TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4 1. OHT.....................................................................................................................................4 1.1 VALETÖÖASEND...........................................................................................................4 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2
kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid, teabest arusaamine ja meeldivama valik. Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele, et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad ratsionaalsema väljundiga. Mõjutustega kaasneb ka see et poolt olevad argumendid on lihtsamaskeeles esitatud ja vastukäivad raskemas keeles. Põhjus on see et lihtsam keel on kergesti meelde jääv ja raskem keel tavaliselt kustub mälust.
......................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.2. Psühholoogilised mõjud.......................................................................................................6 2.2. Psühholoogilised mõjud.......................................................................................................6 2.2. Psühholoogilised mõjud.......................................................................................................6 2.2. Psühholoogilised mõjud............................................................................................
Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon. Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid. Mis motiveerib lapsi ja täiskasvanuid spordiga tegelema? Sisemine motivatsioon: spordi tegemise nauding. Väline motivatsioon: sõltuvus tunnustusest ja premeerimisest. Kompetentsuse tunde vajadus. Isiksuse mõju motivatsioonile. Saavutusvajadus. Treeneri võimalused motivatsiooni tõsta ja alal hoida. 2.2. Treener kui grupi liider (2 tundi)
Kommunikatsioon on dünaamiline protsess , mis ei seisa paigal ja on kui üks staatiline üksus. See on pidevalt jätkuv ja ilma kindla lõpu ning alguseta. Kommunikatsioon kandub edasi ringlevalt. Kommunikatsioon on kordumatu sarnasusega ja kommunikatsiooni mõju on võimatu ette ära proovida. Seda ei saa ka tagsi pöörata algusesse. Kommunikatsioon on üsna kompleksne ja võimaldab palju kommunikatsioonivariante. Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile , kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves , mis inimlikustab antud teabe. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt
tootmisel kasutatakse palju mõõtmeid: pikkus püsti seistes, silmade kõrgus, õlgade kõrgus, sõrmede kõrgus, kõrgus istudes, silmade kõrgus istudes, puusade laius, sõrme pikkus jne. Tihti on otstarbekas, et toote mõõtmed sobivad 95% inimestele OPTIMAALSED TÖÖKOHA NÄITAJAD OPTIMAALSED TÖÖKOHA KÕRGUSED TÖÖKOHTA MÕJUTAVAD TEGURID Füüsikalised tegurid Keemilised tegurid Bioloogilised tegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid TÖÖKOHA FÜÜSIKALISED TEGURID Füüsikalised tegurid on: õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon, Ioniseeriv- ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid. TÖÖKOHA KEEMILISED TEGURID Keemilised tegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
KUIDAS SÄILITADA TURVALIST KESKKONDA Turvaline keskkond Kuidas tagada turvaline keskkond? Millest sõltub ohutu keskkond? Eesmärk ELUKAAR Lapse-ja noorukiiga Täiskasvanu- ja vanuriiga Elamistoimingu mudel Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis-majanduslikud tegurid Bioloogilised tegurid Meelte teravus Kaitsemehhanismid Psühholoogilised tegurid Intellekt Hoiakute kujunemine Kuritarvitamise ohvrid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuuride erinevused Religioon Keskkonnategurid Kliima Loodus Turvalisus kodus Poliitilis-majanduslikud tegurid Riik ja kodanik Kokkulepped Õendusabi võimalused Ruumid
Terviseedendu s töökohal Eriala:Teenindaja Anastasia Sarkissova,Alesja Ivanova, Kärolin Lättemaa,Anna Maslova Ohtlikud kliendid Ohud ja riskid: · Rööv · Mõrv · Väljapressimine Ohtlikud kliendid Meetmed ja ennetustegevused töövõime säilitamiseks: · Paigaldada kaameraid · Värvata valvureid Psühholoogilised ohutegurid Ohud ja riskid: Rasked kliendid Emotsionaalset kurnav Psühholoogilised ohutegurid Probleemi otsus: · Psühholoog või sotsiaaltöötaja Füüsikalised riskid Ohud ja riskid : · Libastama · Põletama ennast kuuma asjuga · Juhuslikult lõikama ennast Füüsikalised riskid Meetmed ja ennetustegevused töövõime säilitamiseks: · Hoiatusmärgid · Esmaabikapp · Esmaabi kursused · Tähelepanelikus, olla ettevaatlik Füsioloogised riskid Ohud ja riskid : · Füüsilise töö raskus · Sama tüüpi liigutuste kordumine
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetme...
Riskianalüüs Füüsikalised omadused: a. Müra b. Õhutemperatuur ja niiskus c. Kõrge või madal õhurõhk d. Valguse puudus e. Tehisvalgus f. Temperatuur Füüsikalised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tehisvalgust saab parandada rohkemate valgustite abil kui on kehv. Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud m...
1 Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, hinnatase jne Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid
· Normaalelastsusega tooted (hinna ja nõudluse suhteline muutus on võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused; · Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli ostetavad tooted, näiteks esmatarbekaubad; · Jäiga elastsusega tooted (nõudlus ei sõltu hinna muutusest ) hädavajalikud tooted/teenused, näiteks ravimid. 4. Psühholoogilised hinnapiirid. Millised on ohud brändile hinnasooduskampaaniate liigsel kasutamisel? Tarbija teadvuses eksisteerivad igas tootegrupis psühholoogilised hinnapiirid ning teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti. Selleks, et madalaima psühholoogilise hinnapiiri lähedal suurtes mahtudes müüa, peab toodet turunduskommunikatsiooniga toetama 5. Nõudluse muutuste erinevate tüüpide kirjeldused. 6. Kuidas liigitatakse vajadusi? primaarsed/pärilikud:
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult. Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: • füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja
Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis tööd .................................................................................... 8 6) Töökoha ohutegurid ..................................................
Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada. Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? Lahendamatuid probleeme pole olemas,puudub lihtsalt oskus nende lahendamiseks. Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust))? Kui probleem näib lahendamatuna, Siis tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel ()vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel: probleemi mitme aspekti ebaobjektiivne hindamine, mille tagajärjel võib mõttetegevus kulgeda vales suunas.Liigne tähelepanu mõnele probleemi üksikaspektile.Matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine.Andmete saamise aeglus püsimälust. Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid.Ignoreeritakse
neid diagnoosida, haigeid ravida ja tervis taastada. Tervisesüsteem hõlmab kõiki ressursse, osapooli ja nende tegevusi, mille esmane eesmärk on edendada, taastada või säilitada tervist Rahvastiku tervis- on haiguste ennetamise teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks, vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste läbi. 3. Tervisemõjurid- mõiste, liigid (bioloogilised, psühholoogilised sotsiaalsed), tasandid, levinumad mudelid. 4. Tervise biopsühhosotsiaalne mudel, selle erinevus ja eelised võrreldes bioloogilise/meditsiinilise käsitlusega. Erinevus: Bioloogiline ,meditsiiniline käsitlus: lahutas keha ja vaimu (body/mind), näeb haiguste tekkes ainult biomeditsiinilisi faktoreid, kujutlused ja emotsioonid ei mõjuta kehalisi haigusi. haiguse põhjuseks kas välised (füüsikalised, keemilised, bioloogilised,
Eraelulised pinged ja muutused Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel Mis võib põhjustada tööstressi? Tööstressi võivad põhjustada psühholoogilised ohutegurid (vaata eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur Stressi sümptomid on Väsimus Peavalu Lihaspinged Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud
Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad Libretodel suur rühk Kõnelaul on retsitatiivi asemel Meelelis-reaalse maailma kujutamine eesmärgiks 4kordne orkester Rahvuslikud traditsioonid Ooper jaotus stseenideks mitte numbriteks Orkestri üle valitses laulja vokaalselt Orkestratsiooniarengus joonistuvad välja Psühholoogilised nüansid joonistuvad välja psühholoogilised nüansid meloodialiinis ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nabucco" ,,Rigoletto" ,,Macbeth" Ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus" Chopin Liszt Õukonnatants- poloneed Monotematism- 1 teema
Tervislik töökeskkond Melita Skljar PK-14 Aino Juurikas Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad 1.füüsikalised, 2.keemilised, 3.bioloogilised, 4.füsioloogilised ja 5.psühholoogilised (ohu)tegurid Nimetatud tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tervislik töökeskkond Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne. Mis mõjutab töökeskkonnas (pagarikojas) meie tervist? Töötaja (pagari) tervist mõjutavad peamiselt : füüsiline koormus, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, tehnoloogilise protsessi ...
Töökeskkond Abimaterjalid: http://viko.vkhk.ee Aivar Kalnapenkis 04/23/17 1 Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ü...
Immuunsusprotsessi on võimalik lühidalt kirjeldada tema nelja põhitüübi kaudu (loomulik passiivne immuunsus, loomulik aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud passiivne immuunsus). Vaktsineerimine. V Soki fenomen Põhiliselt on sokk vereringehäire. Kaitsemehhanism haiguste ja vigastuste vastu. Minestamine. Ehmatus (närvipinge). PSÜHHOLOOGILISED TEGURID TKSi psühholoogilised tegurid on tihedalt seotud inimese intellektiga. Kuidas? Teie täpsustav kommentaar! Intellekikahjustustega (trauma, vanurid, geneeteline,haigused) inimesed pole alati võimelised omanadama vastavaid teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. See muudab erinevate õppimispuuetega inimesed sõltuvaks teiste inimeste kaitsest ja järelvalvest, laste eest vastutavad nende vanemad ja õpetajad. Tooge näiteid järgmiste tegurite kohta: 1
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures.
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · Füüsikalised · Keemilised · Bioloogilised · Füsioloogilised · Psühholoogilised Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism.
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest
Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see eeldab rohkesti arvuti kasutamist. Kasutan õppekohta ka muudeks tegevusteks (lugemiseks, kritseldamiseks, vaba aja sisutamiseks internetis).
üsna keeruline tegeleda ennetustegevusega, kuna põhiliselt on võtmeküsimuseks tööde organiseerimine ja ettevõtte tegevuse lõpptulemus. Kui tööandjal õnnestub välja selgitada, et tööstress mõjutab oluliselt lõpptulemust, siis hakkab ta otsima ka lahendusi. Järjest populaarsemaks on hakanud muutuma psühhosotsiaalsete ohutegurite teema. Kas see jääb tulevikus üldise terviseedenduse mängumaaks või töötervishoiu ja tööohutuse teemaks, näitab aeg. Igal juhul on psühholoogilised ohutegurid teema, millest rääkida on palju, jutud võivad olla keerulised, aga reaalselt sellekohast ennetustegevust arendada on oluliselt keerulisem Aleksander Suia
mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused Liigsöömist seostatakse vanemate käitumisega, kes last valu või mure puhul lohutavad maiustustega. Aja jooksul saab see harjumuspäraseks ning õpitakse selgeks, et toit aitab leida lohutust. Lapsed, kelle keha ja kaalu pidevalt kommenteeritakse, on suure riski all ning väga haavatavad, samuti need, keda on lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud. 3. Psühholoogilised põhjused Õgimise vallandab sageli viha, mure, üksildus, vahel ka õnnetunne. Depressioon, enesekontroll, raskused tunnete väljendamisel, madal enesehinnang, üksildus, rahulolematus oma kehaga võivad tekitada kompulsiivset toitumishäiret. Mõned inimesed söövad kompulsiivselt enne dieedi alustamist. Uurimused on näidanud, et liigsöömine tabab sagedamini sportlasi, kelle keha on publiku silme ees. [1] 2. Tunnused ja sümptomid
2. Tulekahju 1 2 5 3. Kukkumisoht 1 2 5 4. Müra 2 2 5 5. Puhkepausid 1 1 5 6. Valgustus 2 3 5 7. Bioloogilised ohutegurid 2 2 5 3 8. Psühholoogilised ohutegurid 1 1 5 4 2. ANALÜÜS Sisekliima ohuteguri puhul on oht tervisele ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud. Suuri temperatuuri kõikumisi ei esine. Talvel soe ja suvel jahedam. Harva võib esineda, et suvel tekib tuuletõmbus kuna klassides on umbne. See võib tuua esile haigestumisi
Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. [2, lk 19] 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsiline raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. [1, lk 37] Psüühiline koormus Kõige suuremat psüühilist koormust põhjustavad info läbitöötamine, parima variandi valimine ning toimimine sellele vastavalt. Näiteks kontoritöö: arvutamine, lugemine, kirjutamine, info vahetamine vestluse teel
MIS ON? Anoreksia sümptomid ilmnevad inimesel, kes ei suuda dieedi ja treeningutega oma kehakaalu kontrollida. SÜMPTOMID: 1) Psühholoogilised häired. Tihti on need haigust algatavaks teguriks. Tegelikult väga alakaaluline inimene kujutab ennast paksuna. Anoreksiahaiged on väga leidlikud toidu peitjad ja hävitajad, kuna nad ei taha seda süüa. Patsiendid arvavad, et nad ei suuda ümbritsevat maailma kontrollida ning pidev hirm kontolli kaotuse üle sunnib neid väga tugevalt korntollima oma sisemaailma. See viib neid vaikselt sotsiaalelust eraldumiseni. (Rolla, 1998)
Carl Mattias Räägel Emil Orub Toodetakse "Ephedra sinica" noortest kuivatatud võrsetest. (Mahuang) Taime mahla on kasutatud ka vanas Indias eluveena. Saab ka teistest taimedest, Nt : "Sida cordifolia". Psühholoogilised kahjustused Terviseprobleemid Lühiajaline tulemus Efedriin on ecstasy tooraine. Sarnaneb amfetamiinile ja adrenaliinile. Eestis on see keelatud, sest ilmnes ka surmajuhtumeid. Tänapäeva ravimites, Nt : nohuravimid Kulturismis Kasutatakse sporditoodetes toidulisanditena.( u 1/3 maailmas toodetavatest spordi toidulisanditest)
..........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtusin sellest, et see oleks mulle sobiv ja mul oleks mugav seda refereerida. Eelkõige jäi see teema mulle silma selle pärast, et abort on paraku
( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD 1
, tegutsemise ja ajalooga. · Ettevõtte tegevuse lühikirjeldus. Ülevaade ettevõtte toodangust ja teenustest sh. lisateenused. · Tutvumine ettevõtte töökorraldusega (töötajate töövahetused ja tööajad, ettevõtte juhtimine ja alluvusvahekorrad (võimalusel juhtimisskeem), töösisekorraeeskirjad). · Oma töökeskkonna ohutegurite hindamine (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ohutegurid). · Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate töötajate väljaõpe. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus. · Muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms. · Jäätmete teke ja liigitus. · Keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine. Mina olin praktikal................ . Praktika toimus (aeg). Praktikal täitsin ......
töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Sellekohta saabki lugeda alljärgnevast referaadist. 3 Ehitusplatsil varitsevad ohud: Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (Redelitelt, tellingutelt, upitades, kaitsevarustuseta); - Kukkumine samal tasapinnal (Märjad põrandad, juhtmepuntrad maas);
.........6 2.1.5 Kuumarabandus...................................................................6 2.1.6 Uppumine............................................................................7 2.2 Keemilised ohutegurid...................................................................7 2.2.1 Tulekahju avastanud isik on kohustatud..............................8 2.3 Bioloogilised ohutegurid................................................................8 2.4 Psühholoogilised ohutegurid..........................................................8 3.Kaitsevahendid......................................................................................9 3.1 Töökeskkonnavoliniku kohustused................................................9 4.Esmaabi...............................................................................................10 5.Kokkuvõte...........................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid on tarbijate Psühholoogilised mõjurid ja ostukäitumist muutvad tegurid vajadused ning motiivid Keskkonna mõjurid- kultuur, Tarbija ostuprotsess - Tarbija sotsiaalne klass, grupi mõjud ja ostuotsustusprotsess algab enne perekonna mõjud otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Individuaalsed mõjurid on ressursid ja vajadused Tarbija rahulolu kujuneb
ELAMISTOIMINGUID MÕJUTAVAD TEGURID Jelizaveta Kalinina Õ14-2 VIIS PÕHIGRUPPI: 1)Bioloogilised 2)Psüholoogilised 3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ...
SÖÖMINE JA JOOMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Rinnapiim kaitseb imikut nakkuste ja allergia eest Vähendamine soola ja suhkru tarbimist Oluline füüsiline aktiivsus Vanuritel väheneb söögiisu. BIOLOOGILISED TEGURID Suu ja hammaste seisund Seedesüsteemi korrasolek Võime toitu/jooki iseseisvalt valmistada Neelamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Kaalukontroll anoreksia/rasvumine Teadmised toiduvalikust ja tervisest Toidu serveerimine Alkoholisõltuvus Toiduhügieen SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Perekondlikud traditsioonid Kultuurilised erinevused Religioon KESKKONNATEGURID Inimese elukoht geograafilises mõttes Võimalused toidu hankimiseks ja kasvatamiseks Toiduainete säilitamine Vee kättesaadavus Miljöö tähtsus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Toidu muretsemiseks ei ole piisavalt raha Inimeste abis...
Inimeste olemus: Individuaalsed erinevused Tajumine – valikuline tajumine vastavalt inimese enda väärtustele Isiku terviklikkus – oskused ja teadmised + eraelu + emotsionaalsed ja füüsilised omadused Motiveeritud käitumine Soov osaleda Isiku väärtus Organisatsiooni olemus Sotsiaalsed süsteemid – psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasus; psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid staatus. Sisemised vajadused ja rühmakuuluvus. Vastastikune huvi – vastasikune vajalikkus ja huvi = mõlemapoolne kasu. Eetika – eetikakoodeksid, eetilised väärtused, eetikakoolitused, töötajate tunnustamine. Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kolmest kontseptsioonist – organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis on moodustatud vastastikuste huvide baasil ja nad peavad inimesi kohtlema eetiliselt.
KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle se...
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak · Neli kaaperdatud lennukit · 3000 hukkunut · Lääs pole maailmas üksi · Vandenõuteooria? Täname kuulamast! ...
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
