Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele
Tee ülesmäge on teekond iseenese juurde Me teame, kuidas siseneda e-riigi e-asutusse, oma auto tagaistmele, presidendi galaõhtule ja jumal teab kuhu veel. Aga kuidas vaadata iseendasse, seda me ei tea. Oma eluteel sammume üles- ja allamäge. Üles jõudes jõuame ka iseendani. Igal inimesel on siin elus teekond, mille ta peab läbima. Sellel teel tuleb teha palju otsuseid, mis võivad muuta inimese elukäiku. Eia Uus on oma teoses ,,Kuu külm kuma" öelnud, et ,, Mingil määral on elu labürint- valid selle tee, pöörad sealt, kõnnid mööda seda, kui äkki tuleb vastu sein. Pead tagasi minema ja teist teed proovima." Ühe otsustava valiku olen mina juba teinud. Selleks oli oma tuleviku valimine. Tuleviku valmise all mõtlen ma eriala valikut. Ma olen kindel, et ühe tee selles elu labürindis valisin ma õigesti. Praegustel gümnaasiumi lõpetajate on see otsuse tegemine alles ees. Olen suhelnud paljude oma koolikaaslastega, k...
Inimene on iseenda vang Tänapäeval jääb üha harvemaks neid inimesi, kes leiavad aega, tahtmist või jaksu analüüsida eneses peetavate lahingute ja lepingute põhjuseid. Otsides seletusi iseendas tegelikult toimuvale, võib nende tulemustes üllatuda. Mis tundub inimesele elus paratamatuna või mis on temast enesest sõltuv, paneb mõtlema, kas me peame või oleme vabatahtlikult iseenese vangid? Võiks arvata, et inimene on iseenda vang talle elus olemiseks vajalike tarvete poolest. Igal inimesel on omad vajadused, need võivad küll teistega võrreldes erineda, kuid enamjaolt on eluks olulisemad vajadused sarnased. Ilma toidu ja veeta ei oleks inimelu püsimine nii teoreetiliselt ega praktiliselt võimalik. See teeb inimese iseenda vangiks, kuna ta peab muretsema söögi, une ja ka järglaste tarvete pärast. Puhtast õhust ja armastusest ära juba ei ela
tahab juba kohale jõuda · Aastaajad erinevad · Liivis kahekõne, Ennos pole · Enno sümbolistlik, Liiv realist · Peategelase erinev saatus Enno arvates pidi kõik algama iseenese äratundmisest: ,,Iseenese juurest viib tee iga teise juurde, viib oma põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede
seisab. Taoismi põhitõdede raamat ,,Daodejing" õpetab meid elama kooskõlas energiatega meie sees ja ümber, ajastamist, täpsust, probleemide lahendamist, loobuma vastuseisust, õppima tundma teispoolsust jpm. Kõike seda järgides peaks ideaalis meie ellu rohkem rõõmu ja kooskõla tulema. Me õpime vaatama enda sisse, unustama selle lärmi enda ümber ja olema üle maailma segadusest. Nii leiame me iseenese sisemised rütmid ja sulandume loodusega ühte. Tao on eluaegne teekond ja selle järgimiseks peab olema palju kannatlikkust ja loobumist.
Teoreem: Ükski hulk ei saa olla iseenese elemendiks. Ühiselemendid annavad oma hulga. Iseenda elemendiks ei olda. ---------------------------- S-seotus aSb & bSc == aSc {0}=1 {0,1}=2 {0,1,2}=3 Iseenda elemendiks olla EI SAA aga iseenda osaks olemine ON KOHUSTUSLIK!!!!' Võrdsus= koosnetakse samadest elementidest ja kuulutakse samadesse kohtadesse. Akronüüm- näiteks $ märgi kirjutan sõnaga ORDINAALARV-ORDINAAL võrdlus. Jaguneb: nullordinaal, järgordinaal ja ordinaal.
Kuid sellise küsimuse arutamisel pole mõtet, kui inimese eluviis ei puuduta kedagi teist peale tema enda õvi ei pruugi puudutada, kui neil pole selleks soovi. 4) Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduse abil sekkuda 5) Kes iganes jätab täitmata üldkehtiva kohuse arvestada teiste inimeste huvide ja tunnetega, kui teda selleks ei sunni mingi veel tugevam vajadus või kui seda ei õigusta loomulik iseenese eelistamine lubatud piires, väärib selle eksimuseeest kõlbelist hukkamõistu, kuid mitte selle teo põhjuste eest ega inimese pelgalt isiklike puuduste eest mis võisid kaudselt selle teoni viia 3)Argumendid A1 Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. (sh.valida kahjulikke asju- otsustab ise)- võib veenda täiskasvanud inimest A2: Ühiskonna vahelesegamine tugineb üldistel oletustel-neid ei pruugi olla alati õiged. Inimene teab kõige paremini, mis on talle hea.
Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas,
Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine MARTIN LEISSOO 9.A Kuulmishäired Eestis Meedikute andmetel on Eestis mõni suurem või väiksem kuulmispuue ligi 12% elanikkonnast (~157416 inimest). Samas oleme paljude kahjulike mõjurite olemuse suhtes lubamatult napilt teadlikud või pigem iseenese suhtes hoolimatud. Tervelt üks kolmandik Eesti elanikkonnast viibib enam-vähem pidevalt müra kahjustavas mõjusfääris, olgu see siis pärit tööstusest, transpordist või olmest. Kuulmishäirete tüübid Kurtus- võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 7080 dB-st vaiksema kõne kuulmise võimetust. Nürmus- vaegkuulmine. Sellega inimest nimetatakse nürmikuks.
Keisri hull Jaan Kross Tsitaadid : ,,Armastus on kõigest vägevam." ,,Kui me mürgitame neid hällist saadik oma roomaisega,kuidas saame neilt siis nõuda, et meie heaolu oleks neile kallis ?" ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." ,,S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?" ,,Valitsus, kes käsib rahval päevast päeva palvetada isikute eest, keda terve maailm endastmõistetavusega vihkab, asetab kiriku kahtluse alla, et polegi tegemist kiriku, vaid politseiteatriga..." ,,Isegi keiserlikul võõrutamistaotlusel on rüütellikkuse helk..."
· Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . · Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. -Luulekogu on dekadentlik. -Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist n .agisev trepp, hingeldavad hauad · 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev" -Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Luuletuste analüüs · Luuletus ,,Poeet" - http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-poeet-heiti-talv -Looming üldiselt: Valdavalt on luule pessimistlik ja sünge. Autor tundub olevat pettunud maailmas ja inimestes. Välja võib lugeda ka irooniat.
ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib inimese tundeid, kuid tegelikult juhivad teadmised emotsionaalseid reaktsioone oluliselt harvem, kui võis oodata. Emotsionaalsed reageeringud on sageli automaatsed. Mitmed emotsinaalseid reaktsioone reguleerivad sotsiaalsed normid. Kontroll tundeväljenduste üle saavutatakse enese jälgimise kaudu, mille abil saab laps teadlikumaks iseenese seisunditest ja meeleoludest. Täiskasvanud saab toetada emotsionaalse kontrolli arengut lapsel, suunates last oma kehas toimuvat ning oma käitumist jälgima. Vestlused lastega tema kogetud tunnetest ja tunnete tundmaõppimine toetavad enesejälgimise arengut. Laps õpib ka erinevaid toimetulekuviise.
‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat – ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. TÄNAME KUULAMAST!
Eeva kiri Nikolaile (lk200) Eeva andis Karlile korvi (lk202) Jakobi & Anna pulmad (lk232) Jakobi poja matused (lk254) Jakob sai tütre (lk259) Anna ema tunnistas, et Anna isa on Laming (lk260) Timo surm 1836a (lk293) Jakobi teooria surma kohta (lk295) Matused (lk302) Karl käis Eeval kosjas, sai jälle korvi (lk305) Jakob räägi loo lõpust (lk306) ,,Välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahav midagi tähtsamat, jääb koju." (lk41) ,,Lihtsalt liiv jookseb läbi sõrmede ja saab otsa" (lk262) ,,See annab mulle võimaluse loota isegi siis, kui lootust ei peaks olema." (lk307)
7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6
Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust.
omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene. Kas Krõõdal oli tõesti õige aeg minna, ning jätta lapsed ja Andres üksi? Millal on üldse see õige aeg? Kas siis, kui elus on kõik tehtud, ning eemärk täidetud? Andres juurdles selle üle tihti, kas Krõõt läks ikka õigel ajal? Rahu selles teemas ei saanud Andres kunagi, tema jaoks tuli kõik liiga vara
liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike. Võibolla ka kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha on kuivanud kiviks,
Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal enam kui tarvis Iseenese kohta kirjutab Timo:"Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud." Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui
vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees." Vanasõnades on aga personifikatsioonid näiteks: ,,Ega töö
Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal enam kui tarvis Iseenese kohta kirjutab Timo:"Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud." Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui
Pisa torn Pisa Torn asub Itaalias Pisa linnas Pisa torn(itaalia keeles La Torre di Pisa) on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on mõeldud kellatorniks ehk kampaniiliks. See asub otse Pisa katedraali taga ja on üks kolmest vanimast Pisa Katedraali Väljakul baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178).Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku. Ehitus töid jätkati alles 1272. aastal Giovanni Pietro Orlandi ja Camposantsi eestvedamisel. Selle aegsed arhitektid püüdsid torni viltu vajumist takistada, ehitades vajumise poolel olevad seinad kõrgemaks, siis aga hakkas torn teisele poole viltu vajuma ning just see on peamine põhjus miks tor...
Andres ja Pearu- kaks kanget naabrit Anton Hansen Tammsaare teose ,,tõde ja õiguse" peategelased Andre ja Pearu on naabrid, kes ei suutnud ilma tülitsemata elada. Erilist kasu toomata jätkasid nad seda kuni oma surmani. Oli sel erilist mõtet või tegid nad seda ainult iseenese lõbustamiseks? Andre oli 30. Aastane sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale Vargamäe talu. Andres oli töökas ning kohusetundlik mees, kes nõudis taga ainult õigust. Tema õigus ei olnud teistele küll alati nii selge kui talle enesele, aga õiguse nõudmist ei lõpetanud ta kunagi. Tema õigusevajadus tekitas talle suuri probleeme oma naabri Oru pearuga, kes oli hoopis teist masti mees.
"Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. " "Tungla snamngud ei s sisu, vaid vastupidi - toovad sisu paremini nhtavale. " Leelo Tungal on ks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel soontes poeetiline keel. "Laenates Leelolt endalt: keel avaneb ta luules justkui "seesama "sesam"" . "Saab vaadata, kuidas on aja jooksul muutunud, rikastunud Leelo Tungla luule rhuasetused. Kuidas loodusluulesse on vaikselt kasvanud mtisklusi inimeste (nii iseenese kui teiste) ja kiksuse le. " Uueks teemaks Leelo Tungla luules on sotsiaalne tundlikkus. Tunglal on vga isiklik kuule, isiklikust elust. Tema luule on inimlik. Leelo Tungla luule mjub pihtimusliku ja intiimsena. Luulekogu "Tisminevik" sisaldab mrkimisvrset siirust ja vaimukust. Leelo Tungal on ks andekaimatest luuletajatest. Leelo tungla luuletus(1 neist) "Piparkoogisda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku keerab enda kannul ajaukse lukku Kik jb selja taha- kes kll mullust muudaks
teeb selle vastupidi hoopiski keerulisemaks · Naudi mediteerimist, kasuta meetodeid, mis sulle rahuldust pakuvad · Ära kuluta jõudu probleemide üle mõtlemisele -- las kogu maailm ootab! See aeg kuulub üksnes sulle · Püüa mediteerida kas või pool tundi päevas. Tee seda regulaarselt ning edu on kindel · Kaasa ka oma lähedasi · Kiida, armasta ja toeta ennast, sest sina oled üks nende hulgast, kes on julgelt ette võtnud riskantse teekonna iseenese leidmiseks Kasutatud kirjandus · https://www.google.ee/search? q=meditatsiooni+tulemus&ie=utf8&oe=utf 8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefoxa · http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon · http://www.hagal.ee/meditatsioon/heaenergia meditatsioon/ · http://www.annaabi.com/DESCARTESmeditatsioonid m71034.html
koolis kuulnud, et peab isa sõna kuulama, ja mina tahan sellele minna, keda taat oma tarkusest mulle annab!". Peeter saab teada, et Enn oli teda odra tehinguga petnud ja ei taha Maiet nüüd Ennule enam anda. Peeter saab väga vihaseks, et Ennu nii lihtsalt uskuma jäi. Enn ütleb Peetrile, et ta peab laenatud 125 rubla Ennule tagasi maksma või võtab Maie endale. Kui aga Enn Maiet ei saa, siis peavad kõik Mäeotsa talust lahkuma. Anne räägib vihsaelt Peetrile, mis ta kõik iseenese tarkusega teinud on. Maie ütleb Peetrile sõnad, mis ta enne Märdiga paberile kirja pani. Peeter on segaduses ja arvab, et Maie tahab nüüd Ennu kahe käega vastu võtta. Enn tuleb talusse Maiet ära võtma. Teda aga ootavad ees vallavanem ja kirjutada, kes tahavad Ennu nuhtluse ja pettusepalga alla heita. Märt aitab Peetrit raha (125 rubla) ja odraga. Peeter lubab Maie Märdile.
meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine. Lisaks veel mudelite, mille abil inimesed mõtlevad, lahti seletamine. Välja tuua mõningad vastuolud ning üleüldiselt seletada ja selgemaks teha peitmudelid. Peitmudelid, mis peituvad meie filosoofilises tegevuses.
". Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Seda ta mõistab kui on vaimse küpsuse saavutanud- teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu. Lapsevanemad on tähtsad lapse enesehinnangu tekkimise juures. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid
vaesestub vastuoluvaba ja seetõttu ainuvalitseva partei dogmaatilise valitsuse all. [opositsiooni on vaja] 5. Demokraatlik sotsialism defineerib, kontrollib ja konsituteerib end alt ülespoole; sellepärast eitab ta keskkommunismi ülemvõimu. Tema sihiks on sotsiaalselt määratud baasidemokraatia ühiskonna kõigis sfäärides. Pelgalt formaalsest demokraatia mõistest ei saa talle piisata; sest formaalse demokraatia hiilgenumbrid (sõnavabadus, turumajandus) on tõestanud oma küsitavuse ja iseenese kummutanud (on lihtsalt manipuleeritavad). 6. Demokraatlik sotsialism on defineeritud ainult oma algetes. Vajadus teda defineerituna näha suureneb sestpeale kui on ilmnenud mõlema suurriigibloki moraalne pankrot ja poliitilise süsteemi lagu. 7. Demokraatlik sotsialism ei ole dogma. Et ta ei kirjelda lõppsihti ja et eilsed sihid võivad homme pidureiks olla, peab ta end ikka uuesti defineerima. [on paindlik]
Ideaalide otsimine ja realiseerimine, seksuaalsuse teke, enese otsimine. Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu
Kellede ainus soov on, et kogu maailm teaks ja tunneks neid. Ja oma kuulsuse on nad saavutanud kas siis oma keha või rumalate mõtteavalduste abil. Möödunud suve lööklause oli ,,Ma ei ole tühine inimene, tühised inimesed on võib-olla Kolga-Jaanis". Ja need ,,tühised" Kolga-Jaani inimesed püstitasid monumendi, mis sümboliseerib kogu Eesti väikeseid-tühiseid inimesi. Tõeliselt suur tegu nende poolt naerda iseenese üle. Väikesed inimesed ei saa kunagi ise aru, et nad on väikesed. Küll aga saab sellest aru rahvas, kellele meeldib väikesi inimesi aasida. Eriti Interneti kommentaarides. Aga nöökijad ei saa aru, et ka nemad ise on sel juhul väikesed. Suur inimene ei pööra väikestele inimestele tavaliselt tähelepanu, kui just väike inimene seda ise ei põhjusta. Väikesed inimesed tuleb rahule jätta ja neist mitte välja teha
kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses mina (ma) meie (me) sina (sa) teie (te) tema (ta) nemad (nad) Enesekohased asesõnad refleksiivpronoomenid näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud.
kuna need ei andnud vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada. Descartes'i meelest ei saa usaldada autoriteete, sest ka autoriteet peab millelegi tuginema. Jumalal on Descartes'i filosoofias väga tähtis koht. Teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias. Descartes'i filosoofia järgi on iseenese olemasolu ainus, milles kahelda ei saa. Tema arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi. Descartes avaldas õpetuse, mis seisneb hinge ja keha eraldatuses. Ta on öelnud, et tema, s.o hing, mille tõttu ta on see, mis ta on, on täiesti erinev kehast, ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mida ta on.
Teistlaadi abstraktsuse all mõtles Hegel otsustust. Mõistus tõlgendab meeltega vastu võetavat tõena ehk predikaadiga defineeritakse subjekti. Predikaadi puuduseks on aga see, et ta ei ole subjekt ehk ei tunneta subjekti tegelikku olemust. Minu arusaama järgi ei ole võimalik objekti defineerida puhtalt tema omaduste puhul, sest see ei ütle meile midagi objekti tõelise olemuse kohta. Meie mõistuse loodud definitsioon ei määratle tegelikult objekti kuna objekt on iseenese olemasolu aluseks. Lisaks ei ole võimalik ühest subjektist saadud kogemuste põhjal teha üldistust kõikide subjektide suhtes. 3. Ideed eksisteerivad kõikides asjades. Idee on see, mis annab asjale olemuse ehk näitab mis ta tõeliselt on. Ideed on igavesed, nad on kui asjade hinged, mis eksisteerivad ka peale seda, kui asju endid enam ei ole. Ideed on üldiselt määratlemata ning nende määratlemine toimub idee seostamisel tema objektiga. Idee pole nähtav, aistingutega
· Sõltuvus uimastitest Tolerantsuse teke; nauding saab teistest vajadustest olulisemaks · Aktivatsioonitase ja uni Psüühilised funktsioonid on ööpäeva jooksul erineval määral mobiliseeritud Optimaalne aktivatsioonitase http://www.flatworldknowledge.com/node/28857#web-28857 Kultuuriline motivatsioon · Arengumotivatsioon · Saavutusvajadus Enesele suunatud Püüdlused oma võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks Uudishimu Kontrollitunne Tunnetuslik ebakõla http://www.tutrin.com/ Saavutusvajadus (David McCelland) http://www.bbc.co.uk/blogs/adamcurtis/2009/10/kabul_city_number_one_part_3.html Saavutusvajadus (David McCelland) Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostuse- vajadused Kultuuriline motivatsioon
Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Visnapuu; Tähtis oli oma loova vaimu ·Gailit avaldas "Sinises tualetis Under; avaldamise võimalus. Ei nõutud daam" Adson; publikult tähelepanu, sest loodi ·taastati maailmasõja aastail Tuglas; eelkõige iseenese jaoks ilma kellegi vaibunud kirjanduselu ja käivitati Gailit; muu peale mõtlemata. kirjastustegevus Semper; ·leevenduseks ja kontrastiks aja Oks; raskustele Koort; ·armastusluule viimine uuele tasemele
Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris...
ning eneselegi teadmata elavad elu, mida nad elada ei taha. Näiteks Sofi Oksaneni romaanis „Puhastus“ töötab Zara prostitutsiooniäris. Ta ei ela sellises maailmas vabatahtlikult, vaid teda ähvardatakse pidevalt surmaga. Zara elab teiste inimeste võimu ja mõju all, kuid tal pole valikut. Ta peab tegema nii nagu kästakse. Üksi on ta liiga nõrk, et vastu astuda oma ülemustele. Tihtipeale arvatakse, et üksi on siin maailmas raske midagi muuta. Kui väga tahta, on kõik võimalik. Iseenese maailma saab muuta vaid inimene ise. Tuleb leida endas see jõud, mis aitab võidukalt lõpuni minna. Maailmavaade on täpselt selline, milliseks inimene selle kujundab või kujundada laseb. Selleks, et meil ei tekiks probleeme iseendaga ning raskuste ületamisega, peaksime jääma endale alati kindlaks. See, mida inimene ise arvab, on alati kõige õigem. Maailmavaade on see, mis meist teistest eristab. Inimene peaks elama oma põhimõtete järgi, kuid vajadusel olema valmis neid ka muutma
harjutamist, eelkõige püsivust, sest esimeste tantsutulemuste nimel tuleb kõvasti vaeva näha. Vormisolemiseks tuleb harjutada võimalikult sageli. Steppida ei saa igasuguses riietuses,enamasti kantakse uhkeid tantsukostüüme Stepptants on loominguline tegevus. Kindlate tantsuelementide järjepidev kordamine ei ole veel stepp. See on komplekt kõigest korraga, mida vastavalt vajadusele ja rütmile muudetakse ja arendatakse. Stepptantsu ei saa õigesti õppida iseenese tarkusest. On kindlad nõuded ja nipid, millele oskab tähelepanu pöörata ainult kogenud treener. Päka ja kontsa alla on kinnitatud stepirauad. Algselt olid need puust,20.sajandist metallist Stepikingadel on alati nahktallad, sest kumm summutab heli Kõva ninaosa nagu balletisussidel võimaldab stepikingadega ka varvastantsu teha Raudade kinnitamiseks kasutatakse ühte või mitut kruvi. Treeningute ajal on need keeratud sügavale
ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha. Sarnaselt mõtlemapanev on arutlus motivatsioonist grupimõtlemise ja enesevalitsuse kaotamise taga. Le Bon toob välja peale surutud vastutuse ja iseenese tähtsusetuse tunde kui inimesele omase eksistentsiaalse ängi, mida hulga osaks olemine ajutiselt leevendab. Tekkis seos hilisema aja psühhoanalüütiliste teooriatega, ja tõsi on, et näiteks C. G. Jung ka sarnase idee oma töös esile tõi.
,,Mässav inimene" A. Camus Maailmas on võim ja mäss, viha ja kättemaks, võit ja suursugusus, kaotus ja leppimine, õnn ja õnnetus maailmas on inimene. ,,Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on. Küsimus on selles, kas peab tema keeldumine ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamisele, kas igsaugune mäss peab lõppema üleüldise mõrva õigustamisga või suudab ta hoopis, pretendeerimata seejuures Süütusele, mis nagunii poleks võimalik -, avastada mõistuspärase süüdioleku pritsiibi." (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24) Camus püstitab küsimuse, et kas inimese keeldumine peab ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamiseni. Inimene tahab olla parem, targem ja ilusam. Otsides omale iidoleid, soovivad enamus olla
Võiks ju vesta hunnituid lugusid sellest, kuidas inimesed on oma elu ala leidnud: 35-aastane projektijuht õppinud puutöömeistriks, 55- aastane finantsanalüütik läinud õppima maastikukujundamist, et oma maamaja korda teha ja seejärel läinudki teise valdkonda, laulja hakanud raamatupidajaks. Ameti otsimine võib kesta tegelikult kogu elu ja on üks tähtsamatest otsustest. Õigus vabalt valida tegevusala annab seega igaühele õiguse kujundada oma elu iseenese soovide kohaselt. Kahjuks ei lähe kõik soovid täide ning mõned unistused jäävad täitumata, sest pole võimalik takistustest üle saada. Nii on ka ametivalikuga. Mõned leiavad ameti kogu eluks, mõnedele on see ainult unistus.
(,,Dorian Gray portree") 24. Oscar Wilde : ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada" 25. India vanasõna : ,,Kus on küllus sõnadest, seal on põud mõtetest". 26. ,,Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema." - Napoleon I 27. ,,Tuleb ikka arvata enne inimestest kõige paremat, kuni pole päris kindel, et nad on kurjad." Albert Kivikas, ,,Nimed marmortahvlil", 1936 28. ,,Peab võitma ainult iseenese, siis on võidetud ka vaenlane." Albert Kivikas, ,,Nimed marmortahvlil", 1936 29. Õnn ei teki iseenesest vaid selle nimel tuleb vaeva näha.
kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve
eriti jõukas ei olnud, ta tegi päevast päeva rasket tööd, saamata nautida oma kätega tehtut. Naabrimees Oru Pearu oli aga üsna heal järjel, naine teda aga ei armastanud, kuna tal olid omad pahed, ta lasi kõik ära teha oma sulastel, vastupidiselt oma vihavaenlasele Andresele. Raamatus toimuvatest sündmustest on selgelt näha, mis teeb tegelikult inimese õnnelikuks, kellele ei ole just kõige rohkem antud. Oluline on ligimeste lähedus ja iseenese püüdlikkus kuskile jõuda. Eluheidikud, kes elavad päevast päeva tänavatel, ööbivad lageda tave alla või saavad öömaja selleks ettenähtud asutustes, proovivad oma eludega kuidagi toime tulla. Nad ei muretse arvete maksmise pärast nagu need inimesed, kellel on oma kodu ja kindel töökoht. Eluheidikud on vaesuse viimasel piiril, enam hullemaks nende jaoks minna ei saa. Samas on nad rikkad selle poolest, et neil puuduvad tööinimese argipäevamured. Nad
sõltumatu alus teiste kultuuride kritiseerimiseks, siis peaksime olema teiste kultuuride moraali suhtes sallivad (see võib ära hoida paljud konfliktid). ERi vastu räägib see, et sellel lähenemisel on oht kalduda anarhistlikule individualismile. 9 4.5. Relativismi kriitika Võib hävitada ühiskondlikku stabiilsust ja väärtushinnanguid. Selle ismi äärmuslikuim variant võib viia anarhismini, kus igaüks elab iseenese moraali järgi. Puudub mõõdupuu erinevate seisukohtade ja kultuuride hindamiseks. 10
See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle Andri Kaaremäe On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud, et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb
Ma arvan, et küsimused on olulisemad kui vastused, sest ilma küsimusteta ei saaks olla vastuseid. Küsimused panevad inimesed mõtlema, mõtlema vastustele. Näiteks Vana-Kreeka õpetlastel oli kombeks vastata oma õpilaste küsimustele küsimustega, sest see pani õpilased mõtlema. Iga küsimus, mis õpetlaselt küsiti, sai vastuseks uue küsimuse, kuid selles uues küsimuses oli alati vihje vastusele. Nii kasvasid inimesed, kes oskasid küsida iseenese küsimuste kohta küsimusi, et leida õigeid vastuseid. Et ISE leida õigeid vastuseid- sest ise millegi avastamine, järelduste tegemine arendab inimest ja tema mõtlemist- see on ülioluline. Ma arvan, et see teeb inimese väärtuslikumaks, targemaks, huvitavamaks. Ma arvan, et see unistuste õpetaja võiks olla salapärane inimene, huvitav inimene, keegi kes oskab igas olukorras õigesti käituda. Ta teaks, mis on elu, nagu päris- päris elu, kõigi selle murede ja rõõmudega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
