mis lähtub tunnetest, ihadest, kalduvustest. Teo MOTIIV on Kantile tähtsam, kui teo tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Moraal on käskude ja kohustuste süsteem (reeglideontoloogiline süsteem). Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks. Inimestel on teatud kohustused, mis absoluutselt tingimusteta kehtivad. Mõistuse abil võime välja töötada moraaliprintsiipide kogumi. Kategooriline imperatiiv Moraalimaailma valitsevad universaalsed ja tingimatud kõlblusseadused – nn kategooriline imperatiiv. Tegu on hea mitte siis, kui sellel on head tagajärjed, vaid siis, kui see on toimunud sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus – Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab käitudes lähtuma
maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’ Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta) 3. I
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg
HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Modus ponensi reegel: kui väiksemas eelduses kinnitatakse (jaatatakse) alust, siis tuletiseks on tagajärje kinnitus (jaatus). Tuletist ei anna: [( p q ) p] q [( p q ) p] ? [( p q ) p ] q [( p q ) p ] ?
Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Mõistus on piisav selleks, et leida üles hüpoteetiline imperatiiv, moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks kategooriline imperatiiv. universaalselt siduv. 19 20 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt.
saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. 18 Kanti moraali vastu eksib näiteks enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 19 Kanti kuulus kategooriline imperatiiv (meenuta, milles see seisneb) on seotud vabaduse mõistega. Ta leiab, et kategoorilist imperatiivi saab järgida siis, kui inimene ise seda tahab. Kategooriline imperatiiv eeldab, et seda järgitakse puhtast kohusetundest (moraal eeldab tahet!). 20 "Ei ole maailmas ega üldiselt ka sellest väljaspool võimalik mõelda midagi muud, mida saaks pidada heaks ilma reservatsioonideta, kui ainuüksi hea tahe,"
4. Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Hüppeid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigituse liikmete seas ei tohiks esineda järske üleminekuid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik, taimeriik,(hüpe) mineraalid, vesi jpt. Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed/energeetilised maavarad, õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik. Järeldus Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus. I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus). Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu. II eeldus: Kõik lehmad on lõvid. Tuletis: Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P). S -Subjekt on väiksem termin,P - Predikaat on suurem termin. M- lõvid- Keskmine termin. Keskmine termin seob väiksemat ja suuremat terminit omavahel, võimaldab neid võrrelda. Võrdlemisest sünnib järeldus ehk tuletis. Keskmne termin ei satu ealeski tuletisse.
kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004) - täiendav: Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu I-V. Tallinn, 1992- 1998 Arvestus on kirjalik, kestab 80 minutit. Sügis 2010 Abimaterjalide kasutamine pole lubatud. Põhiarvestus toimub neljapäeval, 11.
keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduseks PÜSIVUST, VISADUST Tugevat tahet on võimalik arendada ainult ,,KATEGOORILISE HOIAKU" puhul Kategoorilist hoiakut iseloomustab valmidus täita igal juhul ja täielikult treeningülesanne, saada vastav koormus ! Tahte arendamine ¤ Tee alati teadlikult just seda, mida vaja ja mis ei taha õnnestuda, mitte aga seda, mis meeldib ¤ Kujunda välja kategooriline hoiak treeningülesande täitmisse, loobu tingimuste esitamisest. Tööta enam ja otstarbekamalt kui teised ¤ Alluta oma muud soovid ja tahtmised peaeesmärgile ¤ Treeni ka ebasoodsates tingimustes ¤ Varieeri treeningtingimusi Kokkuvõttes HOIDKEM LÕPPEESMÄRK RASKEIMATEL HETKEDEL SILMADE EES JA TEGUTSEGEM VEENDUMUSES, ET TÄNASE PÄEVA PINGUTUSEST SÕLTUBKI LÕPPEESMÄRGI SAAVUTAMINE
Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne aritmeetika- Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega. Selle läbi, et ma sulle kahju teen, olen ma võtnud midagi väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus)
seejärel muudetud väite ümberpööramine. Väite kvaliteet muutub esialgsega võrreldes vastupidiseks. Nt. Kõik tudengid on inimesed.------Ükski mitteinimene ei ole tudeng. 4. Väite transpositsioon – kõigepealt teostatakse väite muutmine, seejärel muudetud väite ümberpööramine ning seejärel ümberpööratud muudetud väite veelkordne muutmine. Nt. Kõik tudengid on inimesed. Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN)
saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
3)Kuldreegel - Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Kuldreegli rakendamine on seotud vastastikuse mõistmisega. 4)Aristotelese kuldne kesktee - seab oluliseks kompromissi leidmise olukorras, kus kõik teised variandid ei anna soovitud tulemusi. Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus
Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust.
Eesmärgiks vahe tegemine hea & halva, õige ja vale vahel. Mis aga on headus? Teo omadus, mis tekitab positiivseid (subjektiivseid!!) emotsioone. Klassikalise eetika moraaliteooriad: · Mill'i utilitarism John Stuart Mill (19. saj).. parim lahendus on see,mis toob max kasu võimalikult paljudele inimestele nii, et kasu jaotuks võimalikult võrdselt hüve, meelehea intensiivsus & kestus, kõigi inimeste õiguste võrdne hindamine · Kant'i formalism (kategooriline imperatiiv, kohustuste eetika) (Immanuel Kant 18. saj).. hea tahte, südametunnistuse (kategooriline imperatiiv) järgimine hea tahe, hea eesmärk on tähtis, mitte tulemus. · Locke'i õiguste eetika (John Locke 17. saj) parim lahendus on see, mis ei riiva ühegi inimese individuaalseid õigusi.. aga millal kellegi õigusi rikutakse · Aristotelese vooruste eetika (Aristoteles 3 saj) õnnelikuks saab läbi
d. Emotsionaalne tasand 15.Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid a. Moraal on privaatne, eetika avalik b. Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle c. Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle d. Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16.Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? a. Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b. Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a
A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18
Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 38. Nihilism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 39. Kategooriline imperatiiv määratleb tahet absoluutselt. 40. Valgustus Inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse 41. Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa. Ludvig ja Matilde on hingeliselt äriinimesed, nende püüdluste sihiks on aineline heaolu ja seltskondlik prestiiz. Piibeleht ja Laura peavad olulisemaks vaimseid ja hingelisi väärtusi, kuid pole ükskõiksed ka raha suhtes. ,,Pisuhänna" intriig on rikas ootamatutest pööretest ja üllatavatest käikudest. Intriigi käivitab Matilde kategooriline nõudmine: Ludvig pangu ammu lubatud romaan. Matilde tahab seltskonnale näidata, et kui ta ongi endale mehe ostnud see pole häbiasi-, on ta teinud head äri: mees peab saavutama seltskonna tunnustuse vähemalt vaimsel alal. Paraku on kirjanduslikult andetu Sander vaid teeselnud kirjutamist. Õnnekombel kohtab ta koolivend Tiit Piibelehte, kehvapoolsest koduõpetajat ja kirjanikku, kes on valmis saanud romaani ,,Pisuhänd"
* Gnoseoloogia e epistemioloogia tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. * Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. * Induktsioon - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. * Irratsionaalne - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. * Kategooriline imperatiiv - Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." * Loogika - õpetus mõtlemise seadustest, mille ,,isa" on Aristoteles. * Materialism - teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.
A) Kirjeldav tasand B) Normatiivne tasand C) Metaeetiline tasand D) Emotsionaalne tasand 15. Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada 16. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist (kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba
Me ei saa alati tagajärgi ette näha, kindlaks määrata.Tahtis karu kõrbe ära ajada aga tappis hoopis peremehe ära 28.Kuidas võrrelda naudinguid? Intensiivsus, kestvus, kindlus, lähedus, viljakus, puhtus, ulatus 29.Legaalsed ja moraalsed teod I.Kant`i teoorias 1)Legaalsed teod on need teod, mis on kooskõlas kohusega aga pole sooritatud kohusetundega 2)Moraalsed teod on need, mis on sooriatud kohusetundest 30.Kõlbluse kuldreegel vs Kant`i kategooriline imperatiiv 1)Tee teistele seda, mida tahad endale 2)Ära tee teistele seda, mida sa ise ei tahad 1)Käitumise maksiim peab olema selline, mille puhul ma võiks soovida, et see saaks üliüldiseks seaduseks 2)Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtleksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.
üldiselt kui võimalik. · Kas saab moraali tuletada puhtmõistuslikest kaalutlustest seejuures kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed? Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv ütleb, · mida inimene peaks tegema, · kui ta soovib saavutada teatud sihti. Kategooriline imperatiiv · Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. · Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii. · Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. · Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses.
nominalism ja kontseptualism. idee Uusajal tähistas sõna idee mõtteid, mõisteid, kujutlusi, aistinguid jms. John Locke nimetas ideeks kõike seda, mida hing vahetult tajub (näiteks aistingud, kujutlused, mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Kategoorilist imperatiivi sellises sõnastuses nimetatakse ka universaliseeritavuse (üldise kehtestamise võimalikkuse) nõudeks
teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Vooruseetika.
Me ei näe inimeste sisse; teeseldus. 3. Moraaliprintsiipide avalikkus Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. On vaja inimestest varjata, sest tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid!Organid 5 elu päästmiseks 5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? kr katēgorikos – ‘tingimusteta kehtiv’ ld imperātivus – ‘käskiv’ “Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada.” (“Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”) Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid
Deontoloogiline eetika kr. deon nõutav, kohustuslik logos õpetus Põhineb ideel, et tegevustel on oma seesmine moraalne väärtus: ühed tegevused on oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt.moraali kuldreegel) Deontoloogilise eetika põhimõtted: · vägivaldsusetus; · kaasinimesi tuleb kohelda, kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid Deonotloogiline eetika jaotatakse õiguste ja kohustuste teooritateks: Õiguste teooria järgi on inimesel teatud absoluutsed õigused, mida ei tohi rikkuda (õigus elule, vabadusele, turvalisule, omandile jm.)
1. uuritav tunnus on arvuline 2. uuritav tunnus on normaaljaotusega (võimalik testida K-S või S-W testiga) 3. uuritava tunnuse dispersioonid peavad uuritavate gruppide lõikes olema võrdsed (võimalik testida Levene' testiga, mis tuleb automaatselt koos t-testiga kui sig>=0,05,siis on dispersioonid võrdsed) 4. uuritavad grupid on sõltumatud 5. sõltumatu tunnus, mille alusel võrreldavad grupid moodustatakse, peab olema kategooriline tunnus (järjestus- või nominaaltunnus) 2)H0 :µ1= µ2 , üldkogumite keskväärtused on võrdsed H1 :µ1 µ2 , üldkogumite keskväärtused ei ole võrdsed (on erinevad) 3) Arvutatakse valemi abil välja t-statistik(valem valemilehelt). Kui leitud statistik on kriitilisest väärtusest suurem, siis võetakse vastu altervatiivhüpotees. Tabelis olev dispersioonhinnang- kui dispersioonidonkahes grupis võrdsed,siis saab anda ühise dispersioonhinnangu s2 valemiga lehelt.
tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika- süsteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lähtumist mingist eetikasüsteemist üldsegi teadvustada. Teole järgneb tulemus mida hinnatakse kashea, halb või neutraalne.
1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad
ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. ·Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Inimene peab ise aru saama, mis on õige ja seda tahtma, ilma et aru saab,miks see õige on. Me peame mitte mõtlema seda mida mina arvan, mis on hea teha teatud olukorras, vaid tähtis on see, et ma mõtleksin, milline oleks see mõte igal inimesel, kes oleks minu olukorras. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil ? KAnti kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv - Käsk teha tegusid, mis on vajalikud iseeneset, ilma teistele eesmärkidele viitamata. Vastandub hüptoteetilistele imperatiividele, mis käsivad tegusid mitte nende eneste, vaid mingi muu hüve pärast. Hüpoteetiline imperatiiv käsk, mis näeb ette teatud tegusid selle pärast, et nad aitavad saavutada mingit teist eesm ärki, mida soovitakse. Eetikud, kes peavad moraalikohustusi sõltuvaiks
See ehk aitab ka pidurdada inimeste välismaale elama minemist. Haritud ja töövõimelised inimesed on osa tugevast riigist ning nad on vastastikuses seoses majandusega. Tähtis on inimesele ka emotsionaalne mõju, mida ta keskkonnast ammutab. Selleks ei pea olema tõeline patrioot, vaid lihtsalt armastada seda, mida oled harjunud armastama. Soe kliima ei ole põhjendatud põhjus siit lahkumiseks. Tuleb kaaluda tõelist põhjust, millega kaasneb kategooriline elustiili muudatus. Kolmas võimalus on suurendada eksporti. Selleks on vajalik rohke kaubandussidemeid võrreldes praegusega. Sel juhul tuleb ka tootmismahtusid suurendada. Tugevaks majandusriigiks saab alles siis kui eksport ületab importi. Siin tekib küsimus, et mida tootma peaks? Väikses riigis on masstootmine keeruline, sest ressursside hulk on piiratud. Ressursse on seejuures vaja importida. Tõuseb esile uus küsimus, et milline ressurss annab rohkem toodangut
-) Eraomandi puutumatus. * Ühismoraali teooria inimkond on säilitanud kõlbelise teona selle, mis on ajas läbi proovitud ja mis on ajas püsima jäänud. Puudavad kindlad ühised otsused, mille järgi peaks otsuseid langetama. Meie väärtused on pidevad muutumises aeglane muutus, kuid siiski. * Südametunnistuse eetika kõik inimesed on varustatud kõlbelise olemusega, mis vaatamata enesekesksusele on võimeline panna ka teisi endast ette poole. * Immaanuel Kant kategooriline imperatiiv: me peaksime alati ja ikka toimima sellistest maksiimidest tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuollu minekuta universaliseerida. -) Inimene on eesmärk, mitte vahend.
Inimesed võivad teeselda. See teeb võimalikuks ebamoraalsete tegude õigustamise. Nt. arstil on viis surevat patsienti, kellel on vaja uut organit, igaühel erinevat. Kas arst peaks siis mõne oma patsiendi suurema kasu nimel surmama? 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! intuitsonism, kristilik eetika, Kanti eetikateooria 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Toimi ainult nii, mille kohta sa saad ise soovida, et sellest saaks universaalne seadus. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Et tegu saaks olla moraalne, peab selle aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik, ei kehti moraaliotsustustele, nt kui tahad X-i, tee Y
rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust reglementeerima reeglitele ja ettekirjutustele allutama streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine totaalne täielik, kõikehaarav tsiviilelanikkond eraisikud, mittesõjaväelased tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue urbaniseerumine linnastumine Abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine USA's Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane Amnestia karistuses vabastamine Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik
Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult
mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused, ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja
Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile. Kohustus olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu ja austada teisi. õiglus ehk õiguste ja kohustuste vastavus I.Kant kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe. Laiendatavuse printsiip ehk tegutse vaid säärase elureegli järgi, mida sa võid tahta, et saaks üldiseks seaduseks. Austuse printsiip ehk tegutse ainult nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes inimestes alati eesmärgina, mitte lihtsalt vahendina Klassikaline kristilk eetika – 10 käsku
mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata "ihnsus ja võlts alandlikkus". Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel. Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused, ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja
otse veebikeskkonnas. Kokkuvõtteks võib öelda, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb maailmas kiiresti ning see avaldab lisaks töökeskkonnale ja suhtlemisele mõju ka haridusele. Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Autoriõiguse seadusega on autoril õigus ise otsustada oma teose oleviku ja tuleviku üle, avaldamise üle internetis või siis selle kategooriline keelamine, välja arvatud vaba kasutamise juhtumid. Viited 1. http://www.autor.ee/est/vasak/Teosevabakasuta/kautamineoppeto 2. Sutt, E. Õpiobjektide repositooriumid levik, omadused ja vajadus nende järele, 2009 - http://www.e-ope.ee/images/50000902/eneli_mag.pdf 3. Väljataga, T. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid. Kaugkoolituse tehnloogia, 2007 - http://www.slideshare.net/terje1/piobjektid-metaandmed-repositooriumid 4. Lorents, M
asjade vahel. 1. Üldjaatavad (kõik s kuuluvad hulka p) 2. Osajaatavad mõned s-id kuuluvad hulka p 3. Üldeitavad sid ja pd on eraldi. Ükski inimene ei ole ingel. 4. Osaeitavad. Mõned s ei kuulu P hulka. Mõned kutid ei ole heterod. 5. Loogiline ruut 6. Vasturääkivad 1 tõene, teine väär 7. Vastupidised ei ole korraga tõesed 8. Alluvad väited allutaja tõene alluv tõene Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus. Eeldused suurem, ja väiksem Järeldus Keskmine termin M M asukoht määrab ära süllogismi figuuri. Reeglid: · Kahe eitavad põhjal ei teha järeldust · Kahe osalise eeldise põhjal ei saa teha järeldust · Kui üks eeldustest on osaline, siis ka järeldus peab olema osaline · Kui üks eeldustest on eitav, peab järeldus eitama · Eeldused peavad olema jaatavad 1
2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
seltse ja koole. Parlamentaarne vabariik- riigipeaks on president või riigipea puudub. Autoritaarne valistemissüsteem- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda. Presidentaarne vabariik- president on riigipea ja valitsusjuht. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Vapsid- vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed 1920-30 Ultimaatum- ähvardust sisaldav kategooriline nõue. Okupatsioon – võõra riigi territooriumi võimule allutamine ja oma valduses hoidmine ja võimu kindlustamine. Enne annekteerimine- võõra riigi kogu territoorium ilma sekke riigi nõusolekuta liidendamine oma riigi külge. Pärast. Nõukogude liidu represiivasutused- Punaarmee- maavägede ametlik nimetus Küüditamine- sunniviisiline ümberasustamine Majanduse natsionaliseerimine- inimeste omandid ( loomad, maad) muutuvad riigiomandiks. Isikud
Selle pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.Vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo kriteerium saab olla vaid tagajärg. Selle järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalelt. Kategooriline imperatiiv · See on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (maksiimideks). · Selle printsiibi abil võetakse kokku protseduur, mis lubab otsustada, kas mingi toiming on moraalselt lubatud. · Tuleb endalt küsida, kas sa tahaksid, et seda reeglit järgiksid kõik inimesed igal ajal (kas see võiks saada universaalseks seaduseks?). Kanti kategoorilise imperatiivi kaks vormelit
ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad
Ta eristab legaalseid ja moraalseid tegusid. Legaalsed on sellised teod, mis on sooritatud kooskõlas inimese kohusega, kuid mingitel muudel motiividel peale kohusetunde. Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele. Mingisugust objektiivset kriteeriumi siin luua, kuigi tuleb kindlaks teha, mis on meie kohus ja mis mitte. Siit tulebki kanti kategooriline imperatiiv: Meie kohus on lähtuda sellistest motiividest, millest kõik võiksid lähtuda ja mida nad peaksidki tegema. See tähndab, et enda tegude motiive peaksime me hindama selle järgi, mis juhtuks, kui kõik neist lähtuksid ja kas sellist olukorda võiks soovida? Kui ei, siis ei käitu inimene kõlbeliselt (kõlbeliste motiivide alusel) Kasutatud kirjandus: · Peter J. King ,,Sada Filosoofi" · Indrek Meos ,,Uusaja Filosoofia" · Indrek Meos ,, Filosoofia Sõnaraamat"
2. Mis on hea? Hea olemusest eudaimonism Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. utilitarism Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus. nihilism Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. Kategooriline Kanti eetika ülim moraaliseadus, mis on absoluutne ja eranditeta. imperatiiv "Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena." "Aukartus elu Elu ja selle kaitsmist ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. ees." A.Schweitzer Tahtevabaduse küsimus ja sellega seotud mõisted: dederminism Teooria, mille kohaselt kõigil sündmustel on seaduspärased põhjused ja
annaabi.ee 
