LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Lihtlause on lause, milles on üks öeldis. SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA : KASUTATA: aga, kuid, vaid, ent. ja ning ega ehk või nii ... kui ka KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES
3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es olla, ehk korduda võivad alused, sihitised, õeldistäited, määrused ja täiendid. Nende lauseliikmete puhul korduvad järgmised lausetüübid: 4.1 Sidesõnata koondlause ...lauseliikmed moodustavad loetelu ja eraldatakse üksteisest komadega Näide: Tüdrukud, poisid kohtusid pargis. 4.2 Sidesõnaga koondlause Koondlause loetelude ühendamiseks kasutatakse: Ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka... NB
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis)
Etteütlus Püha Jüri, lohetapjat, peetakse kristlikus maailmas sõjameeste, rüütlite, püttseppade, turvisevalmistajate, talusulaste ja talupoegade kaitsepühakuks. Joonud kohvi lõpuni, läks Mari, usin töötaja, arvuti taha poolelijäänud tööd jätkama. Raamat käes, prillid ninal, tukkus vanaema jälle tugitoolis. Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud t...
Seega Tegevust igas lauses on tegevus. Vaata nüüd seinale. *liht, liitlause Loe vaikselt. selgitus Kas see on lause? mille järgi aru saad? Jaa, tegusõna on, 1, ei mitu tegusõna on? Rohkem pole?* ole Seega, kui lauses on ainult 1 tegusõna, nimetatakse seda lihtlauseks (tahvlile) Loe: lihtlause. Võtame järgmise. Loe vaikselt. Kas see Jaa, tegusüna, mitu, 2, on lause? mille järgi aru saad? mitu ei. tegusõna on? Rohkem pole? Seega, kui lauses on mitu tegusõna, siis nimetatakse seda liitlauseks. (tahvlile) Järgmine: kas on lause? miks? (jah Ei, ei ole tegusüna lause ei ole terviklik!) Järgmine, loe vaikselt
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
1 Mis on lause? Lause on keelelise suhtluse põhiüksus ja ühe mõtte terviklik väljendus. 2 Millised on lause liigid suhtluse järgi Lause liigid suhtluse järgi on väit-, küsi-, käsk-,soov-ja hüüdlause. 3 Millised on lause liigid ehituse järgi? Lause liigid ehituse järgi on liht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause? Lihtlause on lause, milles on üks öeldis 5 Mis on liitlause? Liitlause on lause, milles on kaks või rohkem öeldist. 6 Mis on lihtlause alaliik? Lihtlause alaliik on koondlause. See on lause, kus on üks öeldis, kuid korduvad teised lauseliikmed ( alus, sihitis, määrus, täiend, lisand, öeldistäide). Korduvad lauseliikmed vastavad samale küsimusele. 7 Mis on rinnastav seos? Rinnastav seos on võrdväärne seos osalausete vahel. 8 Mis on alistav seos? Alistav seos on, kui üks osalause sõltub teisest. Neid ei saa kirjutada iseseisvate lausetena, ilma et tähendus muutuks.
KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained.
2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse on koondatud mitu ühele ja Koosneb mitmest iseseisvast osalausest. samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1)Osalaused ühendatakse kas... Koondlause korduvad liikmed eraldame a)komaga a)komaga b)sidesõnaga. b)sidesõna c)sidesõnad nõuavad koma.
ei jõua me kunagi. lause sisse, kuid Lisateavet pakkuvad või sisuga nõrgalt Õppeasutuse ühtsus (näiteks pole grammati- seotud kiilud eraldatakse lausest Wikmani poiste sõpruskond) on liselt seotud. suluga. aluseks koolipatriotismile. KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlause on lause, mille koosseisu ei Laps laulab valjult. LAUSE kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab Koer lamas põõsa all. erinevalt liitlausest ühte tegevust, Laps sõi jäätist. seisundit või olukorda 2. KOON Sisaldab vähemalt kahte ühele ja Juku, Mari ja Kaarel käivad D- samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja koolis.
tsuvasi 95. intervjueerima 30. pensionär 63. goethelik 96. nisis 31. magistral 64. peatselt 97. garantii 32. aktsepteerima 65. paralleelne 98. ekskursioon 33. varrukas 66. ballett 99. Afganistan Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss(alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia(sihitis). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid. Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul.
Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune? enamasti omadussõna. Lisand Aunimi: kapten, hertsog Amet:direktor,arst elukutse:tantsija,arst sugulust:õde,mees Lausetüübid.Koondlause lihtlause, liitlause on lausetüübid. lihtlause - 1 öeldis liitlause - 2 v rohkem öeldist. koondlause - loeteluga lause. Koolon ja mõttekriips 1) Kokkuvõttev sona: loetelu metsas kasvavad karusmarjad: tikrid ja karusmarjad 2)Loetelu - kokkuvõttev sõna Liiliad,nelgid,roosid-need kasvavad aias. Hõlmavad määrused Enamasti aja- ja kohamäärused Nt: ta sündis 1991. aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest.
PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb
Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause? Lausearvutus lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõevaartuse, ehk kas ta on tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse? Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid. Lihtlaused seotakse liitlauseks 5 loogikatehte abil, millest 4 on binaarsed, 1 on unaarne ja selleks on eitus.
Kirjavahemärkide kordamine LIHTLAUSE (sisaldab ühte öeldist): Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette koma ei panda! Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käänd...
Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon) morfonoloogia ENERGEETILINE TASAND Morfeem morfoloogia (Silp) Sõna (grammatika osa) Kõnetakt, foneetiline sõna OPERATIIVMÄLU TASAND Lihtlause, fraas süntaks, semantika Foneetiline fraas Liitlause (grammatika osa), leksikol Foneetiline lause Tekstilõik hüpersüntaks, tekstoloogia Kõnelõik Tekst Kõne Kõneakt Kõneleja mõte: koostamine morfidest, holofraasidest ja sõnadest (vt. Ameerika loomulik fonoloogia), mõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaan Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja moodustus
Lihtlause (koondlause). Liitaluse - rind- ja põimlause (27 punkti) 1. Moodusta lihtlausest liitlause (põim- või rindlause) (4p). Näidis. Kooli talendikonkursi võitis Reena. Kooli talendikonkursi võitis Reena, aga maakondlikul ülevaatusel jäi ta teiseks. 1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundu...
Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris, loomaaias ja mujalgi. Kui korduvad liikmed väljendavad hõlmavaid mõisteid, siis koma ei tarvitata, nt Leo on pärit Kabala vallast Ollepa küla Metsa talust. Jaan sündis 17. märtsil 1925. aastal Nädalapäeva ja kuupäeva vahel peab olema koma, kuna nad on kattuvad mõisted, nt Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna.
1936 J. AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" (EKI). Moodustajasüntaks. 1997, 2000, 2007 M. ERELT jt. "Eesti keele käsiraamat". Süntaksiosa lähtub EKG-st. 2006 M. ERELT "Lause õigekeelsus" 2013 M. ERELT ,,Eesti keele lauseõpetus I" (ilmumas) 2. SÜNTAKS JA LAUSE
teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine, b) snade liitmine, c) snade tuletamine, d) tehissnade loomine. 17. Snonm on sarnase thendusega sna, antonm on vastandthendusega sna. 18. eldis vljendab tegevust ja olukorras olemist. 19. Alus on lause moodustaja, mis mrgib tegevuse sooritajat vi olukorras olijat. 20. Lihtlause vljendab hte tegevust vi olukorda. Lihtlauses on ainult ks eldis. Liitlause on mitmest osalausest koosnev lause.
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet
ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa triigib). Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi enam eldist (Vend luuletab, de puurib). Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e sna(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis vrvi). Miste- eseme vi nhtuse oluliste omaduste ja tunnuste kogum. Mrus- lauseliige, mis mrgib tegevusega seotud asjaolusid: kohta, aega, viisi, hulka
· kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud. · kui-, nagu-lisandit komaga ei eraldata: Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on Eestis hästi tuntud. · Olevas käändes olev lisand koma ei vaja: Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud. III. KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Koondlause on lihtlause, milles esinevad korduvad lauseliikmed: Nt: Lõunaks tellisime suppi, praadi, magustoitu. · Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komadega, kui neid ei seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka. Nt: Joonelised, ruudulised ja valged vihikud olid riiulitel. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. Nt: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist kleit. · Hõlmatud määruseid komaga ei eraldata (üks mahub teise sisse).
5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efesose elanikelt 120 aastat. 2. Muuda lihtlause põimlauseks. 1. Vanaema ei teatanud oma tulekust. ................................................................................................ 2. Vihmast hoolimata läksin välja. ................................................................................................ 3. Pärast tunde lähen ma harva kohe koju. ................................................................................................ 4. Juhan kartis oma õpetajast emale vahele jääda. ......................
Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut.
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1
KIRJAVAHEMÄRGID LIHTLAUSE 1. Koondlause Euroopa, USA, Hiina, Jaapan ja Brasiilia kõik (kokkuvõttev fraas) on kaasa haaratud Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid.
minna. Seni teised meelitasid................. võttiski vares kord kätte ................. lendas lõunasse. Seal istus ta palmi latva ................. leidis kohe................ tühja juttu aeti selle maa kohta. Janu piinas................ keegi ei andnud tilgakestki selle kustutamiseks.Kui teised nüüd veel vareseonu pilkama hakkasid................. vihastas ta nii ................. rändas tagasi. Siitpeale ei läinud vares enam kunagi soojale maale. Kirjuta sulgudesse kas liit- või lihtlause. Jooni alla alused ja öeldistele tõmba ring ümber. Võitlus oli otsas. (............) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas, kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (.
, mis? või missugune? on alus. (Heikki on noor(öt). Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).) MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab KOHTA (km) AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA (am) VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI (vm) HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) (Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. 7.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt
9. FC Barcelona on kõige tugevam jalgpalliklubi. Eesti järgmine peaminister on naine või Eesti järgmine peaminister ei ole naine. Eeldus saab olla tõene, järeldus ei saa olla väär, järeldus on tautoloogia – on paratamatult nii, et peaminister on kas naine või on mees, tegemist on kehtiva arutlusega, aga kas korrektne? Loogikasiseselt otsustada ei saa Lauseloogika süntaks ja semantika Kõige olulisem sümbol ongi lause, täpsemini lihtlause: lihtlause – A, B, C, …, võib kasutada ka täisarvulisi indekseid A1 või B3, sümbolitest puudu ei tule liht- või liitlause tähiseks üldiselt on metamuutuja – kasutatakse gooti või kreeka tähti Loogikatehted: põhieesmärk anda eeskirjad, kuidas lihtlausetest korrektselt moodustada liitlauseid 1. Eitus e negatsioon ~A (TILDE), ¬A, A ’pole tõsi, et’ 2. Konjunktsioon &(AMPERSAND), ^, A & B sidesõna ’ja’ või ’ning’
Vaata komade panekut! Komasid ei ole Komad on PEALINN Tallinn asub Soome lahe ääres. Tallinna, Eesti PEALINNA (omastav kääne) (eeslisand) asukoht on soodne. Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. (järellisand) Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses:
Lindprii - tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist Pastoraalromaan - pastoraalromaan oli esimese masskirjanduse tekitaja Naturalism - on 19. sajandi lõpu kirjandus- ja kunstivool. Barokk - on stiil, mis oli iseloomulik 16. - 18. sajandi Euroopa arhitektuurile Itaalia sonett - Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Tees - on jutustav lihtlause. Teesis esitatakse mingi seisukoht, mida hakatakse selgitama, tõestama. Farss - Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend Šeikspiroloogia – Kas Shakespeare on tegelikult olemas või mitte? Realism - filosoofiline positsioon 3. Seletada mõisted uus mahe stiil, novell, renessanss, eetika, inglise sonett, paroodia.
Visual Basic for Application Protseduur koosneb lausetest: Protseduuri alguslause Laused koosnevad: Kirjelduslaused o võtmesõnad Iga VB lihtlause peaks olema eraldi real. Tegevuslaused o konstandid (arv, tekst jm.) Järjestiktegevused Kaht lauset ühel real peab eraldama : (koolon). o nimed (muutujad, alamprotseduurid)
Pööre on kas mitmuses või ainsuses, ehk mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Aeg jaguneb olevikuks ja minevikuks, minevik jaguneb omakorda lihtminevikuks, täisminevikuks ning enneminevikuks. Kõneviisid on kindel, tingiv(ks), kaudne(vat), käskiv. Tegumood on kas isikuline, st poiss viskas kivi üle oja või umbisikuline, st kivi visati üle oja. Kõneliik on kas jaatav või eitav. 12) Lauseliigid: liht- ja liitlause ning nende jagunemine. Lihtlause jaguneb tavaliseks lihtlauseks, koondlauseks, lisandiga lauseks ja lühendiga lauseks. Liitlause jaguneb rindlauseks ja põimlauseks. 13) Too näiteid keeltest, mida tead veel peale inimkeele. Kehakeel, matemaatika keel, kunstikeel, füüsika keel, teaduse keel, arvuti keel. 14) Inimkeele areng. Inimkeel arenes koos inimeste enda arenguga. Inimeste areng on toimund järgmiselt: inimahvlased-Aafrikast, lõunaahvlased-Aafrikast, osavinimene, sirginimene, tarkinimene.
21.10.17) Britannica (2016). Berber languages. Külastatud aadressil https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages#ref1023743 (kasutamise kuupäev 15.10.17) Topkina, A. (2016). Mineviku ja tuleviku ajavormid eesti ja vene keeles ning eesti ajavormid vene üliõpilaste keelekasutuses. Külastatud aadressil https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52742/Topkina_BAK2016.pdf? sequence=1&isAllowed=y (kasutamise kuupäev 15.10.17) Špakovskaja, K. (2014). Lihtlause sõnajärg eesti ja vene keeles. Külastatud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44319/spakovskaja_ksenija_BA2014.pdf (kasutamise kuupäev 15.10.17)
Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma nimede puhul: mutt'lik, artur-kapp'lik, rumm'lane. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või kasutada loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud. Nt marksism, -ist (Marx), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus, -lane (Luther). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB
Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus! Lause tähendus koosneb situatiivsest ja modaalsest tähendusest 34. Millest koosneb lause? Lause koosneb fraasidest, fraasid koosnevad sõnadest 35. Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause! · Lause jaguneb lihtlauseks ja liitlauseks · Liitlause jaguneb omakorda põim- ja rindlauseks · Lihtsaluses on ainult üks öeldis aga liitlauses on kaks või enam öeldist Ema on kodus · Rindlause: võrdsed alused- rindlauses on mõlemad laused täpselt ühesugused nii et nende vahele saaks punkti panna Kass joob piima ja koer sööb konti · Põimlause: üks lause allub teisele ja üks lause on pealause teine kõrvallause
Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt
seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud sõnu tuleb sõnastikust kontrollida. Lõppsilbi sulghäälik Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati. Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt kabinet), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB
Kui saatelause on otsekõne järel: ,,Täna on õues külm,'' ütles ema. ,,Mis kell on?'' küsis ema. ,,Tulge tuppa!'' hüüdis ema Saatelause on otsekõne keskel/vahel: ,,Täna on väljas külm,'' ütles ema, ,,sest puud on üleni härmas.'' 3 ,,Kas täna on kontrolltöö?'' ahastas Tiiu. ,,Mul on kõik õppimata.'' ,,Tulge tuppa!'' hüüdis ema. ,,Mul on söök valmis.'' 4.LAUSETÜÜBID LIHTLAUSE- seal on üks öeldis (Ema tuli koju.) LIITLAUSE- seal on kaks või enam öeldist (Ema tuli koju ja tõi tordi.) KOONDLAUSE- seal on loetelu Jaatavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ja'' või ''ning'' Eitavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ega'' nt Kevadel õitsevad sibullilled: krookused, lumikellukesed ja hüatsindid nt Krookused, lumikellukesed ja hüatsindid- need sibullilled õitsevad kevadel. RINDLAUSE JA PÕIMLAUSE
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe
Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik
Verbaalne esitus on lingvistilise keele kasutamine info edastamiseks. Formaalne esitus on ilma lingivtilise keele kasutamise info edastamine, peamiselt sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt mõistetav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause on lause, millele saab omistada tõeväärtust(0,1). Tõeväärtuseid on kaks, 0-väär, 1-tõene. Lihtlause on lihtsaim lausearvutuse lause. Lausearvutuse lauseid tähistatakse suutre tähtedega A, B, C. Liitlause koosneb lihtlausetest ning neid siduvatest konstruktisoonidest ja sidesõnadest. Lausearvutuse loogikatehted on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Binaarsed tehted on need tehted, mida saab teha kahe argumendi korral(konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents).
Teie, noored, vanainimeste muresid ei mõista. Selgitav lisand. Näide: Nüüd järgnes kõige olulisem: pressikonverent. Täiend: Täiend laiendab nimisõna ja väljendab põhisõnaga märgidut olendi, eseme või nähtuse kuuluvust või omadust. Täiend vastab küsimustele kelle? mille? või missugune? Näide: Võtsin lugemiseks venna (kelle?) raamatu. Suurte silmadega (missugune?) neiu oli üllatunud. Meie toa (missugune?) põrand oli pestud. LIITLAUSE Lihtlause + lihtlause = liitlause Liitlauses on alati mitu öeldist. Liitlaused jagunevad Rindlauseteks Põimlauseteks (rinnastav seos) (alistuv lause, mis koosneb pea- ja kõrvallausest) Rindlause kirjavahemärgid: Rindlause osalaused on rinnastus seoses, nad on võrdväärtsed. 1
b) esimene sõna vastab küsimusele missugune?, nt puhkusereis, mootorpaat. c) esimene sõna on lühenenud, nt võõrkeel (võõras keel), purskkaev (purskav kaev). d) ne- ja line- liitelise omadussõnaga, nt mäekõrgune, suurejooneline, poisisarnane, Koidula-nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses:
annaabi.ee 
