Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lausanne" - 74 õppematerjali

lausanne – linn Šveitsis; paikneb Genfi järve ääres
thumbnail
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kergejõustik

26 Etioopia Berliin Gebrselassie 2007 3000 m Saif Saaeed 3. september 7.53,63 Bahrein Brüssel takistusjooks Shaheen 2004 110 m tõkkejooks 12.88 Xiang Liu Hiina Lausanne 11. juuli 2006 400 m tõkkejooks 46,78 Kevin Young USA Barcelona 6. august 1992 Javier Kõrgushüpe 2.45 Kuuba Salamanca 27. juuli 1993 Sotomayor Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 30. august 1991...

Kehaline kasvatus
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hemingway A Farewell to Arms (overview)

From there, the two escape to safety in Switzerland, rowing all night in a tiny borrowed boat. They settle happily in a lovely alpine town called Montreux and agree to put the war behind them forever. Although Henry is sometimes plagued by guilt for abandoning the men on the front, the two succeed in living a beautiful, peaceful life. When spring arrives, the couple moves to Lausanne so that they can be closer to the hospital. Early one morning, Catherine goes into labor. The delivery is exceptionally painful and complicated. Catherine delivers a stillborn baby boy and, later that night, dies of a hemorrhage. Henry stays at her side until she is gone. He attempts to say goodbye but cannot. He walks back to his hotel in the rain....

Tekstistruktuur (inglise)
48 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Olümpiamängude ajalugu

Oma tegevuse finantseerimiseks vajaliku tulu saab ROK liikmete aastamaksus ametliku bülletääni väljaandmisest ning summadest, mis talle lepingutekohaselt laekuvad olümpiamängude televisioonis ülekandmise eest. ROK-i ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel, kuid vaidlusküsimused otsustatakse prantsusekeelse variandi alusel. Töökeelteks on tunnistatud ka vene, hispaania ja saksa keel. ROK-i peakorter asub Lausanne is (Sveitsis), ametlik häälekandja, bülletään ,,Olümpic Review" ilmub kuus korda aastas. Peakorteri juures on muuseum, kus säilitatakse olümpialiikumise ajalugu käsitlevaid materjale. Peale olümpiamängude hooldab ROK ka mõningaid regionaalseid mänge: Panameerika, Aasia, Aafrika, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere ning Vahemeremaade mänge. Nende mängude puhul on lubatud kasutada olümpiadeviisi, -lippu ja ­embleemi. RAHVUSVAHELINE OLÜMPIAAKADEEMIA...

Sport/kehaline kasvatus
117 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suusatamine

Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõid...

Kehaline kasvatus
185 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Koolieksami materjal

Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Benito Mussolini ja fašism

3 1. BENITO MUSSOLINI.....................................................................................................4 1.1 Benito Mussolini lapsepõlv.......................................................................................... 4 1.2 Benito Mussolini ja haridus..........................................................................................4 1.3 Aastad Sveitsis 1902-1904........................................................................................... 5 1.4 Aastad I maailmasõjani................................................................................................ 6 1.5 Mussolini isiklik elu 1917-1945...................................................................................7 2. FASISTLIK ITAALIA...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Suusatamine

Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun ­ Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...

Sport/kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teine maailmasõda 1939-1945

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents ­ riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni....

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Olümpialiikumine

Olümpaliikumine Olümpialiikumine Olümpialiikumine on liikumine, mis koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest, rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest: eelõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Olümpaliikumise eesmärk Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele. Olümpiaharta ck to edit Master text s...

Kehaline kasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pariisi rahukonverents

jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse ­ idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorrai...

Ajalugu
207 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hüvasti relvad põhjalik kokkuvõte 7 lk

Raamat ( raamat oli kirjutatu mina vormis, aga peategelase nimi oli Frederic Henry) I Raamat algab sellega, kuidas peategelane räägib kus ta elab ( ühes küla majas ) ja tema maja kõrvalt kõnnivad sõdurid mööda. II Selle linna lähedal oli käimas sõda. Kui sõjas saavutati palju võite, siis läks mina tegelane elama üle jõe Goriziasse, mis oli lahingule lähemal. Mina tegelane istus ohvitseride sööklas ja sõid. Kui kapten oli söömise lõpetanud, siis tegi ta nalja oma vigases itaalia keeles ja aasis preestri kallal. Kapten ja mina tegelane lahkusid õhtu saabudes. Läksid puhkusele. III Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei...

Kirjandus
651 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Suveolümpiamängud 1920-1936

Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus

Kirikukogud Kirikukogu ehk ­kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne , kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud....

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Russell Leon Adamson

aasta seisuga) · 1985 - Tantsu osa, Hello Dolly-muusikal-, Cheltenham, Inglismaa · 1986 - Kaks mehe show, heategevus gala, London · 1987 - Solo esinemine, heategevus gala, South Bank Halls, Inglismaa - London moeshow, Michiko Koshino - Pariisi moeshow, Michiko Koshino - Jaapan moeshow, Michiko Koshino · 1989 - Politsei Naise Pop-promo, London · 1990 - Rootsi poplaulja Richard Herey show - Võistleja rahvusvahelisel konkursil, Lausanne , Sveits · 1991 - Marlene Skog balletitrupp, Uppsala, Rootsi - "The Group", Stockholmi Linnateater, Rootsi - Moving Vision company, Stockholm, Rootsi · 1992 - Teine koht, Jazz tantsu konkursil, Freiburg, Saksamaa - Soome TVs: tantsu ja treening programm · 1993 - Teine koht konkursil Benetton Danza , Treviso, Itaalia · 1994-95 - Neli tantsutükki Damaru Tantsutrupis, Helsingi, Soome...

Psühholoogia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erkki-sven tüür

oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...

Muusika didaktika
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Suusatamise tehnika ja põhitõed:Veerpalu, Šmigun - referaat

Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun