1.1 Juhi ja liidri erinevus............................................................................................ 4 2 LIIDRI TEOORIAD....................................................................................................5 2.1 Isiksuseomaduste teooriad....................................................................................5 2.2 Käitumisteooriad.................................................................................................. 5 2.2.1 Rensis Likert .................................................................................................5 2.2.2 Juhtimise võrkmudel..................................................................................... 6 2.3 Situatsiooniteooriad..............................................................................................7 2.3.1 Fiedleri mudel................................................................................................7 2.3
- Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik. Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel
, eesmärgiks on siseprotsess, mitte väline sagedus. Kui midagi on raske mõõta, kui puudub selge teoreetiline taust mingi hüpoteesi kohta. Probleem on - Deduktiivne uurimus on ... G.Galilei ja sotsioloogia G on öelnud inimest saab objektiivelt uurida, inimtegevust seletavad välised, sõltumatud tegurid. Kvantitatiivne meetod. Positivist on veendunud, et loodusteaduslik lähenemine sobib ka ühiskonnateadustesse. Ja et vaid kvantitatiivne tulemus on positiivne. Likert-skaala on ... Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang. Sotsioloogia sõna võttis kasutusele Auguste Comte. 18 saj.
teiste tööd sellel alal. Võib-olla tunneb juht end sellel alal parema spetsialistina. Võib- olla tunneb Margus end juhina ebakindlalt ning sellise käitumisega üritab ta seda varjata. Kõige enam on mõjutatud ettevõtte müüginumbrid ja edukus majandusturul, kuigi ka ettevõtte sisemus (suhted ettevõttes eneses) kannatab juhi käitumise tõttu, millest tulenevalt võib tekkida kaadrivoolavus. R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise.
1. Külastavad teie riiki 2. Elavad teiega samas riigis 3. On teie riigi kodanikud 4. Töötavad teiega samas firmas 5. On teie naabrid 6. Osalevad teiega samas huvialaringis 7. Abielluvad teie perekonnaliikmega LIKERTI PEEGELSKAALA • Lihtsaim ja levinuim • Viiepalliline Likert • Neljapalliline Likert • Kolmepalliline Likert • Peegelskaala tugevad ja nõrgad kohad LIKERDI SKAALA NÄIDE Kas Teile meeldib kirikus käia? 1. Väga meeldib 2. Meeldib 3. Raske öelda 4. Ei meeldi 5. Üldse ei meeldi CHARLES OSGOODI SEMANTILINE DIFERENTSIAAL (1957) • Idee: kirjeldada multidimensionaalset maailmanägemist • Vastandlike hinnangute paarid
Mõõdab üksnes erinevuste omadust. Nt. 1 2 3 4 5 Vallaline Abielus Vabaabielus Lesk Lahutatud 11. Ordinaalskaala tunnused ja näide? Ehk järjestusskaala mõõdab erinevust suuruses. Nt. 1 2 3 4 5 Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus Teaduskraad 14. Too näide Guttman´i skaala kohta? Pikkuse kohta 1. olen pikem kui 160 cm 2. olen pikem kui 163 cm 3. olen pikem kui 170 cm 4. jne 15. Too näide Likert´i skaala kohta? Tõmba sobivale variandile ring ümber. Oled toodud tunnusega oma firmas nõus 5 Oled toodud tunnusega oma firmas pigem rahul kui rahulolematu 4 Sa ei oska öelda, sa poel rahul ega rahulolematu 3 Oled toodud tunnusega oma firmas pigem rahulolematu kui rahul 2 Oled toodud tunnusega oma firmas väga rahulolematu 1 MÕISTED Outsourcing e funktsioonsiirde - Asutuse seniste tugevuste ja protsesside üleandmine nende
Loeng 4 Organiseerimine ja kontroll Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia= mida teha? Organiseerimine= kuidas teha? Organisatsiooni kavandamine määrab struktuuri ja suhted Organisatsioonide kavandamine Bürokraatlik organisatsioon (nt riigiametid- rõhutakse riskide vältimisele. Arvestavad baasvajadustega) Käitumismudeli põhine organisatsioon (kasvamine, reeglitel põhinev) Likert (1967): Edukamad on käitumismudeli põhised organisatsioonid Likerti organisatsioonide 4 tüüpi Süsteem 1- puhtalt bürokraatlik Süsteem 4- käitumisel põhinev mudel Protsessid Süsteem 1 Süsteem 4 Eestvedamine Ei sisalda usaldust. Alluvad Suhted on usalduslikud ei tunne end vabalt. Ülemused ei arvesta alluvate
külaliste hulgas võib testkülastajaid olla. (Tooman 2006:20). Allikas: Tooman, H. (2006) Mõisa külalise teekond ja teenindamine. Tallinn [http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/m6isa_kliendi_teekond.pdf] 30.11.2015 8. Likert’i skaala (mida tähendab, kuidas kasutatakse) Likerti ehk nõusoleku skaalat (likert scale) kasutatakse küsitluslehtedel hinnangute andmiseks. Selle meetodi puhul esitatakse vastamiseks küsimused, väited või avaldused, millest igaühele palutakse anda hinnang või nõusolek iga üksiku väitega esitatud skaala alusel. (Tooman 2006:18)
Alternatiive saab välja töötada ajurünnakuga, Gordoni meetodiga (asja vaadatakse kõikide asjaosaliste silmade läbi), faasivahetuse meetodiga (ideid genereeritakse ja kritiseeritakse poolte vahetusega). LOENG 4: Organiseerimine. Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia mida teha? Organiseerimine kuidas teha? On olemas: bürokraatlik organisatsioon, käitumismudeli põhine org (Likert ütles 1967, et need on edukamad). Likerti 4 tüüpi: 1) puhtalt bürokraatlik. 4) käitumisel põhinev mudel. Juhi põhitegevused struktuuri loomisel nt: ametikohtade kavandamine, ametikohtade rühmitamine, õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm.
Alternatiive saab välja töötada ajurünnakuga, Gordoni meetodiga (asja vaadatakse kõikide asjaosaliste silmade läbi), faasivahetuse meetodiga (ideid genereeritakse ja kritiseeritakse poolte vahetusega). LOENG 4: Organiseerimine. Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia mida teha? Organiseerimine kuidas teha? On olemas: bürokraatlik organisatsioon, käitumismudeli põhine org (Likert ütles 1967, et need on edukamad). Likerti 4 tüüpi: 1) puhtalt bürokraatlik. 4) käitumisel põhinev mudel. Juhi põhitegevused struktuuri loomisel nt: ametikohtade kavandamine, ametikohtade rühmitamine, õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm.
Kurmet Kivipõld Juhtmine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisteaduse areng: Klassikaline käsitlus(1890-1940) praktiline lähemine (Frederick Taylor, Max Weber, Henri Fayol) Ratsionaalne, mehhaaniline....Coordination...Teaduslik juhtmine, Bürikraatlik, Administreerimine Koordineerimine: planeermine, kontroll, organiseerimine...formaalne organisatsioon Uusklassikaline käsitlus(1930-1990) käitumislik lähenemine (Elton Mayo, Douglas McGregor, Rensis Likert) Kesksel kohal eestvedamine(mõjutamine, pühendumine, motiveerimine). Märksõnad: sotsiaalsed suhted, motivatsioon pühendumine(x ja y teooria) ja juhtimise stiilid Sotsiaalne, käitumuslik...mitteformaalne organisatsioon Moodne käsitlus(1950-....) terviklik lähenemine (West Churchman organisatsioon kui sotsiaalne süsteem, Nerbert Wiener keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju, James G. Miller süsteem koosneb alamsüsteemidest) Küberneetika ja süsteemiteooria
kindlustunnet. o teenindusvalmidus õige teenindushoiak, soov lahendada kliendi probleeme ja lahenduse kiirus, paindlikkus. o sisselamisvõime personaalne tähelepanu kliendile ja tema probleemidele, usaldusväärsus, hoolitsus, erivajadustega arvestamine o füüsiline keskkond teenindusettevõtte hoone, sisustus, seadmed, teenindajate väljanägemine o Kokku on 5 komponenti mõõdetud 22 väitega, mida mõõdetakse 7-astmelisel Likert tüüpi nõustumisskaalal (1 ei nõustu üldse kuni 7 nõustun täielikult) 9 x Electronic Service Quality E-S-QUAL (Parasuraman jt 2005) Mõõdetakse 4 komponenti: o efektiivsus o süsteemi kättesaadavus o tellimuste täitmine o privaatsus 22 väidet hinnatakse 5-pallisel skaalal, kus 1 on ei nõustu üldse ja 5 on nõustun täielikult.
ehk „suurmehe“ teooria“ Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat.
Kole xxxxx Ilus Soe xxxxx Külm Ühes tulbas vaheldumisi positiivne ja negatiivne. Küsimus vajab eraldi instruktsiooni (nt. Palun tõmba ring ümber oma vastusevariandile kõige lähemal olevale ristile). Paari võrdlus- kõrvutatakse sarnaseid objekte. (n2-n):2 saame teada, mitu sõnapaari tuleb. Meetod mõeldi välja 1920 Prantsusmaal, mujale levis 1950. Tulemused punktidena: nt. põnevus - kaaslased 30-12 tööaeg - palk 15-35 Likert skaala- vajab instruktsiooni (nt. Mil määral nõustud järgmiste väidetega?) Täiesti Peaaegu Ei tea Mingil Mitte üldse määral 1. Alkoholi võib müüa X alaealistele 2. Alkoholi tarbimine X on kahjulik 3. Mõõdukas alkoholi X tarbimine
Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karimaatilise liidri omadused: enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, külgetõmme. 3. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) · Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti
töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960. aastatel, mil organisatsiooni kui terviku tegevus teatud juhtudel piiras ettevõtte arengut. Traditsioonilised tööstuspsühholoogia võtted ei andnud soovitud Juhi mõju alluvate tööga rahulolule tulemusi, sest need ei arvestanud organisatsiooni ja keskkonna vaheliste seoste dünaamilisust, gruppidevaheliste seoste mõju organisatsioonile. Tööstuspsühholoogiast
� Fookus .� 10 sõrme trükkimine .� Digitaliseeritud infot on hiljem võimalik sorteerida Organiseerimine Sissejuhatus �� Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. �� Strateegia= mida teha? �� Organiseerimine= kuidas teha? �� Organisatsiooni kavandamine määrab struktuuri ja suhted �� Restruktureerimine Organisatsioonide kavandamine .� Bürokraatlik organisatsioon .� Käitumismudeli põhine organisatsioon .� Likert (1967): Edukamad on käitumismudeli põhised organisatsioonid .� Likerti organisatsioonide 4 tüüpi .� Süsteem 1- puhtalt bürokraatlik .� Süsteem 4- käitumisel põhinev mudel Tüübid: Organisatsiooni elutsükkel Juhi põhitegevused struktuuri loomisel .� Ametikohtade kavandamine. .� Ametikohtade rühmitamine .� Alluvus- ja aruandlussuhete määramine .� Õiguste ja võimu jaotamine .� Allüksuste tegevuste koordineerimine .� Liini ja staabi eristamine
korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?) Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles (Palun tooge näide) *Väldi suunavaid küsimusi! Sisuanalüüs – mitu korda kasutas intervjueeritav teatud sõna. Mõnel juhul kiputakse valima 1-2 vastuskategooria vahel, teistel juhtudel lõpus või alguses olevad variandid. Likert-skaala kasutamine (n. 5 – täiesti nõus, ... 1 – ei ole üldse nõus) 4-astmelise skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5- astmelise puhul (sest keskmist väärtust skaalal ei ole) (Churchill, 1995: 416) 5-astmeline on omadustelt sarnane 7-astmelisega Big Five: Andmete kogumine: • Esmased andmed – kogutakse uurija poolt ja/või tema poolt määratletud eesmärkidel
juhindumine plaanitäitmisest, organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi klassikaliste juhtimisfunktsioonide - põhineb ametlikul positsioonivõimul; 2) Eestvedamine – organisatsiooni tulevik, visiooni ja missiooni rõhutamine, muudatused tulenevad pigem ühistest eesmärkidest, rõhuasetus töötajate motiveerimisel - põhineb liidri isiksusel. 47) Kes on X ja Y teooria autor: a. Max Weber b. Rensis Likert c. Douglas McGregor (Juhan) 48) Arenguvestlusel selgub, et sulle alluv korstnapühkija ei ole motiveeritud sinu firmas töötama. Töötaja on raskesti asendatav ning hea edukusega. Palgad sinu asutuses on 20% kõrgemad kui teistel samas valdkonnas tegutsevatel firmadel. Samuti oled välja mõelnud lisa motivatsiooni paketi. Selgita, kuidas sa läheneksid probleemile Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt.
measurable criteria which can be tested. They should be based on a customer need. For example, “supports 80 lbs” and “has an emissivity greater than 0.8” are concrete, testable requirements. “Looks nice, ” “comfortable, ” and “low cost” are user needs and not design requirements. Refine them to measurable criteria, like “aesthetically rated above average on a 5 point Likert scale” or “can be held for 5 minutes without fatiguing the average user’s hand,” Or “parts cost less than $20 in lots of 100.” Provide numeric values for all requirements. Numeric values can be binary for requirements that are best expressed in true/false form. The reason for having numeric values is that then it is easy to determine whether the design meets the requirements when the design is evaluated.
omaa äidinkieltään vuorovaikutuksessa. Keskustelun tarkka analyysi auttaa ymmärtämään, miten ymmärrys rakentuu äidinkieleltään eritaustaisten, sukukieliä puhuvien osallistujien välisessä vuorovaikutuksessa. Tutkimuskysymys 3: Asenteiden ja muiden ekstralingvististen muuttujien selvittämiseksi käytetään ääneenajattelua ja retrospektiivisiä teemahaastatteluja. Käytössä ovat paitsi avoimet kysymykset myös Likert-asteikko. Näin saatu aineisto on osittain testauksen tukena: pyritään tarkentamaan, miten informantti päätyy ratkaisuunsa. Esimerkiksi positiivinen asennoituminen, sukukieleen ja sen puhujiin voi edistää ymmärtämistä. Ymmärrettävyyden ja kielenulkoisten tekijöiden keskinäistä riippuvuutta pyritään testaamaan tilastollisesti. Tutkimuskysymys 4: Tutkimuskysymyksen 1 yhteydessä mainittuja ja muita tehtäviä
group to work together for a common aim. 62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi „õigele teele” suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3
Karisma mõju-, tõmbe-, sisendusjõud Karismaatilise liidri omadused: · enesekindlus; · domineerimine; · paindlik rollide valdamine; · endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1
· isiklik huvi · miks -> eksperiment, case study KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused Likert-skaala (näiteks 5 - täiesti nõus ... 1 - ei ole üldse nõus) Küsimustike koostamine: · Küsimused lihtsas keeles ja lühidalt. · Üks küsimus korraga (üks mõõde). · Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed. · Küsimus ei tohi olla suunav. · Küsimused viisakas ja sõbralikus toonis. · Küsimuste järjestus loogiline, teemade kaupa: eespool üldisemad ja kergemad küsimused, järgnevad keerukamad ja spetsiifilisemad.
1) Inimene peab teadet mõistma. 2) Inimene vajab teate omaksvõtuks eelnevat ettevalmistust. Hoiakute mõõtmise probleemid: 1) Inimesed ütlevad uurijaile sageli seda, mida nad enda arvates ütlema peaksid. 2) Inimesed ei pruugi oma hoiakute keerukusest täielikult teadlikud olla. 3) Inimesed võivad kasutada samu sõnu täiesti erinevate mõistete kirjeldamiseks. 4) Suur osa uurimusi on lähtunud ideest, et hoiakute tugevus või määr võib olla täpselt hinnatav. Likerti skaala (Likert) - küsimustik, mis koosneb reast väidetest, millest igaühega kaasneb viiepunktiline skaala «väga nõus» - «pole üldse nõus» ja «ei tea». Semantiline diferentsiaal (Osgood, Suci, Tannenbaum) - meetod, mis kasutab hulga erinevaid mõõdeid, paludes katseisikul reageerida testsõnale. Sotsiomeetria (Moreno) - protsess, milles grupi igal liikmel palutakse nimetada teist kui sõpra, liidrit või mõneks tegevuseks eelistatud partnerid.
kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. 26. Eestvedamise käitumisteooriad. 1. Kurt Lewin- a) autokraatne juhtimisstiil: juht põhineb võimul. Kontrollimine, ainult üks arvamus- juhi oma. b) demokraatlik juhtimisstiil: juht arvestab teiste arvamusega c) mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma. c) konsulteeriv demokraat: arvestab teistega, peab palju koosolekuid
sellele kogumile sobivat juhtimisstiili 62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 63. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi ,,õigele teele" suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust
Intelligentne; Sotsiaalselt küps; Sisemiselt motiveeritud; Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider- Yukl (2004) Kohanemisvõimeline; Sotsiaalne tundlikus; Kõrge saavutusvajadus; Enesekehtestav; Koostöövalmis; Dominantne; Enesekindel; Energiline; Kõrge stressitaluvus; Soov vastutada KÄITUMISTEOORIA:-Püüab välja tuua liidrile sobiva käitumsimalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib
inimsuhetele. Edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida Meeskonnatöö- ja koostöö oskused Suhtlemise, sh kuulamisoskused Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Lewin: Autokraatne juhtimisstiil Liker: Demokraatlik juhtimisstiil Ekspluateeriv autokraat Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil
· Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi:
207. - Liidri isiksuse omaduste teooria o On koostatud mitmeid, erinevad üksteisest omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest (K. Davise nimetatud isiksuse omadused, Gary Yuki väljatoodud liidrite omadused ja oskused 208. - Juhi kui liidri käitumisteooriad o Kurt Levin - 3 juhi käitumistiili: autokraatlik, demokraatlik, passiivne. o Rensis Likert - juhtimisstiilide jaotus 4-süsteemi: ekspluateeriv autokraat, heatahtlik autokraat, konsulteeriv demokraat, osavõtlik demokraat o Robert Blake ja Jane Mouton juhtimisvõrgustik e gridmeetod (üks skaala näitab juhi töötajatele orienteeritust, teine skaala tulemustele orienteeritust, tekib neli /viis erinevat gruppi juhte 209
295. 63. Juhtimise käitumisteooriad 296. Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 297. 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil.. 298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306. X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus 307. Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. 308
Keith Davis: -intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine 1.2. Karismaatilise liidri omadused -enesekindlus -domineerimine -paindlik rollide valdamine -endast mulje kujundamine -isiklik veetlus ja külgetõmme 1.3.Isiksuseomaduste teooriad ·Kokkuvõtteks võib tuua: -intelligentsus -suur energiapotentsiaal 2.1. Käitumisteooriad Rensis Likert (1947): 1.töötajakeskne juht töötaja areng, rahulolu, eesmärk arendada kollektiivi, aidata töötajaid iseseisvalt otsustada 2. Töökeskne pöörab tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks produktiivsus Juht ei saa olla üheaegselt nii üks kui teine, kuid võib olla mingil hetkel üks, siis teine. 3.1. Olukorraline teooria Toob lisaks eestvedaja ja alluva vahekorrale sisse ka olukorra ning asetab selle keskpunkti.
vaatluse) teel. Mõned psühhomeetrilised skaalad on objektiivsemad selle mõttes, et KI-l palutakse lahendada mingeid ülesandeid (e.g. enamik võimeteteste), ning lahenduste alusel teeb uurija järeldusi mingi võime taseme kohta. See, et uurija ei saa päris kindel olla enesehinnagute õigsuses, on ühtlasi selle meetodi suurim puudus. Enamkasutatav psühhomeetriline skaala on summeeritud hinnangute skaala (nimetatakse ka Likerti-tüüpi skaalaks (Likert, 1932); teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950). Summeeritud hinnangute e. Likerti skaala on kasutatavaim skaala, kuna paljusid konstrukte ei ole võimalik kumulatiivselt skaleerida. Tavaliselt hindab siin KI väiteid 5 v. 7 pallistel skaaladel (viimane on levinuim), mille ühes otsas on väga tugev väitega nõustumine ja teises otsas väga tugev väite eitamine, vahepeale on monotoonselt järjestatud nende kahe hinnagu vahepealsed variandid
võimaldab esile tõsta grupiprotsesside analüüsimise rakenduslikku aspekti ja koostööle orienteeritust. Meeskonnatöö rakendamine võimaldab arendada nii indiviide, gruppe kui ka organisatsiooni ning tõhusamalt täita koostööd nõudvaid keerukaid ülesandeid. Selles väljendubki meeskonnatöö roll organisatsioonilises kontekstis. Vaadeldes organisatsiooni kui gruppide kogumit, tuleb välja, kui paljude gruppide hulgas saab rakendada meeskonnatööd (joonis 3.5.). Likert on esile toonud mõtte, et sageli vaadatakse organisatsiooniskeemi ja arutletakse, kes kellele oma tegevusest aru annab ehk kelle ees on aruandekohuslane. See on indiviidikeskne lähenemine. 44 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI EESMÄRKIDE ÜKSMEEL GRUPI TASAND SUHTLEMISE TASAND toimimisnormide arvestamine kuulatakse üksteist
Antud näite puhul arvutati keskmised välja saja tarbija vastuste põhjal. Saadud profiil võrreldakse teise objekti profiiliga või objekti ideaaliga. Viimast lähenemist kasutatakse teenindusettevõtete maine uurimiseks. Profiilanalüüsi kasutatakse, et välja selgitada toote, teenuse, brändi, kaubamaja jms tugevad ja nõrgad küljed. Tulemuste põhjal kujundatakse edasist turundusstrateegiat, vältimaks nõrkusi ja toetudes tugevatele külgedele: · Nõusoleku skaala (likert scale) kasutamine. Selle meetodi puhul esitatakse respondentidele seeria avaldusi (statement) mingi objekti või idee kohta ja palutakse neil hinnata nõusolekut iga üksiku avaldusega viiepalliskaalas: 52 Täiesti nõus pigem nõus ükskõikne pigem pole nõus üldse pole nõus 1 2 3 4 5
- Uue küsimustiku loomine - Eeltestimine sihtrühma peal (Fowler, 1993: 100-102) Varasema teooria baasil - Likert-skaala kasutamine (n. 5 täiesti nõus, ... 1 ei ole üldse nõus) Vältida otsese konstruktsiooni kasutamist, abstraktsioonid. (N. motivatsiooni 4-astmelise skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5-astmelise puhul (sest uurides küsime mis inimesele meeldib, mis ei meeldi ja mis jätab keskmist väärtust skaalal ei ole)
Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiiv-seks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. Erinevad autorid on juhte ja juhtimisstiile käsitlenud erinevalt. Nii jaotas Rensis Likert juhid kahte tüüpi: - Töötajakeskne pööravad tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule; - Töökeskne pööravad tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse. Sama autor jaotas juhid juhtimisstiili järgi: - Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab vastu otsuseid ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides; - Heatahtlik autokraat ühendab endas kahte omadust: 1) Autokraatlik stiil.
annaabi.ee 
