õigluse printsiip (justice) KESKKONNAEETIKA: Teadus ja tehnika on saavutanud taseme, mis võimaldab inimkonnal hävitada iseennast ja kogu biosfääri. Ökoloogilise kriisi peapõhjusteks on demograafiline plahvatus ning ülisuur ressursside hulk, mis on vajalik arenenud riikide elatustaseme säilitamiseks. Ungari teadlaste silmis võib inimsugu vaadelda kui arutut rohutirtsuparve, kes õgib mõtlematult kõike, mis maakeral õgida on, mõtlemata sellest, mis saab järeltulevatest põlvedest.
Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes taaskasutamiseks) vajaliku bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga.
saajad-kõrgemad maksud. Võrdsus Ühiskondlik heaolu Klassid ühiskonnas Ühisomand Arengulisus –revolutsiooniline lähenemine Rohiline ideoloogia Holism Ühiskond ei ole ainult inimesed, vaid terve õkosüsteem Inimene on kui „loomade kuningas“ ehk kaasneb vastutus Antropotseen- inimeste käitumine nö otsustab maa elu Jätkusuutlikkus Keskkonnaeetika-liikidevahelisis suhteid reguleeriv Voolud: süvaökoloogilinesuund ja sotsiaal ökoloogiline suund-oluline mõelda, kuidas inimene suudaks koos elada teiste liikidega Rahvuslus/natsionalism Inimkond jaguneb rahvusteks Iga rahvus unikaalne Rahvus on inimese vabaduse allikas Rahvus vajab oma riiki-harmoonilisus VORMID:
mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. Järelikult on GM taimede tootmine keskkonnaeetika kohalt ebaeetiline. Suurt ohtu näevad GM taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe põllult leiti suurettevõtte poolt patenteeritud rapsi, mis oli sinna tuule kaudu levinud. Kohus mõistis põllumehe süüdi patendivarguses. GM-taimed jõuavad paratamatult ka kodu- või siis metsloomade toidulauale. Niisiis
Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism – (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism – lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse
Viimase 540 miljoni aasta jooksul on aset leidnud 5 massilist väljasuremissündmust, mille tagajärjel üle 50% loomaliikidest hävis. Saarelisus, selle metafoorne tähendus - Kõikide väikesaarte väärtus on nende saarelisus. Saarelisus iseenesest on väärtus, mis tõstab piirkonna väärtust ja võimendab olemasolevaid väärtusi. Reeglina on väikesaared erilise tähelepanu all ka teadlaste poolt, mis tagab nende parema uurituse. Parem uuritus tagab reeglina ka parema kaitstuse. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonnaeetika - eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism - inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine.
Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud! Seega ‘kohustuse’ mõiste justkui hõljub ühe kindla professiooni raames. Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on liiga erinevad. Iga olukorra kohta ei saa ju 5. Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3)
Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse
SUHTLEMISEETIKA Hamburgeri meetod suhtlemiseetiline taktika probleemist rääkimisel (kompliment kriitika kompliment) Max Scheler Inimene on ennekõike ja viimselt armastusolend. Armastusega täidetud suhted ja põlvkondade järjekestvus kujundavad inimlikule eluloole õnnelikkuse perspektiivi. Eros kirglikkus Storge õrnus Philos valitud sõprus Agape eneseandmine, isetu altruistlik armastus teha ja anda head Kindlaim armastussuhe on filos, mis põhineb agapel. KESKKONNAEETIKA Keskkonnaeetika: · Inimese tegevuse tulemusel on maakera loodusressursid vähenenud ning looduskeskkond saastunud kriitilise piirini, mis ohustab looduse ning sealjuures kogu inimkonna elu ja püsimajäämist · Vaja on muuta inimese arusaamu ja eluviisi · Keskkonnaeetika põhiküsimuseks on kuidas peaks inimene suhestuma keskkonda ja selles elama. · Põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted.
7.) Ideoloogiline muutus tähendab eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga. 8.) Neil, kes aktsepteerivad eelmainitud põhimõtteid, on kohustus otseselt või kaudselt osaleda eelmainitud muutuste elluviimises, tehes seda rahumeelsel ja demokraatlikul viisil. 6.) Kuidas on süvaökoloogia seotud inimese "mina" ja eneseteostusega? Naessi arvates peab uus keskkonnaeetika lähtuma kahest vormist: eneseteostamine ja biotsentriline võrdsus. Kõik looduse elemendid püüdlevad eneseteostuseni ehk võimalikult suure ühtsuse tunnetamise poole. See on äratundmine, et ,,mina" pole seotud isikuga, vaid hõlmab kõiki protsesse selles maailmas, milles meie mõistus ja keha elab. Seega: teostades ennast, muudad elu kui sellise eksisteerimise võimalikus, kuna oled aru saanud, et oled samuti osake suurest looduse kellavärgist ning sul on
eetika ne eetika eetika eetika 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. näiteks Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com keskkonnaeetika jpm © 2004 By Default! vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com
Muutused pärast EL - ga liitumist : Standardid karmistusid paljudes valdkondades . Suured investeeringuvajadused. Tegeleda oli vaja uute teemadega, kus polnud ajalooliselt kompetentse: Keskkonnamõju hindamine; Uued jäätmekäitlussuunad; Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. Keskkonnateema horisontaalsus suureneb. Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel. Keskkonnaeetika. Keskkonnajulgeolek Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK-eetika, KK- esteetika, KK-teoloogia jne. Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne hinnangud, mida antakse nende erialade raames. Keskkonnaeetika alasuunad : Antropotsentrism - Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus
miinimumhinnale ja lisatasule veel ka mahetootmistasu. Mahetunnistus tähendab tihti, et toodet saab hakata müüma uutel turgudel. Enamus Rootsis sertifitseeritud ausa kaubanduse tooteid on mahedalt kasvatatud. Küsimusi kohustusliku kirjanduse kohta 1. Säästva arengu õppimise ja õpetamise käsiraamat: mida huvitavat leidsid? Leia vähemalt 3 põhjust, miks tulevane KELA õpetaja peaks seda käsiraamatut lugema. 2. Keskkonnaeetika võtmetekstid: mida huvitavat leidsid? Millised seosed tekkisid loetud tekstidega isiklikul tasandil? Globaalsel tasandil? 3. Kirjelda lühidalt keskkonnaeetika võtmetekstide 4 autori teksti. Mis oli nende põhiline sõnum? Mille poolest olid tekstid omavahel erinevad, mille poolest olid tekstid sarnased?
Ideed: protest vaesuse vastu, suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimese võrdsus, suund arenenumaile ühiseluvormidele, vendlus. Põhiideede areng: ühiskond on konflikt, klassiteadvuse muutumine, kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele. Roheline ideoloogia: Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism/harmoonia, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus) Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini), kultuurirahvuslus(herder, fichte), poliitilne rahvuslus(asumaade vabadusvõitlus, rahvusriigid). Parem- ja vasakpoolsus:
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest:
Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus.
t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. · Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Piirdub kindla elukutse eetikaga (nt arstieetika, ametniku eetika). Mis teeb eetika iseseisvaks? · Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks.
Nende äärmuste vahele jäävad turistid kes samaaegselt kaitsevad ja tarbivad loodust. Kõikide ökoturistide tüüpide puhul on täheldatud, et keskkonnateadlikus ja loodushuvi on kasvamas. Sihtkoha valimisel on tihti oluliseks teguriks just loodus ja kultuur Ökoturisti iseloomustus Demograafilised tunnused Üle keskmise sissetulek Üle kesmise haridustase Psühhograafilised tunnused Kõrge keskkonnaeetika Soov mitte kahjustada ressursse Soov tundma õppida kohalikku loodust ja kultuuri Privaatsusvajadus Ökoturisti iseloomustus Oluline erinevus: iseseisev ökoturist (organiseerib oma programmi ise); ökoturist, kes kasutab väljatöötatud pakette Mitmed uuringud näitavad, et ökoturistid on keskmisest turistist rikkamad. Samuti
Protest vaesuse vastu. –ük kui konflkt, üh kui koostöö. Klssivõtlus, protest vaesuse vastu, usk võrdsusesse kui edasiviivasse jõusse Sotsiaalliberaalne- rõhk post vabadusel, riigi juhtimine turumajanduslikel alustel Konservatism- traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia, omand. -Rojalism, enim muutunud. Rohelised- ökoloogiline lähenemine elukeskkonnale, süsteemsus, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus. Tervikvaade! Skepilised progressi suhtes. Sotsiaal- ja süvaökoloogiline siind *Ad Hoc- ideoloogiliselt ebajärjepidavatele erakondadele omane. Poliitiline konkurents: muutused poliitikas ja valimised Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: riigipööre, valimised, revolutsioonid, ühiskondlikud muutused. Valitseva poliitikakursi muutmine, tekkivad uued poliitikad, leitakse uued lahendused- põhjus igapäevane poliitiline konkurents
ökoloogilise kriisi ajaloolised juured"), mille autor seostab läänemaailmas juurdunud arusaama inimese ülimuslikkusest muu looduse suhtes kristliku traditsiooniga, täpsemalt piibli tõlgendamise teatud kaanonitega, mille kohaselt loodus ongi Jumala poolt inimese tarbeks loodud. 3) Paul Ehrlich raamatu The Population Bomb (,,Rahvastikupomm") (1968), milles hoiatas, et rahvastiku kasv hakkab ohustama elu alal hoidvaid süsteeme planeedil. *Keskkonnaeetika- milline on õige käitumine keskkonna suhtes, kuidas elada keskkonnaga harmoonias ning temale (ja sealhulgas inimkonnale) kahju tekitamata. Eelkäijad: Richard Routley-Austraaliast, USA-st: Henry David Thoreau, John Muiri, Aldo Leopold *Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees" 2.*Ajaloo kiirenemise all mõistetakse tänu tehnoloogia arengule võimsate masinate,seadmete,teadmiste jms kasutuselevõttu,mis
· naiste võrdsuse küsimus; · loomade kasutamine toiduks ja teadustööks; · loodusliku keskkonna säilitamine; · rikaste kohus aidata vaeseid; · küsimused abordi ja eutanaasia teemadel Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu etappidel esile kerkida ning leiavad kõlapinda ühiskonnas laiemalt. Praktiline eetika jaguneb rakenduseetikaks ja kutse-eetikaks. Praktilise eetika tuntuimad valdkonnad: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika ja meediaeetika. Joonis . Eetika jagunemine ( http://www.eetika.ee/217116 ) EETIKA KATEGOORIAD Kohus. Ütleb, et moraalinõude on vaja täita. Kohuse alla kuuluvad ka väärtused, nagu pidada sõna, rääkida tõtt jne Õnn. Selle üle on palju vaieldud. Õnn kujutab hinge tasemel sisemist rahulolu, millega kaasneb pingete puudumine ja hirmu kadumine. Võib öelda, et õnn on seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud teatud eesmärgini. See on
Muutused pärast EL-ga liitumist (9) · Standardid karmistusid paljudes valdkondades · Suured investeeringuvajadused · Tegeleda oli vaja uute teemadega, · Keskkonnamõju hindamine; · Uued jäätmekäitlussuunad; · Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; · Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. · Keskkonnateema horisontaalsus suureneb · Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. Antropotsentrism Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel Ökotsentrism Elusloodusel on väärtus iseeneses Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel Vale hävitada biosfääri
killustamine ja kahjustamine (sh saastamine), globaalne kliimamuutus, liikide ülemäära intensiivne kasutamine inimeste vajaduste rahuldamiseks, võõrliikide sissetalumine, haiguste senisest intensiivsem levik ning lisaks sellele sünergiline effekt, mis tekib kõigi loetletud tegurite toimel. Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest. 3. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine.
varud, veevarud 23See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus 24 25·Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus? 26Looduse eksistentsiaalne väärtus 27Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: 0 ·The Nature Conservancy 1 ·WWF 2 ·Sierra Club 28Mis on keskkonna eetika? 29Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. 30Mis on instrumentaalne väärtus? 31Ehk kasutusväärtus (info- infokandjad, raamatukogu; tooted- mets, toit, meditsiin, geenid; teenused- kliima paigashoidmine, mullatekke; hingelis-psühholoogiline- positiivseid emotsioone toovad asjad). Instrumentaalne
liikmesriigilt kuue rakendamisaasta jooksul mitut võtmedokumenti. Olulisimad neist on vesikonna veemajanduskavad, millest esimene tuli avalikustada aastatel 2009, teine ja kolmas tuleb avalikustada vastavalt 2015. ning 2021. a. Veemajanduskava projekt tuleb avalikustada konsultatsiooniks ning märkuste tegemiseks vähemalt aasta enne kavas käsitletava ajavahemiku algust. 4.Ökotsentrism ja tehnotsentrism, inimese ja looduse suhete tõlgendamine. Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest[1]. Looduskesksuse vastand on inimkesksus. Ökotsentrismiga kattub osaliselt mõiste "biotsentrism", nende eristus on kirjanduses sageli hägune. Mõned allikad väidavad, et ökotsentrism väärtustab nii elus- kui eluta süsteeme (ökosfääri), biotsentrism aga eelkõige elussüsteeme (biosfääri) Looduskesksuse rõhutamine on keskkonnapoliitilistes
sealse valitsuse loata. Norra ei ole seene kasutamisest ravimitoorainena sentigi kasu saanud. 11. Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus? (elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste protsesside ja evolutsiooni jätkumine) Looduse eksistentsiaalsest väärtusest Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: •The Nature Conservancy •WWF •Sierra Club •Loomaaiad 4 SLAID 1. Mis on keskkonna eetika? Keskkonnaeetika on filosoofiaharu, mis •käsitleb inimese suhet ümbritseva loodusega, •analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust 2. Mis on instrumentaalne väärtus? Instrumentaalne väärtus on kasutusväärtus (tooted, teenused, informatsioon, hingelis- psühholoogiline), seondub materiaalsete kasudega, mida inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides. 3. Mis on iseväärtus?
Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja praktikate Analüüsimiseks Rakenduseetika põhiprobleemid on: Suitsiidiprobleem, Eutanaasiaprobleem, Surmanuhtluse problem, Abordiprobleem, Keskkonna säilitamise problem
Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad.
konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi (nt. kutseeetika)või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt · meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika, · bioeetika, · spordieetika, · keskkonnaeetika, · ajakirjanduseetika, · internetieetika, · ärieetika, · röövlieetika, · külaeetika, · REKLAAMIEETIKA Kas eetika (ja moraal) sõltub kultuurist? · Eetiline subjektivism: Moraalihinnangvon igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). · Eetiline relativism: Teooria, mis ütleb, et see, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Pole mingeid absoluutseid