Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, ...
sissejuhatav osa, ei ole selged täitmise reeglid, garanteerimata on anonüümsus, eesmärk jääb ebaselgeks. Vaatlus Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine kõige levinum vaatlustehnika, mis on kasutatav nii tegelikult toimuvate sündmuste ülestähendamiseks vaba kirjeldamise vormis. Kontrollnimistud teatud tegevuste ja oskuste kriteeriumide kirjalikud loendid.
· Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses. Vaatluseks peab luba olema. Vaatluse liigid: Süstemaatiline/struktureeritud vaatlus Osalusvaatlus * Süstemaatiline, liigendatud * Kujuneb vabalt vastavalt olukorrale * Vaatleja on kõrvalseisja * Vaatleja osaleb rühma tegevuses
Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID 1.1.Mis on maksumusmudel? Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala e...
2) jälgitav toiming peab olema mingil määral etteaimatav; 3) jälgitav toiming peab olema sagedane ja lühiajaline. Turu-uurijatele meeldib see meetod seetõttu, et selle meetodi abil on võimalik fikseerida tegelikult toimunud tegevusi või nähtusi. Ära jääb uuritava inimese endapoolne subjektiivne arvamus oma käitumisele või tegevusele. Arvestades sellega, et vaatlus peaks olema lühiajaline ja saadav informatsioon kergesti töödeldav, saab väita, et teatud olukordades on vaatlusmeetod kõige otstarbekam, seda just tänu oma kiirusele. Eksperimendi eesmärgiks on uurida muutujate põhjuslikke seoseid. Valitakse tarbimisrühm ja selgitatakse selle reageeringud mitmesugustele mõjuritele. Eksperimendi raames võib andmete fikseerimiseks kasutada ka vaatlus- ja küsitlusmeetodit. Sellisel juhul on tegemist mitme meetodi sidumise ja samaaegse kasutamisega. Eksperimendi käigus varieeritakse teadlikult ühte või mitut
See meetod on kasulik, kui uuringuteemaks on kõrgtehnoloogia, näiteks arvutimälu uued arengusuunad. Mõlemal moderaatoril on erinevad rollid: üks vatutab intervjuu ladusa 57 korraldamise eest ja teine kindlustab, et vestlus toimuks valitud teemal. See uuringutehnika nõuab efektiivset koostööd moderaatorite endi ja moderaatorite ja respondentide vahel. 3.2.4 Vaatlusmeetod Küsitluse põhipuuduseks on see, et küsitluse käigus respondentidelt saadud info toetub kas: · minevikus toimunud tegevuse kirjeldusele või · tulevasele tegevusele. Minevikus toimunud sündmuste taastamine võib anda mitteadekvaatseid vastuseid, eriti kui sündmustest on möödas hulk aega. Tulevikku suunatud tegevused võivad samuti oluliselt erineda sellest, mis tegelikult juhtub. See kehtib eriti siis, kui küsitakse inimestelt niisuguste ostuplaanide kohta nagu maja või auto
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis...
20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse oletusi ja uuritakse. 7. Vaatlusmeetod jaguneb enesevaatluseks e introspektsioon inimene vaatleb oma mõtteid ja tundeid ja teiste jälgimiseks võetakse video peale, pildistatakse.. Vaatlusmeetodid ei seleta nad kirjeldavad. 8. Küsitlusmeetod intervjuu, ankeedid, testid. See hea, sest näit. Ankeetidega saab palju korraga.. Seoste leidmine või avastamise e korrelatsiooni meetodid Katsed e eksperimendid proovitakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud
geoloogilised vaatlused; - hüdrograafilised vaatlused; - ilmavaatlused; - integreeritud vaatlused ( rahvastikuga seotud ); - keskkonnavaatlused; - loodusvaatlused; - statistilised vaatlused; - tehnoloogilised vaatlused. Vaatluse tunnetuslikud võimalused sõltuvad : --- vaatlusobjekti meelelise vastuvõtu iseloomust; vaatluse tingimustest; mõõtmise täiuslikkusest. Soodsatel tingimustel võimaldab vaatlusmeetod saada piisavalt laialdast ja mitmekülgset teavet teadusfaktide formeerimiseks ja registreerimiseks. Olemasoleva teooria baasil toimub faktide esialgne ülesmärkimine, seejärel nende klassifitseerimine teatud tunnuste järgi : fakti uudsus, faktis sisalduva info maht, seoste ja omaduste iseärasused jne. Nende toimingute pinnal saab formuleerida oletusi, seejärel ka juba tööhüpoteese. Vaatlusega saab jälgida inimese tegevusi ja koguda käitumise kohta andmeid
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Hoiaku uuringud: Peamine hoiaku uuringu meetod on Likert’i skaala – kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega (kindlalt ei nõustu – pigem ei nõustu – neutraale – pigem nõustun – nõustun täielikult). Osgood’i semantiline diferentsiaal – mõõdetakse assotsiatsioone kui sisereaktsioone. Füsioloogiliste reaktsoonide mõõtmised, vaatlusmeetod, intervjuud, tekstianalüüs jmt. ABC (hoiaku) mudel: Nn Benjamin Bloom’i kolmik: Affective factor/Afektiivne/Hedooniline komponent (tunnetel põhinev, eksponeerimisefektist sõltuvad). Behavioral factor/Käitumuslik (teatud käitumise tagajärjest tulenev, kogemuslik). Cognitive factor/Kognitiivne (uskumustel ja teadmistel põhinev). Enamik hoiakutest on jälgimise ja õppimise tulemus. Hoiakuid saab muuta mõjustamise abil. Carl Hovland:
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
