Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti
Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis
Lihaseid ja seeläbi jäsemeid on parem kontrollida, paraneb liikuvus ja koordinatsioon, kiireneb ka reageerimine erinevatele stiimulitele. Kõige olulisemaks on närvitegevuse koondumine kesknärvisüsteemi. Saab alguse selja- ja peaaju areng. Kõrgemate närvikeskuste kujunemine loob aluse käitumise organiseerimisele instinktide kaudu. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasemast kogemusest. Instinkte esineb nii kahekülgselt sümmeetrilise närvisüsteemiga olenditel kui ka kõrgematel organismidel. Instinktidega on näiteks tegemist lindude pesaehituse, imetajate ujumisoskuse, putukate võrgukudumise jm puhul. Inimese puhul on instinktid olulisel kohal näiteks elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt.
TAIMETOITLUS Natalia Krassilnikova PTG XIÕ AJALUGU ● Iidsest indiast ja kreekast ● 6. sajandist eKr. ● Liha peeti räpaseks ja väärituks ● Päästab valla kurjuse ja loomsed instinktid Taimetoitluse peamised põhjused: ● Toituda tervislikult ● Soov mitte olla teise elusolendi surma põhjustaja ● Soov vähendada enesele langevat saastuskoormust ● Religioosed Taimetoilaste liigid: ● Täistaimetoilased e. veeganid ● Munataimetoitlased ● Piimataimetoitlased ● Kalataimetoitlased ● Linnuliha-taimetoitlased ● Semivegetaarlased ● Frutariaanid ● Toortaimetoitlased Taimetoidu eelised:
Öko kultuur, riietus kultuur, söömise kultuur, mõiste tuleb ladina keelest cultura agri, mis algeselt tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni. Ükski kultuur pole eksisteerinud omamata mõjutusi teistest kultuuridest. Samas võib tekkida oht, kus kaob piir oma ja võõra vahel. Mida kõrgem on ühiskonna arengu tase seda enam
,,Ürgmees" Retsensioon "Ürgmees" on Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri kirjutatud ühemeheetendus. Etendus toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks. Näidend ise aga koosneb justkui piltideks
Jack London Jack Londoni teoses ,,Valgekihv" jutustatakse hundi elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Kõik algas ühel külmal talvel, kui hunt Kiche ja koer Ükssilm said pojad. Talv oli külm, mille tagajärjel surid kõik pojad väljaarvatud üks, Valgekihv. Ta oli hundi ja koera segu. Tal oli koera iseloom, ta sõbrustas inimestega ja püüdis olla inimeste sõber. Teine pool temast oli metsik ja tal olid instinktid, et looduses ellu jääda. Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks sai Hall Kobras. Hall Kobras oli vaene ning tal olid ka suured võlad. Vaesuse tagajärjel pidi Hall Kobras Valgekihva maha müüma. Minu meelest oli see väga vale tegu, sest sõbra maha müümine peaks olema viimane asi, mille pealt raha teenida. Ta müüs looma Beauty Smith'ile.
Tarkus tarviline vara Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus
kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03.2012 5 Isiksus 2) Anima ja animus – mehe alateadvuses esinev naiselik ja naise alateadvuses ilmnev mehelik persofikatsioon(isiksus) ; 3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga • Ei nõustu sellega, et psüühika teatud vorme on võimalik taandada mingile ühele elementaarsele algele. Freudi puhul oli selleks algeks seksuaalsus. 9.03
Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud.
2008. Kas lastele võiks lubada antidepressante? http://woman.delfi.ee/tervis/tervis/article.php?id=17572329. 12.04.2008). · Kas inimene on inimesele hunt? Jah on küll. Mõtlesin selle küsimuse peale, ja jõudsin järeldusele, kui ikka asi tõsine ja sinu ellu jäämine sõltub paljudest faktoritest. Siis just nii kipub see asi minema. Näritakse kõrisid läbi. Tallatakse nõrgemad jalgade alla, et ise pääseda. Ju löövad välja meis, need loomalikud instinktid (Kas...2008. Kas inimene on inimesele hunt?http://kodutud.com/viewthread.php? tid=4395&page=2#pid401392. 12.04.2008). · Inimene on inimesele hunt. Silmast silma suheldes lipitseb ta alandlikult, tõmbab saba jalge vahele, patsutab õlale ja lausub isegi mõne kiidusõna (Inimene...2008. Inimene ja hunt. http://www.virumaateataja.ee/251004/esileht/arvamus/15020510.php?&Y=2004&M=9. 12.04.2008).
teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Oscar Wilde ja Eduard Vilde skulptuur kujutab endast graniitpingil istuvate kirjanike Eduard Vilde ja Oscar Wilde pronksist kaksikfiguuri. Kõigis oma teostes püüab Vilde järjekindlalt paljastada, mida inimesed (näiteks matustel) tegelikult mõtlevad, mis kaalutlused ja instinktid elu selles hädaorus juhivad. Eduard Vilde teosed on sageli üsna verised ja vägivallarohked. Pole ime, kui ta oma "kriitilise realismi" meetodiga piitsutas mõisnikke sama vihaselt, nagu need olid talitanud tema teoorjuseaegsete kaasmaalastega.
„Bel-Ami“ Guy de Maupassant „Bel-Ami“ on kirjutatud Prantsuse kirjaniku Guy de Maupassanti poolt. Esimest korda ilmus raamat avalikkusele 1885. aastal Prantsusmaal. Teos räägib sellest, kuidas peategelane kasutab naisi ära, et saada haljale oksale. Guy de Maupassant kujutas tihtipeale inimesi pahelistena, keda juhivad instinktid. Teda peetakse moodsa novelli kirjutamise isaks. Ta on kirjutanud nii stiilis kui ka fantaasialugusid. Teda huvitas psühhiaatria, millest saadud teadmiseid kasutas ta oma töödes. Romaan räägib peategelase Georges Duroy elu Pariisis. Ta on tüüpiline noormees, kes on läinud Pariisi, et pürgida kõrgklassi. George puudub kindel töökoht, kuid kõik muutub totaalselt, kui ta kohtab oma vana sõpra, kes pakub talle tööd kohalikus ajalehes
Isiksus ja temperament Tarvo Haggi Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A
vajadused ? Vastuseks oleks: söömine, joomine , magamine ja muidugi eelkõige mängimine-on vajadused.Käitumisel on eriline koht instinktidel. Ja ülesandeks on hoida oma peremeest ja jääda talle truuks. Mille kõrvale toon inimese. Söömine, joomine, magamine on elementaarsed asjad, mida inimene peab tegema, et elus püsida.Käitub inimene aga vastavalt oma arengutasemele ja erinevalt loomadest on ka inimesel instinktid, kuid ta on võimeline neid kontrollima. Ülesandeks on endale ümbritsevatele inimestele ja ühiskonnale kuidagimoodi kasulik olla ja ennast maksma panna. Sellest saab välja lugeda, et inimese olemine maapeal muudab maapeal toimuvat. Tehnilises mõttes oleme me inimesteks loodud selleks, et toota, toota juurde rohkem ja rohkem , ehk siis inimlikus mõistes paljuneda. Millest saab omakorda järeldada, et paljunemiseks läheb inimesel, erinevalt loomadest, vaja armastus,tundeid,sobivaid
veelgi vähem 11. Otsustamine loomadel. Järelikult peab esinema mingi mehhanism, mille abil loomad pidevalt vaevad nii sisemisi kui ka väliseid tegureid, mis kutsuvaid esile erinevaid käitumismustreid 12. Varaste psühholoogide ja etoloogide ettekujutus otsustamismehhanismist. Esineb piiratud arvul "instinkte" (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. 13. N. Tinbergeni hierarhiline mudel, selle puudused. iga instinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus * käitumise "energia" voolab neist keskustest "allapoole" teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi * sealt omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi * iga taseme keskused on mõjutatud organismi sisemise seisundi poolt *
,,Tants" keskendub tantsijate, maa ja taeva vahel tekkivale sünergiale. Teema on elurõõmus ning õhutab, et inimesed on loodusega ühed. Matisse sai inspiratsiooni kaluritelt ja talupoegadelt, kes rannas ringtantsu esitasid. Matisse kasutas ringi kui vana, juba Prantsuse renessansi aegset sümbolit, et anda edasi 20. sajandi tempot ja väljendusviisi. Ta armastas mustreid ja islami kunsti ning nende komponentide ühinemisel valmis ,, Tants ". Matisse ühendas harmooniliselt oma instinktid teadlikkusega, ega külvanud seda üle liigsete emotsioonidega. Matisse tähtsus kunstiajaloos on suur. Ta leidis, et akadeemiline kunst on oma aja ära elanud ning ainus viis maalikunsti päästa, on seda uuendada. Matisse oli julge, ta katsetas selgete värvidega ning uut tüüpi vormidega. Ta oli fovistide keskseim kuju. Rühmitus võttis eeskuju Van Goghi teostest. Enne ,,Tantsu" valmis Matissel palju maale, mis sisaldasid endas selle
paremini edeneb õppimine. Aju plastilisuse suurendamiseks tuleb hakata tihedamini kasutama neid aju osasid, mis on seni jäänud tahaplaanile. Uued neuronitevahelised ühendused saavad tugevneda vaid läbi kordamise ning harjutamise, mis võib lõpuks muuta uue tegevuse igapäevaseks harjumuseks või tüüpiliseks käitumismustriks. KIIRE JA AEGLANE MÕTLEMINE Kiire: intuitiivne/kiire/emotsionaa lne – “võitle või põgene” (instinktid ellujäämiseks). Kasutab vähem energiat. Aeglane: aeglane/loogiline/tahtlik, selle süsteemi kasutamine nõuab rohkem energiat. KOGU AJU TÖÖTAB Ajus kehtib printsiip „kasuta või kaota“. Aeroobne treening soodustab uute närvirakkude arengut ja on kõige tõhusam ajutreening. Me ei kasuta mitte viit protsenti oma ajust, vaid viit protsenti selle potentsiaalist. MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?
minna ning ka nõia enda juures tuli tüdrukul toime tulla raskete ülesannetega. Kuid nuku abiga tuli ta kõigega toime ning jõudis ka koju tagasi. Baba Jagaa poolt kaasa antud pealuu põletas võõraspere tuhaks. 4)Manawee- mees tahtis õdesid naiseks võtta, kuid nende isa ei lubanud seda enne, kui mees on tüdrukute nimed ära arvanud. See oli raske ülesanne, ühel päeval võttis mees endaga kaasa koerakese, kes tahtis oma peremeest aidata. Mitmel korral viisid tema instinktid (toit) eesmärgist kõrvale, viimasel korral ründas teda mees, kuid vapralt vastu pannes teatas ta siiski nimed oma omanikule, kes seejärel mõlema tüdrukuga naitus ning nad elasid õnnelikult.
tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju, kelle idee ja mõju lõppude lõpuks loomad, ehk kaks äärmust, ka ühendas. Lugu oli sügavalt piltlik, peegeldades meie maailmas valitsevate võimude mängu ja kirjeldades hästi, milleks on võimelised allasurutud instinktid. Tõlgendades Popi alamaks on ka näha, kuidas võimualused uute olukordadega kohanevad, millised on nende hirmud ja soovid ning kuidas need kohanedes muutuvad. Uhke punkti loole pani asjaolu, et valitsev suurvõim hävitas nii enda võimualused kui ka iseenda. Kõige väljendusrikkamaks ja kaasahaaravamaks peaksin mina Popi ja Huhuu etendust Theatrumis. Võrreldes valminud animafilmiga oli etenduse atmosfäär palju lähedasem sellele, mile olin novella lugedes endale ette kujutanud
tehti montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest. Kurt Schwitters ,,Hannoveri". Sürrealism-kunstivool kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis. Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi.Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale. Andre Breton sünastas sürrealismi põhimõtted: psüühiline automatism, spontaansus, mida ei kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid. Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod. Märksõna on absurd. Maalikunstis kasutati realistlikku, isegi ülitäpset kujutamist, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro ,,sürrealistlik portree": ,,hollandi interjöör". Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on ülilihtsad vormid risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn
kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. *Analoogia kunstnike funktsioonidega
Surmanuhtlus asendati 4 a sunnitööd Siberis + reamehena sõjaväeteenistus. Koku oli ta Siberis 10 aastat. 1859 - D pöördub tagasi ja jätkab kirjutamist . Temalt ilmuvad olukirjeldused sunnitööst "Märkmeid surnud majast". Ilmub ka romaan "Alandatud ja solvatud". Neis on inimpsüühikat, armastust ja käitumuist. Kui enne arvas, et keskkond muudab inimese halvast, siis nüüd arvab, et inimene on hea, aga vastuoluline ja irratsionaalne. Käitumist muudavad hetketunded, tujud, instinktid. Kõik ei sõltu vaid ühiskonnast ümbritevast. 1866 valmib "Kuritöö ja karistus". 1868.a - "Idioot" "Sortsid", "Nooruk", "Vennad Garomaazovid". Eraelu Siberis sunnitööl olles kohtus kauni naisega, kellega abieelus, kellel oli tervis käest ära. Pärast Peterburi tagasipöördumist naine suri. Raha mehel polnud ja olukorra muutis raskemaks see, et pidi surnud venna pere aitama ning tema võlgu maksma. Helge: leidis endale noore tubli pädeva naise
Mis on hea? Mis on õnn? Mis on elu? Viimane neist pani ka mind veidi rohkem mõtlema. Mis tegelikult on elu? Paljud ütlevad et elu on mäng, kuid tegelikult minu jaoks on ta midagi palju suuremat kui mäng, midagi palju võimsamat, mille üle meil tihti kontrolli pole. Autor määratleb terminit "elu" aga veidi teisiti. Ta hindab elu instinktidena, kus puudub võimuiha. Ta nimetab looma, liiki, indiviidi rikutuks, kui nad minetavad oma instinktid, kui nad eelistavad seda, mis on neile kahjulik. Peale selle käsitleb raamat veel ka inimolemist, kriitikat ning kõike muud, mida sisaldab meie enda elu. Autor peab oluliseks inimese armastust enese vastu. Inimesed tunnevad teineteise vastu tihti kaastunnet, mis paneb inimesi nakatuma kannatustesse, see põhjustab jõu kahanemist. Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne. Mis on tõde
Inimene ei arenda ennast ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Elu jooksul õpitakse ka oma keha tundma. Sellele aitab kaasa käimine erinevates tantsu-ja võitluskunsti treeningutes, jõusaalis, jalgpallis jt. keha arendavates ning vaimu värskena hoidvates füüsilistes tegevustes. Mõnele isikule on antud looduse poolt anne ehk oskus, milles ta on teistest parem ning peab antud alal vähem pingutama. Nii nagu loomadel, nii ka inimestel on looduse poolt ellu kaasa antud instinktid, mida ei olegi vaja õppida. Nendeks on näiteks söömine, kiskjatel jahtimine, karjas olemine, sünnitamine jne. Inimkonna sooviks on laiendada oma teadmisi, et saada infot sellest, mis toimub meie ümber. Inimestel on läbi aegade olnud tungiv soov mõista seletamatuid nähtusi, uurida, kuhu lähevad hinged, filosofeerida elu mõtte üle ja saada teada muude salapäraste küsimuste vastuseid. Kuid mina arvan, et
Särgava. 20. saj algusaastatil tõusis juurde rida noori kirjanikke Tammsaare, Tuglas, Metsanurk. Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused.
Nikolai Gogol Ukraina kirjanik. Loomingut iseloomustab humaansus, realistlikkus, grotesk ja satiir. Loomingusse kuuluvad mõned näidendid ja hulgaliselt jutustusi. LOOMING: ,,Revident"(kirjaldab korruptsiooni, pugemist ja tegeliku olukorra varjamist.) ,,Surnud hinged"(saamahimu, kasuahnus ja madalad instinktid maa-aadli hulgas) Jutustused: ,,Tarass Bulba"(kodumaa ja- isaarmastus, isa valib poja ja kodumaa vahel) ,,Sinel"(protest inimväärikuse alandamise vastu) ,,Nina"(inimväärikuse alandamine) ,,Vana maailma mõisnikud"(kahest vanainimesest, kelle elumõte on söömine) ,,Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovits läks tülli Niki Vorovitsiga"(naerab nüristunud väikeaadlikku, kus pisiasi puhutakse suureks ja eluaegne sõprus muutub vihaks) Novellikogud:
omasugused, mis näitab arenenud mõistuse säilimist. Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla sümboliseerivad suletud ringe, mille elanikud on juba leppinud, et ei pääse neist välja. Siin tulebki mängu libahundi olemuse kaunidus, sest tema võib joosta, kuhu tahab ja ei pea kellegi ega millegi pärast muretsema. Seetõttu ei ole libahundi maailmas ka
Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT. SUPER-EGO üli-mina- süütunne, ülimoraalne, Arenguastmed:peab lahendama konflikti, kas + või -; pole
Kui kunsti ei oleks, oleks inimesel ainult trööstitu argipäev. Kunsti vastandumine elule on vastuoluline: ühelt poolt sisaldab sõnumit, et argimaailm on paheline, samal ajal lahutab võitlusest argitasandil. See mõte jääb Marcusel püsivaks. Veel olulised: „Eros ja tsivilisatsioon“ – poleemika Freudi raamatuga „Ahastus kultuuris“. Freudi põhiidee on see, et kultuur pidurdab inimese instinktide järgi elamist, kultuur takistab käituda nii, nagu instinktid käsivad. Freud ei ütle, et see on vale, leiab, et kultuur on sublimeeritud tungide energia; koorem, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Marcuse vaidleb: Freud ütleb, nagu oleks vastuolu instinktide ja kultuuri vahel. Marcuse vaidleb, ütleb, et ajalugu ei ole mitte instinktide rõhumise ajalugu, vaid klassivõitluse ajalugu. Konflikt on võõrandunud töö ja Erose vahel. Võõrandumise mõiste – lähtub Marxist. Marx kirjutab töö võõrandumsisest – kahtles Hegeli teesis, et
8) Elektitsism- eklektiline seletamine, uuringute põhjal. 9) Närvisüsteemi evolutsioonist : Charles Darwin, kes vaatas arengut närvisüsteemini. Siis kui veel polnud närvisüst. Oli siiski reageerimine. Esmalt hakkaski tekkima närvisüsteem(ajus), teiseks tekkis keerdjas närvisüst, meritähtedel. Järgmiseks tekkis kahendik närvis Vihmaussidel. Reaktsioonid on nüüd juba tunduvalt arenenud ja tekivad refleksid ja instinktid. *Mida enam evolutsioon läks edasi, seda enam hakkas närvisüst koonduma peaossa. 10)Refleks: on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega.
elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased,
Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil tasemel nad arenevad, see kõik sõltubki kasvatusest. Lapse kasvatamiseks positiivses suunas on meil vaja tundma õppida tema iseärasusi. Tavaliselt saab lapse mingeid omadusi muuta, arendada neid kasvatuslike harjutuste ja
hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid, panustatakse sõprusele, populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil ,,It's easy to miss something you're not looking for" ( awareness test) TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS
3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste lahkhelide tõttu olid riigid omavahel sõjajalal ning sellesse olid kistud ka noored ning alles elu tundma õppivad poisikesed. Ei mõistetud, milles on süüdi nemad, et peavad riikide omavahelise vaenu tõttu palju lähedasi sõpru kaotama ning varem või hiljem ka ise sõjas surema. Tajutakse sõja mõttetust ning tuntakse, et ollakse ühiskonnast välja rebitud jäänud on vaid loomalikud instinktid ning peaeesmärgiks võitluses ellujäämine. 4. Teose sisu kavapunktidena: · Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi,
Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veendumused, mida ta iga hinna eest järgib, neist kinni peab ja täide püüab viia.
ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika. -Kas klient maksab selle eest, et tarbija näeb ja teadlikult töötleb reklaami sisu ja mäletab seda v. selle eest, et tarbija tunneb ära kunagi nähtud reklaami...? Ehk 2 suunda reklaami efektiivsuse mõõtmisel, suunamisel,
eemaldamist. Kuid siiski, kuidas on see võimalik, et prostituut või olla inimkaubanduse ohver kui ka amet? On ju läbi aegade teada-tuntud lause, et prostitutsioon on maailma vanim amet. Arvan, et sissejuhatava lõigu viimases lauses peitub nii mõnigi tõetera. Me ju teame, et inimesed on välja arenenud loomadest evolutsiooni käigus. See seletab ära, miks nii mõnedki loomadele iseloomulikud instinktid oleme neilt pärinud. Üheks neist võib minu arvates pidada prostitutsiooni. Jah, teadlased pole küll suutnud saja protsendiliselt kindlaks teha, kas tänapäevases loomariigis teevad seda emasloomad vabatahtlikult või erinevate olude sunnil. Heaks näiteks on siinkohal turvalisus emasloom soovib oma poegi väliste ohtude eest kaitsta, ent ei suuda seda iseseisvalt teha ning vajab abi. Kuna loomariigis puuduvad kokkulepitud maksevahendid, nagu meil
"Moderne Physik und Psychologie" "Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded" "Psychologische Demonstrationsversuche" "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964; teine, parandatud ja täiendatud trükk: Valgus, Tallinn 1972 "Teaduslik psühholoogia ja elu" "Elu ja psühholoogia" Raamat ise räägib üleüldiselt loomapsühholoogiast. Raamatus on olemas olulisemad psühholoogiamõisted ja terminid ning kõiki neid on seletatud loomade seisukohast, nagu näiteks loomade taju, instinktid, õppimine, mõtlemine, vajadused, ühingud aga juttu on ka loomade kojutulekust, loomapsühholoogia ajaloost. Raamatus on võrreldud ka ahvi ja inimest. Väga palju on toodud huvitavaid näiteid ühe nähtuse kohta ja illustreerivaid jooniseid on samuti huvitavad. Nüüd toon välja mõned huvitavamad kohad ja katsed raamatust. Loomade taju · Värvide nägemine. Kuidas teha kindlaks, kas mesilased eristavad värve? Tehakse katse, kus
Kui igaüks üritaks olla täielikult vaba, piirataks sellega lõppkokkuvõttes kõigi õigusi ja vabadust. Kant toob siin kasvava metsa näite: normaalselt kasvavad puud sirutuvad taeva poole valgust ja päikest otsides üksteisega arvestades ja samas konkureerides liiguvad paremuse poole kõik samas kui laiutada üritavad puud jäävad kängu. 7. Kui inimene on täielikult vaba, ei ole temal mõtet arvestada tegude tagajärgedega ning esile kipuvad tungima loomalikud instinktid. Kuna samuti mõtleksid kõik teised, tekiks üsna pea kaos/anarhia, milles ühiskonna areng oleks mõeldamatu. Kuna vabatahtlikult oma käitumist ohjeldada on raske kui mitte võimatu, siis ongi inimestele vaja valitsejat, kes allutab rahva üldisele tahtele. Konflikt seisneb aga selles, et too valitseja on inimene ja loomulikult vajab ka tema autoriteeti, kes piiraks tema tegevust. Et see probleem siiani püsib (ja arvatavasti ka tulevikus),
Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne.
Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne.
Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile: 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis.
Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa. Loodus on paika pannud,et inimene on kui loom,kes vajab endale kaaslast,et järglasi soetada.Need on instinktid ja loomulikud vajadused,mida ei saa kellegile pahaks panna.Kuid selle pingsa paarilise leidmise juures ei vaata me ainult seda,kellega lapsed meile kõige meelepärasemad oleksid,vaid hoopis otsime hoolivust,armastust ja kirge.Raske on öelda,kas ka loomad seda liigikaaslaselt vajavad,kuid naise koha pealt on see täiesti kindel.Esmapilgul loeb loomulikult vastassoo puhul välimine atraktiivsus,kuid sellest ei piisa,sest oleme loodud nii,et oskame mõelda,tunda ja näha.Sel hetkel,kui naine
näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi.Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile ning on aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel. 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine
1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks. Kõigil andekatel kunstnikel on lapsepõlves olnud raskusi erootilise instinkti sublimatsiooniga. Nad avaldavad seda hiljem oma kunstis. 20. sajandi lõppus on Freudi teooria palju kriitikat saanud. TUNNUSTUSED: 1930 aastal saadud Goethe auhind.
Iseloomulikuks tunnuseks on grupiteadvuse teke ja autonoomsuse kadu. Psühholoogiline hulk vähendab drastiliselt grupi liikmete adekvaatsust keskkonna, olukorra ja iseenda suhtes, väheneb ratsionaalse mõtlemise võime. Nii suudab ka kõige kõrgema IQ-ga isikute grupp psühholoogilise hulga tingimustes rakendada intellektuaalset võimekust, mis on iseloomulik algklasside ! õpilastele. Niisuguse grupi otsuseid juhivad teadvuse asemel instinktid ja kirg. Kaasav juhtimine on võimalik vaid siis, kui juhitavate subjektsuse määr ületab vajalikku kriitilist piiri. Ennast juhtivate subjektide kaasamise korral otsuste tegemisse on võimalik saavutada resonantsi efekti, mis võib kaasa tuua !! kvalitatiivse hüppe otsuste kvaliteedis. ! ! ! ! Joonis 3. Tahke keha liigutamiseks vajaliku jõuimpulsi rakendamine. Juhtimise käsitlemisel ei saa mööda minna impulsi mõistest. Selleks, et tahket keha panna alusel liikuma, peame talle
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku
annaabi.ee 
