Roland Barthes. AUTORI SURM Oma novellis ,,Sarrasine" on Balzac ühest naiseks maskeeritud kastraadist rääkides kirja pannud järgmise lause: ,,See oli tõeline naine oma äkiliste hirmude, alusetute kapriiside, instinktiivsete ärevushoogude, juhuslike julgusesööstude, väljakutsuva oleku ning peene tundeeluga." Kes nii ütleb? On see novelli kangelane, kes ei soovi ära tunda naise maski taha peitunud kastraati? On see inimene Balzac, kellel isikliku kogemuse põhjal on kujunenud oma käsitus naisest? On see autor Balzac, kes väljendab ,,kirjanduslikke" ideid naise olemuse kohta? On see universaalne tarkus? Romantiline psühholoogia? Seda on võimatu teada saada -- sel lihtsal põhjusel, et kirjutus tähendab igasuguse hääle, igasuguse päritolu hävitamist. Kirjutus on see määramatus, ebaühtlus, kaudsus, kus läheb kaotsi meie subjektiivsus, on see mustja-valge, kus kaob igasugune identiteet, alates kirjutava keha enese omast. Ilmselt on see a...
reeglistikust väljas, vastaspool on ühsikonna reeglitega kooskõlas hea/halb jne tsvilisatsiooni m õiste/kaos, kõrb, tühermaa loo ülesehitus klassikalised (3050) peakangelane kuulus ühiskonda ja astsus vastu selle, kes asus väljaspool, seaduse kaitsmine (The ATeam) ja professionaalsed vesternid(6070) binaarsete opisitioonide t ähenduse loogika muutumine peategelane v õitleb korrupeerunud maailmaga, seaduse korrupeerumine, krimikirjandus Roland Barthes (19151980) *"Mütloogiad" 2osa I osa ühiskonna nähtuse terav kritiseerimine (mänguasjad, maadlus, striptiid, pesupulbrireklaamid), II müütide konstrueerimine, keeletasand, *erinevus CLS LS ei k äsitle võimusuhteid, aga B käsitleb keegi paneb müüte kokku, kellegi huvid on mängus, pannakse midagi tähendama argimüütide loogika k õike seda, mdia on konstrueeritud esitatakse inimestele, kui midagi loomulikku ning olemuslikku (müüt homoseksuaalsest
Autori Surm R. Barthes 2011 Balzac arutleb selle üle, et kas Autor väljendab end igas loos kui antud karakter või väljendab ta igas loos kui iseennast või hoopis üldsuse arvamust..? Eri aegadel on Autori surma mõistetud erinevalt. Lähtudes sellest, et kui Autor jutustab ilma mingi konkreetse eesmärgita, pannes tähti ritta kui suvalisi sümboleid leiabki aset Autori surm, sest Autori hääl kaotab päritolu, mõtte. Primitiivsetes ühiskondades on Autor kui jutu vahendaja. Suurima tähtsuse autori "isikule" omistas positivism. Autor püüab ühildada oma isiklikku mina oma loominguga. Seepärast otsitakse erinevate autorite loomingu eripäradele selgitust autori isiklikest omapäradest, olles see kui sama autori isiklik seisukoht või arvamus mida püüab autor väljendada ja teisteni viia. Mõned autorid on aga üritanud eelnevale seisukohale vastu hakata. Nt Mallarme üritas asendada keele valdajat keele enesega, pidades sellega kõnelejaks k...
ja treenitud, õige riietus, aksessuaarid, päevitunud, tennise reket käes. Väline sisaldas võltsi sisemaailma, mõõdukas kirglikkus, hoolivus. Mitte midagi sõltuvuslikku, kontrollitud kirg. Nn sole muusika sai siis alguse ja ilme. Mustanahaline pop muusika elektrifitseeritud. Sole hingeline. Valgenahalised hakkasid sole mussi tegema. Mariah Carrey, W.Houston. Slogan laulust ,,learning to love youurself is the greatest love of all". Soovit raamat/film ,,American Psycho" Barthes Raamat ,,Armunute diskursus" uurib armastuse ilmnemist keeles ja tekstina ja vallutava kirena lugejates. Ülesehitatud eraldi väiksed alateemad, käsitleb teatud armu situatsiooni, viitab teistele kirjandustele ja vahel räägivad sõbrad kaasa ja avaldavad arvamust. Ta ise nim alajaotusi kui figuurid(situaatsioonid) füüsilist poosi eeldavad käitumise situatasioonid. Selleks, et me üldse eksisteeriks maailmas on meil vaja oma lugu
lahates, tuues esile küll üksiku denotatsiooni märgi (kirves, kahvel, köha vms.), kuid vaadates selle eri tähendusi konnotatsiooni tasandil (teise astme märgina), püüdes haarata konkreetse märgi haaret universaalse semioloogilise süsteemi sees. Unt kirjeldab märkide jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute tähistatavatega ning lõpmatute uute märkide teket. Kui Barthes lähtub Mütoloogiates suletud struktuurist, siis Undi mütoloogiad viitavad lõpututele märkide kujunemise jadadele. Autor mängib justkui piljardit. Lükates ühe tähistaja veerema, põkkub see teistega, moodustades põrkemomendil uusi tähendusi, uue info saanud tähistajad kuulid põrkuvad omakorda teistega. Tekib derridalik tähistajate lõputu küllus. Märke justkui pillutakse seemnetena lugejate ette. Seda võib võtta ka kui märgi kriisi. Tavaliselt vaatleb autor
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pär...
Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli
Lugeja teadlik eksitamine pidevalt muutuva vaatepunktiga. [Todorov viitab ka B.Uspenski “Kompositsiooni poeetikale”. Töö pühendet vaatepunkti probleemile – vaatepunkt ideoloogiline, lingvistiliste vaatepunktide kombineerimine tekstis, vaatepunktid erinevatel tekstitasanditel. Uspenskit on kritiseeritud, kuna ta piirdub kompositsioonist kõneldes vaatepunkti problemaatikaga. Todorovi töödes kerkivad esile teemad, mis saavad keskseks uues uurimissuunas – narratoloogias.] 2. Barthes "Sissejuhatus jutustavate tekstide struktuursesse analüüsi" Nimetatud teos ilmus 1966 a. Barthes üldistab varasemaid süsteeme. B. alustab sellest, et jutustuse kirjeldusel tuleb kasutada strukturaallingvistika kogemusi (aga lingvistika ei tegele lausest suuremate objektidega, lingvistika jaoks on väljaspool lauset teised laused). Kuid lause ja diskursus on homoloogilises suhtes – mõlemal juhul on tegu semiootilise süsteemiga ning viimaste suhtes kehtivad sarnased reeglid.
See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon, korrastus ja peensus. Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad. Miks on süvaanalüüs vajalik? Miks kõrvutati loodust ja kultuuri? Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes, John Clarke, Alan Dundes, Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.
C.Ransom´i järgi on poeetiline teos "avatud loogiline struktuur vaba individuaalse faktuuriga".) Hiljem kasutati neid termineid ka Freudi terminoloogia raames, kus siis struktuurile vastab id ja faktuurile ego. Saab rääkida kolmest suuremast voolust, mis lähtuvad klassikalisest struktuuri mõistest: Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes. Narratoloogia, mida võib tinglikult nimetada ka tänapäeva strukturalismi vormiks. ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri
loetakse ka seda, mida tekst peidab ja väldib. selle idee allikas on al suuresti freud ja tema mitteteadvuse idee. olulisel määral muidugi ka jaques lacan. millest patsient jätab rääkimata? aga siis, mida tähendab lugemine üleüldse? meie arusaam lugemisest on piibel. suur aga struktureeritud tekstimassiiv. [pierre macherey : kirjandusliku tootmise idee : tema mõte oli, et kirjaniku autorpositsioon ei ole üldhaarav, niimoodi tõlgendades ei jõua me kuhugi. hiljem räägib barthes umbes sedasama. kirjandusteoses tuleb alles jätta lüngad ja puuduolekud, ja alles siis me mõistame, kuidas konkreetset teksti lugeda tuleks. kirjanduslikul tekstil on ka oma alateadvus, tekstis on alati palju sellist, mida ta tahaks öelda, aga ei ütle] kirjanduslikule tekstile tuleb leida kultuurilise tüübi vaste. suur osa popmuusikast on seotud romantilise ajastuga, näiteks. macherey toob siinkohal nöite jules verne'i romaanidest. need olid kirjutamise ajal prantsuse
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Kordamisküsimumsed: (pikad küsimused) 1. M. Arnold, kultuurianarhia, raamat ja mõisted, mida need tähendavad. Võib kirjuta ka Leavisest. 2. Amerikaliseerumine, mis kaasnesid, milliste väärtuste vahel võitlus käis jne. 3. R. Williams, mis kultuurimääratlused tal olid, milliseid tasandeid käsitles 4. Adorno, kultuuritööstuse mõiste, standariseerimine, pseudo...? 5. W. Benjamin, kunstiteos, aura. 6. Ideoloogia. Althusser ja Gramsci, Võrldus! 7. Barthes, müüditeooria, strukrualismiprintsiibid. 8. Cultural studies, suhe poststruktrualismiga, mida võttis sealt üle. 9. Postmodernistlik teooria. Jameson ja Baudrillard
lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne) · Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound ,,Lugemise aabits" Strukturalism · Alusteos: Ferdinand de Saussure ,,Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või
tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Ühest küjest asi, mis segab kuna struktureerib meie mõtteid võib olla nii nagu me ei taha. Teisalt tohutu eneseväljendamise võimalus. Kommunikatsiooni ja mäletamise vahend. Tänu
Reklaami puhul jäätakse välja otsene üleskutse ostmisele. · Macherey: rõhutab tootmise aspekti sest ta tahab seista vastu romantismi kujundile sõltumatust loojast. · See tootimne tähendab siinjuhl ka ideloogia tootmist. · Macherey analüsib seda, kuida ei saa tagada aja ühte tähendust, mis kunstiteosel väidetavalt on. Tekst on kombintisoon erinevatest tähendustest, mitte puzzle mis varjab tähendusi. · Barthes ütleb, et igateksti sees on puuduolev olemas (VMS). · Macherey: ükski tekst pole sõltumatu vaid on seotud teiste tekstitega. Raamat on seotud teiste raamatutega. Selle kohta mõiste Barthesi poolt: intertekst. Mina ego / Miksi id Freud. · Tekst on teiste tekstide mõju kombintisioon. · Macherey ütleb, et kõikide tekstide eesmärk on narratiiv. See on iga teksti ideoloogiline baas. Kirjanik annab singlaani tekstis.
Neid eristab välde!) võib õelda nii kui naa=sõidan Tartu(nulliga) või sõidan Tartusse). Poststrukturalism. Peale selle mõiste kasutatakse samatähenduslikult ka neostrukturalismi terminit. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi 70-80-ndatel aastatel eriti Prantsusmaal — Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus
aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja), Nikolai Trubetzkoy fonoloogia rajaja (foneem eristab tähendust);Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon; Northrop Frye arhetüübid; Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (1915 1980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on 20 saj tärkaval semiootikal), ent muutuvad poststrukturalistlikuks (hilisemad tööd); muutumist ja eri võimalusi on palju, varasemad tööd nõustvad Jakobsoniga, ent hilisemad tööd pigem ilukirjandusliku, mitte teoreetilisuse poole (1970 "S / Z" - Balzaci teose analüüs, poststrukturalismi definitsioonina kasutusel), eraldi peaks
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne Muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse Tzvetan Todorov "Dekameroni grammatika" (1969) tnp teoseid kirjeldatakse selle süsteemi järgi Algne tasakaalu seisund Tasakaalu rikkumine Tasakaalu rikkumise tuunistamine Tasakaalu rikkumise hüvitamine Tasakaalu taastamine Roland Barthes "Sissejuhatus narratiivi strukturaalanalüüsi" (1966) Peafunktsioonid (tuumfunktsioonid)- määravad tegevused Katalüsaatorid- saatvad tegevused, teisejärgulise täh-ga Indeksid (indeksaalsed ehk integratiivsed funktsioonid)- tõkestavad aja ja ruumi tunnuseid,tegelaste seisundit, üldist atmosfääri Wayne Booth. The Rhetoric of Fiction Implitsiitne(varjatud) autor, mitteusaldusväärne jutustaja (unreliable narrator)- reaalse autori alter ego, teksti põhjal
alati koosolekuga, millest võtavad osa kõik ellujäänud tegelased). LK.106 110 c) Poststrukturalism- (mõiste ,, binaarne opositsioon"- hea vastandub kurjale vaim- keha : üks vastandub teisele ; Nt. kristlik ideoloogia tagandab keha, vaim: piitsutamine, häbistamine ja alandamine on esile tõstetud.) Tekib 1970.aastatel Prantsusmaal( J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man) Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud ? LK. 110 135?
Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism üks mõjukamaid meetodeid 20. Saj humanitaarteadustes · Alusteos: Ferdinand de Saussure "Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi
arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja) Nikolai Trubetzkoy Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon Northrop Frye - arhetüübid Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (19151980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on 20 saj tärkaval semiootikal), ent muutuvad poststrukturalistlikuks (hilisemad tööd); muutumist ja eri võimalusi on palju. Varasemad tööd nõustvad Jakobsoniga, ent hilisemad tööd pigem ilukirjandusliku, mitte teoreetilisuse poole. (1970 "S / Z" - Balzaci teose analüüs, poststrukturalismi definitsioonina kasutusel). Eraldi peaks tähelepanu juhtima artiklile "Autori surm" (67); see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses.
mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. See, et inimesed saavad üksteisest valesti aru, võimaldab kultuuril areneda. Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel. · Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult. · Suletud ja avatud tekstid Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika) 2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes 3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne)
Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja). Nikolai Trubetzkoy fonoloogia rajaja (foneem eristab tähendust);Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon; Northrop Frye arhetüübid; Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (19151980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on 20 saj tärkaval semiootikal), ent muutuvad poststrukturalistlikuks (hilisemad tööd); muutumist ja eri võimalusi on palju. Varasemad tööd nõustvad Jakobsoniga, ent hilisemad tööd pigem ilukirjandusliku, mitte teoreetilisuse poole. (1970 "S / Z" - Balzaci teose analüüs, poststrukturalismi definitsioonina kasutusel). Eraldi peaks tähelepanu juhtima artiklile "Autori surm" (67); see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses
elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A. Meillet, populariseeris Saussure'I) (viimased on vähemtähtsad), aga olulised on: - Praha lingvistiline ring (mõjukaim, olulisemad ideed sealt) - Ameerika strukturalism (iseloomulik metodoloogiline rangus) - Glossemaatika e. Kopenhaageni strukturalism (glossa - keel, kr. k)
1.1 70ndad kui pettekujutelmadest vabanemise ajajärk. Ebapopulaarne Vietnami sõda. Heaoluillusiooni murendus naftahindade järsu tõusu tõttu.. 1.2 eitustel põhinev kultuuriline liikumine e kontrakultuur. Akadeemilist meditsiini eitavad teraapiad, nn vabakliinikute ja vabaülikoolide levik. Zen-budismi kui moeröögatus. Bioenergeetikasse ja karma saladustesse süvenemine. 1.3 Uusvasakpoole mõttesuund, juhtkujudeks M. Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi olelusvõitlus. 2
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus ` ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, ...
Nietzsche. ,,Tragöödia sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiik-kreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja igasuguste piiride kaotamise jumal, ekstaasi jumalus. Nii nagu inimese areng on seotud jaotusega kaheks sooks, nii kaa kunsti areng seotud jaotusega neiks kaheks printsiibiks. Asjadele vormi andmine appolooniline. Dio printsiip piire lõhkuv ja lammutav. Kõige Dionüüsilisem printsiip Nietzsche arust muusika. Nietzsche idee Jumala surmast: ,,Jumal on surnud, inimesed on jumala tapnud" Pärast jumala surma ei ütle keegi enam, mis on õige või mis vale (tegelikult oli selleks valgustus idee- ehk mõistus). Valgustus lubas arusaamist reaalse maailma asjadest-loomusest ja väärtusest. Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimen...
raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõ sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad Stiimuli-reaktsiooni käsitlusviis, mis eeldab, et iga indiviid ühiskonnas saab hoolikalt
Tarbimine ja õnn. Oma vajaduste ja heaolu tootmine ja pidev täiustamine (Baudrillard, 1998). Pakutavate toodete planeeritud või tehniline vananemine. Globaalne tarbimiskultuur ja Aasia üha suurenev roll (nt šokolaadi tarbimine). Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Lévi-Strauss 1979, Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1979) o Barthes - esimene, kes käsitles materiaalse kultuuri sümbolilist tähendust arenenud tarbimisühiskonna kontekstis. Toodete müütilised tähendused. o Uus Citroën. Autod on gooti katedraalide ekvivalent (kultuseuued objektid); mugava kodumajapidamise pikendus. (Barthes) o Inimesed kasutavad objekte tähenduste konstrueerimiseks ja omistamiseks (Lévi-Strauss).
Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastiss) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene,
olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. žanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastišš) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene,
Avatud ja suletud teksti eristamisel on potentsiaalne ideoloogiline tähendus. Eco uudised on tunduvalt suletumad ja piiritletumad oma informatiivse eesmärgi tõttu. Angi kritiseeris üldist auditooriumiuuringute traditsiooni institutsioonilise vaatenurga tõttu, mille tagamõtteks on toota kommertslikke ja institutsioonilisi teadmisi abstraktsest auditooriumist konrolli ja manipuleerimise eesmärgil. Moles eristas kultuuri kaks dimensiooni : vertikaalne , horisontaalne. Barthes on kirjeldanud müüdi tekke mehhanisme. Müüdi tekke mehhanismis on: müüt esitab tegelikke elunähtusi või sündmusi viisil, nagu need oleksid kõigele tuttavad. Tuttavate asjade omavahelise seostamisega on võimalik anda edasi mingeid muid seoseid. Kuna meedial on aega vähe, siis esitatakse müüdist vaid killukesi, kuid viisil, mis seob selle killukese vaid ühe konkreetse tõlgendusega. Kriitiline kultuurikeskne vaade. Kriitiline kultuuriteooria eeldab, et ühiskonnas on
The Death of the Author The Death of the Author - Roland Barthes Source: UbuWeb | UbuWeb Papers 1 The Death of the Author In his story Sarrasine, Balzac, speaking of a castrato disguised as a woman, writes this sentence: “It was Woman, with her sudden fears, her irrational whims, her instinctive fears, her unprovoked bravado, her daring and her delicious delicacy of feeling” Who is speaking in this way? Is it the story’s hero, concerned to ignore the castrato con- cealed beneath the woman
See oleks nagu oleks levaldsust selles, mida öeldakse. See on kõige nagu tindikala, mis pritsib tinti, ma, et olen iga kord märganud, et tegu mul sõnad sõrmede asemel või näpud olulisem. et end varjata. on üsna tervisliku toiduga. lausete otsas. Mu keel võbeleb ihast. Confutsius, hiina filosoof, Georg Orwell Winston Churchill Roland Barthes 551497 e.m.a Keel kui suhete hoidja Keel kui mõtlemisvahend Inimeste ja loomade keelte põhiline erinevus tehiskeeltest on võime toimi- Kui väheke juurelda, siis tundub, et keel ja mõtlemine on sama da kahel tasandil: ühtaegu vahendada infot ja samal ajal kujundada kom- asi: mõeldes millestki, toimub inimese teadvuses sisekõne sellel munikeerijate suhteid
Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Intertekstuaalsuse mõiste- teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Millseid kirjandustekstide vahelisi seoseid toovad esile erinevad intertekstuaalsuse teoreetikud ja kuidas see mõjutab seda, kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom, Barthes)? R. Barthes “Autori surm” (1968) “Tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H. Bloom, mõjuäng Luuletaja ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse, Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga, Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi
märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. · Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3
Justustaja, vaatepunkt Tegelased Miljöö, tegevusaeg ja –paigad Kompositsioon Keelekasutus, stiil Ideestik sõnum Tekstivälised tasandid: Autori individuaalsus Autori biograafia Autori maailmavaade Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop)
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
asendist ja rollist süsteemis 2) Ühe elemendi muutumine toob kaasa terve süsteemi muutuse 3)Ühe struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. Inimesed on peamised märki kasutavad elusolendid. Ka loomad on võimelised märke kasutama, kuid need ...
Müüt koosneb müteemidest, nt mees/naine, märg/kuiv. Müüdi struktuur on tegelikult ternaarne, 3. element tasakaalustab kahte poolust. Maa ja taeva vahel on katus või korsten. Müüdiahelaid korrastavad erinevad geograafilised koodid. Telg: ida-lääs; kosmogoonilised koodid: mägi, org, jõgi, taevas ja maa; sotsiaalsed koodid: ema- ja isapoolsed sugulased; tehno-ökoloogilised koodid: nälg, iha, esmased füsioloogilised tegevused ja vajadused. Levi-Strauss uurib algseid kultuure. Roland Barthes uuris aga strukturalistlike meetoditega tänapäeva kultuuri. Kirja nullaste 1953, Mütoloogiad 1957, Moe süsteem 1967, S/Z 1970, Armunute diskursus 1977, Camera lucida 1980. Leidis, et igasuguse igapäevase tegevuse aluseks on kultuurisüsteemid/koodid. Barthes näitas, et paar tähistaja-tähistatav moodustab märgi, mille materiaalne külg on tähistaja ja mõtet väljendab tähistatav. See, mis on loomulikus keeles märgiks, saab mütoloogilises keeles tähistajaks ja see omandab uue
Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal.
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
