arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas. Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda
Tolerance and diversity. People from different nationalities living in our country, they are obviously already a quarter of our population. Therefore our country´s population has several diversities. Firstly, I am going to discuss about how a minority in the population of our country. almost 20 percent of all the people in Estonia are Russians. Many of them live on the east side of our country near the Estonian-Russian border. It often happens that they do not speak our language. This creates tensions between people our country. Secondly, since there are differences in the population inside our country, there are differences in the language, aswell. For example, there are regions on bigger towns where in the streets I can hear only Russian. most older and middle aged people can speak in russian. Since there are main language in our society, most jobs inquire speaking them, too. Young Russian- E...
Samme edasi minemiseks on tehtud - päevakorras oli hiljuti vene keele muutmine Eesti teiseks riigikeeleks. Vastupidiselt aga nõutakse venekeelsetes koolides eestikeelset haridust. Tundub, et riigimehed ei ole kindlad, kuidas selle olukorraga toime tulla. Katsetatakse erinevaid meetmeid - selge on see, et muutuste vajalikkusest ollakse teadlikud. Inimesed on kursis tolerantsust puudutavate probleemidega. Mõne tühimiku täitmisele aitab kaasa sallivuse kasvatamine, teiste puhul aga selle tagasihoidlikkus. Lihtne on suhtuda maailmas toimuvasse ükskõikselt, kuid ei saa jääda üdini leppivaks. Problemaatikat tekitab eelkõige tolerantsuse vajakajäämine. Parema ühiskonna nimel tuleb alustada iseendast. Sallimatus võib kasvatada sallivust, sama moodi on ka inimesega - enesekriitika suunab meid parematele tegudele ning eneseimetlus julgustab neid tegusid tegema.
sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad inimesed kasutavad mõnikord ära edukamate liikmete kohuse ja vastutustunnet. Seega tuleb kiiret edu saavutanud ettevõtjatele raskustes olevatelt pereliikmetelt ja naabritelt sageli tohutul hulgal abipalveid töö, raha ja muude hüvede saamiseks. 1. R. D. Putnam arutleb erinevate seoste üle sotsiaalse kapitali taseme, sallivuse ja võrdsuse vahel ühiskonnas. Valige välja Teie jaoks 3 kõige intrigeerivamat seost, mille üle soovite seminaris arutleda ning põhjendage oma valikut. Sissetulek on võrdsemalt jaotunud rohke sotsiaalse kapitaliga osariikides ning lõhe rikaste ja vaeste vahel on eriti suur vähese sotsiaalse kapitaliga osariikides. Põhjendus: Siin esineb selge näide, et vähese sotsiaalse kapitaliga riikides hoiavad inimesed omaette ning rikkad ei jaga
Sallivus, kui ühiskondlik väärtus. Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on
demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid väärtust, mis võib rikastada. Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale sallimatuse pealetungile. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuleb silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. 21. sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooihaldajaid, puudega või erineva usulise kuuluvusega inimesi
Rikkad riigid proovivad olla abivalmid ja heatahtlikud põgenike ning imigrantide vastu. Kuid nemad on vaid omakasu peal väljas ning löövad abivalmile riigile noa selga oma õiguste nõudmisega. Ma leian, et tänapäeval on arenenud riigid väga sallivad, kuid probleemiks on vähe arenenud riigid, mis kasutavad seda sallivust ära. Tänapäeval on sallivus väga tähtsaks muutunud tänu globaliseerumisele. Kuid mina arvan, et probleemiks on hoopis sallivuse ja mitte sallivuse kokkusattumine. Ühesõnaga lääne-maailm on harjunud juba sallivusega ja vaesed mahajäänud maad on sellest veel kaugel. Ma arvan, et lääne-maailm on muutunud liiga sallivaks ja peaks tagasi tõmbuma sallivuse osas.
erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste ja nii edasi. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on
Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Selle heaks näiteks on jätkuv ja pidev sõda Gaza tsoonis, kus palestiinlased ja iisraellased on sõdinud religiooni ja usu nimel kaua, mis toimub endiselt ka tänapäeval. Sallimatus sünnitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Kuigi inimestel võib olla palju erimeelsusi, on ikkagi sallivuse osatähtsus tänapäeva ühiskonnas väga kõrgel kohal. Olles kõigi vastu tolerantsed, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega.
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et
ületamine. Üksnes siis saab tõeliselt ,,teist" sallida, kui on suudetud aktsepteerida tema olemuses sisalduvat tundmatut, jaatades samas oma võõristust. Ja võimalust, et ,,teine" pöörab alatiseks selja, kehtestab mingid omad olulised piirid ja tunded, mis on tema mälus olemas juba ehk kauem kui sallijal endal. Sest on ju inimesele ilmselgelt asetatud sisemised ja välised piirid; välised on kindlasti seotud inimliku kultuuriga, mis küll võib juhtida sallivuse eetikani, põhjendades väliste piiride ületamist tontliku keep smiling'uga ligimesearmastuse ja hoolivuse nimel4. Tõeliselt saab aga piire ületada ainult seesmiselt -väljendades seda nii isiklikul kui ka avalikul tasandil -, ,,armastades oma ligimest nagu iseennast, sest ta on nagu ,,sina"" (nii tuleb ju tõlkida seda käsku heebrea keelest) ja see ,,sina" on Jumala nägu... Seega peab kaplan suutma olla ,,omadele võõras, ja võõrastele
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei
Selline meediakajastus andis ülevaate, et eestlane on toletantne sportlase vastu, kes on meie uhkus. Võib ka väita, et seda põhjustas tema nn puhas taust: rahulik mees, laste isa, hea abikaasa, alati viisakas. Võrreldes teda Andrus Värnikuga, on nad olemuselt ja tegudelt vanarahva ütluse kohaselt nagu siga ja kägu. Võib öelda, et tänapäeva inimene on salliv nendega, kellest hoolib. Kuna inimene ei hooli väga paljudest, on meil puudus ka sallivusest. Mina arvan, et sallivuse puudumine on põhjustatud nii ajaloo sündmustest, kui ka liialt enese rõhutamisest. Nagu ütles T.-H. Ilves oma aastapäeva kõnes: ´´Olge siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega.´´
kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest aspektist, analüüsib ja püüab leida lahendusi (Eetikaveeb)
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid
· Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi · Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist · Kas Eesti on heaoluriik ?
Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: * Vaesuse leevendamine * Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * Aktiivne kodanikuühiskond * Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel * Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine * Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse * Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel * Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi * Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla * Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks * Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist
Sündis 21. novembril 1694 Pariisis Suri 30. mai 1778 Pariisis Kodanikunimi: François Marie Arouet Ta oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik ja ajaloolane. Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses
See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust
Sallivus Head kuulajad! Sallivusest võiks tegelikult rääkida väga pikalt, kuid ma teen lühidalt. Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks. Selleks, et sallida kõike meid ümbritsevat, peab alustama kõigepealt iseenda sallimisega. Kui oled enesega rahul, paraneb enesehinnag, mis omakorda toob kaasa positiivsuse ning seejärel oleme ka suutelised nägema kõiges muus rohkem meeldivamaid külgi. Sallimatus millegi suhtes on küll ebaviisakas, kuid see pole keelatud. Igalühel on õigus oma arvamusele ning sellele, mida ja kui palju ta sallib
institutsioonidele, mitte kultuurile. Samuti väidab ta, et see ei ole Lääne vaatenurk, vaid on Globaalne vaatenurk. Pippa Norris väidab oma artiklis, et korraga saab olla nii eestlane kui kosmopoliit ehk maailma osa. Tema arvates oleme me eestlased, kuid samas ka eurooplased kaotamata oma rahvuslust ega identiteeti eestlasena. Selgub, et enamik kosmopoliitseid ühiskondi pooldab rohkem sotsiaalset võrdust, näiteks ssooküsimuses, on avatud ühiskondliku usalduse ning sallivuse suhtes. Need on väga olulised mitte ainult demokraatia, vaid ka rahu ja riikidevahelise koostöö jaoks. Enim isoleeritud riikidel on rohkem piiratud ja traditsioonilised väärtused, mis puudutab sugudevahelist võrdust, seksuaalset liberaliseerimist, sallimist, välismaalaste usaldamist, teise usu esindajate sallimist ja muid taolisi asju. Mina arvan, et tsivilisatsioonide kokkupõrge on võimalik just kultuurilisel tasemel, sest igas
kodanikud, hästi toimida saaks. Juhul, kui peaks tekkima kahtlus, kas on mõtet pingutada väljasuremisohus riigi ja hääbuva kultuuri nimel, siis siin peitub lihtne tõde: seni kuni leidub Kiviräha teosest "Mees, kes teadis ussisõnu" tuntuks saanud Leemeteid, kes hingega oma kultuuri säilitamise eest võitlevad, seni eksisteerib ka riik ise. Filosoofias tuntakse sallimatu sallimise paradoksi: kas tuleb sallida ühiskonda, mis on sallivuse suhtes sallimatu? Lugedes veebis artikleid Eesti riigist ja tolerantsusest, torkab silma palju kommentaare, mille autorid näivad tihtipeale üsna vaenulikult meelestatud olevat ning kes laimavad avalikult muulasi ning homoseksuaale. Omasooihaldajad ja mitteestlased ei saagi sellist ühiskonda tolereerida ning end ebatolerantses riigis turvaliselt tunda. Siinkohal tekib tegelikult nõiaring, sest nii palju kui on rahvast, leidub ka erinevaid seisukohti homode ning muulaste suhtes
Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Voltaire sündis Pariisis jõuka notari pojana ja oli pere viies laps. Tema ema suri, kui François- Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Ema sõber õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. Aastatel 1704-1711 õppis ta jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand.Kuigi ta põlastas sealt saadud
Tihtipeale ei räägita kodus vanematele, mis koolis juhtu kuna kardetakse, et kui välja räägitakse hakatakse neid rohkem kiusama. Mõned saavad hirmust soki, ega julge enam kooli tulla. Mõned isegi enam ei julge koolis käija, kuna vaadatakse et nendel pole koolis õigusi kuna suuremad on nii võimsad ja väikesed otsustavad alla jääda. See on väga hirmus mis koolides toimub. Siin on sallivusel suur ja oluline roll. Sind peab sallima, et sind ei kiusataks. Sallivuse saamiseks pead ja tegema kõike mida sul teha palutakse, ja kui sa nende käske ei täida , siis ei sallita sind ja hakataksegi kiusama. Selline raske elu ongi paljudel koolis ja sellepärast ongi noorte elu juba hukas. Kõik on ära hirmutatud ja ehmatatud. Seda probleemi leiab igast koolist. Kahjuks jääb selline teiste kiusamine alati paljudele külge ja sellest mõeldakse, et see kiusamine on lahe kuid nad ei tea mida teeb see neile keda kiusatakse.
Põhiprobleemiks on see, et muulaste hinnangul valitseb Eestis rahvuste vahel ebavõrdsus. Muulaste arvates on neil eestlastega võrreldes oluliselt vähem võimalusi saada tööle riigiasutusse, pääseda juhtivale ametikohale, teha poliitilist karjääri. Võimalused on piiratud ka siis, kui ollakse konkureeriva eestlasega võrdne.Omatakse Eesti kodakondsust, osatakse eesti keelt, omatakse võrdväärset professionaalset ettevalmistust, kogemusi jne. Konkurents kaotab sallivuse. Eestlaste sallivus lõpeb kiiresti kui tekib küsimus muulastest kui konkurentidest tööturul või nende võrdväärsest esindatusest riigi juhtimisel.Ma arvan, et elada koos eestlastega Eestimaal ja siin hakkama saada, on vaja aktiivselt põhirahvusega suhelda, osaleda ühistes ettevõtmistes. Eestlased on passiivselt sallivad, mis väljendub selles, et nad püüavad säilitada distantsi mitte-eestlaste suhtes ja vältida
Sallivus ja sallimatus Tere kallid kuulajad! Sallivus mängib suurt rolli meie ühiskonnas. Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse...
8) Rahvuvähemuste (immigrant-rahvastiku) olukorda peegeldab ka üks Legatumi sotsiaalse kapitali indeksi alamindeks – isikliku vabaduse indeks, mis mõõdab olukorda individuaalse valikuvabaduse, eneseväljendusvõimaluste, liikumis- ja usuvabaduse ja sotsiaalse tolerantsuse. Eesti on selle alaindeksi järjestuses 2012. aasta raportis väga madalal, alles 74. kohal. Tagasihoidliku tulemuse põhjuseks on eelkõige madalad sallivuse näitajad: vaid 55,8% leiab, et Eesti on rahvusvähemustele hea koht elamiseks. 9) Naised, kes kogevad paarisuhtevägivalda, ei kasuta kontratseptsiooni või kasutavad mittetõhusaid meetodeid, kuigi nad ei taha rasedaks jääda. Nad on elu jooksul põdenud rohkem seksuaalsel teel levivaid haigusi, nende hulgas on vähem neid, kes on üldse kunagi kondoomi kasutanud ja neil on palju enam soovimatuid rasedusi.
Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin sündisin. Nagu ütles meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega. Selgita natuke presidendi sõnu oma sõnadega lahti, kuidas SA seda mõistad Õnneks ei tähenda Eesti kodanikuks olemine mingit moodi näiteks arengust maha jäämist. See lause ei sobi. Olles siinne kodanik, pole mul mitte mingisugust põhjust häbi tunda suurte ja tuntud riikide kodanike ees, sest olgem ausad, Eesti on üks arenenumaid ja tunnustatumaid väikeriike maailmas. Mu kodumaa on küll pisike, aga meie, kui eestlaste teadmised ja
lahendatud rasestumisvastaste vahenditega. 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse jooksul on need nähtused ainult süvenenud. Vanade tavade kadumine tähendab lisaks soorollide hägustumist. Naine ei ole enam keegi, kelle ainukesed ülesanded on kasvatada lapsi ja hoida kodu. Nüüdisajal on tavaline, et lisaks mehele teenib perele leiba ka tema ning see on tänu keerulisele majanduslikule olukorrale sageli hädavajalik. Seoses sallivuse suurenemisega on pead tõstmas seksuaalvähemused, kes samuti soovivad õigust perekondi luua ning isegi abielluda. See vastuoluline teema on seni põlu all olnud, ent hiljuti üha rohkem kõneainet pakkunud ja vaidlusi tekitanud. Hetkel võib kindlalt öelda, et enamikes riikides ei ole ühiskond selleks valmis. Lähitulevikus vajab see küsimus aga mõistlikku lahendust. Niisiis, pereväärtused sõltuvad ühiskonna vabameelsusest. Võiks ju öelda, et liberaalsus ja
lahkhelis vaeste ja rikaste piirkondade vahel, vaid siin nõutakse jõukatelt rahvastelt rohkemat kui sallivust solidaarsust. Nagu öeldud, on sallivus asendamatu, aga mitte mingi ainupiisav poliitiline voorus. Mõtte ja mõttetuse puhast sallivust õigustab demokraatlik argument, et tõde ei valda keegi, olgu rühm või indiviid, ja keegi pole võimeline määrama, mis on õige ja ülekohtune, hea ja halb. Fetscheri raamat "Sallivus" annab hea ülevaate sallivuse ja sallimatuse tulenemisest ajaloost ning selle erinevatest voorustest, mis sallivust mõjutavad. (religioon, riigitarkused, poliitika, ühiskond jne)
kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populaariseerijana. Ta võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi Kuningat Friedrich II-t. Tema tuntumad teosed on "Candide", "Kontlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Elugugu: Voltaire vanemad olid Franois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus.
vajalikum. Juba töökoha saamiseks on vaja läbida keelekontrolle. Mina pean neid õigustatuks ja isegi vajalikuks, sest just uus põlvkond on see, millele me saame loota. Kui vanemad inimesed on kaua elanud, kõike näinud ja teavad oma enese tarkusest, siis nooremaid saab veel vormida- neile on oluline selgitada ja õpetada. Uuringud näitavad muulaste positiivse suhtumise tõusu kohaliku rahvuse suunas, kuid kahjuks ei ole see kaasa toonud eestlaste hulgas samaaegset sallivuse ja avatuse suurenemist. See on kurb, sest on noori, kelle vanemad suhtlevad vene keeles kuid kes ise räägivad puhast eesti keelt. Siiski kui nendelt küsida, kes nad siis on, ei oska nad sellele vastata. Umbes 40 protsendil noortest on raskusi oma identiteedi määratlemisega, sest kuigi nad ise rõhutatult peavad oma isamaaks Eestit, koheldakse neid siin siiski kui võõraid, venelasi. Integratsioon on mõlemapoolset pingutust nõudev suhtetüüp. Ühele osapoolele tähendab see
Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Raske on kujutada ette ühiskonda, kus puudub solidaarsus oma kaaslaste vastu. Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe rahvuse suhted on konfliktsed eelkõige ajalooliste läbielamiste tõttu
Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et
ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi. Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse ja sallivuse abiga kuristike tasandamist eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti. rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usuliste vms. erinevuste põhjal, et tagada domineeriva rühma eesõigusi Liikumise tunnustatud liidriks tõusis baptistlik vaimulik Martin Luther King 1963.a
Tänu tehnikale ja digimaailmale on Z generatsioon pigem sallivam erinevate rahvuste, uskude ja ka LGBT+ suhtes, sest nemad on maast madalast terve maailmaga ühenduses olnud. Sallimatus on maailmas väga levinud probleem. Iga inimene saab ise valida, kuidas ta suhtub neisse, kes mõtlevad ja arvavad teisiti kui ta ise. Elu jooksul puututakse paratamatult kokku erinevate arusaamade ja mõttemaailmadega ning nendega leppimine võib olla väga palju raskem kui neile vastandumine. Eestis on veel sallivuse arendamise osas pikk tee minna, kuid tehnoloogilised võimalused annavad võimaluse maailma mitmekesisust paremini tundma õppida ja seega sallivusemusklit treenida. See nõuab aga aega. Ei saa loota, et valged inimesed, kes pole kunagi ühtegi mustanahalist inimest näinud, neid kohe sõpradeks peavad. Jääb vaid loota, et areng on võimalikult valutu. Seitse miljardit inimese seas on võimatu totaalselt ära kaotada kassi-koera suhtumist ja ühe
arusaamad, millega kaasneb tihti sallimatus. Merle Klandorf on samasugupoolte abielu kommenteerides öelnud, et tema ei soodustaks neile ka kõige väiksemate õiguste andmist. Nii leiabki indiviid end mittetolereerides näiteks seksuaalvähemuste õigusi, kuna meedias kajastatakse vastavat teemat tihti negatiivselt. Seetõttu saab järeldada, et ühiskond, kus me üles kasvame, mängib suurt rolli sallivuse määratlemisel. Eesti ühiskonnas ei peeta ühtviisi väärtuslikuks kõiki siin elavaid eri kultuurilise taustaga rahvusi. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni raporti järgi on eestlased selle organisatsiooni liikmesriikide seast vähemuste suhtes kõige sallimatumad. Eestis näidatakse eelkõige sallimatust üles vene rahvusest sisserännanud inimeste vastu, kes ei oska kohalikku keelt ning ei tunne siinset kultuuri
RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58 Näitekunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=59 Rahvakultuuri sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=60 Kehakultuur...
Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine ning oma vaatepunkti selgitamine tunduda vägagi keerukas ja arusaamatu. Nad lihtsalt ei pruugi ega peagi aru saama
Lapse õiguste konventsiooni lühikokkuvõte. Igaühel on õigus kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon välja kuulutanud, et erilist hoolt ja abi tuleb osutada lastele, olles veendunud, et perekonnale kui ühiskonna alustoele ja kõikide tema liikmete, eriti laste kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. Laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse...
Eriti levinud stereotüübid on, et venelased on kas narkomaanid, allakäinud oma eluga või rumalad. Kindlasti leidub ka muid arvamusi nende kohta veel. Isiklikult arvan ise, et kõige suurem sallimatuse põhjus ongi keelebarjäär. Isegi, kui nad oskavad eesti keelt, siis nad ei ole altid seda rääkima. Keele oskamatuse tõttu või rääkida mitte tahtmise pärast ei suhtlegi eestlased venelastega ja tekivad eelarvamused ning sealt saavadki alguse konfliktid. Eestis võib leida ka sallivuse jooni. Näiteks on Eestis just hiljuti vastu võetud kooseluseadus. See tähendab seda, et samast soost inimesed võivad koos elada, abielluda ning lapsi kasvatada. Mina ise arvan, et see on suur samm tolereeriva ühiskonna poole. Selle vastu oli palju protesti, kuid enamik siiski olid poolt ning mulle näib, et nüüd on see teema tagaplaanile jäänud ja inimesed on sellega leppinud. Eestlased on kahe käega ajaloos kinni ning ei suudeta edasi liikuda ning nad ei ole lihtsalt tänapäeva
Aga on hea teada, et ühel päeval on eelpool kirjeldatud õpetaja aine omandatud ja ainevälist suhtlust annab edukalt vältida. Samas õpilase-õpetaja võrdne suhtlemine võib anda tõuke ka koolijärgseteks mõttevahetusteks ja elu-olu lahkamiseks. Näitena tooksin siinkohal oma põhikooli klassijuhataja, kelle pool paar korda aastas klassikaaslastega heal meelel kohtume. Kui rääkida aga õpilaste omavahelises suhtlusest, siis usun, et piisava sallivuse ja enesekontrollile allutatud ego puhul, on üksteise võrdse kohtlemisega koolis kõik korras. Demokraatia kodukohas või riigis või Euroopas... Et ma pole veel valimisealine ja samas puuduvad mul ka väljakujunenud poliitilised seisukohad, ( arvan,et minu vanuses ei saagi neid olla), siis ei ole ma nende demokraatlikkusest ka mõelnud. Aga praegu niiöelda kohustuslikus korras selle üle pead murdes, pole nende tasandite tegevus
majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus-, ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigi tekkega kaasneb ka üldise elatustaseme tõus ja suureneb keskklassi osakaal ühiskonnas. Heaoluühiskonnale omased tunnused on vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse tagamine, inimõiguste kaitse, töötute ühiskonnas järgi aitamine ning muud sätted ja põhimõtted, mis põhinevad hoolivuse, võrdsuse, sallivuse ja inimväärse elu ideedest. Ludwig Erhard, Saksamaa majandusminister aastatel 1949-1963, pani aluse Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Riik loob mängureeglid, hoolitseb iseenda püsimise eest ja on kohtunik. Nii nagu kohtunik ei saa mängus kaasa lüüa, ei tohiks ka riik ise majanduses osaleda. Sellest
julgeolekut,kuna NSV Liit suutis toota piisavalt palju relvi, tahtis USA neile järgi jõuda ja alustas samamoodi relvade uuendamisega. Külma sõja ajal valitsevate riigijuhtide mõttekäigud ja teod olid täiesti erinevad . USA presidendi J.Kennedi pani suurt rõhku demokraatiale. Tema valitsemisaeg ei olnud küll pikk, aga tema pärandit kanti edasi . Järgmiseks presideniks sai L.B. Johnson , kelle eesmärgiks oli saavutada `'suur ühiskond'' mõistuse, teaduse ja sallivuse abil muuta eri klasside ja rasside vahelist kuristikku, niiet nad muutuksid üheks ühiskonnaks. See andis ennenägematult suuri tulemusi, kuid tegeliku võrdõiguslikkuseni oli pikk maa minna . Stalini surma järel hakkas NSV Liidus valitsema N.Hrustsov , ta ei pooldanud kõike Stalini tegusi , aga hoidis siiski stalinstliku seisundit .Ka tema soov oli muuta kogu maailm kommunistlikuks. Ta kukutas isikukultuse ja armastas improviseerida . Hrustsov
Lõpuks toimus ideede ammendumine 1969a. Woodstocki rokifestival ( hipiliikumise kõrghetk) Euroopa ühinemisliikumine 1957 Euroopa aatomienergiakoondise ja Euroopa Majandusühenduse (ühisturu)loomine. USA 1945 Truman 1952 Eisenhower presidendiks 1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi lõpu Vietnami sõjale, normaliseerusid suhted Pekingiga. 1974 Watergate'i skandaal Konservatiivne revolutsioon majanduspoliitliseks aluseks on monetarism riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed Reiganoomika Piirata riiklikku sekkumist majandusellu
ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arva...
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva ...
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
