Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

TURUNDUSE ALUSED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune on praegune olukord ?
  • Kuhu tahame jõuda ?
  • Kuidas seda saavutada ?
  • Milliseid vahendeid kasutada ?
  • Milline on tulemus, kuhu me jõudsime ?
  • Missugust vahendit valida ?
  • Kui suur peaks olema sõnumite arv ?
 
Säutsu twitteris
TURUNDUSE ALUSED
Sisukord
1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1
2.TURUNDUSE JUHTIMINE ( PLANEERIMINE ).............................................................5
3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE .........................................13
4. TARBIJAKÄITUMINE ....................................................................................................16
5. SUHTLUSTURUNDUS ...................................................................................................26
6.TOODE JA BRÄND .........................................................................................................28
7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37
8.HIND.................................................................................................................................54
9.TURUSTUS......................................................................................................................60
10. SOTSIAALNE TURUNDUS .........................................................................................62
  • TURUNDUSE OLEMUS
    1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU
    „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler )
    „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst .“
    Turundusel on kaks mõõdet :
    • strateegiline turundus – analüüsile orienteeritud protsess (tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, konkurentide analüüs);


    Turunduse kohta on loodud väga palju mõisted. On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas , ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne.
    Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS.
    VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda ), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain ).
    VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet:
    • peab olema 2 poolt
    • kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha)
    • kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda
    • kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest.

    Turunduse liigid:
    Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
    • konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine.

    • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine.

    • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist.

    • Re-turundusnõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta.

    • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida.

    • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks , siis turunduse ülesanne hoida nõudlust.

    • De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada.

    • Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist . N.: relvad, tubakas , alkohol .
    Turunduse ajalugu
    Turunduse alguseks võib lugeda 19. ja 20. sajandi vahetust. Esimesi ilminguid on ka oluliselt varasemast ajast (1744.a. väljastati esimene kaubakataloog). Turunduse teisi märkimisväärseid aastaid: 1908 – Fordi automudel, 1911 – esimene turundusosakond, 1930 – New Yorgi kaubahall jne.). XX sajandi algupoolel arenes turundus põhiliselt USA-s, 1950.aastatest levis ka Euroopasse.
    1950ndad
    Massturunduse asemel hakati kasutama sihtturundust.
    1960ndad
    Turundajad ei tegele mitte kogu turundustegevusega vaid konkreetsete osadega (arendusüksused, disainiosakond).
    1970ndad
    Hoogustus teenuste turundus. Hakati uurima inimeste elustiili ja sellest tulenevaid tarbimiserisusi.
    1980ndad
    Seoses tarbija nõudlikkuse kasvuga hakati rohkem tegelema toote kvaliteedi ja selle parandamisega.
    1990ndad
    Turunduse märksõnadeks olid: turunduskulude osatähtsuse suurenemine, individuaalne lähenemine klientidele, püsiklientide hoidmine, kliendisuhete arendamine, erinevate tarbijate sarnasuste leidmine.
    1.2 TURUNDUSKONTSEPTSIOONID
    Kontseptsioon - vaadete süsteem, üldkujutlus, arusaam, plaan, idee. Turunduskontseptsioon tuleb paika panna enne äri alustamist, töö käigus võib seda muuta. Erinevaid kontseptsioone saab ka miksida, aga nad peavad olema tasakaalus ja sobima ettevõtte ja tema keskkonnaga.
    1. Tootmiskontseptsioon
    Selle kontseptsiooni aluseks on tootjaettevõte, tema tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks suur kasum mastaabisäästult (tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele).
    2. Tootekontseptsioon
    Siin on aluseks toode ja tema funktsionaalsed omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija ostab kvaliteetset ja oma hinda väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse).
    3. Müügikontseptsioon
    Aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük).
    4. Turunduskontseptsioon
    Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove.
    5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon
    See on oma olemuselt sarnane eelmisega , tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna
    vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine.
    6. Suhtlusturunduse kontseptsioon
    Siin tuleb tarbija asemele klient , mis tähendab personaalset lähenemist. Selles
    kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine . Vahendiks
    klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt.
  • TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE)
    2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE
    Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna analüüsimine, turundusmeetmestiku plaanimine , teostamine ja kontrollimine firma ning tarbijate eesmärkide saavutamiseks.
  • Missugune on praegune olukord? Kus me oleme? – analüüs
  • Kuhu tahame jõuda? – planeerimine
  • Kuidas seda saavutada? Milliseid vahendeid kasutada? – teostamine
  • Milline on tulemus, kuhu me jõudsime? – kontrollimine.
    Turunduse juhtimist teostatakse 4-l erineval tasandil:
  • firma tasand – tippjuhtkond vastutab üldstrateegia väljatöötamise eest;
  • äriüksuse tasand – iga äriüksus kujundab oma strateegiad;
  • tootesarja tasand – konkreetsele tootesarjale tehakse plaan;
  • brändi tasand – brändijuht paneb kokku brändi arenguplaanid.
    2.2 TURUNDUSE STRATEEGILISE JUHTIMISE PROTSESS
    Turunduse strateegilise juhtimise protsess koosneb seitsmest etapist:
  • Firma visiooni väljaselgitamine .
  • Strateegiliste äriüksuste moodustamine.
  • Turunduseesmärkide püstitamine.
  • Situatsiooni analüüsimine.
  • Turundusstrateegia koostamine.
  • Turundustaktika väljatöötamine.
  • Tulemuste kontrollimine.
    2.2.1 Firma visioon ja missioon
    Firma visioon koosneb kahest koostisosast:
  • firma põhiideoloogia – siin pannakse paika firma olemust väljendavad põhiväärtused ja tema eksisteerimise põhieesmärk (missioon);
  • tulevikunägemus – siin pannakse paika tegevuse julge eesmärk ja selle saavutamise võimalused.
    N.: SONY visioon peale II maailmasõda , kus riik oli varemeis ja majandusraskustes. Nüüd saab öelda, et siis formuleeritud SONY visioon suudeti edukalt ellu viia.
    Põhiideoloogia – edendada Jaapani kultuuri ja rahvast, olla liider mitte sabassörkija. Heaolu nimel tunda rõõmu tehnoloogilistest uuendustest.
    Tulevikunägemus – saada tuntuimaks firmaks ja vabaneda rämpsutootja imidžist, tooted levivad üle kogu maailma ja esimesena USA turule, bränd on 50 aasta pärast kuulus ja tähistab innovatiivsust ja kvaliteeti. MADE IN JAPAN tähendab head, mitte halba.
    2.2.2 Strateegiline ärivaldkond
    Ärivaldkonna määratlemiseks nimetatakse organisatsiooni poolt rahuldatavate tarbija vajaduste selgitamist. Tarbijavajadused peavad olema vastavuses firma võimaluste ja ressurssidega. Seda, kui ärivaldkonda määratletakse ekslikult, nimetatakse turunduse lühinägelikkuseks.
    Firma võib tegutseda ühes või mitmes valdkonnas korraga. Ettevõte võib oma tegevust laiendada oma tegevusharu piires või harust väljudes.
    N.: jahu pakendav firma hakkab ka saiu küpsetama, hiljem tulevad juurde küpsised ja vahvlid või see sama jahufirma otsustab siseneda hoopis toitlustusturule.
    Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG – maatriks ). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike).
    Turukasv
    Turuosa
    Suur
    Väike
    Kiire
    Tähend
    Küsimärgid
    Aeglane
    Rahalehmad
    Koerad
    Rahalehmad – äriüksused või tooted, millel on suur osakaal aeglaselt kasvaval turul. Neil on suur kasum ja raha ülejääk . See tuleb kogemustest tootmisel ja turustamisel ning need omakorda johtuvad suurest turuosast. Siin on firma ülesanne säilitada soodsat asendit ja kaitsta oma konkurentsivõimet.
    Tähed – äriüksused või tooted, millel on valitsev seisund kiiresti kasvaval turul. Kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik . Staarid peavad tegema rohkeid kulutusi, et oma turuosa säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid.
    Küsimärgid – äriüksused või tooted, kellel on väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul. Kasum väike või olematu, raha ülejääk puudub. Tuleks teha suuri investeeringuid intensiivistamaks turundustööd, et säilitada turuosa või muuta toode täheks. Kui see ei õnnestu , tuleks finantseerimine katkestada, toote tulupotentsiaal lõpuni ära kasutada ja turult lahkuda.
    Koerad – äriüksused või tooted, millel on väike osa aeglaselt kasvaval turul. Kasum väike, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub. Firma on sellise tootega raskes seisundis, sest konkureerivad tooted võivad ta turult välja tõrjuda. Tuleks lõpetada investeerimine , turundus, kasutada toote olemasolev tulupotentsiaal ning sobival hetkel turult lahkuda.
    2.2.3 Turunduseesmärk
    Eesmärk on mõõdetav ja ajaga seotud ülesanne, mida firma püüab täita.
    Firmal saavad olla üldised eesmärgid ja turunduseesmärgid . Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada turunduseesmärki.
    Firma võib püstitada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke.
    Kvantitatiivne eesmärk on näiteks turuosa kasv turgude, turusegmentide või kaupade lõikes.
    Kvalitatiivne eesmärk on firma prestiiži ja konkurentsivõime tõstmine, kauba kvaliteedi ja disaini parandamine.
    2.2.4 Turundusanalüüs
    Situatsiooni analüüs on kõikide mingil ajahetkel valitsenud olude põhjalik uurimine . Tuuakse välja probleemid, mida on vaja lahendada ja võimalused, mida nende lahendamiseks tuleb kasutada.
    Olulisimad meetodid turunduse situatsioonianalüüsil on:
    A. SWOT – analüüs
    B. konkurentide uurimine.
    A. SWOT-analüüs.
    „Tunne iseennast ja oma vastast!“ Iseenda, konkurentide ja väliskeskkonna tundmaõppimiseks kasutatakse SWOT-analüüsi.
    Strengths
    Tugevused
    Weaknesses
    Nõrkused
    Threats
    Ohud
    Opportunities
    Võimalused
    Tugevused – kvalifitseeritud turundustöötajad, suur läbimüük, firma hea maine, tublid vahendajad, hästitöötavad turustuskanalid jm.
    Nõrkused – kogenematus uue toote arendamisel ja turuleviimisel, juhtkonna turundusalane ebakompetentsus, ebatõhus müügivõrk jm.
    Võimalused – turu laienemine, tarbijate sissetulekute kasv, materjalide hindade alanemine, uute välisturgude olemasolu jm.
    Ohud – tugevnevad konkurendid, uute analoogtoodete turuletulek, tarbimiseelistuste muutumine, turundustegevust piiravad seadused jm.
    SWOT-analüüs aitab firmal rakendada tegelikke võimalusi, säilitada konkurendipositsiooni, suurendada käivet ja arendada paremaid tooteid, parandada suhteid töötajate, klientide, tarnijate ja vahendajatega.
    B. Konkurentide analüüs.
    Kui üldjoontes teada konkurentide edu tegureid, tegevuspõhimõtteid, saab astuda neile vastusamme ja kasutada nende nõrkuseid oma huvides.
    Konkurentide kohta peaks teadma järgmist:
    • turuosa;
    • sihtrühma ;
    • turundusmiksi;
    • käivet, kasumit;
    • tootmisvõimsusi ja tehnoloogiat;
    • mainet tarbijate ja tarnijate hulgas;
    • finantsolukorda, sh. likviidsust, dividende, aktsiakurssi.

    N.: jälgides reklaami, saab teada reklaami hulgast, sagedusest, kellele toode suunatud. Külaskäik konkurendi firmasse annab ülevaate tootest, teenusest, hinnast . Tööjõukuulutused viitavad kas laiendamisele või probleemidele ettevõttes. Saab ka küsitleda konkurendi klienti, tema rahulolu või rahulolematust .
    Tugevast konkurendist tasuks eeskuju võtta. Benchmarking – toodete ja tegevuste jäljendamise eesmärgiks on parandada omaenda konkurentsivõimet teiste kogemuste ja tehtud vigade najal .
    N.: Saku Õlletehase ja A le coq-i võistlus , kus A le coq kõnnib Saku jälgedes (Saku Originaal – A le Coqi Premium , Saku Vichy Classicue vesi –Tartu Vichy vesi, Saku Rock – Tartu Black , seejärel Disel jms).
    2.2.5 Turundusmeetmestik
    Turundusmeetmestik ehk turundusmiks on meetmete kombinatsioon, mida firma kasutab oma sihtturu mõjutamiseks.
    Kõige enamlevinum on J. McCarthy 4P mudel:
  • Toode (product) – missuguseid tooteid ja millises valikus pakkuda.
  • Hind ( price ) – mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase.
  • Turustus e.jaotus ( place ) – kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada.
  • Toetus e.edustus ( promotion ) – kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda.
    Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale.
    4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu.
    On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid :
    • 7 P mudel:

  • Toode (product).
  • Hind (price).
  • Turustus (place).
  • Toetus (promotion).
  • Personal (personnel) – teenindajad , nende oskused, koolitus.
  • Protsess (process) – teenuse pakkumine kliendile.
  • Tõendus ( physical evidence) – teenuse paremaks muutmine, rikastamine .
    2.2.6 Turundusstrateegia
    Turundusstrateegia on vahendite süsteem (toode, hind, toetus, turustus jm vajalikud miksi osad), mille abil püütakse saavutada turunduse eesmärke.
    McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga:
    • keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele;
    • rakendati kohest soojatoidu kättesaamist;
    • kehtestati tarbijatele soodne hind;
    • parandati krõbekartulite kvaliteeti;
    • müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse .

    Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid :
    • konkurentsistrateegia,
    • sihtturustrateegia,
    • kasvustrateegia,
    • tootestrateegia,
    • tootevalikustrateegia,
    • hinnastrateegia .
    Siinkohal käsitleme neist paari, teisi vaatame edaspidi.
    A. Konkurentsistrateegiad.
    1. eristumise strateegia – kui toode erineb konkurentide omast, on ta ainulaadne. Eristumiseks võib anda tootele ka lisaväärtusi (müügijärgne hooldus jm);
    2. kulude juhtimise strateegia - üritatakse toota väikseimate kuludega tootmisharus, neil on suur turuosa ja odav tooraine ;
    3. kontsentreerumise strateegia – firma keskendub parimale teenindamisele, omades selleks teadmisi ja oskusi;
    4. uuendamise strateegia – firma toob turule uusi ja järjest paremaid tooteid.
    Vastavalt kasutatavatele strateegiatele jaotatakse turuosalised :
  • turuliider – kõige suurema turuosaga firma, (omab kaitsvat patenti) ja kasutab kaitsestrateegiat;
  • ründaja – liidrist järgmisel positsioonil olija, konkureerib liidriga ja tahab teda troonilt tõugata;
  • kannulsörkija – neid on arvult ja läbimüügilt turul palju, konkureerivad omavahel, aga suurelt riskida ei taha. Kasutavad rünnaku- või kaitsestrateegiaid;
  • turunišši taandujad – turul tegutsemiseks valitakse väiksem segment , turuosa. Hoiavad rahulikku positsiooni.
    B. Kasvustrateegiad.
    See strateegia on mõeldud firma tegevuse laiendamiseks.
      • Turu hõlvamine - käibe arendamine vana tootega, aga uue turundusstrateegiaga (suurendatakse reklaami, alandatakse hinda jm).
      • Toote arendamine – uue toote loomine vana turu jaoks.
      • Turu laiendamine – vanale tootele uue turu leidmine.
      • Diversifikatsioon – käibe kasvatamine uue tootega uuel turul.

    2.2.7 Turundustaktika ja turunduseelarve
    Iga turundusmeetme osas võetakse vastu rakenduslikke otsuseid, mida nimetatakse turundustaktikaks.
    • mida teha,
    • millal teha,
    • kes teeb,
    • kes vastutab,
    • kui palju see maksma läheb.
    Turunduskulude planeerimine on protsess, kus lähtutakse turust, ettevõtte kuludest ja tuludest ning turunduse vajadusest, kuhu soovitakse jõuda.
    Turunduseelarve koostamine aitab orienteeruda kulutustes, paigutada kulusid ümber ja teavitada laenuvõtmise vajalikkusest .
    Turunduskulude kokkuhoid ei saa olla omaette eesmärgiks, säästmine võib kaasa tuua plusse ja miinuseid. Liigsel kokkuhoiul kahjustub maine, alaneb toote kvaliteet, suureneb tarbija rahulolematus .
    2.2.8 Turunduskontroll
    Turunduse kontrollietapil antakse turundustegevusele hinnang – võrreldakse turundusplaanis fikseeritud näitajaid tegelike tulemustega.
    Turunduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi näitajaid:
    • absoluutne müügimaht ,
    • klientide juurdekasv,
    • ostu, müügi, reklaami, müügisoodustuste efektiivsus,
    • turunduskulusid,
    • kasumit,
    • brändi väärtust.

  • TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE
    3.1 TURG, TURU SEGMENTIMINE
    Turg on toote või teenuse tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum.
    • tarbeturg – isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks tarbimiseks
    • organisatsiooniturg – isikud ja organisatsioonid , kes ostavad tooteid edasimüügiks, teiste toodete valmistamiseks või organisatsioonisiseseks tarbimiseks.

    Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele ja ostukäitumisele.
    Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijate rühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule.
    Tootega turuleminekuks võib pakkuja kasutada erinevaid viise:
    • massturundus – kõigi ostjate rahuldamiseks kasutatakse ühte turundusmeetmestikku;
    • diferentseeritud turundus – firma üritab eraldada oma toodet konkurendi omast;
    • sihtturundus – siin tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid pakutakse just
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    TURUNDUSE ALUSED #1 TURUNDUSE ALUSED #2 TURUNDUSE ALUSED #3 TURUNDUSE ALUSED #4 TURUNDUSE ALUSED #5 TURUNDUSE ALUSED #6 TURUNDUSE ALUSED #7 TURUNDUSE ALUSED #8 TURUNDUSE ALUSED #9 TURUNDUSE ALUSED #10 TURUNDUSE ALUSED #11 TURUNDUSE ALUSED #12 TURUNDUSE ALUSED #13 TURUNDUSE ALUSED #14 TURUNDUSE ALUSED #15 TURUNDUSE ALUSED #16 TURUNDUSE ALUSED #17 TURUNDUSE ALUSED #18 TURUNDUSE ALUSED #19 TURUNDUSE ALUSED #20 TURUNDUSE ALUSED #21 TURUNDUSE ALUSED #22 TURUNDUSE ALUSED #23 TURUNDUSE ALUSED #24 TURUNDUSE ALUSED #25 TURUNDUSE ALUSED #26 TURUNDUSE ALUSED #27 TURUNDUSE ALUSED #28 TURUNDUSE ALUSED #29 TURUNDUSE ALUSED #30 TURUNDUSE ALUSED #31 TURUNDUSE ALUSED #32 TURUNDUSE ALUSED #33 TURUNDUSE ALUSED #34 TURUNDUSE ALUSED #35 TURUNDUSE ALUSED #36 TURUNDUSE ALUSED #37 TURUNDUSE ALUSED #38 TURUNDUSE ALUSED #39 TURUNDUSE ALUSED #40 TURUNDUSE ALUSED #41 TURUNDUSE ALUSED #42 TURUNDUSE ALUSED #43 TURUNDUSE ALUSED #44 TURUNDUSE ALUSED #45 TURUNDUSE ALUSED #46 TURUNDUSE ALUSED #47 TURUNDUSE ALUSED #48 TURUNDUSE ALUSED #49 TURUNDUSE ALUSED #50 TURUNDUSE ALUSED #51 TURUNDUSE ALUSED #52 TURUNDUSE ALUSED #53 TURUNDUSE ALUSED #54 TURUNDUSE ALUSED #55 TURUNDUSE ALUSED #56 TURUNDUSE ALUSED #57 TURUNDUSE ALUSED #58 TURUNDUSE ALUSED #59 TURUNDUSE ALUSED #60
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Mõisted

    turundusel, taktikaline turundus, turunduse kohta, konversioonne turundus, stimuleeriv turundus, arenev turundus, sünkroturundus, säilitav turundus, esimesi ilminguid, kontseptsioon, vahendiks, kontseptsioonis, turunduse juhtimine, äriüksuse tasand, tootesarja tasand, brändi tasand, firma põhiideoloogia, tulevikunägemus, põhiideoloogia, tulevikunägemus, ärivaldkonna määratlemiseks, turukasvust, rahalehmad, küsimärgid, koerad, situatsiooni analüüs, swot, swot, swot, benchmarking, turundusstrateegia, eristumise strateegia, turuliider, kasutavad rünnaku, turu hõlvamine, turu laiendamine, diversifikatsioon, turunduskulude planeerimine, turg, turu segmentimine, turu segment, sihtturundus, demograafilised, segmendi tarbijad, toode e, toode a, puudulik positsioonimine, tarbijakäitumine, olulised ostud, biogeensed vajadused, utilitaarsed vajadused, välised, majanduslik ostja, motiiv, motivatsioon, tajumine, tajumine, hoiaku muutmine, elulaad, elulaad, tõelised, erinevates faasides, jaotamise kriteeriumideks, võrdlusgrupp, arvamusliider, suurem mõju, situatiivseteks teguriteks, suhtlusturundus, kvantitatiivne analüüs, kvalitatiivne analüüs, kliendiandmebaas, teenuse kvaliteet, ideaalne küpsusfaas, toote muutmist, turundaja ülesanne, ideaalne langusfaas, toote arendus, ideede otsimine, ideede valimine, idee analüüsimine, toote arendamine, toote proovimine, tootjal, toote turustamine, kaubamärk, tootja kaubamärk, bmw märk, volvo, bränd, bränd, toetav bränd, brändi tarbijaväärtus, turuanalüüsipõhine, tulupõhine, kanal, massikommunikatsioon, toetusmeetmestiku, isiklik müük, müügi soodustamine, tõmbestrateegia, tõukestrateegia, isiklikul müügil, isiklik müük, isiklikul müügil, heaks teenindamiseks, müügiprotsessil, vastuväide, müügiprotsessi juhtimine, territoriaalne struktuur, reklaam, reklaam, tootereklaam, reklaam, käibeprotsendi meetod, konkurentsivõrdsuse meetod, võimaluste meetod, loominguline näitaja, raadiojaamu, otsereklaam, internet, kuulutustahvel, reklaam, hirmusõnum, erootiline sõnum, humoristlik sõnum, pildimaterjaliks, logo, müügi soodustamine, kahe vahele, tasuta tootenäidis, ergutushind, oht, reklaamtooted, aktsioonipreemia, hinnaalandus, tasuta kaup, müügivõistlus, nõustamine, mess, tasuta kujundamine, tasuline kujundamine, hinnal, teised osad, sihtturg, monopol, oligopol, monopolistlik konkurents, puhas konkurents, kulukeskne meetod, meetodi aluseks, tarbijakeskne meetod, hinnalaeks, konkurentsikeskne meetod, alampiiriks, hinnaliidri strateegia, stabiilne hinnastrateegia, muutuv hinnastrateegia, hinnasoodustused, diferentseeritud hinnad, stimuleerivad aktiivhinnad, peibutushinnad, psühholoogilised hinnad, turustuskanal, põhilised vahendajad, otsekanal, kasutatakse toidu, kasutatakse valik, tarneahel, tarneahela osalisteks, sotsiaalne vastutus, sotsiaalne turundus

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    docx
    Turunduse alused
    24
    docx
    Turunduse alused eksam
    110
    docx
    Turunduse alused konspekt
    69
    doc
    Turunduse eksam
    39
    doc
    Turunduse alused
    69
    doc
    TURUNDUS
    29
    doc
    Turunduse alused
    20
    docx
    TURUNDUSE EKSAM



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun