seoseid: kui käitumine on initsieeritud kavatsuse poolt, siis kavatsus omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2
et probleem on harv (näiteks "vähk on harv võrreldes sellega kui palju suitsetatakse"). Mida kõrgem on põhjendamatu optimism, seda rohkem sa enda käitumist kontrollid (?) samas seda vähem käiakse arsti juures. * juurdepääs tervishoiteenustele kõik see kuivõrd kättesaadav, kuivõrd taskukohane, kuivõrd mõistetav, jne. Ehk siis mitte ainult füüsiline juurdepääs. Terviseharjumuste muutmine 3 Muutumise transteoreetiline mudel * kaalutlemiseelne staadium * kaalutlemise staadium * ettevalmistuse staadium plaani tegemine, erinevate lähenemiste kaalumine, inimese endaga arutlemine. Väiksed sammud esmalt. Oma osalusmäär peab olema kõrge, seatud mõistlikud väikesed eesmärgid, motivatsioon peab olemas olema. * tegutsemise staadium inimene võtab konkreetselt käitumise muutmiseks midagi ette. Klient mõtleb: "ma teen sellega endale head". See ei käi ainult konkreetse hetke kohta vaid ka
See uldine teadmus ei mojuta sel juhul aga inimese suhtumist oma kaitumise muutmiseks. Planeeritud käitumise teooria Planeeritud käitumise teooria on Ajzeni poolt (1988) täiendatud põhjendatud tegutsemise mudel. Planeeritud käitumise teooria jargi eelneb käitumise muutusele kontrollitunnetus, mis on sarnane enesetõhususe kontseptsioonile. Mudeli jargi mõjutab kontrollitunnetus kaitumise muutmise kavatsust. Transteoreetiline mudel Transteoreetilise mudeli autoriteks on Prachaska ja DiClimente (1984). Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tuupilisi faase. Mudelil on kaks moodet: esiteks kirjeldab see muutuste erinevaid faase ja teiseks muutuste protsessi erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning et inimesel on motivatsioon ja valmisolek muutuseks. Eesmärgi püstitamise mudel
· Meelelahutuse otsimine ( tunnetusliku aktiivsuse tõstmine) · Soov vähendada tekkinud ebakõlasid (väljakutseid esitavas olukorras v info mittekokkulangemisel). SM tugevus sõltub kontrolli lookusest e kuivõrd inimene tajub oma tegevuse tulemusi enda poolt mõjutatavatema ja kontrollivatena. Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross, 2004) Eelkaalutlemine - Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse probleemi. Teised on häiritud. Kaalutlemine - Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse vajalikkusest. Ettevalmistus - Otsustatakse midagi muutma hakata. Tegutsemine - Töötatakse välja tegevusplaan ja viiakse see ellu. Säilitamine - Saavutatud edusammude säilitamine selleks, et mitte pöörduda tagasi varasema soovimatu käitumise juurde
Planeeritud käitumise mudel Personaalsuse juurde lisandub veel kontrollitunnetus. Enesetõhusus. Usub, et käitumise muutus toob kasu, tulemus on väärtuslik. Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust. REALISTLIKUS ON TÄHTIS Kombineeritakse teiste mudelitega. Muutumise Transteoreetiline mudel uskumuste dünaamiline dimensioon, aeg , tasu ja kulu omavaheline suhe. Mudel toob välja käitumise muutuse protsessi faasidena: Terviseharjumuste muutmine Kaalutlemiseelne staadium- ma ei vaja muutusi. Lähedastel on probleem. Abi hakatakse otsima, kuna näiteks pere survestab. Inimene ise ei näe probleemi. Kaalutlemise staadium- mul on probleem, kui ma midagi muudab, võib see mulle kasu tuua. Probleem on teadvustatud.
Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi - Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad - Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine - Probleemid – ei tuvasta baas-uskumusi ja on üsna kaootilised Muud strateegiad juhul kui kavatsus käituda on olemas Proschaska ja DiClemente transteoreetiline muutumise mudel 1) Kavatsuse puudumine ehk kaalumise eelne staadium 2) Kaalumine – probleemi tunnistamine 3) Ettevalmistus 4) tegutsemine 5) muutuse hoidmine Kasu sellest mudelist: - Käitumise muutmine pole dihhotoomne Mudeli puudused: 1. kas on jõutud mittemuutmise seisukohale pikaajalise arutluse tulemusena või pole nad üldse selle peale mõelnud? 2. kel on kavatsus – kas nad pole seda teinud sel põhjusel et puudub võimalus või mingil põhjusel ta ei käitu vastavalt 3
realistlikku olukorda. Teooria defineetib, et isiku uskumuse kohaselt on tal olemas kontroll oma käitumise üle kindlates situatsioonides isegi siis, kui erinevad barjäärid takistavad tal seda teha. Hoiakud teatud käitumise suhtes. · Uskumused teatud käitumise tulemuse suhtes · Käitumise tulemuse hindamine Subjektiivsed normid käitumise suhtes · Normatiivsed uskumused · Motivatsioon (olul teised) Tajutud käitumuslik kontroll (olen võimeline seda tegema) Muutumise transteoreetiline mudel Rõhutab uskumuste dünaamilist olemust, aega ning tasu ja kulu omavahelist sidet. Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tüüpilisi faase. Mudelil on kaks mõõdet. 1) See räägib muutuste erinevatest faasides; 2)muutuste protsissist erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning inimesel on motivatsioon ja valmisolek muutuseks. 1. Kaalutlemiseelne staadium. Inimene ise siin probleemi ei tunneta. Teised tähtsad peavad
Soov vähendada tekkinud ebakõlasid väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemisel. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub kontrolli lookusest ehk kuivõrd inimene tajub oma tegevuse tulemusi enda poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Mida ma tahan? Väline motivatsioon - käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Mida ma pean? Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross, 2004) Eelkaalutlemine -Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse probleemi. Teised on häiritud. 15 Kaalutlemine -Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse vajalikkusest. Ettevalmistus - Otsustatakse midagi muutma hakata. Tegutsemine - Töötatakse välja tegevusplaan ja viiakse see ellu.
käsitleb lähemalt hoiaku ja käitumise vahelisi seoseid: kui käitumine on initsieeritud kavatsuse poolt, siis kavatsus omakorda on initsieeritud hoiaku poolt. Hoiakut omakorda suunavad ka väised sotsiaalsed tegurid s.h. sotsiaalsed normid ja neid esindavad arvamusliidrid. Sotsiaalturunduses on oluline arvestada hoiakutega, mis ühe v. teise sotsiaalse normi osas eksisteerivad nii laiema avalikkuse, ühiskonna kõneisikute kui ka sihtrühma puhul. Käitumise muutmise transteoreetiline mudel/Transtheoretical Model of Behavior Change (Prochaska & DiClemente, 1983; Prochaska, DiCl emente, & Norcross, 1992) kirjeldab käitumise teadliku ja tahtelise muutmise ja muutumise protsessi etappidena, mis moodustavad pideva protsessi. Teooria autorid suunavad tähelepanu viiele olulisele etapile selles protsessis: 1. Analüüsi eelne etapp/Pre-contemplation: inimene ei ole teadlik probleemsest käitumisest ega ole valmis kaaluma selle muutmist. 2
annaabi.ee 
